Uudised
-
Valga- ja Võrumaal algas TormihoiatusKuperjanovi jalaväepataljon korraldab 17.-21. aprillini Võru- ja Valgamaal õppuse Tormihoiatus.
Tormihoiatuse põhitegevus jääb Jõgeveste, Kuigatsi, Priipalu Lota,
Tsirguliina, Sooru, Hummuli, Uniküla ja Õruste ning nende vahelisele maa-alale.
„Valgamaa elanike toetus ja luba lasta kaitseväel oma elukohas harjutada on väga positiivne, see näitab, et nad hoolivad oma riigi kaitsest,“ ütles õppuse korraldaja, Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas. „Tänan kohalikke elanikke ja luban, et hoiame keskkonda.“
Tormihoiatusel kontrollib Kuperjanovi jalaväepataljon oma allüksuste valmisolekut maikuus algavaks kaitseväe suurimaks õppuseks Kevadtorm.
Õppusel hinnatakse allüksusi kaitsel ja rünnakul, samuti rännakul ja muudes tegevustes. Koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõduritega osaleb harjutusel ka jalaväekompanii Vahipataljonist.
Üksused kasutavad õppusel nii teid kui maastikke. Tormihoiatuse läbiviija arvestab aastaajast tingitud maastike ja teede seisukordadega ning vajadusel muudab üksuste tegevust selliselt, et kaitsta kohalikke teid ja loodust.
Õppusel osalevad üksused kasutavad oma tegevuses imitatsioonivahendeid – paukpadruneid ja suitsuküünlaid. Kaitsevägi koristab alati kõik kasutatud alad. -
Marvi Vallaste ja Kristjan Kasearu esinesid Afganistanis kaitseväelasteleMarvi Vallaste ja Kristjan Kasearu esinesid koos saateansambliga laupäeval Afganistanis patrullbaasis Wahid teenivatele Estcoy-11 kaitseväelastele.
„Oli tunda, et kõik kuulavad keskendunult ning see meeldis väga, kuna sain vastu hästi palju energiat,“ ütles Marvi Vallaste. „Ma ei mõelnud pikalt pakutud võimaluse üle, heameelega jääksin siia isegi kauemaks.“
„Meil on ainukordne võimalus näha Eesti poiste tööd Afganistanis ja tänada neid teenistuse eest,“ ütles Kristjan Kasearu. „Mulle meeldivad sellised tõelised ja ausad asjad.“
Kristjan Kasearu ja Marvi Vallaste esitasid üle tunni kestnud kontserdil nii eesti- kui ka ingliskeelseid laule. Patrullbaasis Wahid olid lisaks Eesti kaitseväelastele publiku hulgas ka Ühendkuningriigi ja Afganistani Rahvusliku Armee sõdurid.
Neljapäeval esinesid Kristjan Kasearu ja Marvi Vallaste ka sõjaväebaasis Camp Bastion teenivatele Eesti, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelastele.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku ligi 164 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Homme liiguvad teedel kaitseväe kolonnid
Pühapäeval, 17. aprillil liiguvad teedel kaitseväe sõidukite kolonnid.
Lätist saabub õppuselt Gungnir tagasi Scoutspataljoni, Logistikapataljoni ja Lennubaasi ühiskolonn.
Kolonn jõuab Ikla piiripunkti orienteeruvalt kell 8.30 ja liigub Paldiskisse marsruudil Ikla – Pärnu – Märjamaa – Ääsmäe – Kanama – Keila – Paldiski. Paldiskisse jõuavad masinad eeldatavalt kell 14.00.
Homme liiguvad Võrumaale õppusele Tormihoiatus Vahipataljoni kolonnid. Vahipataljoni sõidukid liiguvad marsuudil Tallinn – Rapla – Türi – Viljandi - Karksi-Nuia – Tõrva – Tsirguliina.
Kolonnid liiguvad kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. Neil marsruutidel liiklejatelt palutakse mõistvat suhtumist ja arvestada tavapärasest suurema ajakuluga.
Õppus Gungnir oli mais Afganistani suunduva Eesti kontingendi viimane kontrollõppus, mille käigus viidi läbi ka lahinglaskmised Adazi poügoonil Lätis. Õppuse üldjuhi, Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul näitas õppus, et Afganistani suunduv kompanii suudab tegutseda efektiivse lahinguüksusena.
Tormihoiatus on homme algav Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus, kus Kuperjanovi ja Vahipataljoni ajateenijad valmistuvad mais korraldatavaks suurimaks Maaväeõppuseks Kevadtorm.
-
Mereväebaasi külastas 350 riigikaitsehuvilist õpilast
Mereväebaasi lahtiste uste päeva külastas täna 350 last ja noort koolidest ja lasteaedadest üle Eesti.
Külalised tutvusid mereväe tehnika, aluste, väljaõppe ja olmetingimustega, avatud oli miinituukrite tehnikanäitus ja relvanäitus.
Mereväe ajateenijad õpetasid lastele ja noortele esmaabioskusi ning tutvustasid välimeditsiini võimalusi. Baasikaitsekompanii ajateenijad demonstreerisid oma oskusi baasi kaitsel ja rahutuste mahasurumisel.
„Tänane päev on vajalik, et tõsta noortes kaitsetahet ning huvi riigikaitse vastu. Mul on hea meel näha, et koolide ja lasteaedade huvi mereväe tundmaõppimiseks on kõrge ning kohal on ka nooremaid huvilisi. Me omalt poolt soovime jätkuvalt tutvustada mereväge ka järgmistel aastatel ning panustame sellesse kõiki võimalusi kaasates,“ ütles Mereväebaasi ülem kaptenmajor Jüri Saska.
Mereväebaasi ülema sõnul on sellised üritused vajalikud, et tõsta noortes kaitsetahet ning soodustada mereväelase elukutse ning ajateenistuse tuntust.
Mereväe lahtiste uste päev oli suunatud kooliõpilastele ning riigikaitseõppuritele. Ekskursioone viisid läbi mereväebaasi ajateenijad.
-
Kindralleitnant Laaneots: peame senisest enam Balti riikidega ühisõppusi korraldama
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtus eile ja täna Kaunases oma Balti kolleegide kindralmajor Arvydas Pociuse ja kindralmajor Raimonds Graubega.
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul oli olulise teemana arutluse all kaitseplaanide edasiarendamine ja koordineerimine. "Peame senisest rohkem ühisõppusi korraldama ja üksteise allükusi oma õppustele kutsuma," ütles kindralleitnant Ants Laaneots.
Möödunud nädalal lõppes Vilniuses Balti riikide, USA Euroopa Väejuhatuse ja NATO Löögijõu korraldatud liitlasvägede vastuvõtuõppus Baltic Host. 2010. aastal korraldasid Balti riigid Ameerika Ühendriikide juhtimisel kolm rahvusvahelist õppust Baltic Host, Baltops ja Sabre Strike. Sama õppuste seeria jätkub ka järgmistel aastatel.
Kaitseväe juhatajad said ülevaate Balti kaitsekolledži arenguplaanidest ja arutasid Põhjala riikide ettepanekuid osalemiseks NORDEFCO kaitsekoostöö raamistikus.
Selle aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Balti riigid on alustanud esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.
Balti sõjaline komitee arutas ka väeliikidevaheliste projektide Baltron ja Baltnet arenguid ning harjutusalade ühise kasutamise võimalusi.
-
Kaitseväelaste lastele koguti pea 22 000 eurotEile, 14. aprillil korraldatud heategevuslikul õhtusöögil kogus Carolin Illenzeeri Fond 21 900 eurot (üle 340 000 krooni) teenistuses surnud või raskelt vigastatud kaitseväelaste laste toetamiseks. Fondi põhikirja
kohaselt kasutatakse annetusi laste koolituskulude või huvitegevuse rahastamiseks.
„Teadmine, et ühiskond hoolib langenute ning raskelt haavatute peredest, et neid ei jääta üksi, annab Eesti kaitsmise kutse valinutele kindluse. Nii julgetakse kaitseväe kutse valida, nii julgetakse välismissioonile minna,“ lausus Carolin Illenzeeri Fondi juht Victoria Punga.
Õhtusöögi patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et vaatamata võimalikele sisepoliitilistele aruteludele välismissioonide üle peab Eesti kaitseväelastele kuuluma kogu Eesti toetus.
Heategevuslikule fondile nime andnud Carolin Illenzeer on operatsioonil „Iraagi Vabadus“ 2004. aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütar. Isa nägi Carolini vaid üks kord, 2004. aasta suvel pärast tütre sündi Operatsioonipiirkonnast kodus puhkusel käies.
Täna on Eesti teenistuses pea 6000 kaitseväelast, välisoperatsioonidel on alates 1995. aastast Eesti julgeolekuhuve taganud üle 2000 Eesti sõduri, allohvitseri ja ohvitseri. Teenistuses raskelt vigastada saanud
kaitseväelastel on kokku 31 last, 5 lapse vanemad on surnud teenistusülesanded täites.
Carolin Illenzeeri Fond on heategevuslik sihtasutus, mis toetab teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste lapsi tasudes nende koolituskulud ja toetades huvitegevust. Fondi asutasid sel aastal MTÜ Eesti NATO Ühing, MTÜ Reservohvitseride Kogu ja MTÜ OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon).
Heategeva õhtuöögi esinejad ja eestvedajad ei saanud selle eest tasu. Korraldamise eest vastutas NATO Ühingu tegevbüroo, vabatahtlikena aitasid kaasa Lenna Kuurmaa ja tema ansambel ning suhtekorraldusettevõte Meta
Advisory Group. Toetas Carpe Vinum.
NB! Annetusi saab teha fondi arvelduskontole 17002982685(Nordea pank).
Lisainfo: Victoria Punga, Carolin Illenzeeri Fondi juhataja, Eesti NATO Ühingu tegevjuht
+37253425127,[email protected],www.eata.ee.
-
Viru Kevad hindab Viru pataljoni ajateenijate oskusiTäna algas Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas iga-aastane Viru jalaväepataljoni taktikaline õppus Viru Kevad 2011, millest võtab osa üle 400 kaitseväelase ning ligi 100 transpordivahendit.
„Õppus on rühmakursuse kulminatsioon, mis annab meile võimaluse hinnata nii jalaväerühmade kui tankitõrje raketijagude oskusi. Samuti annab see hinnangu kaadrikaitseväelaste tööle, sest ajateenijate oskused sõltuvad suurel määral nende ülemate läbi viidud väljaõppest,“ rääkis Viru jalaväepataljoni ülem major Janno Märk.
Õppuse eesmärk on harjutada eri tasandi juhtide tegevust lahingu juhtimises viivituslahingus ja vasturünnakul, ning hinnata jalaväerühma ja tankitõrjejagude väljaõppe taset. Vastast mängivad õppusel Scoutspataljoni kaitseväelased ja jaanuaris teenistust alustanud Viru pataljoni ajateenijad.
„Vastane on tugev, kuid ka Viru ajateenijate tase ning võitlustahe on kõrged, mida näitasid eelnevalt toimunud jaotestimise õppused. Olen kindel, et ajateenijad saavad vastasega hakkama,“ tõdes major Märk.
Viru Kevad kestab Mäetaguse valla territooriumil neljapäeva õhtuni. Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid - paukpadruneid, lõhkepakette ja suitsugranaate. Viru pataljon loodab Mäetaguse valla elanike mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele.
Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon annab väljaõpet jalaväe ja tanktõrje õppesuunal. Jalaväe õppesuunal koolitatakse laskureid, sanitare, kergmiinipilduja meeskonnaliikmeid ja tankitõrje granaadiheitureid. Tankitõrje õppesuunal õpetatakse kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmeid. Samuti õpetatakse Viru jalaväepataljonis samade erialade nooremallohvitsere ning allüksuste autojuhte.
-
Esimene laevakaitsemeeskond sai missioonimedalidKaitseminister Mart Laar ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede andsid täna Admiral Pitka pardal esimesele laevakaitsemeeskonnale rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medalid.
„Eesti jaoks on oluline olla tõsiseltvõetav partner ka Euroopa Liidu julgeolekukoostöö vallas,“ ütles kaitseminister Mart Laar. „Esimene laevakaitsemeeskond oli Euroopa kaitsekoostöös Eesti kaitseväe visiitkaardiks, Saksamaa valmisolek jätkata ühistegevust Eesti meeskonnaga 2012. aastal kinnitab koostöö kvaliteeti.“
„Mereväe jaoks tähendab laevakaitsemeeskond lisaks traditsioonilisele miinitõrjele ühe lisavõimekuse välja arendamist. Laevakaitsemeeskonna liikmete näol on Eesti saanud juurde kõrgetasemelise väljaõppe ja rahvusvahelise kogemusega kogenud kaitseväelased,“ ütles Schvede.
Kümneliikmeline laevakaitsemeeskond lõpetas üle nelja kuu kestnud
missiooni operatsioonil Atalanta 15. märtsil. Meeskond tegutses Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal Saksa fregati Hamburg pardal, kellega koos viis läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli.
Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.
Atalanta alustas 2008. aastal. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Soome ja Ühendkuningriigi alused. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Järgmine Eesti laevakaitsemeeskond asub Atalanta missioonile maikuus
Prantsuse Mereväe fregatil Courbet.
-
Scoutspataljon sõidab Lätti õppusele Gungnir
Homme algab Lätis Adazi polügoonil järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy õppus Gungnir.
Scoutspataljoni, Logistikapataljoni ja Lennubaasi kolonnid liiguvad Paldiskist Iklasse täna.
Kolonnid liiguvad marsruudil Paldiski – Keila – Kanama - Märjamaa – Sauga – Pärnu – Uulu – Ikla.
Kolonnide keskmine suurus on 20 sõidukit ning kiirus 60-70 km/h. Kolonnides on mitmed ohtlikke veoseid vedavad sõidukid ning nende liikumist julgestab Eesti Politsei.
Kaitsevägi palub samal marsruudil liikujatelt mõistvat suhtumist ning arvestada tavapärasest suurema ajakuluga.
-
Logistikapataljon tähistab oma sünnipäevaHomme, 8. aprillil tähistab Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljon piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma loomise 92. aastapäeva.
„Logistikapataljon on sõjaväelogistikute sepikoda, sest seal valmistatakse ette meie reservsõjaväelogistikuid, kelleta ei oleks mõeldav Eesti iseseisev kaitsevõime,“
ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa. „Lisaks sellele on Logistikapataljonil kanda väga vastutusrikas roll Afganistanis teenivate rahvuslike logistilise toetuselementide ettevalmistamisel. Seega sõltub just sellest pataljonist ka käimasolevate välisoperatsioonide edukus.“
8. aprillil kell 11.30 - 16.00 on Logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi.
Logistikapataljoni külalised saavad tutvuda üksuse ajaloo ja igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakutakse külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed, ringsõitu kaitseväe sõidukitel ning võimalust lasta endale teha militaarseid näomaalinguid. Külaliste meelt lahutab Kaitseväe Orkestri juures tegutsev ajateenijate rockbänd „Jutt jätta!“. Ilusa ilma korral maandub pataljoni territooriumile ka õhuväe kopter.
Kaitseväe Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud Soomusautode kolonni järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a. formeeriti väeosa ümber Auto-Tanki Divisjoniks, 1928. a. Auto-Tanki Rügemendiks. 1992. a. suvel hakati looma Kaitsejõudude Peastaabi Autokompaniid, mis 1997. a. formeeriti ümber Tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon. See muudeti 2005. a. Kaitseväe Logistikakeskuse Lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab üksus nime Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljon.