Uudised
-
Kuperjanovi jalaväepataljon viib läbi lahinglaskmisiKuperjanovi jalaväepataljoni miinipildujapatarei, jalaväe- ja luurekompanii viivad sel nädalal läbi rühmade lahinglaskmisi kaitseväe harjutusväljadel Sirgalas ja keskpolügoonil Tapal, imiteerides erinevaid stsenaariumeid, mis võivad lahingsituatsioonis ette tulla.
„Tegemist on ajateenistuse kõige keerulisema ja raskema laskmisega, kuna kasutakse samasugust laskemoona nagu ka tõelises lahingus. Ajateenijale annab selline laskmine lahinguvälja tunnetuse kätte. Rühma lahinglaskmine on ka rühma omandatud oskuste hindamine,“ selgitas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas.
Lahinglaskmised on alati kogemustega kaadrikaitseväelaste vahetu ja range kontrolli all. Näiteks ei tohi alustada laskmist, kuhugi liikuda või vahetada laskesuunda ilma sellekohast käsku saamata. See on oluline, et oleks tagatud maksimaalne ohutus nii laskjatele kui kõigele nende ümber.
Lahinglaskmiste stsenaariumiteks võib olla kaitselahing - kaitsev üksus on paigal, tulistades lähenevat vastast või rünnak - lahinglaskmine toimub üksuse edasiliikumisega vastase poole. Lisaks sooritavad üksused lahinglaskmisi erinevaid relvi kasutavate üksuste omavahelises koostöös, näiteks jalaväerühm miinipildujapatareiga. Ajateenijatest jao- ja rühmaülemad juhivad üksuse taktikalist tegevust. Üksused ei piirdu ainult vastase tulistamisega, vaid tuuakse juurde laskemoona, evakueeritakse lahinguväljalt haavatuid, andes neile ka esmaabi.
Vastase tegevuse imiteerimiseks on laskeväljale paigaldatud elektroonilised sihtmärgisüsteemid, mis muudavad lahinguväljal toimuva reaalsemaks. Laskmised toimuvad nii päeval kui ka öösel.
Kuperjanovi jalaväepataljon on hetkel üks Eesti suurimaid ja moodsamaid väeosasid, mille ajalugu ulatub Vabadussõja aega, aastasse 1919. Kuperjanovi jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. aastal Võrus, hetkel teenib pataljonis enam kui 600 ajateenijat. -
Scoutsrännakul osales ligi tuhat võistlejatLigi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30-kilomeetrisest Scoutsrännakust.
Scoutspataljoni kümnendale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord uue rajarekordiga 2:48:49 kadett Andres Seppel Kõrgemast Sõjakoolist.
„Kuna sel aastal on sulaperiood tulnud hiljem, siis oli rada võrreldes eelmise aastaga parem,“ ütles võistluse peakorraldaja nooremleitnant Rauno Mäe. „See kajastus ka tulemustes, tehti uus rajarekord,“ lisas nooremleitnant Mäe.
Oma võimeid oli lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.
Rännaku juhendi kohaselt pidid osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti pidid kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis. Rännakurajal oli iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp. Pärast finišeerimist pakuti osalejatele 1.Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni sööklas tasuta sooja sõdurisuppi.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Jaak Aaviksood teenetemärgigaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots autasustas endist kaitseministrit Jaak Aaviksood kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest.
Kaitseväe juhataja autasustas ministrit panuse eest Eesti kaitseväe arengusse. Praegune haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oli kaitseminister 5.aprill 2007 kuni 6.aprill 2011.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.
-
Logistikapataljoni ajateenijad näitavad oma oskusiTäna algab Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljonis allüksuse kursus, millel osaleb 140 ajateenijat ja ligi poolsada transpordivahendit.
„See õppus on esimene kord, kus pärast kuid kestnud erinevaid koolitusi saavad kõik ajateenijad allüksuse koosseisus ja meeskonna liikmetena näidata, mida nad õppinud on. Samuti saavad allüksuste ülemad praktiseerida oma juhtimisoskusi,“ ütles kapten Asso Treksler Logistikapataljoni staabist. „Võitlejatel on motivatsioon kõrge, kuna nad saavad ise otsuseid langetada ja panna oma võimed proovile.“
Kolme nädala jooksul õpetavad Logistikapataljoni instruktorid ajateenijatele, kuidas transpordipataljoni koosseisus ning erinevates taktikalistes situatsioonides liigutada ja paigutada maastikule transpordivahenditega allüksusi.
Logistikapataljoni poolt ettevalmistatav reservtranspordipataljon peab olema suuteline toetama kaitseväe üksusi tsentraalsete vedudega Eesti Vabariigi territooriumil.
Pärast allüksuse kursust suunduvad Logistikapataljoni ajateenijad mais algavale sõjaväelogistikute suurõppusele „Tallinn põleb.“
Kursuse raames liiguvad Põhja-Eestis suuremad autokolonnid järgnevatel teedel ja aegadel: 5. aprill – 7. aprill Peterburi maantee, Paldiski maantee, Tallinna ring; 11. aprill – 15. aprill Peterburi maantee (Tallinnast kuni Haljala ristini), Tallinna ring, Haapsalu vana ja uus maantee, Paldiski maantee; 18. – 21. aprill Peterburi maantee (Tallinnast kuni Haljala ristini), Tallinna ring, Haapsalu vana ja uus maantee, Paldiski maantee. -
Kõrge usaldus seab kõrged nõudmisedKaitseväe juhataja tervitus KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeval
Austatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pere
3. aprillil saab Eesti rahvuslik sõjakool 92. aastaseks. Eesti sõjaväe juhtivkoosseisu väljaõppesüsteem sai alguse tulistel Vabadussõja päevadel 1919. aastal, kui lahingud rinnetel nõudsid üha rohkem ja rohkem väljaõpetatud kaitseväelasi, eriti juhte. Eesti sõjavägi kasvas kiiresti – 1919. aasta kevadel saavutasid Eesti relvastatud jõud juba märkimisväärse tugevuse, ent rasked tõrjelahingud nõudsid jätkuvalt ohvitserikorpusest suurt lõivu. Juhtidest oli suur puudus.
3. aprillil 1919 andis Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner välja päevakäsu nr 125, millega käskis ametlikult asuda Eesti Vabariigi Sõjakooli formeerimisele. Esimene rahvuslik ohvitseride väljaõppekeskus alustas jala-, suurtüki- ja ratsaväeklassidega. Sõjakooli esimene kursus koosnes 190 kadetist, nende õppetöö pikkuseks määrati jalaväe erialal kolm ja pool kuud, ratsaväes viis kuud ning suurtükiväes viis ja pool kuud. Õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipildujaasjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiseadust ja võimlemist. Sõjakooli esimeseks asukohaks sai raudtee tehnikakooli hoone Tehnika tänaval, hiljem viidi Sõjakool üle Tondile. 1919. aasta kevadel tööd alustanud Sõjakoolile lisandusid 1920. aasta algul Sõjaväe Tehnika Kool, ühendatud väeliikide Allohvitseride kool ning veidi hiljem Mereväe Kadettide Kool.
Esimene rahuaegne kursus pikkusega kaks aastat algas Sõjakoolis 1. oktoobril 1920. Kõige kõrgemad – Kindralstaabi Kursused - alustasid tööd 12. septembril 1921. aastal. Neli aastat hiljem, 1925. aastal, nimetati nad ümber Kõrgemaks Sõjakooliks. Erinevalt tänasest Kõrgemast Sõjakoolist kujutas tollane Kõrgem Sõjakool endast staabiohvitseride kooli.
Logistiliste ja halduskulude kokkuhoidmiseks ühendati 29. augustil 1923. a. kõik koolid ja kursused tänaste Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eelkäijana Tallinnas Tondi kasarmute kompleksis ühtseks asutuseks Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste nime all. Nende koosseisu kuulusid: Sõjakool, Kõrgem Sõjakool (algse nimetusega Kindralstaabi kursus), Sõjaväe Tehnika Kool ja Allohvitseride Kool, mis hiljem nimetati ümber Lahingukooliks.
Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste loomine Eesti kui väikeriigi tingimustes oli õnnestunud lahendus, mis võimaldas koondada maa sõjalise ajupotentsiaali ühte kohta, rakendada kõrgekvaliteedilise ohvitseride ning sõjaväespetsialistide kaadri kõikide erialade ohvitseride ja allohvitseride väljaõppeks ning oma sõjateaduse arendamiseks.
Rahvuslike sõjaväe õppeasutuste edukas areng ja traditsioonid katkesid 1940. aastal NSV Liidu okupatsiooni tagajärjel, kui õppeasutused reorganiseeriti Punaarmee jalaväe kooliks.
Esimese iseseisvusaja jooksul said Eesti sõjaväe õppeasutustes ettevalmistuse ligi 12 000 ohvitseri, neist 2000 olid kutselised, ülejäänud reservohvitserid. Rohkem kui kakssada ohvitseri omandasid kõrgema sõjalise hariduse. Allohvitsere õpetati välja ligi 15 000, neist oli 1939. aastal tegevteenistuses 2400. Lennukooli lõpetas 150 lendurit, 30 vaatlejat ja 220 aviomotoristi. Kriitilisel hetkel langetatud poliitilised otsused ja ajaloo keerdkäigud ei andnud nendele meestele võimalust näidata oma oskusi Eesti riigi kaitsel, milleks nad olid valmistunud enam kui kaks aastakümmet.
Taasiseseisvunud Eestis alustasime ohvitseride ettevalmistamist 1991. aasta detsembris Kaitseväe Ohvitseride 3-9 kuulistel kursustel, mille viimane lend lõpetas 1997 aasta juulis. Kokku lõpetas need 443 nooremohvitseri. Nooremohvitsere õpetati 1992-1999 aastatel ka Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži nelja-aastasel kursusel.
Alles 17.märtsil 1998 loodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr 52 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja nende koosseisus Kõrgem Sõjakool. 1999. aastal toodi KVÜÕA üle Tallinnast Tartusse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kõrgema Sõjakooli eesmärgid on läbi aegade jäänud samaks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on ainuke õppeasutus Eesti riigis, mis valmistab ette Eesti ohvitsere, meie rahvuslikku ohvitserikorpust. Sõjakooli ülesandeks on haritud ohvitseride kasvatamine, sest mitte ainult kaitsevägi, vaid kogu meie riik vajab laialdaste teadmistega ohvitsere. Meie rahval on Eesti ohvitseride kui sõjaliste juhtide suhtes kõrged ootused ja lootused. Ohvitseride ülesandeks on teenida riiki ja rahvast, juhtida mehi ja naisi, kes on vastanud vapruse kutsele kaitsta Eestit, meie inimesi ja meile olulisi väärtusi. Tänapäevane Kõrgem Sõjakool lõimub Bologna deklaratsioonis esitatud 3+2 a õppesüsteemiga.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on hinnatud ja tunnustatud kõrgkool. NATO liitlased on tunnustanud rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud Kõrgema Sõjakooli vilistlasi võimekate, haritud ja kõrge motivatsiooniga sõjaliste juhtidena, meie riigi kõrgem poliitiline juhtkond ja Eesti inimesed laiemalt, usuvad Eesti ohvitserikorpuse võimekusse ja raudsesse tahtesse juhtida meie kodumaa sõjalist riigikaitset igas olukorras.
Kõrge usaldus seab kõrged nõudmised ja kohustab. Sel aastal alustavad Kõrgemas Sõjakoolis õpinguid tulevased mereväeohvitserid. Juba mõned aastad õpivad Kõrgemas Sõjakoolis koos maaväe kadettidega tulevased õhuväe ohvitserid. Väeliikide erialane ettevalmistus võib olla küll erinev, kuid ühised väärtused on need, mis teevad teist Eesti ohvitserid. Väärtused seovad ohvitserid ühtseks ohvitserkorpuseks ja annavad jõu, millele ei ole tsiviilmaailmas võrdset. Ohvitseridele ei ole sõnad au, vaprus, kohusetunne ja distsipliin lihtsalt sõnad, vaid taustsüsteem, mis annab koordinaadid meie igapäevasele teenistusele.
Oma teenistuses peate tegema otsuseid, millest sõltub inimeste elu. Väärtuste taustsüsteem on otsuste vastuvõtmiseks sama vajalik kui akadeemilised teadmised ja sõjaline väljaõpe. Olulisim, mis siit koolist peate õppima, on oskus anda hinnanguid ning võtta vastu otsuseid. Teie otsused määravad võidu või kaotuse sõjas, inimeste surma või elu, Eesti riigi saatuse.
Kasutage oma õpingute ajal kõiki võimalusi. Eesti riik on andnud teie teenistusse õppejõud ja taristu. Võtke eeskuju ohvitseridest, kes on Sõjakooli lõpetanud ja teenivad väeosades, välisoperatsioonidel ning staapides.
Olge uhked ohvitseriõlakute üle, sest teie käes on Eesti saatus rasketel aegadel. Meie kaitseme oma rahvast igal ajal, igal juhul ja igal viisil, ükskõik kui ülekaaluka vastase vastu, kes ohustab meie rahva ja kultuuri püsimajäämist.
Õnnitlen teid Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva puhul ja soovin visadust ning järjekindlust tarkuse taga nõudmisel. -
Kõrgema Sõjakooli patrullvõistluse võitis 13. põhikursuse meeskondMöödunud reedel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise sõjalis-sportliku patrullvõistluse võitis 13. põhikursuse võistkond.
Võitjaks tulnud meeskond sai ülesannete täitmise käigus 250 trahvipunkti, teiseks jäänud Soome sõjakooli võistkond 270 trahvipunkti ning kolmandana lõpetanud 14. Põhikursuse võistkond 280 trahvipunkti.
Võistluse läbiviija leitnant Ivo Silbaumi sõnul näitab selline tasavägine tulemus, et võistkondade tingimused olid äärmiselt võrdsed ning eestlased ei olnud eelisseisus. „Loodan, et selline tulemus toob võistlusele ka edaspidi rohkelt tugevaid võistlejaid ning seeläbi ka veel suurema konkurentsi,“ sõnas Silbaum.
Patrullvõistlus peeti Tähtvere vallas ning Tartu linnas. Võistlusraja pikkuseks oli ligikaudu 18 kilomeetrit ja selle läbimisel tuli kolmeliikmelistel võistkondadel kontrollpunktides piiratud aja jooksul täita erinevaid sõjalis-sportlikke ülesandeid, mille märksõnadeks olid sõdurioskused, füüsiline ja vaimne võimekus ning meeskonnatöö. Võistluse alustas ja lõpetas 16 võistkonda ning välisriikidest olid sel aastal esindatud Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Poola, Läti, Leedu ja Austria sõjakoolide esindajad.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919. aastal, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.
-
Uus laevakaitsemeeskond läbis lõpuharjutuseTäna, 4. aprillil harjutas järjekorras teine laevakaitsemeeskond mereväebaasis eelseisvaks operatsiooniks Adeni lahel.
„Me läheme aprilli lõpus Adeni lahe piirkonda Somaalia rannikule seoses operatsiooniga Atalanta,“ ütles laevakaitsemeeskonna ülem nooremleitnant Ivari Sarapuu. „Põhieesmärk ongi laevakaitse. On kasutatud väljendit piraadikütid, kuid meie teostame humanitaar- ja toiduabilaevadele laevakaitset, kus ülesanne on eelkõige ennast nähtavaks teha ja vältida, et nende laevadega midagi juhtuks.“
Laevakaitsemeeskond harjutas mereväe lipulaeva Admiral Pitkal nii pardumist kui ka kahtlase aluse hõivamist. Esimese harjutuse käigus pidi meeskond laevale jõudes sealsed kahtlased isikud kinni võtma ning laevalt ära eskortima. Järgmise harjutuse käigus sättis meeskond end Admiral Pitkale vaatluspositsioonidele. Eesmärgiks oli peatada kaugelt lähenev kaater, mis ei allunud laevakaitsemeeskonna esmastele korraldustele.
Teine laevakaitsemeeskond teenib esimesed kolm kuud Prantsuse Mereväe fregatil Courbet. Kolmandik üksusest tuleb mereväest ja ülejäänud maaväest, kellest kolmel juba eelnev missioonikogemus olemas Afganistanist või mõnest muust maaväeoperatsioonist. Nooremleitnant Sarapuu sõnul on praeguseks hetkeks selge, et kolme treeningkuuga on meeskond suutnud väga hästi kokku sulanduda.
Esimene laevakaitsemeeskond lõpetas teenistuse operatsioonil Atalanta 15. märtsil Djiboutis. Kümneliikmeline üksus viis koos Saksa fregatiga Hamburg läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal.
-
Eesti, Läti ja Leedu korraldavad liitlasvägede vastuvõtuõppuse
Eesti, Läti ja Leedu korraldavad 4.-8. aprillini koostöös USA Euroopa väejuhatuse ja NATO Löögijõuga (Strike Force NATO) liitlasvägede vastuvõtuõppuse Baltic Host.
Kolmes Balti riigis samaaegselt korraldatav õppus põhineb arvutisimulatsioonil ning sellest võtavad osa lisaks kaitsevaldkonnale teiste ministeeriumite, ametite ja ettevõtete esindajad.
“Liitlasvägede vastuvõtt on mahukas logistiline ülesanne, mis hõlmab lisaks kaitseväele ja kaitseministeeriumile olulisel määral ka tsiviilsektorit ning lähinaabrite võimalusi,” ütles õppuse kaitseväe poolne juht, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal kolonel Ants Kiviselg. “Iga-aastased õppused näitavad ära kitsaskohad ja koostöövõimalused ning hoiavad kõik osapooled oma ülesannetega kursis.”
Sel aastal osaleb õppusel varasemast enam tsiviilametkondade esindajaid. Eestist osalevad lisaks kaitseväele ja kaitseministeeriumile siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maanteeameti ja tervishoiuameti ametnikud. Ettevõtetest on esindatud Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja Tallinna Lennujaam.
Kolmandat korda korraldatava õppuse Baltic Host stsenaarium põhineb väljamõeldud olukordadel ja riikidel. Liitlasvägede rolli mängivad Napolis paikneva Strike Force NATO kaitseväelased, samuti Saksa, Taani, Poola ja Norra ohvitserid ning USA Euroopa väejuhatuse (EUCOM) esindajad. Lisaks osalevad õppusel vaatlejatena Austria, Soome, Rootsi ja Prantsusmaa ning NATO operatiivväejuhatuse kaitseväelased.
Esimene Baltic Host viidi läbi 2009. aastal Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses. Möödunud aastal juhtis õppust Läti, sel aastal on juhtrollis Leedu. Järgmisel aastal korraldab õppust taas Eesti.
Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus, mida riik annab rahu-, häda-, kriisi- ja konfliktiolukorras liitlasvägedele, kes paiknevad või tegutsevad tema territooriumil või läbivad seda.
-
Ida-Virumaal lõppes Scoutspataljoni harjutus BAMTäna lõppes Sirgalas Ida-Virumaal mais Afganistani suunduva Eesti kontingendi õppus BAM-10.
Kahenädalase õppuse eesmärk oli hinnata jalaväekompanii Estcoy-12 ja logistilise toetuselemendi tegevust. Õppuse käigus kinnistasid kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel, luureoskusi ning suhtlemist kohalikega.
Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul erines seekordne õppus varasematest kompaniiülemale antud suurema tegevusvabaduse poolest. “Hindasime sel korral enam kompaniiülema tegevust olukordade lahendamisel,“ ütles kolonelleitnant Vahur Karus. „Püüdsime luua olukorra, mis pidevalt areneb ja muutub – nii nagu ka Afganistanis, kompaniiülem ja tema mehed olid väga tublid ja said ülesannetega hästi hakkama.“
Õppuse korraldajad rajasid Sirgalasse Afganistani oludele võimalikult sarnase vastutusala ja patrullbaasi. Olukord, kus võitlejad elavad ja tegutsevad, samuti ülesanded olid Afganistani omadele võimalikult sarnased.
Ligi 300 kaitseväelast harjutasid Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalisi situatsioone.
Õppusel osales pea 300 kaitseväelast Scoutspataljonist, Logistikakeskusest, õhuväe kopterimeeskond ja taktikalise juhtimise keskus.
Tagasi Paldiskisse liiguvad kaitseväelased viies kolonnis mööda Tallinn-Narva maanteed tänase päeva jooksul. Esimene kolonn alustas sõitu kell 9 ja ülejäänud järgnevad kolmetunniste vahega. -
Kolonel Riho Terras arutas NATO Kirdekorpuse staabis koostööplaane
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Riho Terras arutas Poolas Szczecinis NATO Kirdekorpuse lähiaastate plaane ja Eesti võimalikku panust korpuse tegevusse.
Kolonel Terras kohtus NATO Kirdekorpuse ülema Saksa kindralleitnant Rainer Korff’iga ja staabiülema Taani brigaadikindral Morten Danielsson’iga ning sai ülevaate NATO Kirdekorpuse tegevuskavadest ja korpuse staabi Afganistanis saadud kogemustest. Peastaabi ülem arutas korpuse ja Tartus asuva Balti Kaitsekolledži vahelist koostööd ning kohtus korpuse staabis teenivate Eesti kaitseväelastega.
„Sõjalise koostöö arendamine NATO Kirdekorpusega on meile äärmiselt oluline, sest see NATO korpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal,“ ütles kolonel Riho Terras. „Eesti ohvitserid on juba saanud korpuse staabis ning staabiga Afganistanis teenides väärtuslikke kogemusi.“
Kolonel Terrase sõnul oli tema külaskäigu üheks eesmärgiks veenduda, kuidas Eesti kaitsevägi saab olla kasulik Kirdekorpusele ning kuidas Kirdekorpus saab kaasa aidata Eesti sõjalise võimekuse tõstmisele.
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel V tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud Kirdekorpusesse ohvitsere alates 2002. aasta oktoobrist.
Kirdekorpus on osalenud operatsioonil Afganistanis kahel korral - 2007. aastal teenis 160 Kirdekorpuse kaitseväelast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis Kabulis, 2010. aastal mehitasid korpuse ohvitserid ja allohvitserid ühendväejuhatuse staapi.
Szczecinis asuva korpuse staabi ülesandeks on osaleda rahvusvahelistes kriisireguleerimis-, humanitaarabi ja päästeoperatsioonides korpuse või maaväekomponendi staabina. Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki Poola, Saksamaa ja Taani. Kirdekorpuse staabis teenib kokku pea 200 sõjaväelast ja ametnikku 11 riigist, sealhulgas kolm Eesti ohvitseri ja üks allohvitser.
NATO struktuurireform muudab ka Kirdekorpuse ülesandeid NATO operatsioonide ja reageerimisjõudude tegevuse planeerimisel ning osalemisel.