Uudised
-
Kõrgem Sõjakool tähistab aastapäeva kadetiballi ja patrullvõistlusegaKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab homme 92. aastapäeva piduliku jalutuskäigu ja patrullvõistlusega.
Sõjakooli kadettide jalutuskäik Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse hoone juurest Riia tänavalt Raekoja platsile algab kaitseväe orkestri saatel kell 9.00. Raekoja platsil tervitavad kadette Tartu linnapea Urmas Kruuse ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.
Rahvusvahelise sõjalis-sportliku patrullvõistluse pidulik avamine toimub homme, 1. aprillil Raekoja platsil. Sõjakooli patrullvõistluse esimene võistkond stardib kell 11.00 Kardla küla lähedalt. Viiendat korda korraldatavale võistlusele on registreerunud 17 võistkonda. Välisriikidest on sel aastal esindatud Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Poola, Läti, Leedu ja Austria sõjakoolide esindajad. Võistluse orienteeruv lõpp on kell 20.
Võistlus viiakse läbi Tähtvere valla ning Tartu linna territooriumil. Võistlusraja pikkuseks on ligikaudu 18 kilomeetrit ning selle läbimisel tuleb kolmeliikmelistel võistkondadel kontrollpunktides piiratud aja jooksul täita erinevaid sõjalis-sportlikke ülesandeid, mille märksõnadeks on sõdurioskused, füüsiline ja vaimne võimekus ning meeskonnatöö. Lisaks täiendatakse kontrollpunktides vajadusel veevarusid, kasutatakse meditsiinilist abi ja puhatakse. Võistluse ametlikeks keelteks on eesti ja inglise keel ning võistlejad on kohustatud kandma oma riigi tunnustega vormiriietust. Mulluse patrullvõistluse võitis Scoutspataljoni 1. meeskond.
Laupäeval, 2. aprillil jätkub sõjakooli 92. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.
-
Mereväe miinituukrid harjutavad Põhja-NorrasTäna Norras Ramsundis algaval kahenädalasel lõhkekehade demineerimise õppusel EODEX 2011 harjutavad kaks Eesti miinituukrimeeskonda koos NATO demineerimismeeskondadega taktikalisi ja tehnilisi operatsioone külmades ilmastikutingimustes nii vee all kui maa peal.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul on tuukrite sihikindel rahvusvahelistel õppustel osalemine vajalik, et tagada ka erakorralistes tingimustes mereväetuukrite valmisolek tegutsemiseks koostöös NATO üksustega. Schvede hinnangul on EODEXil harjutatavad oskused väärtuslikud miinituukritele ka selleks, et järjepidevalt tsiviilkoostöös viia läbi Eesti siseseid tuukrioperatsioone.
„Kui panustame miinituukritesse rahvusvahelistel õppustel, annab see tulemusi ka riigisiseses tsiviilkoostöös, kus mereväetuukrite abi aktiivselt kasutatakse erinevate tuukrioperatsioonide läbiviimisel. Rahvusvahelised õppused nagu EODEX arendavad mereväge ning näitavad, et panustame aktiivselt koostöösse NATO üksustega,“ ütles Schvede.
Koostöös NATO miinituukritega ning kaitse- ja luureüksustega lahendavad meeskonnad erinevaid lõhkekehade demineerimise intsidente sõjaaja stsenaariumide järgi karmides Põhja-Norra tingimustes. Meeskonnad harjutavad ka tsiviilkoostöös vajalikke operatsioone nagu veekogudesse uppunud isikute, merekonteinerite ja autode otsimist, inspekteerimist ja pinnale tõstmist.
Mereväest osaleb selle aastasel õppusel esmakordselt kaks neljaliikmelist miinituukrimeeskonda, keda juhib tuukrigrupi ülem nooremleitnant Sven Pipar. Varasemalt on miinituukrid osalenud ühe meeskonnaga.
Miinituukrid kasutavad sukeldumisel spetsiaalset madalakustilist ja mittemagnetilist varustust, mis võimaldab tuukritel sukelduda kuni 81 meetri sügavusel asuvate aktiivsete meremiinideni.
Peale Eesti miinituukrite osalevad õppusel Norra, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Prantsuse, Poola ja Taani mereväe demineerimisüksused. Õppus kestab 8. aprillini, selle hindajateks on rahvusvaheline demineerimisekspertidest koosnev meeskond.
Mereväe miinituukrid on EODEX õppusel osalenud varem kuuel korral. Lõhkekehade demineerimise õppusel EODEX 2011 on Eesti miinituukrite põhieesmärgiks harjutada koostööd NATO tuukriüksustega. -
Eestlaste osalusel avastati Lõuna Afganistanis isevalmistatud lõhkeseadeldiste valmistamise tehasÜhendkuningriigi ja Eesti kaitseväelaste ühistööna avastati möödunud nädalavahetusel Lõuna Afganistanis Helmandi provintsis valitusvastaste võitlejate isevalmistatud lõhkeseadeldiste valmistamise tehas.
„Leitu põhjal on raske öelda, mitu valitsusvastast võitlejat oli tehases lõhkeseadeldiste kokkupanekul ametis,“ ütles isevalmistatud lõhkeseadeldiste demineerimismeeskonna IEDDT-2 ülem. „Igatahes meie avastuse tagajärjel jääb ära nii mõnigi rünnak, mille läbi oleksid võinud viga saada või koguni hukkuda nii kohalikud elanikud kui ka kaitseväelased.“
Eestlaste ülesanne oli leitud materjalid kaardistada, kokku koguda ja hävitada.
Helmandi väekoondise luureüksus oli täitmas Estcoy-11 vastutusalal ülesannet, mille käigus avastati esimesed märgid, mis viitasid isevalmistatud lõhkeseadeldiste olemasolule piirkonnas. Kohale kutsutud kolmeliikmeline Eesti kaitseväe isevalmistatud lõhkeseadeldiste demineerimismeeskond IEDDT-2 (IEDDT - Improvised Explosive Device Disposal Team) avastas kahest saviehitisest suures koguses erinevaid materjale, mida kasutatakse isevalmistatud lõhkeseadeldiste kokkupanekuks.
Saviehitistest leidsid eestlased lõhkeseadeldiste valmistamiseks mõeldud 51 surveplaati, 8 isevalmistatud detonaatorit, isevalmistatud süütenööri, juhtmeid, kuni 40 kg väetisepõhist lõhkeainet, 7 standardset lõhkelaengut, 8 RPG lõhkepead, 100 surveplaadi valmistamiseks ettenähtud puutahvlit, lõhkeseadeldiste valmistamiseks kasutatavaid tööriistu, 1 raadiosaatja, 1 distantspuldi, 6 isevalmistatud sütikut, patareisid, erinevas kaliibris käsitulirelvade laskemoona, 1 kg uimasteid ning lõhkeaine sissepanekuks mõeldud kanistreid. Sealhulgas oli kaks mahapanekuks ettevalmistatud lõhkeseadeldist, mis sisaldasid 30 kg lõhkeainet.
Isevalmistatud lõhkeseadeldiste kokkupaneku tehas avastati ühe kilomeetri kauguselt patrullbaasist Wahid, mida kasutavad nii Eesti, Ühendkuningriigi kui ka Afganistani Rahvusliku Armee kaitseväelased.
Isevalmistatud lõhkeseadeldiste demineerimismeeskonna ülesandeks on toetada jalaväekompaniid Estcoy ning teisi Helmandi väekoondise allüksusi isevalmistatud lõhkeseadeldiste kahjutukstegemisel ning nendega seotud asitõendite kogumine. -
Eesti jalaväekompaniid Afganistanis juhib uus väejuhatus
Lõuna-Afganistanis vahetus eile NATO Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude Edela Regionaalne Väejuhatus, mis juhib liitlaste operatsioone Helmandi ja Nimruzi provintsides. Väejuhatusele allub Helmandi väekoondis, mille koosseisu kuulub Eesti jalaväekompanii Estcoy-11.
Seni väejuhatust juhtinud Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralmajor Richard Mills andis sõjaväebaasis Camp Leatherneck pidulikul rivistusel vastutuse üle merejalaväe MEF II (Marine Expeditionary Force) ülemale kindralmajor John Toolanile.
„Viimase aasta jooksul on väejuhatuse vastutusalal näha positiivseid arenguid, julgeolekuolukord on muutunud paremaks ja turvalisus on kasvanud,“ ütles kolonelleitnant Gert Treu, kes täidab väejuhatuse staabis planeerimisülesandeid. „Väejuhatus peab oma olulisemateks saavutusteks riigi juhtimisstruktuuride, koolide ja Afganistani oma julgeolekujõudude arendamist.“
Vastutuse üleandmistseremoonial seisid rivis Helmandi ja Nimruzi provintsi panustavate Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Taani, Eesti, Georgia, Bahreini, Tonga ja Afganistani kaitseväelased.
Edela Regionaalse Väejuhatuse koosseisus teenib ligi 30 000 kaitseväelast. Väejuhatus juhib operatsioone, koolitab ja juhendab Afganistani rahvuslikke julgeolekujõude ning toetab ülesehitustööd Helmandi ja Nimruzi provintsides. Väejuhatuse staabi tuumiku moodustavad Ameerika Ühendriikide merejalaväelased, lisaks teenivad väejuhatuse staabis nii Ühendkuningriigi, Taani kui ka Eesti kaitseväelased. Eesti panustab väejuhatuse staapi viie staabiohvitseriga.
Helmandi väekoondis allub Edela Regionaalsele Väejuhatusele (Regional Command South-West) alates möödunud aasta juulist. Varem kuulus brittide juhitud Helmandi väekoondis Lõuna Regionaalse Väejuhatuse (Regional Command South) koosseisu.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eestlased Afganistanis autasustasid Ühendkuningriigi allohvitsere
Afganistanis teeniva Eesti jalaväekompanii ülem major Ranno Raudsik andis eile Maaväe teenetemärgi Hõberist Ühendkuningriigi allohvitseridele seersant Wayne Shorthouse´le ja seersant Kevin Tomlinsonile.
„Allohvitserid said autasu hea koostöö korraldamise eest Ühendkuningriigi lahingugrupi ja Afganistani Rahvusliku Armee kompaniiga,“ ütles major Raudsik patrullbaasis Wahid korraldatud autasustamisel. „Nad toetasid pühendunult nii meie kui ka eelmise Estcoy teenistust.“
Seersant Wayne Shorthouse teenis koos Eesti üksusega patrullbaasis Wahid. Ta abistas Eesti kompaniid operatsioonide läbi viimisel ning toetas eestlaste lahinguüksust infovahetuses lahingugrupi staabiga.
Iiri kaardiväe 1. pataljoni seersant Kevin Tomlinsoni ülesandeks oli Afganistani Rahvusliku Armee jalaväekompanii väljaõpe Estcoy-11 vastutusalal. Tänu seersant Tomlinsoni pingutustele korraldas Estcoy-11 koos Afganistani armee üksusega edukaid ühispatrulle.
Seersant Tomlinson ja Shorthouse kinnitasid, et eestlased on professionaalid, kellega on kerge koos teenida „ Eestlased erinevad küll brittidest, kuid me saime hästi läbi,“ ütles seersant Kevin Tomlinson.
Maaväe teenetemärk Hõberist on väeliigi kõrgeim allohvitserile antav teenetemärk. Seda antakse alates 2004. aastast ning varem on sellega autasustatud kahte välisriigi allohvitseri. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel annetas Maaväe Hõberisti Ühendkuningriigi allohvitseridele Estcoy-11 ettepanekul.
Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Nad-e Ali piirkonnas teeniv jalaväekompanii Estcoy-11 kuulub Ühendkuningriigi langevarjurügemendi 3. pataljoni koosseisu.
Estcoy-11 eesmärgiks on domineerida vastutusalal Helmandi provintsi Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata NATO Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Peastaapide ülemad toetavad Balti kaitsekolledži arenguplaane
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Riho Terras kohtus eile ja täna Leedus oma Läti ja Leedu kolleegidega.
Kolonel Terras, kolonel Ivo Mogilnijis Lätist ja brigaadikindral Algis Vaiceliunas Leedust said ülevaate Balti kaitsekolledži arenguplaanidest, koordineerisid osalust Balti riikides korraldatavatel rahvusvahelistel õppustel ja arutasid Põhjala riikide ettepanekuid osalemiseks NORDEFCO kaitsekoostöö raamistikus osalemisel. Kohtumisel osales ka Balti kaitsekolledži delegatsioon kolledži ülema brigaadikindral Meelis Kiili juhtimisel.
„Väljendasime peastaapide ülematega toetust esitatud Balti kaitsekolledži arenguplaanidele, kolledži areng on oluline kogu Balti riikide ohvitserkonna arengule,“ ütles kolonel Terras.
Möödunud aastal korraldasid Balti riigid Ameerika Ühendriikide juhtimisel kolm suuremahulist õppust - Baltic Host, BALTOPS ja Saber Strike, mille käigus harjutati liitlaste vastuvõtmist ning üksuste koostööd eri tasanditel, õppuste seeria jätkub ka järgmistel aastatel.
Selle aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Balti riigid on alustanud esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.
Peastaapide ülemad arutasid ka Balti õhuturbe ja Balti miinitõrjeeskaadriga Baltron seotud küsimusi.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistas ette kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis Kaunases.
-
Vahipataljon on homme külalistele avatudPõhja Kaitseringkonna Vahipataljon korraldab homme 25. märtsil kell 12-16 lahtiste uste päeva.
Külalistele tutvustatakse kaitseväes kasutusel olevat tehnikat ja varustust, ajateenijate väljaõpet, kasarmu- ja olmetingimusi.
Igal täistunnil esitlevad ajateenijad kaitseväes õpitud oskusi: auvahtkond koos kaitseväe orkestri trummaritega demonstreerib erinevaid liikumisi, jalaväekompanii ajateenijad näitavad jao kiirrünnakut ja laskmist miinipildujaimitaatorist, sõjaväepolitseikompanii demonstreerib kurjategijate kinnipidamist.
Kogu päeva jooksul on avatud näidisvälilaager, külalised saavad tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvadega, väliköögimeeskond pakub sõdurisuppi ja teed. Lahtiste uste päeval esineb ka kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel. Kaitseväe tervisekeskuse õppurid esitlevad meditsiinikursusel õpitud oskusi.
Kell 11 annavad jaanuaris teenistust alustanud ajateenijad truudusetõotuse Tallinnas Jüriöö pargis. Lahtiste uste päevale on oodatud nii ajateenijate pereliikmed ja sõbrad, koolid kui kõik huvilised. Enamik külalisi saabub registreeritud gruppidena, kuid oodatud on ka üksikkülastajad.
Põhja Kaitseringkond korraldab koostöös Vahipataljoniga igal aastal kaks või kolm lahtiste uste päeva. Lisaks sellele külastab aasta jooksul väeosa keskmiselt 20 haridusasutust. Samuti korraldatakse mitmeid välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele.
-
NATO kindral: lõppenud õhuturbeharjutus näitas, et suudame Balti õhuruumi kaitsta
Täna lõppes Balti riikide õhuruumis kaheksas Balti õhuturbeharjutus, kus osalesid lisaks NATO õhuväeüksustele ka partnerriigi Rootsi hävituslennukid.
"Äsja lõppenud harjutus on oluline samm Balti õhuvägede ja partnerriigi Rootsi õhuväeüksuste koostöö laiendamisel,"“ütles NATO Õhuvägede väejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant Friedrich Ploeger. "Harjutus näitas meie võimekust kaitsta Balti õhuruumi, süvendas Balti riikide seotust NATO integreeritud
õhukaitsesüsteemiga ning rõhutas NATO pühendumist kollektiivkaitsele ja turvalisusele."“
Kahepäevasel õppusel harjutasid üksused tundmatu lennuki avastamist ja eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni.
Õppusel osalesid Saksa Õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Poola transpordilennuk C-295 ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Harjutuse esimesel päeval sisenes stsenaariumi kohaselt Rootsi õhuruumi raadiosideta lennuk. Rootsi hävituslennukite ülesanne oli lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtsid kontrolli lennuki üle NATO hävitajad, kes eskortisid lennuki ohutu maandumispaigani. Harjutuse teisel päeval kordasid NATO õhuvägede üksused sama stsenaariumi.
"Õppuse eesmärk oli harjutada koostööd eri üksuste vahel,"”ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. "Eesti on NATO ja integreeritud õhukaitsesüsteemi liige. Kõik protseduurid alates Eestist Portugalini peavad olema sarnased."“Õhuväe ülema sõnul oli oluline, et harjutus võimaldas situatsioone reaalsetes oludes,
reaalsete inimeste ja kiirustega läbi mängida.
Rootsi õhujõudude F17 lennugrupi ülem kolonel Johan Svetofti sõnul on Rootsi üksuste osalemine NATO õhuturbeharjutusel kasulik ja vajalik. "Lennuprotseduuride osas oli harjutus üsna tavapärane, uus ja oluline osa oli NATO lennujuhtimiskeskuse ja Rootsi pilootide vaheliste kommunikatsiooniprotseduuride harjutamine,"“ütles Svetoft. Ta lisas, et Rootsi osaleb ka tulevikus harjutustel, mille eesmärk on tagada turvalisem õhuruum.
Balti õhuturbeharjutused on rutiinne harjutustesari NATO õhuturbeprotseduuride õppimiseks ja kordamiseks. Harjutustesari tagab Eesti, Läti ja Leedu õhujõudude koostöö ja sulandumise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO korraldas esimese Balti õhuturbeharjutuse 2008. aasta oktoobris. 2009. ja 2010. aastal viidi
läbi kokku kuus õhuturbeharjutust.
Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud abisaadetiste toimetamist tundmatusse piirkonda õhuteid pidi, õhuruumi kontrolli elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
BRTE sarjas on nüüdseks osalenud USA, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse ja Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti riikide õhuväelased mehitavad Karmelava Õhuseirekeskust Leedus, mis juhib ning toetab õppusel osalevaid lennukeid. Praegu teenib Karmelavas viis Eesti ohvitseri ja kuus allohvitseri, NATO Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses Uedemis teenib üks ohvitser ja üks allohvitser ning Ramsteini väejuhatuses üks Eesti ohvitser. Eesti Õhuvägi tagas õppusel osalevate lennukite vastuvõtu Tallinna
lennuväljal ja maapealse toetuse Eesti õhuruumis.
Järgmise Balti õhuturbeharjutuse korraldab NATO Õhuvägede väejuhatus sel suvel.
-
Estcoy-11 avastas Lõuna-Afganistanis uimastipeidiku
Eesti jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased avastasid möödunud nädalal Lõuna-Afganistanis Nad-e Ali piirkonnas uimastipeidiku 175 kilogrammi oopiumiga. Helmandi väekoondise hinnangul on uimastikoguse turuväärtuseks üle 9 miljoni euro.
„Jalaväekompanii kaitseväelased hõivasid koos Afganistani Rahvusliku Armee sõduritega patrulli käigus hoone, et püstitada sinna vaatluspost,“ ütles Estcoy-11 ülema abi kapten Madis Koosa. „Hoonest leidsime isiku, kes oli ka varem kinni peetud kahtlustatuna mässuliste heaks töötamises, kuid kes tõendite puudumise tõttu siiski hiljem vabastati. Seetõttu otsustasime kahtlase isiku eluruumid põhjalikult läbi otsida ning avastasime põranda sisse peidetud suure koguse oopiumi.“
Eesti kaitseväelased leidsid peidikust 25 seitsmekilogrammist uimastianumat. Pärast peidiku avastamist alustasid uimastite konfiskeerimist ja edasist menetlemist selleks volitatud Afganistani rahvuslikud julgeolekujõud. Sellise koguse narkootikumide omamise eest võib Afganistanis saada kuni 17 aasta pikkuse vanglakaristuse.
Estcoy-11 eesmärgiks on domineerida vastutusalal Helmandi provintsi Nad-e Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kõrgem Sõjakool avab huvilistele oma uksedHomme, 23.märtsil avab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgem Sõjakool Tartus oma uksed külalistele, et tutvustada kooli õppimisvõimalusi ning riigikaitse valdkonda.
Kevadisel koolivaheajal toimub lahtiste uste päev koostöös seitsme Tartu kõrgkooliga. Lisaks KVÜÕA Kõrgemale Sõjakoolile, ootavad huvilisi ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja TTÜ Tartu Kolledž.
Sõjakooli kadettide üliõpilasesinduse, Kadetikogu, avalike suhete juht kadett Margus Arm soovitas kõigil huvilistel tulla külastama sõjakooli, et näha, kuidas õpivad tulevased Eesti Kaitseväe ohvitserid. „Ohvitseri elukutse on põnevaid väljakutseid pakkuv valik. Lisaks on tulevasele ohvitserile tagatud kindel ning auväärt ametikoht Eesti Kaitseväes,“ lausus kadett Arm.
Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril, huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.
Õppeasutusi külastavad seekord erinevas vanuses huvilised alates põhikoolide õpilastest kuni Tartu Ülikooli tudengiteni. Kooliga tulevad tutvuma nii keskkooliõpilased Tallinnast, Tartust ja isegi Hiiumaalt, kui ka ajateenijad Viru jalaväepataljonist ja Vahipataljonist.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning uuel mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.
Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab KVÜÕA Kõrgem Sõjakool aastaringselt üks kord kuus. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 21. aprillil, 27. mail ja 23. juunil.