Uudised
-
NATO korraldab Balti riikides kaheksanda õhuturbeharjutuse
NATO Õhuvägede väejuhatus korraldab 22. ja 23. märtsil Balti riikide ja Rootsi õhuruumis ning Läänemere kohal kaheksanda õhuturbeharjutuse.
Õppusel osalevad Saksa Õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Poola transpordilennuk C-295 ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Osalevad üksused harjutavad tundmatu lennuki avastamist ja eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni. Algav õppus on Balti õhuturbeharjutuste seerias esimene, kuhu on kaasatud lisaks NATO üksustele rahupartnerlusprogrammi (PfP) liige Rootsi.
Harjutuse stsenaariumi kohaselt siseneb Rootsi õhuruumi raadiosideta lennuk. Rootsi hävitajate ülesanne on lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtavad lennuki üle NATO õhuturbehävitajad, kes eskordivad lennuki ohutu maandumispaigani.
Balti õhuturbeharjutused on rutiinne harjutustesari NATO õhuturbeprotseduuride õppimiseks ja kordamiseks. Harjutustesari tagab Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede koostöö ja sulandumise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINADS.
NATO korraldas esimese Balti õhuturbeharjutuse 2008. aasta oktoobris. 2009. ja 2010. aastal viidi läbi kokku kuus õhuturbeharjutust.
Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud abisaadetiste toimetamist tundmatusse piirkonda õhuteid pidi, õhuruumi kontrolli elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
Balti õhuturbeõppuste (BRTE) sarjas on praeguseks osalenud USA, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti riikide õhuväelased mehitavad Karmelava Õhuseirekeskust Leedus, mis juhib ning toetab õppusel osalevaid lennukeid. Praegu teenib Karmelavas viis Eesti ohvitseri ja kuus allohvitseri, NATO Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses Uedemis teenib üks ohvitser ja üks allohvitser ja Ramsteini väejuhatuses üks Eesti ohvitser. Eesti Õhuvägi tagab õppusel osalevate lennukite vastuvõtu Tallinna lennuväljal ja maapealse toetuse Eesti õhuruumis.
Järgmise Balti õhuturbeharjutuse korraldab NATO Õhuvägede väejuhatus sel suvel.
-
Reservohvitseride Kogu üldkoosoleku avas Vabariigi President
Eesti Reservohvitseride Kogu korraldas 17. märtsil rahvusraamatukogus iga-aastase üldkoosoleku. Ürituse avas esmakordselt Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Reservohvitserid valisid üldkoosolekul järgmiseks kaheks aastaks juhatuse, vanematekogu ja aukohtu, kinnitasid 2010. aasta majandusaruande ja 2011. aasta eelarve.
Kogu juhatuse esimeheks valiti kaptenmajor Toomas Peek, kes on olnud esimehe ametis alates 2009. aastast. Juhtus ise valiti üheksaliikmeline juhatuse varasema seitsmeliikmelise asemel, aukohus jätkab senises koosseisus.
Reservohvisterid võtsid vastu mitu muudatust kogu põhikirjas: nüüdsest ei nõua kogu liikmekandidaatidelt enam kahe liikme soovitust, vanematekogu valitsemisperiood pikenes kahelt aastalt kolmele ning vanematekogu sai õiguse kutsuda esimehe ettepanekul ametist tagasi juhatuse liikme, kes ei täida võetud kohustusi.
Reservohvitseride kogu koosolekul esinesid sõnavõttudega kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Riho Terras ja eruohvitseride kogu esimees kolonelleitnant Einar Laigna. Kohal oli ka Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
Eesti Reservohvitseride Kogu tähistab 22. juunil 14. aastapäeva. Kogu motoks on sir Winston Churchilli ütlus "reservväelane on kahekordne kodanik". Reservohvitseride kogusse kuulub täna enam kui 300 ohvitseri, kellest enamik on aktiivsed Kaitseliidu liikmed.
Lisainfot EROK kohta leiab kodulehelt:
www.erok.ee.
-
Mereväe laevakaitsemeeskond saabus operatsioonilt Atalanta
Täna pärastlõunal jõudis koju Euroopa Liidu mereväeoperatsioonil Atalanta neli kuud teeninud Eesti laevakaitsemeeskond.
Mereväe ülema Igor Schvede hinnangul on merevägi saanud laevakaitsemeeskonna näol juurde olulise rahvusvahelise mõõtme.
„Seni peamiselt miinitõrjele keskendunud merevägi on tõestanud, et suudab panustada rahvusvahelistesse operatsioonidesse edukalt ka teistes valdkondades,“ ütles mereväekapten Schvede.
„Laevakaitsemeeskond lõi Eestile head eeldused järgmistel rahvusvahelistel laevakaitsemissioonidel osalemiseks. Meeskond sai neile pandud ülesannetega professionaalselt hakkama, tõestas, et senine väljaõpe on täitnud oma eesmärke ning merevägi on saanud juurde uue olulise võimekuse,“ tunnustas Schvede meeskonnaliikmeid.
Laevakaitsemeeskonna ülema Rait Luksi hinnangul võis missiooni kordaläinuks lugeda. „Nägime, et selles piirkonnas on humanitaarabilaevade kaitsmise programm kindlasti vajalik ning jätkub veel aastaid,“ ütles laevakaitsemeeskonna ülem. Luksi sõnul võttis saksa meeskond neid kiiresti omaks, tegutsemisvalmiduse saavutas meeskond juba paari esimese päevaga.
Kümneliikmeline Eesti laevakaitsemeeskond viis koos Saksa fregatiga Hamburg läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Laevakaitsjaid võtsid Tallinna lennujaamas vastu Mereväebaasi ülem kaptenmajor Jüri Saska ning meeskonnaliikmete pered.
Meeskond lõpetas teenistuse operatsioonil Atalanta 15. märtsil Djiboutis. Järgmine laevakaitsemeeskond asub missioonile maikuus teenima Prantsuse mereväe fregatil Courbet.
-
Mereväe laevakaitsemeeskond saabub laupäeval koju
Homme, 19. märtsil, jõuab Euroopa Liidu operatsioonilt Atalanta koju Eesti esimene laevakaitsemeeskond.
Kümneliikmeline laevakaitsemeeskond lõpetas üle nelja kuu kestnud operatsiooni teisipäeval, 15. märtsil. Meeskond tegutses Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal Saksa fregati Hamburg pardal, kellega koos viis läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli.
Meeskond läbis enne operatsioonile minekut laevakaitsemeeskonna kursuse, mille käigus õpiti väikeüksuste ja sõjaväepolitsei taktikat, pardumist helikopterilt ja aluselt, käsivõitlust ning värskendati relvaõpet.
Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.
Atalanta tegutseb alates 2008. aastast, reeglina osaleb operatsioonil korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Soome ja Ühendkuningriigi alused. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Järgmine Eesti laevakaitsemeeskond asub Atalanta missioonile maikuus Prantsuse Mereväe fregatil Courbet.
-
NATO planeerib Eesti kaitsmistTäna, 16. märtsil tegi Eestisse tutvumisvisiidi NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral Wolf Langheld, kes kohtus siinsete riigikaitsejuhtidega.
„Me oleme loonud, arendanud ja kohandanud tegevusplaane siinse regiooni jaoks ja seetõttu on vajalik kohtuda kohapealsete riigikaitsejuhtidega, et saada parem tunnetus selle jaoks kuidas oma plaanidega edasi minna ja neid veelgi arendada,“ ütles kindral Wolf Langheld. „Eesti on samaväärne NATO liige nagu kõik teisedki ja see tähendab, et ta on alliansi kaitse all ning osa meie kaitsesüsteemist.“
Kindral Langheld külastas Kaitseväe Peastaapi, kus ta kohtus kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga, sai ülevaate kaitseväe pikaajalisest planeerimisest ja käimasolevatest operatsioonidest. Keskpäeval kohtus Ühendväejuhatuse ülem kaitseminister Jaak Aaviksooga, et arutada NATO uut strateegilist kontseptsiooni. Oma visiidi Eestisse lõpetas kindral Langheld külaskäiguga Kooperatiivse küberkaitse keskusesse.
Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kolmest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine. Lisaks koordineerib väejuhatus Balti õhuturbe missiooni ning vastutab artikkel kollektiivkaitse alase eest.
Kindral Langheld alustas oma teenistust Bundeswehris 1971 aastal. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis. Enne Brunssumi Ühendväejuhatuse ülema ametikohale nimetamist teenis ta kiirreageerimisväejuhatuse ülemana Saksamaal, Ulmis.
Tegu oli kindral Langheldi esimese visiidiga Eestisse NATO Brunssumi väejuhatuse ülemana. Lisaks Eestile külastas kindral Langheld Leedut ja Poolat ning kohtus sealsete riigikaitsejuhtidega. -
Esimene laevakaitsemeeskond lõpetas missiooni Somaalia rannikulEesti esimene laevakaitsemeeskond Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta lõpetas täna Aafrika idarannikul Djiboutis koos Saksa fregati Hamburg meeskonnaga neli kuud kestnud missiooni.
Kümneliikmeline Eesti laevakaitsemeeskond viis koos Saksa fregatiga läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal.
„Eesti üksus tõstis märkimisväärselt meie võimekust ning oli nii operatsiooni kui laevameeskonna täieõiguslik liige,“ ütles lõpetamistseremoonial osalenud Bundeswehri operatsioonide väejuhatuse ülema asetäitja kindralmajor Wolf-Dietrich Kriesel. Kindral Kriesel kinnitas, et laevakaitsemeeskonnaga koos teenida oli au kõigile meeskonnaliikmetele ja avaldas lootust, et koostöö jätkub. “Eesti meeskonna tegevus Saksa laeval näitas, et tegemist oli tõelise rahvusvahelise missiooni ja üksteisemõistmisega.“
„Saksa meeskond võttis meid kiiresti omaks, tegutsemisvalmiduse saavutasime paari esimese päevaga, olime laeval täieõiguslikud meeskonnaliikmed,“ ütles laevakaitsemeeskonna ülem vanemleitnant Rait Luks.
Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.
Atalanta alustas 2008. aastal, reeglina osaleb operatsioonil korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Soome ja Ühendkuningriigi alused ning Eesti laevakaitsemeeskond. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Järgmine Eesti laevakaitsemeeskond asub teenistusse mais Prantsuse Mereväe fregatil Courbet. -
Kindralmajor Loemaa läks erruTäna, 14. märtsil tänas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Kaitseväe Peastaabi ees peetud rivistusel kindramajor Vello Loemaad panuse eest kaitseväe ülesehitamisse ja andis talle üle Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest.
„Tänan kindralmajor Vello Loemaad pikaajalise ja eduka teenistuse eest. Tänu kindralmajor Loemaa suurele panusele riigikaitse ülesehitamisel on meie õhuvägi arenenud nii läbimõeldult ja meil on väga head suhted nii NATO kui ka Euroopa Liiduga,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Loodan, et kindralmajor Loemaa säilitab pärast erruminekut kontakti ning jätkab koostööd Eesti kaitseväega ja eriti õhuväe staabiga. Tema asjakohane ja asjatundlik eksperdinõuanne on alati teretulnud.“
Kindralmajori errumineku puhul osalesid rivistusel Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, väeliikide ülemad, välisriikide kaitseatašeed ja teised kõrged külalised. Kaitseväe Peastaabi ees oli üles rivistatud kõikide väeliikide ja Kaitseliidu lipud ning Vahipataljoni aukompanii.
„Minu tänane sõnum on suunatud teile, kaitseväelased ja neile, kes teid toetavad. Kõige tähtsam ressurss on inimesed. Ma soovin kõigest südamest, et iga kaitseväelane tunnetaks seda. Iga kaitseväelane on tähtis ja ta peab olema kogu meie tegevuse keskmes,“ ütles kindralmajor Loemaa rivistusel peetud kõnes. „Meie Eesti inimese soov ja kutsumus kaitsta Eestit ja ta liitlasi peab realiseeruma tingimustes, kus seadusandlus seda toetab, väljaõppesüsteem annab selleks kõik võimalused ning mitte ükski kaitseväelane ei pea südant valutama oma pere toimetuleku pärast.“
Kindralmajor Loemaa alustas sõjalisi õpinguid Jeiski Kõrgemas Sõjakoolis Venemaal, mille lõpetas 1973. aastal hävituslendurina. Pärast lõpetamist teenis Loemaa Ukrainas hävitus-pommituslennukite polgus, kus sai 1. kategooria sõjaväelenduriks, olles lennanud üle 2000 lennutunni reaktiivlennukitel. 1982. aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude Akadeemia ning edutati 1989. aastal lennuväediviisi komandöri asetäitjaks.
1992. aastal asus Loemaa ametisse vastloodud Eesti Kaitsejõudude Peastaabis, kus ta organiseeris ja juhatas töid Eesti õhuväe ja õhukaitsevõime loomisel. 7. veebruaril 1994 määrati ta Eesti õhuväe ülemaks. Samal aastal sai Loemaa Eesti kaitseväe koloneli auastme.
Kindral Loemaa pakkus esimesena välja plaani arendada Eesti õhuväge ja õhukaitsesüsteeme koostöös teiste Balti riikidega. 1992. aastal leidis aset esimene Balti riikide õhuväe ülemate kohtumine, kus lepiti kokku asjades, millest hiljem koorus projekt BALTNET – Balti riikide ühine õhuseire-, väljaõppe- ja lennundussüsteem.
Järgnevatel aastatel teenis Loemaa tollase Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjana, kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kaitseväe operatiivülemana. Aastatel 1998-2002 oli ta Eesti sõjaliseks esindajaks NATO-s ning aastatel 2005-2007 kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2008. aasta jaanuarist teenis kindralmajor Loemaa taas Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
Vello Loemaad on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kaitseväe teeneteristi, kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi, õhuväe teenetemärgi ja mälestusmedaliga «10 aastat taastatud kaitseväge». -
Afganistanis teenivad kaitseväelased kingivad lastekodulastele jalgrattad
Täna, 11. märtsil annavad Afganistanis teeniva Eesti jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased Elva lastekodule kingitusena üle kuus jalgratast.
„Tunneme, et Eesti inimesed on meid ennast palju toetanud, jõulude ajal saime hulgaliselt kingitusi nii Naiskodukaitselt, eraettevõtetelt, kui Kanada eestlastelt, seetõttu otsustasime ka ise teisi toetada,“ ütles jalaväekompanii ülem major Ranno Raudsik. „Kingitus lastekodulastele on tänuavaldus meile osaks saanud toetuse eest.“
Kingiidee algataja on Estcoy-11 miinipildujarühma ülem leitnant Meelis Tasa. Tema eestvedamisel kogusid kompanii kaitseväelased raha, mille eest ostsid Elva lastekodule kuus jalgratast. Kaks ratast on trikirattad, neli ratast on mõeldud väiksematele lastele. Lisaks jalgratastele annavad kaitseväelased lastekodulastele üle vajalikud kaitsevahendid kiivrid ning põlve- ja küünarnukikaitsmed.
Estcoy-11 teenib Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid alates 2010. aasta novembrikuust. Kompanii eesmärgiks on domineerida vastutusalal Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Nende ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kindralleitnant Laaneots õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots õnnitles täna kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi naistepäeva puhul.
„Kaitseväeteenistus on oma olemuselt mehelik ning seepärast ei saa ükski ülem teha oma alluvatele allahindlusi ega eelistusi, sõltumata soost, päritolust ega usutunnistusest,“ ütles kaitseväe juhataja, kes kinnitas, et tublid naised sunnivad ka mehi rohkem pingutama. „Eesti naised kannavad Eesti rahvast edasi, on kultuuri ja traditsioonide hoidjad,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kaitseväes teenib ja töötab kokku 1092 naist, neist 333 on kaadrikaitseväelased. Naisohvitsere on kaitseväes 78, allohvitsere 228 ja kaadrisõdureid 27. Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 759 naist.
Kõrgeimas auastmes naiskaitseväelased on kolonelleitnandid Kersti Lea, Merike Johanson ja Mare Normak. Välisoperatsioonidel osaleb praegu kokku kolm naist, neist kaks Afganistanis ja üks Bosnia – Hertsegoviinas.
Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 25 protsenti.
-
USA kaitseministri endine abi andis Kõrgema Sõjakooli kadettidele loengu2. märtsil andis Kõrgema Sõjakooli kadettidele loeng-seminari Balti Kaitsekolledži külalislektor, endine USA kaitseministri abi filosoofiadoktor Kalev I. Sepp.
Kadetikogu taktikaringis peetud ettekande läbivaks teemaks olid strateegiad tugevama vastase võitmiseks. Ettekandele järgnenud arutelu keskmes olid kaks omavahel seotud teemat: initsiatiiv ja strateegiline mõtteviis.
Doktor Sepp kutsus ohvitsere üles initsiatiivi eneses arendama ja treenima initsiatiivi oma alluvates. „Initsiatiiv ehk vajaliku ülesande iseseisvalt äratundmine, lahenduse leidmine ja täitmine vajab mõnevõrra laiemat mõtlemist ja arusaamist, seetõttu on vajalik ka näha seoseid suuremas (lausa strateegilises) pildis ja ennetada sündmuseid tulevikus,“ ütles doktor Sepp. Selle mõtte ilmestamiseks käsitleti päevakajalisi sündmusi Pakistanis ja Liibüas seminari vormis.
Külalislektor julgustas ohvitsere igal tasandil vaatama maailma avatud pilguga ja iseseisvalt analüüsima kasvõi oma rühma tegevusi igas ülesandes kooskõlas strateegiliste eesmärkidega. „Võime aimata ette asjade käiku ning leida sellest kerkivale probleemile häid lahendusi võimaldab tegutseda kiiremini kui vastane ja aitab võita näiliselt nõrgemal ka endast tugevamat vastast,“ ütles doktor Sepp.
Doktor Sepp rõhutas väikeriigi armee vajadust olla lisaks üldistele oskustele maailmaklassi ekspert ka mingis unikaalses valdkonnas, mis tekitaks lugupidamise ja vajaduse kaasata just selle riigi võimeid liitlaskoalitsioonidesse. Eesti puhul tõi ta näiteks vaieldamatult küberoperatsioonide võimekusega maailmas esirinnas olemise, mis tasuks edasiarendamist ka sõjalises valdkonnas tänapäevaste relvakonfliktide kontekstis. „Innovaatilisus ja võime nii sündmusi kui ka vajadusi ajas ette näha on väikeriigi edukuse pandiks,“ toonitas doktor Sepp.
Kalev I. Sepp on Ameerika Ühendriikide ülikooli Naval Postgraduate School professor Monterey’s, Kalifornias. Ta on teeninud Ühendriikide eriüksustes (Special Forces) kolonelleitnandi auastmeni ja eriüksuslasena osalenud operatsioonidel Panamas ja Salvadoris. Dr. Sepp on teeninud ka Pentagonis, Iraagis ja Afganistanis kui analüütik ja strateeg. Doktorikraadi omandas ta Harvard’i Ülikoolis. Ta on olnud vastutav Ühendriikide terrorismivastase võitluse strateegia koostamise eest, samuti on ta teeninud Ühendriikide kaitseministri abina eriüksuste valdkonnas.