Uudised
-
KVÜÕA Matkekeskuses algas staabiõppus Mussoon 2011
1. Jalaväebrigaad korraldab 24.-27. jaanuarini Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Matkekeskuses staabiõppuse Mussoon 2011.
-
Eesti jalaväekompanii alustas ühispatrulle Afganistani armee kompaniigaHelmandi provintsis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-11 viib alates sellest nädalast läbi ühispatrulle Afganistani Rahvusliku Armee kompanii tasemel üksusega.
Kompanii ülema major Ranno Raudsiku sõnul õpivad Afganistani sõdurid kõige paremini läbi praktilise tegevuse jälgides eestlaste käitumist ja tegutsedes meie eeskuju järgides. „Parema tulemuse saamiseks proovisime sellel nädalal meie ja kohaliku armee segapatrulli, kus Eesti ja Afganistani kaitseväelased tegutsesid patrullis koos selliselt, et peaaegu iga Eesti sõduri lahingupaariliseks oli Afganistani sõdur,“ kirjeldas major Raudsik.
Estcoy-11 ülema sõnul on ühispatrullid vajalikud, kuna kandev roll peab julgeoleku tagamisel jääma tulevikus Afganistani Rahvusliku Armee kaitseväelastele. Ühispatrullides pannakse peamiselt rõhku kohalikega suhtlemisele, informatsiooni kogumisele, maastikul liikumisele ja muudele patrullimisega seotud tegevustele. Eesti ja Afganistani sõdurid on varem koos läbi viinud jao tasemel ühispatrulle.
„Seekordse patrulli tegi eriliseks mõlema kompanii juhtkonna kõrvuti tegutsemine,“ ütles Estcoy-11 ülem major Ranno Raudsik. „Maastikul liikudes arutasin Afganistani Rahvusliku Armee kompanii ülemaga pidevalt patrulli taktikalist olukorda ja erinevaid taktikalisi lahendusi olukorra võimaliku muutumise korral, andes talle võimaluse otsustada Eesti ja Afganistani koondüksuse tegevuse ning paiknemise üle.“
Lisaks igapäevastele ühispatrullidele on Estcoy-11 kaitseväelased andnud Afganistani Rahvusliku Armee sõduritele meditsiinialast väljaõpet ja korraldanud ka füüsilisi treeninguid.
Möödunud kuul patrullbaasi Wahid külastanud Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral James Chiswell väljendas rahulolu Afganistani Rahvusliku Armee sõdurite tegevuse ja arengu üle Estcoy vastutusalas julgeoleku tagamisel.
Estcoy-11 eesmärgiks on domineerida vastutusalal Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja valitsusvastaste võitlejate eemalehoidmine Estcoy vastutusalast.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Põhjamaad kutsusid Eesti, Läti ja Leedu ühinema kaitsekoostöö raamistikuga
Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson esitas täna Põhjamaade kaitseväe juhatajate nimel Eesti, Läti ja Leedu ametivendadele ametliku kutse ühineda Põhjamaade kaitsekoostöö raamistiku NORDEFCOga.
2009. aastal Põhjamaade kaitseministrite algatatud NORDEFCO raamistiku kohaselt arendavad Rootsi, Norra, Soome, Taani ja Island sõjalist koostööd nii strateegia, võimearenduse, välisoperatsioonide kui õppuste ja väljaõppe vallas.
Põhjamaade sõjalise koostöö raamistiku NORDEFCO eesistuja kindral Sverker Göransoni sõnul on Põhjamaad huvitatud stabiilsest julgeolekuolukorrast Läänemere piirkonnas. Konkreetset sõjalist koostööd on kindral Göransoni sõnul Eestil võimalik alustada kas kahepoolselt või laiemalt, sõltuvalt koostöö valdkonnast, võimalustest ja
riikide huvidest.
"Selleaastane Põhjamaade, Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajate kohtumine oli kvalitatiivselt täiesti uuel tasemel. Saime kutse kaitsekoostöö süvendamiseks ja rääkisime põhjalikult uutest teemadest," ütles Eesti kaitseväe juhataja
kindralleitnant Ants Laaneots. "Meid seob Põhjamaadega kultuuriruum, meid liidab ühine ajalugu, me saame üksteisest hästi aru, meie mõttemaailm on lähedane, sest me jagame samu väärtusi. Me oleme eluliselt huvitatud, et Läänemere piirkonna riikide julgeolekuolukord oleks jätkuvalt maailma üks turvalisemaid."
Koostööraamistik näeb ette pikaajalist kaitsekoostööd riikide sõjaliste võimekuste arendamise ja koordineerimise, ühisõppuste, ühise väljaõppestruktuuri ning koolide arendamise ja välisoperatsioone alal toetavate ühishangete ning toetavate üksustega.
Eesti alustab koostööraamistikus esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendab koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.
Praegu on Eesti kaitseväe jaoks olulisimaks koostöö näiteks Põhjamaadega Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp, kuhu kuuluvad lisaks Eestile Rootsi, Norra, Soome ja Iirimaa. Soomes, Rootsis ja Taanis on sõjalise ettevalmistuse saanud paljud Eesti ohvitserid ja allohvitserid. Põhjamaad ja Eesti kasutavad Soome päritolu Sisu soomukeid, Rootsi tankitõrje granaadiheitja Carl Gustaf on paljude Euroopa riikide relvastuses. Suur osa Eesti relvastusest ja varustusest on pärit Soomest, Rootsist ja Taanist.
Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti kaitsevägede juhatajad kohtusid Tallinnas eile ja täna.
Kaitseväe juhatajad arutasid regionaalse julgeoleku ja koostöö küsimusi, väljaõppevõimalusi, kogemusi välisoperatsioonide ja operatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise alal.
-
Sõjaväelogistikud hakkavad koolitama relvatehnikuidSel nädalal hakkab Kaitseväe Logistikakeskuse materjaliteenistus esmakordselt koolitama kaitseväe relvatehnikuid.
„Meie eesmärk on katta kaitsevägi ühtsetel väljaõppealustel ette valmistatud relvatehnikutega, sest mida rohkem suudetakse üksuse tasandil relvi korda teha, seda kiiremini taastatakse üksuse võitlusvõime,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse materjaliteenistuse relvastuse ja laskemoona toetusgrupi ülem major Mehis Anni. „Kui üksuses on hea relvatehnik, kes jälgib kuidas relvi igapäevaselt kasutatakse ja hooldatakse, siis on tagatud ka relvade pikem eluiga.“
Viis nädalat kestval koolitusel õpetavad Logistikakeskuse spetsialistid väeosade relvatehnikutele II liini käsitulirelvade remonti ja hooldust, mis seisneb oskustes leida relva rikkeid, tellida varuosi, vahetada välja relva põhidetaile ja kasutada õiget erialaterminoloogiat. Samuti peab üksuse relvatehnikul olema täpne ülevaade Kaitseväe Logistikakeskuse tasandil tehtavatest relvade hooldus- ja remonditöödest.
Kuna väljaõppe põhirõhk on praktilisel tegevusel Kaitseväe Logistikakeskuse Tallinnas asuvas relvatöökojas, siis suudetakse esimesel kursusel õpetada korraga välja kolm 1. Jalaväebrigaadi relvatehnikut. Järgmisena alustavad õpinguid Põhja Kaitseringkonna relvatehnikud. Tulevikus on sõjaväelogistikutel plaanis pakkuda väljaõppe võimalust ka Kaitseliidu relvatehnikutele.
Väljaõppe läbinud relvatehnikud saavad Logistikakeskuselt tunnistuse, mis lubab neil teha iseseisvalt II liini käsitulirelvade remonti ja hooldust. -
Kindralmajor Vello Loemaa tähistab 60. juubelitTäna täitub 60 eluaastat teenekal Eesti ohvitseril kindralmajor Vello Loemaal.
Eesti õhuväe ülema ja Loemaa kauaaegse kolleegi brigaadikindral Valeri Saare sõnul on kindralmajor Loemaa ülimalt intelligentne visionäär, kes on loonud Eesti õhuväele ettenägeliku rahvusvahelises mõõtmes arengukontseptsiooni, on avanud meie õhuväele NATO väravad ja on toetanud õhuväe arengut kogu oma teenistuse jooksul erinevatel Eesti ja NATO ametikohtadel.
Tulevane kindralmajor Loemaa alustas sõjalisi õpinguid Jeiski Kõrgemas Sõjakoolis Venemaal, mille lõpetas 1973. aastal hävituslendurina. Pärast lõpetamist teenis Loemaa Ukrainas hävitus-pommituslennukite polgus, kus sai 1. kategooria sõjaväelenduriks olles lennanud üle 2000 lennutunni reaktiivlennukitel. 1982. aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude Akadeemia ning edutati 1989. aastal lennuväediviisi komandöri asetäitjaks.
1992. aastal asus Loemaa ametisse vastloodud Eesti Kaitsejõudude Peastaabis, kus ta organiseeris ja juhatas töid Eesti õhuväe ja õhukaitse võimete loomisel. 7. veebruaril 1994 määrati ta Eesti õhuväe ülemaks. Samal aastal sai Loemaa Eesti kaitseväe koloneli auastme.
„Kindralmajor Loemaa koostas aastatel 1992-1994 põhjaliku ja ettenägeliku Eesti õhuväe arengukontseptsiooni, mis võeti tollase kaitseväe juhataja kindral Einselni otsusel aluseks kogu kaitseväe arenguplaanide koostamisel ning seda viivad Loemaa järglased ellu täna ja ka homme. Tema panus on olnud seega ülioluline mitte ainult õhuväe vaid kogu kaitseväe arengule,“ ütles brigaadikindral Valeri Saar, kes kinnitas, et kindralmajor Loemaa sügava intelligentsuse ja ohvitserliku mõtlemise heaks näiteks on kompaktse ent efektiivse Eesti õhuväe kontseptsiooni loomine pärast pikka teenistust N. Liidu õhuvägedes, kus opereeriti võrreldamatult suuremate koosseisude ja tehniliste platvormidega.
Kindral Loemaa pakkus esimesena välja plaani arendada Eesti õhuväge ja õhukaitsesüsteeme koostöös teiste Balti riikidega. 1992. aastal leidis aset esimene Balti riikide õhuväe ülemate kohtumine, kus lepiti kokku asjades, millest hiljem koorus projekt BALTNET – Balti riikide ühine õhuseire-, väljaõppe- ja lennundussüsteem.
1995. aastal seisis Loemaa esimese Eesti ohvitserina NATO riikide ohvitseride ees ja esitles NATO õhukaitse komitee istungil Eesti kaitseväe visioone õhukaitse arendamises.
Edasistel aastatel teenis Loemaa tollase Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjana, kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kaitseväe operatiivülemana. Aastatel 1998-2002 oli ta Eesti sõjaliseks esindajaks NATO-s ning aastatel 2005-2007 kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2008. aasta jaanuarist teenib kindralmajor Loemaa taas Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
Tänu Loemaa loodud kontaktidele koostati brigaadikindral Saare sõnul NATO spetsialistide poolt Eesti õhuruumi kaitsmise matemaatiline mudel.
Vello Loemaad on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kaitseväe teenetemärgi, kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi, õhuväe teenetemärgi ja mälestusmedaliga «10 aastat taastatud kaitseväge».
Kindralmajori auastme andis Vello Loemaale Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves möödunud aasta juunis. Vello Loemaa on abielus, tal on poeg ja tütar.
Kaitsevägi soovib kindralmajor Loemaale palju õnne! -
Kaitseväe peapsühholoog on kolonelleitnant Harri Ints
Alates tänasest juhib kaitseväe psühholoogiateenistust kolonelleitnant Harri Ints.
-
Mälestusüritusel tähistati Tartu vabastamise aastapäevaTäna asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja Kõrgema Sõjakooli kadetid Tartu Memento korraldatud mälestusüritusel pärja Tartus taastatud Vabadussõja monumendile, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.
„Veel selle sajandi alguses, kui räägiti minevikust, siis räägiti eelkõige hukkunutest ja nende mälestamisest. Loomulikult tuleb neid alati mälestada, aga tuleb meenutada ka võite,“ sõnas mälestusürituse peakorraldaja ja Tartu Memento esimees Enn Tarto oma kõnes. Tarto sõnul vajavad meenutamist ja mälestusmärkide püstitamist aga ka need inimesed, kes on Eesti eest võidelnud ja langenud pärast iseseisvuse taastamist.
Vabadussõjas langenuid olid lisaks ürituse korraldajatele tulnud mälestama Tartu Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku, Tartu Linnavalitsuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu, Tartu Vabadusvõitlejate Ühingu ning Julius Kuperjanovi seltsi esindajad. Osalejad asetasid monumendile pärjad ning mälestasid kommunismiohvreid ja kõiki Eesti vabaduse eest langenuid.
Tähtvere väljadel toimus 14. jaanuaril 1919. aastal Vabadussõja otsustav lahing Punaarmee ja Eesti vägede vahel. Tartu vabastati soomusrongide üldjuhi kapten Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega, kes võitsid lahingu ning peatasid bolševike tapatalgud. Võidetud lahingul oli suur sõjaline ja poliitiline tähendus kogu Eestile.
Lahingu mälestuseks avati 3. juulil 1932. aastal Tähtvere pargis mälestusmärk, mille kommunistid 1940. aastal hävitasid. Tartu Memento eestvedamisel korraldas Tartu Linnavalitsus mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul, mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal. -
Vahipataljon tähistab 83. aastapäevaSel nädalal tähistab Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon oma loomise 83. aastapäeva.
Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas teisipäeval kell 11.00 piduliku rivistusega väeosas. Rivistusel peeti meeles kõiki eeskujulikult teeninud ajateenijaid.
„Vahipataljon meenutab tänasel päeval kõiki neid, kes võitlesid Vabadussõjas. Vahipataljon meenutab tänuga ka kõiki Eesti lipu all võidelnud sõdureid, allohvitsere ja ohvitsere. Olgem oma eelkäijate väärtuste kandjad - järgime Presidendi Kaardiväe parimaid traditsioone. Oleme eeskujulikud sõdurid nii igapäevases teenistuses, sportlikes saavutustes kui väljaõppes,” ütles aastapäeva kõnes Vahipataljoni ülem major Toomas Väli.
Peonädal jätkub reede hommikul kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate meeskondliku laskevõistlusega Kaitseliidu Männiku lasketiirus. Võistlusel selgitatakse välja parimad laskjad püstolist Heckler&Koch USP ja poolautomaatsest vintpüssist M-14.
Vahipataljoni kutsutakse ka Presidendi Kaardiväeks, siis on seetõttu välja kujunenud pikaajaline traditsioon pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses pataljoni auvahtkond on olnud. Seoses sellega toimub reedel algusega kell 14.30 Metsakalmistul pidulik pärja asetamine President Lennart Meri hauale.
Pidunädal kulmineerub reede õhtul pataljoniülema major Toomas Väli piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid. Samuti autasustatakse aukirjade ja meenetega tublimaid kaitseväelasi ja riigiteenistujaid.
Põhja Kaitseringkonna Vahipataljonis teenib hetkel 470 ajateenijat ning ligi 50 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.
Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr.20 22.01.1993.a. 01.veebruaril 1993. aastal Sisekaitse Valverügemendi baasil.
-
Välisminister Urmas Paet tunnustas Lõuna-Afganistanis Eesti kaitseväelasiVälisminister Urmas Paet kohtus Afganistanis Eesti jalaväekompaniiga nende patrullbaasis Wahidis ja rahvusliku toetuselemendiga Camp Bastioni sõjaväebaasis.
Välisminister Paet tänas Eesti kaitseväelasi nende tegevuse eest Afganistanis julgeolekuolukorra parandamisel. „Eesti kaitseväelased annavad Afganistani-missioonil olulise panuse ka Eesti julgeoleku ja heaolu eest,“ ütles välisminister Paet. Välisminister andis Eesti kaitseväelastele üle kroonimeenemündid.
Paeti sõnul on Eesti kaitseväelased pälvinud laialdase rahvusvahelise tunnustuse.
Rahvusvaheliste jõudude Edela-Afganistani ülemjuhataja kindralmajor Richard Mills ütles kohtumisel Urmas Paetiga, et Eesti kaitseväelased on andnud väga tõsise panuse Helmandi provintsi julgeoleku parandamisse. „Eesti panus on eeskujulik,“ lisas ta.
Kohtumisel Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’s paikneva rahvusvahelise ülesehitusmeeskonna juhtidega kinnitas välisminister Urmas Paet, et Eesti jätkab koos Suurbritannia üksustega sõjalist panustamist Helmandisse ning panustab ka politsei väljaõpetamisele. „Sel otstarbel oleme lähetanud Afganistani politsei väljaõppekeskusesse neli politseinikku,“ ütles välisminister Paet.
Rääkides piirkonna tulevikuväljavaadetest rõhutas välisminister Paet, et üleminekuprotsessi Afganistanile suurema vastutuse üleandmisel peavad julgeolekutingimuste loomise kõrval toetama edasiminekud hea valitsemistava juurutamise ja ülesehituse vallas. „Peame oluliseks, et julgeolekuvastutuse üleandmisel läbiviidav piirkondade hindamine toimuks kohapealset olukorda ausalt ja õiglaselt hinnates,“ sõnas Paet.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Estcoy-11 avastas eduka operatsiooni käigus mitu relvapeidikutLõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teeniv jalaväekompanii Estcoy-11 leidis sel ja möödunud nädalal läbi viidud operatsiooni käigus mitu relvapeidikut.
27. detsembril alanud operatsiooni käigus on kompanii leidnud kuulipildujaid ja automaate ning märkimisväärses koguses laskemoona. Lisaks on Estcoy-11 avastanud isevalmistatud lõhkeseadeldiste valmistamise komponente, käsigranaate, tankitõrje granaadiheitja RPG laskemoona ja sidevahendeid.
„Suurimaks leiuks on olnud rauaaluse granaadiheitja GP-25 mitukümmend granaati, mida lahingugrupi igapäevastes ettekannetes nimetati senise rotatsiooni suurimaks ja olulisimaks leiuks,“ ütles Estcoy-11 ülema abi kapten Madis Koosa. „Kõik relvad ja laskemoon olid väga heas korras ning valmis kasutamiseks.“
Lisaks on operatsiooni käigus Eesti kaitseväelased leidnud ja kahjutuks teinud üheksa isevalmistatud lõhkeseadeldist ning kinni pidanud ühe valitsusvastases tegevuses kahtlustatava.
Relvastus, laskemoon ja lõhkeseadeldiste valmistamiseks mõeldud komponendid saadi kätte mitmest erinevast peidikust, mis asusid nii ehitistes kui ka lihtsalt põldude ääres. Peidikud asusid alal, kuhu rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud ei olnud patrulle teinud ja mida vastane pidas enda kontrolli all olevaks.
"Tuleb meie kompanii poisse kiita, sest kohalik elanikkond on Eesti sõdurite tegevusega rahul, mis on vähemalt sama oluline kui need hiljutised leiud," ütles Estcoy-11 ülema abi. Kapten Koosa sõnul oli viimase operatsiooni ülesanne laiendada rahvusvaheliste ja Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude kontrollitavat turvaala, et suurendada kohalike turvalisust ning võimaldada erinevate ülesehitusprogrammide nagu koolide, mošeede ja esmaabipunktide ehituse alustamist.
Jalaväekompanii viib operatsioone läbi koos Afganistani Rahvusliku Armeega. Ka uue aasta võttis jalaväekompanii vastu operatsioonil olles.
Estcoy-11 eesmärgiks on domineerida vastutusalal Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.