Uudised
-
Homme algab Tallinnas NATO väljaõppekonverents
Homme algab Tallinnas Kaitseväe ja NATO Arendusväejuhatuse korraldatav väljaõppekonverents, millest võtab osa ligi 200 kaitseväelast liitlas- ja partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.
Konverentsi avavad Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja NATO Arendusväejuhatuse staabiülema asetäitja kindralleitnant Karlheinz Viereck, kes on NATO kõrgeim väljaõppe koordineerija.
Viie päeva jooksul arutavad liitlaste koolitusasjatundjad NATO ja partnerriikide väljaõppe sünkroniseerimise, ühtlustamise ja arendamise võimalusi nii üksuste kui üksikvõitlejate tasandil.
Eraldi alakonverents on pühendatud Afganistani operatsioonil osalevate üksuste ettevalmistusele, samuti käsitletakse järgmise viie aasta suuremaid NATO õppuseid ning riikide õppeasutuste ja väljaõppekeskuste vahelise võrgustiku arendamist.
Tallinnas korraldatav sünkroniseerimiskonverents hõlmab esmakordselt varasemate aastate nelja konverentsi ja 26 töögrupi tööd, mis käsitlesid eraldi individuaalse, üksuste, õppuste ja operatsioonide väljaõppeteemasid.
Eestist osalevad konverentsil Balti Kaitsekolledži, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja Maaväe esindajad ning NATO Arendusväejuhatuses väljaõppe alal teeniv Eesti ohvitser.
-
Estcoy-11 võttis kasutusele mehitamata luurelennukidEesti jalaväeväekompanii Afganistanis Estcoy-11 võttis sel nädalal kasutusele Ameerika Ühendriikidelt sõjalise abi korras saadud mehitamata luurelennukid Raven.
„Mehitamata luurelennukite kasutamise eesmärgiks on saada ülevaade aladest, kus viime läbi patrulle ja operatsioone,“ ütles Estcoy-11 ülem major Ranno Raudsik. „Lisaks saame nii päevast kui öist informatsiooni maa-aladest, kus me ise pidevalt ei viibi.“
Mehitamata luurelennuk Raven on taktikalise taseme, eelkõige kompanii ja kõrgemate üksuste, luure- ja juhtimise tõhustamiseks kasutatav käest lennutatav luurelennuk.
Droonid Raven hangiti Eesti kaitseväele Ameerika Ühendriikide Kongressi liitlasriikide fondi toetusel. Mehitamata luurelennuki ehk UAV (Unmanned Aerial Vehicle) juhtimiseks läbisid Eesti kaitseväe allohvitserid oktoobris operaatorikoolituse Ameerika Ühendriikides.
Estcoy-11 sai enda kasutusse ühe komplekti droone, mis sisaldab kolme mehitamata luurelennukit.
Droonide soetamise ja katsetamise projekt sai Eestis alguse 2003. aastal. Eesti üksustest puutus esimest korda Ravenitega kokku Ameerika Ühendriikide merejalaväebrigaadi kooseisus teeninud jalaväekompanii Estcoy-E, kes julgestas Afganistani valimisi 2009. aastal.
Estcoy-11 eesmärgiks on domineerida vastutusalal Helmandi provintsi Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kaitsevägi korraldab Tallinnas NATO väljaõppekonverentsi
Kaitsevägi ja NATO Arendusväejuhatus korraldavad 7.-11. veebruarini Tallinnas NATO väljaõppe sünkroniseerimiskonverentsi, millest võtab osa ligi 200 kaitseväelast liitlas- ja partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.
Viie päeva jooksul arutavad liitlaste koolitusasjatundjad NATO ja partnerriikide väljaõppe ühtlustamise ja arendamise võimalusi nii üksuste kui üksikvõitlejate tasandil.
Eraldi alakonverents on pühendatud Afganistani operatsioonil osalevate üksuste ettevalmistusele, samuti käsitletakse järgmise viie aasta suuremaid NATO õppuseid ning riikide õppeasutuste ja väljaõppekeskuste vahelise võrgustiku arendamist.
Tallinnas korraldatav sünkroniseerimiskonverents hõlmab esmakordselt varasemate aastate nelja konverentsi, mis käsitlesid eraldi individuaalse, üksuste, õppuste ja operatsioonide väljaõppeteemasid.
Eestist osalevad konverentsil Balti Kaitsekolledži, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja Maaväe esindajad ning NATO Arendusväejuhatuses väljaõppe alal teeniv Eesti ohvitser.
-
President rõhutas kaitseväe rolli uute ja traditsiooniliste ohtude vastu seismisel
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves rõhutas täna Estonia kontserdisaalis Tartu rahu 91. aastapäeval peetud kõnes küberkaitse alase koostöö olulisust Põhjala riikidega ning juhtis tähelepanu traditsioonilistele ohtudele, millega kaitseväelased peavad silmitsi seisma.
„NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on üks maailma uute julgeolekuohtudega tegelevatest kompetentsikeskustest,“ ütles president Ilves. „Euroopa Liidu Infotehnoloogia Agentuuri tulek Eestisse suurendab veelgi meie vastutust sel alal.“
Presidendi sõnul kaitsebki Eesti Lääne demokraatlike väärtusi nende eest, kes neid väärtusi ei jaga ning meie kaitstavad väärtused on samad nagu meie esiisadel ja –emadel enam kui 90 aastat tagasi Vabadussõjas.
„Eesti ees avatud võimaluste hulgas näen ma esmajoones praegusest palju tihedamat küberjulgeoleku alast koostööd kõigi teiste infotehnoloogia eesliinil seisvate riikidega, näiteks Soome, Rootsi ja Iirimaaga,“ ütles president. „Just nende Euroopa Liidu riikide ja neile lisanduva NATO partneri Norraga teeb Eesti juba täna Põhjala Lahingugrupi raames ülitihedat koostööd.“ President kutsus üles leidma julgeoleku valdkonnas ühisosa ka aladel, kus meie saavutused on palju silmapaistvamad. „Kas ei võiks Nokia, Ericssoni ja Skype’i riigid asuda koos arendama ka ühist küberkaitsevõimet?“ küsis president.
President kinnitas, et Eesti iseseisvuse kaitsmine ei tähenda siiski pelgalt küberkaitsevõimet. „Vastupidi, traditsioonilised ülesanded meie järjest kaasaegsemaks muutuvale kaitseväele jäävad alles. Kuid lisaks niiöelda vanadele riigikaitselistele väljakutsetele on lisandunud uued ohud, ka võimalikud küberrünnakud ja neile koos liitlastega vastu astumine,“ ütles president Ilves.
Kaitseväe orkester ja Meestelaulu Selts korraldasid Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kontserti alates 2001. aastast.
Tänasel kontserdil astusid üles Revalia Kammermeeskoor,Tallinna Ülikooli Meeskoor, Rahvusooper Estonia Poistekoor, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestiline poistekoor Kalev ja Eesti Kaitseväe Orkester. Kontserdil dirigeerisid Hirvo Surva, Indrek Viljard, Jüri Rent ja kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
-
Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel kolme kaitseväelast riikliku teenetemärgigaPresident Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, millega andis iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele kodu- ja välismaal riiklikud autasud. Riikliku teenetemärgi saavad kolm kaitseväelast.
“Eesti Vabariigi 93. aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik teenetemärkidega inimesi, kes oma tegevusega on aidanud edendada, hoida ja kindlustada Eesti iseseisvust,” kirjutas riigipea otsuse eessõnas.
“Sellega väljendab Eesti riik oma tänu inimestele, kelle töö ja pühendumine erinevates eluvaldkondades on muutnud meie maad hoolivamaks ja paremaks, targemaks ja tugevamaks,” rõhutas president Ilves.
Eesti tänab oma kaitseväelasi, kes on vapralt võidelnud Afganistanis, NATO operatsioonil. Mõõkadega Kotkaristi teenetemärgi saavad ligi 20 aastat kaitseväes teeninud ja Afganistanis demineerimisgrupi julgestusmeeskonna ülemana tegutsenud staabiveebel Andri Harkmann, viiel rahvusvahelisel missioonil osalenud ja meeskonna ülemaks tõusnud veebel Üllar Käggo ning Afganistani missioonil oma rühma ka läbi kõige keerulisemate olukordade viinud veebel Karol Treial.
Riik tunnustab teenetemärgiga ka Lõuna-Afganistanis Lashkar Gah’ provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiueksperdina töötanud Anu Raisma’d ja Camp Bastioni traumakeskuses välikirurgina töötanud tunnustatud südame- ja veresoontekirurgi Tiit Meren’it.
President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.
-
Lõuna Kaitseringkond mälestas leitnant Julius KuperjanovitLõuna Kaitseringkonna kaitseväealsed koos Julius Kuperjanovi Seltsi ja Tartu linnavalitsuse esindajatega mälestasid täna kell 11 Raadi kalmistul Vabadussõjas langenud leitnant Julius Kuperjanovit tema 92. surma-aastapäeval.
Leitnant Kuperjanovi hauamonumendile asetasid pärgi ja lilli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, Lõuna Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid, Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Kaitseliidu Tartu Maleva esindus koos Naiskodukaitse esindajaga, Piirivalve- ja Politseiameti esindaja, Enn Tarto Tartu linnavolikogust ja teised.
"On väga oluline, et õiged väärtused ei devalveeruks, sest need moodustavad ühiskonna alustalad. Nende väärtuste hulka kuulub kindlasti oma ajaloo mäletamine ja Vabadussõjas langenute mälestamine,“ ütles kolonelleitnant Murulaid.
Hauamonumendil oli auavalduseks rivistunud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond ja üliõpilaskorporatsioon „Rotalia“ esindus. Naiskodukaitse esindaja esitas austusavalduse ka kartmatule Alice Kuperjanovile, kes oli oma abikaasa kõrval nii eesliinil põrandaaluses võitluses Saksa okupatsioonipäevil 1918 aastal, kui ka Vabadussõja rindel.
Leitnant Julius Kuperjanov, Eesti väejuht Vabadussõjas, sai 31. jaanuaril 1919. aastal Paju lahingus surmavalt haavata ja suri 2.veebruaril Tartus.
11.veebruaril, 1919 kirjutas tollane Päewaleht: "Kuperjanow! See on nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht. -
Eesti õpilaste valmistatud mänguasjad jõudsid Afganistani lasteni
Jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased jagasid sel nädalal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Daghighi küla lastele Rocca al Mare kooli õpilaste valmistatud ja kogutud mänguasju.
„Mänguasjade jagamisele oli kogunenud ligi 60 küla 4 – 16 aasta vanust last,“ ütles kontingendi kaplan kapten Endel Apsalon. „Oma kingitust oodates olid laste emotsioonid laes, nad olid väga rõõmsad mänguasju vastu võttes.“
Kaitseväelased jagasid lastele mitu suurt kastitäit mänguasju, milleks olid peamiselt loovust arendavad puust mängud ja pehmed kaisuloomad.
Rocca al Mare kooli 11. klassi õpilased Hannus Luure, Brent Mööl ja Alexander Vein andsid mänguasjad Scoutspataljonile üle möödunud aasta sügisel. Loovust arendavad mänguasjad valmisid kooli puu- ja käsitöötundides. Õpilased uurisid Afganistani ajalugu kui ka seda, millistes tingimustes elavad kohalikud lapsed. Mänguasjad valmistati põhimõttel, et nendega mängimiseks poleks vaja pikki ja keerulisi selgitusi.
Mänguasjade jagamine korraldati pärast Daghighi külas läbiviidud shurat, kus selgitati külarahvale rahvusvaheliste ja Afganistani julgeolekujõudude pingutusi julgeolekuolukorra parandamisel. Pärast shurat öeldi külaelanikele, et ühe Eesti kooli lapsed on saatnud Afganistani lastele mänguasju. Mänguasjade jagamisel olid suureks abiks Afganistani Rahvusliku Armee jalaväekompanii sõdurid, kes juhendasid lapsi ja hoidsid korda. Ühendkuningriigi kaitseväelased andsid kohalikule mullale erinevaid koolitarbeid, sealhulgas vihikuid ja pliiatseid.
Osa mänguasju antakse sel nädalavahetusel Helmandi provintsi pealinna Lashkar Gah naistekeskusele, mis korraldab ka nende jagamise.
-
Sõjakooli kadett püstitas sangpommispordis uue meistrivõistluste rekordi
Eile Viru jalaväepataljonis korraldatud kaitseväe meistrivõistlustel sangpommispordis tuli võistkondlikus arvestuses esikohale Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste võistkond 474 punktiga, kes oli ka mullune meister.
Võistluse parima tulemuse ja uue meistrivõistluste absoluutse rekordi püstitas 90 kilogrammi kaalukategooria võitja KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadettseersant Priit Meier 330 punktiga, parandades vana rekordit kümne punkti võrra.
„Sangpommisport on väga efektiivne üldfüüsiline treening ja iga aasta toimuv võistlus annab hea motivatsiooni trenni tegemiseks,“ sõnas teist aastat oma kaalukategoorias meistriks tulnud kadettseersant Priit Meier. „Olen võtnud endale eesmärgiks iga aasta rekordit uuendada ja loodetavasti suudan seda teha ka järgmisel aastal,“ lisas ta.
Võistkondlikus arvestuses tuli napilt teisele kohale Põhja Kaitseringkond 463 punktiga ning kolmandaks jäi 428 punktiga Suurtükiväepataljoni esindus. Ajateenijate arvestuses tegi parima tulemuse (184 punkti) 90 kilogrammi kaalukategoorias kolmandaks tulnud reamees Rudolf Pruun Lõuna Kaitseringkonnast.
Sangpommispordi võistlus koosneb kahest harjutusest: kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamisest rinnalt sirgetele kätele ja sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega. Võistluse parimad selgusid kahe harjutuse soorituste põhjal kogutud punktide summa alusel. Võitjad selgitati välja kolmes vanuseklassis ja viies erinevas kaalukategoorias: 60, 70, 80, 90 ja üle 90 kilogrammi. Kokku osales sangpommispordi meistrivõistlustel 110 meest.
-
Sõjaväelogistikud korraldavad Nursipalus teabepäevaTäna korraldab Kaitseväe Logistikakeskus Nursipalu harjutusvälja naabruses elavatele inimestele teabepäeva.
„Meil on väga hea meel, et kohalikud tunnevad harjutusväljal toimuva üle huvi, sest huvi olemasolu on eelduseks kahepoolsele ja avatud suhtlemisele. Kaitseväe tegevusvabadus harjutusaladel sõltub paljuski meie riigi kodanikest ja seetõttu teeme omalt poolt kõik, et rahuldada oma inimeste informatsioonivajadust,“ ütles logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Venno Slugen.
Nursi vanas koolimajas kell 14.00 algaval teabepäeval tutvustavad haldusteenistuse spetsialistid kohalikele elanikele logistikakeskuse kohustusi harjutusalade haldamisel, harjutusala vastutavat isikut ja tema ülesandeid ning millised kaitseväe üksused ja milleks Nurispalu harjutusvälja kasutavad. Samuti osalevad teabepäeval Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna esindajad.
Läinud aastal korraldati Kaitseväe Logistikakeskuse hallatavatel harjutusaladel üle 3000 väljaõppeürituse enam kui 20300 hektari suurusel alal. Nursipalu harjutusvälja pindalaks on 3146,62 hektarit.
-
Kindralleitnant Laaneots osaleb NATO Sõjalise Komitee istungil
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb täna ja homme Brüsselis NATO Sõjalise Komitee istungil.
NATO ja partnerriikide kaitseväe juhatajad arutavad istungil NATO strateegilise kontseptsiooni ellu viimise küsimusi ja organisatsiooni ees seisvaid arenguid, olukorda Afganistanis, Kosovos ja teistel NATO operatsioonidel ning arenguid Afganistanis lähiaastatel.
Sõjalise komitee istungil kohtuvad ka NATO-Ukraina, NATO-Venemaa ja NATO Vahemere dialoogi riikide töögrupid.
NATO Sõjalise Komitee istungil osalevad 66 riigi kaitseväe juhatajad, sõjalise komitee esimees admiral Giampaolo di Paola, NATO Euroopa liitlasvägede juhataja admiral James G. Stavridis ja arendusväejuhatuse ülem kindral Stephane Abrial.