Uudised
-
Kaitsevägi esitles uusi soomukeid
Kaitsevägi esitles täna ajakirjanikele Männiku harjutusalal uusi Hollandist hangitavaid soomukeid Sisu XA-188.
„Uue põlvkonna soomukite hankega astub Eesti kaitsevägi suure sammu edasi eelkõige manöövervõime kasvatamisel, suurendades üle kahe korra oma soomukite arvu,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo soomukite esitlusel. „Suure tähendusega on soomukid ka Eesti sõduritele Afganistanis, sest topeltpaksusega soomus kaitseb meie mehi raskekuulipildujate tule ja improviseeritud lõhkekehade eest palju kindlamini kui varem."
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul saab esimese allüksusena uued soomukid Eesti jalaväekompanii Afganistanis. „Eesti sõdurid, kes on pidevalt lahingkontaktides, peavad saama kõige parema varustuse ja relvastuse, mida Eestil on anda,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kuni aastani 2015 saab kaitsevägi Hollandist 81 uut soomustransportööri. Uutel soomukitel on varasematest oluliselt tugevam soomus, mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele ning samuti vastupidavam põhjasoomus kaitseks isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide eest. Senisest enam on kaitstud soomuki kuulipildur, kes kasutab kuulipildujat soomuki seest.
Enne Eestile üle andmist läbivad soomukid Hollandis hoolduse, lisaks annavad hollandlased kaasa varuosi, spetsiaaltööriistu ja täiendkoolituse soomukite kasutajatele, instruktoritele ning mehhaanikutele. Sarnasus varasemate soomukitega XA-180 võimaldab uute soomukite sujuvat kasutusele võttu ning lihtsustab remonti ja hooldust.
Praeguseks on Eestisse jõudnud kaks soomukit, 13 soomukit antakse üle Afganistanis lähiajal. Viimaste seas on lisaks jalaväe soomustransportööridele kaks juhtimis- ja kaks meditsiinisoomukit.
Ostetavad soomukid on toodetud aastatel 1998 ja 1999. Hanke lõppedes 2015. aastal on Eestil olemas kahe mehhaniseeritud pataljoni jaoks vajalikud soomustransportöörid.
Lisaks Hollandist ostetud soomukitele Sisu XA-188 saab Eesti jalaväekompanii Afganistanis Ameerika Ühendriikidelt sõjalise abi korras uued 81-mm miinipildujad ja droonid Raven.
Sisu XA tüüpi soomukid on Soomes valmistatud kuuerattalised jalaväe soomustransportöörid, mis olid algselt mõeldud Soome kaitsejõududele. Soomuki loomisel olid tähtsal kohal kasutusmugavus, lihtne ehitus ning madalad hoolduskulud.
2004 - 2005. aastal ostis Eesti Soomest 60 soomustransportööri XA-180 EST, mis on praegu Scoutspataljoni käsutuses ja ISAF-i missioonil Afganistanis.
Soomustransportööride hankega täidetakse üks Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 eesmärkidest ehk 1. jalaväebrigaadis soomustatud sõidukite arvu suurendamine.
-
Lääne Kaitseringkond mälestas Vabadussõjas langenud kangelasi21. novembril asetasid Lääne Kaitseringkonna ülem major Margus Rebane ja major Kaupo Kuningas kaitseringkonna aastapäeval pärja Vabadussõja mälestusmärgile Alevi kalmistul. Major Rebane pidas tähtpäeva puhul kõne kohale tulnud linnakodanikele.
Samaaegselt Pärnus aset leidnud mälestussündmusega asetasid MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu liikmed pärja Pärnu Pataljoni aastapäeva puhul Tihemetsas Punapargis asuvale mälestusmärgile. Pärast pärja asetamist tegid Tihemetsa põhikooli õpilased kogu liikmetele ettekanded Punapargi lauavabriku ja Punapargi lahingu ajaloost. Õpilased ja kogu liikmed külastasid koolis asuvat väikest muuseumi ning käisid ära presidendi tamme juures.
Ajalooliselt on 21.11.1918. asutatud Pärnu Pataljon Pärnu 6. Polgu õigusjärglane. Pärnu 6. Polgu esimesed kokkupõrked vastasega Vabadussõjas leidsid aset Tihemetsas Punapargis. Esimene lahing peeti 23.12.1918 taganevate Saksa Keisririigi vägedega, mis oli nendega ka ainuke kontakt Eesti pinnal. Selles lahingus langes seitse Eesti sõdurit. 1918. aasta lõpupäevadel peeti juba suurema kaaluga lahinguid Punaarmee üksustega.
Lääne Kaitseringkond peab oma sünnipäeva 21. novembril ka seetõttu, et 21.11.1918 asutati kaitseringkondade eelkäija Kaitseväe komisjon, mille ülesandeks Vabadussõjas oli sõdurite värbamine. -
Scoutspataljoni ülem: reservväelased üllatasid mind positiivseltEile lõppes Scoutspataljoni kahenädalane reservõppekogunemine „Smart Scout 2010“, millest võttis osa ligi 120 reservväelast.
„Reservõppekogunemine näitas veenvalt, et Scoutspataljoni endiste liikmete väljaõppetase on tänasel päevalgi hea. Paljudelt võitlejatelt tuli vaid tolm maha pühkida ja teenistusvalmid nad olidki,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus. „Positiivselt üllatas mind reservväelaste kiire õppimisvõime ja kõrge motivatsioon.“
Õppekogunemise eesmärgiks oli viia reservväelastele läbi täiendväljaõpe ja koostööõppus Scoutspataljoni koosseisus. Lisaks hinnata pataljoni staabi võimekust.
„Koostööõppusel brigaadi koosseisus täitsime meile püstitatud ülesanded hästi. Mul oli tõeline au näha oma staabi head ettevalmistust ja oma vendade suurt pühendumust ja motivatsiooni ülesannete täitmisel,“ sõnas kolonelleitnant Karus.
Õppekogunemine koosnes neljast etapist: formeerimine, lahinglaskmised, koostööõppus ja lahku formeerimine. Õppus viidi läbi Paldiskis, Klooga laskealal ja Kaitseväe Keskpolügoonil.
Lisaks reservväelastele osalesid õppekogunemisel kaadrikaitseväelased ja ajateenijad 1. Jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, Tagalapataljonist, Kalevi jalaväepataljonist ja staabikompaniist.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv alalises valmiduses jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.
1.Jalaväebrigaad on Paldiskis asuv maaväe üksus, mille koosseisu kuuluvad staap, Scoutspataljon, Tagalapataljon. -
Staabi- ja sidepataljon tähistas 92. aastapäeva
Staabi- ja sidepataljon tähistas möödunud nädalal 92. aastapäeva mahuka programmiga, mis tipnes 19. novembril traditsioonilise lahtiste uste päevaga.
-
Sõjaväelogistikud tähistasid Varustusvalitsuse 92. aastapäevaTäna tähistas Kaitseväe Logistikakeskus mälestustseremooniaga kindralmajor Rudolf Reimanni haual Hiiu-Rahu kalmistul Varustusvalitsuse loomise 92. aastapäeva.
„Kindralmajor Reimann ja tema meeskond väärivad tähelepanu ja lugupidamist ainuüksi juba seetõttu, et nad julgesid võtta enda kanda ülesande, mis näis esmapilgul lootusetu. Just nemad ehitasid Vabadussõja ajal üles Varustusvalitsuse kui organisatsiooni, tänu millele Rahvavägi saavutas vaenlase üle võidu,“ ütles oma kõnes Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks.. 11. novembril 1918 määrati polkovnik Reimann Varustusvalitsuse ülemaks.
Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, Sõjakooli lektor ja Kindralstaabi Kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal.
1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Kindralmajor Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.
22. mail 2002. aastal taasasutatud Kaitseväe Logistikakeskus on 21. novembril 1918 loodud Varustusvalitsuse järeltulija.
-
Sõjaväepolitsei õppekompanii harjutab Nõmmel patrullimistPõhja Kaitseringkonna Vahipataljon korraldab 23.-24. novembrini Nõmmel sõjaväepolitsei kompanii kontrollharjutuse „Karujälg 2“.
Harjutuse eesmärgiks on hinnata kompanii tegevust ja anda peagi reservi minevatele sõjaväepolitsei ajateenijatele reaalse patrulli kogemust asulatingimustes. Kokkuleppel linnaosavalitsusega liiguvad sõjaväepolitsei korrakaitsepatrullid Nõmmel alates 23. novembril kella 00.00-st kuni 24. novembril kell 23.59-ni.
Harjutusel osalevad ajateenijad ei kanna kaasas tulirelvi ning on varustatud helkurvesti ja vööga, millel on kumminui ja käerauad. Harjutuse käigus mängitakse ajateenijatele ette erinevaid hindamiseks sobivaid olukordi. Situatsioonide ettemängimisel arvestatakse tsiviilelanike rahu ja puutumatust.
Harjutusel osalevad kaitseväelased alustasid ajateenistust selle aasta jaanuaris ning lähevad reservi detsembri alguses. Hindamisharjutus annab tagasisidet nende sõjaväepolitseiniku oskuste kohta.
Põhja Kaitseringkond ja Vahipataljon loodavad, et seni meeldiv ja konstruktiivne koostöö Nõmme linnaosavalitsusega jätkub ka tulevikus.
-
Afganistanis teeninud Eesti kontingent jõudis kojuTäna hommikul jõudsid välisoperatsioonilt Afganistanis Eestisse jalaväekompanii Estcoy-10 ja logistiline toetuselement NSE-9.
„Te olete näidanud ennast NATO parimate sõduritena, võidelnud vapralt ja hoidnud Eesti lippu kõrgel,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras. „Eile õhtul Lissabonis vastuvõetud NATO uus strateegiline kontseptsioon on selline, mis on Eestile kasulik ja vajalik – see sisaldab peaaegu kõiki meie ettepanekuid ja seda eeskätt tänu Eesti kaitseväelaste heale mainele ja tuntusele liitlaste seas.“ Kantsler tänas võitlejate lähedasi toetuse eest ja kinnitas, et kodust kaugel Eesti riiki teenides on oluline koduste ja ühiskonna toetus laiemalt toetus.
„Täna Eestisse jõudnud kompanii tegevuse tulemuslikkusest annab tunnistust kompanii vastutusalal taastuv elutegevus. Tänu Teile on patrullbaasi Wahid ümbrus veidi turvalisem kui seni,“ ütles koju saabunud võitlejatele brigaadikindral Neeme Väli. Peastaabi ülema sõnul on palju tööd veel ees, kuna edust Afganistanis saab rääkida siis, kui kohalik võim ja julgeolekujõud on valmis asuma piirkonna elutegevust juhtima.
Väli kinnitas koju saabunud sõduritele, et Eesti nähtavus ja tõsiseltvõetavus julgeoleku pakkujana on suurel määral Afganistanis teenivate kaitseväelaste teene. „Eesti kompanii tegevuse järelmid ulatuvad kaugemale kui Nad-e-Ali ümbrus ja Helmandi provints, Eesti hääl on liitlaste seas kuuldav,“ lisas brigaadikindral Väli.
Major Meelis Jõemaa juhitud jalaväekompanii Estcoy-10 teenis konfliktipiirkonnas pea 200 päeva, mille kestel osales neljal lahingugrupi ja kuuel iseseisval kompaniioperatsioonil. Kompanii leidis ja tegi kahjutuks 14 isevalmistatud lõhkekeha ning avastas kaks suuremat peidikut, mis sisaldasid isevalmistatud lõhkeseadeldiste komponente, relvi ja narkootilist ainet.
Suve lõpul parandasid Esctoy-10 ja NSE-9 kaitseväelased teid, et tagada kohalikele elanikele liikumisvabadus ja takistada mässulisi paigaldamast isevalmistatud lõhkekehi. Kompanii meedikud andsid arstiabi ligi 260-le kohalikule elanikule. Samuti taasavasid külaelanikud eestlaste patrullbaasi lähedal turu, mis muutus afgaanidele regulaarseks kauplemiskohaks.
Kokku oli kompanii vastasega lahingulises kontaktis 75 päeval.
Tallinna Lennujaamas korraldatud tseremoonial andis kantsler Terras kõikidele operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Kaitseministeeriumi sõjalistes operatsioonides osalenute medali. Samuti andis brigaadikindral Väli üle kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest kompanii ülemale major Meelis Jõemaale ning teenetemärgid kaitsealaste teenete eest kapten Asso Trekslerile ja veebel Tarmo Tammelale. Kaisteväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest pälvisid kuus kaitseväelast.
Estcoy-10 mehitas Helmandi provintsi keskosas asuvat patrullbaasi Wahid ja seda ümbritsevaid kontrollpunkte. Kompanii alustas teenistust Gurkhade lahingugrupi alluvuses, jätkas Lancasteri rügemendi 2. Pataljoni koosseisus ja enne missiooni lõppu teenis Langevarjurügemendi 3. pataljoni alluvuses.
Kompanii viis läbi hulgaliselt patrulle, et tagada kohalike elanike turvalisus ja hoida valitsusvastased mässulised oma vastutustalast eemal. Samuti viis Eesti kompanii läbi koostööoperatsioone Afganistani rahvusliku Armee võitlejatega.
Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Ranno Raudsiku juhitud Estcoy-11, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-10 kapten Tarmo Tameri juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. 2011. aasta kevadeni Afganistanis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi ülem on kolonelleitnant Viktor Kalnitski.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eesti spetsialistid harjutavad NATO vastaste küberrünnakute tõrjumistKaitseväe, küberkaitseliidu ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe spetsialistid võtavad 16.-18. novembrini osa NATO küberkaitseõppusest Cyber Coalition 2010.
Õppuse stsenaariumi kohaselt tabavad NATO riike samaaegselt eri tüüpi ründed, näiteks küberspionaaž ja pahavara rünnakud, mis nõuavad nii riikide vahelist koordineeritud tegevust kui strateegilisi otsuseid NATO eri tasandi staapidelt ja asutustelt.
Õppusel harjutavad NATO küberkaitset korraldavad asutused, sealhulgas NATO Peakorter Brüsselis, NATO Euroopa Vägede Peakorter (SHAPE) Monsis, Eestis asuv NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus ja liikmesriikide küberkaitseorganisatsioonid küberrünnakute organiseeritud tõrjumist ja koostööprotseduure.
Eestist osalevad NATO küberkaitseõppusel kaheksa spetsialisti kaitseväest, küberkaitseliidust ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest.
Kokku osalevad õppusel 13 NATO riigi meeskonnad, õppuse planeerimise ja korraldamisega on seotud 24 riiki. Harjutust juhib Belgias Monsis asuv juhtimiskeskus, liikmesriikide meeskonnad harjutavad oma riikides.
Harjutust viiakse läbi kolmandat korda.
-
Kaitseväe juhataja: kaitseväelased teenivad riiki ja rahvast pühendunult
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitas eile kaitseväe 92. aastapäeval peetud kõnes, et neli aastat tagasi heaks kiidetud sõjalise riigikaitse ülesehituse põhimõte on end igati õigustanud.
„Majanduskriis tõestas veelkord, et riigile rasketel aegadel on üldisele kaitseväe-kohustusele tuginev kaitsevägi palju odavam ja tõhusam kui täielikult kutseline armee, mis võib ebapiisava tasustamise korral väga kergesti laguneda ja laiali minna,“ ütles kaitseväe juhataja. kindralleitnant Ants Laaneots.
Kaitsevägi on segakomplekteeritud, ehk koosneb rahuajal mõnest riigi rahakotile jõukohasest kutseliste sõduritega mehitatud üksusest, üksusepõhisest reservkomponendist ja hästi organiseeritud Kaitseliidust.
„Eesti ei ole oma julgeolekumurega üksi nagu 1939. aastal,“ lausus kindralleitnant Ants Laaneots. „NATO-l on olemas meie kaitsmise plaanid, NATO ja meie liitlaste kohalolek ja nähtavus Balti riikides on sel aastal oluliselt kasvanud“
Sel aastal korraldas Eesti koostöös Balti riikide ja Ameerika Ühendriikidega kolm suuremahulist õppust - Baltic Host, BALTOPS ja Saber Strike, mille käigus harjutati liitlaste vastuvõtmist ning üksuste koostööd eri tasanditel.
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul vajab rahvas psühholoogilist kaitset, et vastu panna mõjutusoperatsioonidele ja vaenulikule propagandale. „Vastase ja igasuguste lotilate katseid desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet, tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kaitseväe juhataja märkis aastapäevakõnes, et majanduskriis on kahandanud oluliselt kaitseväelaste sissetulekuid. Ohvitseride ja kaadriallohvitseride sissetulekud ei ole enam konkurentsivõimelised. Elukalliduse kiire tõusu tõttu ei ole kaadrikaitseväelaste palganumbrid enam kooskõlas nende teenistuse eripära, suure töökoormuse, vastutuskoormaga ja hindadega.
Kaitseväe juhataja sõnul kogenud vanemveebleid, kapteneid ja majoreid tänavalt värvata ei õnnestu. Kaitsevägi vajab uut palgapoliitikat, palgatase peab olema kooskõlas vastutuse ja koormusega.
„Kaitseväelased ja ametnikud teenivad meie riiki ja rahvast eesmärgile pühendunult, kella vaatamata. Selle töö tulemus on käegakatsutav: üksused on välja õpetatud, varustatud meie riigi võimaluste piires, mobilisatsiooni- ja kaitseplaanid olemas, neid harjutatakse pidevalt läbi,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Kaitseväe 92. aastapäevale pühendatud vastuvõtul andsid reservohvitserid ja ettevõtjad kapten Toomas Luman ja kapten Neinar Seli üle aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiad. 50 000 krooni suuruse preemia said Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ja Lennubaasi allohvitser vanemveebel Janek Tauram.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem major Enno Mõts, Õhuseiredivisjoni operatiivohvitser kapten Kristo Vallimäe, Afganistani toetusüksuse NSE-9 ülem leitnant Asso Treksler ja mereväe staabi personaliohvitser leitnant Meelis Kants.
Allohvitseridest said ergutuspreemia Maaväe Staabi allohvitser staabiveebel Hannes Vaalmets, Lennubaasi allohvitser vanemveebel Kaido Külasalu, Kõrgema Sõjakooli põhikursuste veebel vanemveebel Veljo Saarniit ning Kaitseväe Peastaabi allohvitser veebel Kristo Pals.
Aasta ohvitseri ja allohvitseri valivad ohvitseride ja allohvitseride esindused. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks. -
Afganistanis teenivad kaitseväelased mälestasid koos liitlastega langenud relvavendi
Eile, 14. novembril mälestas Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi esindus Camp Bastioni sõjaväebaasis Vaherahupäeva auks korraldatud tseremoonial langenuid ja kohtus kõrgete Ühendkuningriigi esindajatega.
„Kuigi mälestuspäeva tähistamine sai alguse Esimese maailmasõja lõpust, ei peeta sel päeval meeles ainult langenud sõdureid, vaid ka neid, kes on sõdadest elusana tagasi pöördunud sõltumata sellest, millisel poolel keegi sõdis, “ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Tegemist on traditsiooniga, mida Eestis tuntakse vähe. Täna lisas sellele kindlasti olulist kaalu samale päevale langenud isadepäev. Paljudel meist on kodus lapsed, kes ootavad oma isasid pikisilmi koju,“
Eesti kaitseväelastega kohtusid Ühendkuningriigi kuningliku perekonna liige prints William ja kaitseminister Liam Fox. Prints William tundis huvi eestlaste vastutusala ja kohalike elanikega läbisaamise vastu ning tänas Eesti kaitseväelasi panuse eest Afganistani turvalisuse tagamisel.
Kohtumistele järgnes tseremoonia Camp Bastioni uues osas, mille käigus taasavati mälestusmärk Afganistani operatsioonil langenud Briti sõjaväelastele. Tseremooniast võttis osa kokku üle 1500 liitlasvägede kaitseväelase.
„Me oskame austada ja mälestada langenuid, kuid kipume unustama neid, kes on elusana tagasi pöördunud. Tänastes sõnavõttudes tuletati kõrvuti teiste maade sõjameestega meelde ka meid, eestlasi. See pani mõtlema, kas ka Eesti ühiskond ei peaks tähistama päeva, mil austatakse meie veterane,“ ütles kolonelleitnant Ühtegi.
Vaherahupäev on tuntud ka kui Mälestuspäev, mille käigus mälestatakse neid, kes on andnud elu oma riiki teenides ja austakse neid, kes teenivad ja on teeninud erinevates konfliktikolletes. Vaherahupäeva peetakse 11. novembril, sest sel kuupäeval, 1918. aastal kell 11.00 hakkas kehtima vaherahu I maailmasõjas.
Eestis tähistatakse Vaherahupäeva Ühendkuningriigi saatkonna eestvedamisel ja Kaitseväe toel igal aastal Kaitseväe kalmistul. Samuti tähistatakse Eestis leinapäevana Vabadussõja vaherahu aastapäeva 3. jaanuaril.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003.