Uudised
-
NATO Iraagi väljaõppemissioonil asusid teenistusse uued kaitseväelased
Eile asusid NATO väljaõppemissioonil Iraagis teenistusse uued Eesti kaitseväelased.
Viimased kuus kuud NATO väljaõppemissiooni administratsiooni ülemana teeninud major Tõnis Sõnum andis ameti üle kapten Tarmo Safronovile, Iraagi Allohvitseride Akadeemia instruktori ametikohal vahetas vanemveebel Rando Randveeri välja vanemveebel Helari Pilve.
„Meie rotatsiooni teenistus oli eriline selle poolest, et esmakordselt osalesime vahetult Iraagi julgeolekujõudude väljaõpetamisel allohvitseride koolis Tajis,“ ütles major Sõnum.
NATO väljaõppemissioon on ainus NATO operatsioon Iraagis. Missiooni ülesandeks on iseseisva ja jätkusuutliku Iraagi armee, eelkõige sõjaliste ja siseministeeriumile alluvate õppeasutuste ning juhtimiskeskuste arendamine ja toetamine. Lisaks väljaõppele ja nõustamisele koordineerib NATO treeningmissioon Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe jaoks vajalike ressursside ja varustuse alast toetust.
Eesti kaitseväelased on varem teeninud Iraagi väljaõppemissioonil lisaks administratsiooni ülemale ja allohvitseride kooli instruktorile staabiülema asetäitja ja teabeohvitseri ametikohtadel.
-
Eestlased võtsid Afganistanis vastu uued soomukid
Täna võtsid Kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad Lõuna-Afganistanis Kandahari sõjaväebaasis vastu 13 Hollandist hangitud soomukit Sisu XA-188.
„Uued soomukid on turvalisemad nii kuulipilduja operaatorile, juhile kui kogu meeskonnale,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa, kes kiitis ka uute soomukite varasemast paremat tehnilist võimekust.
Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Viktor Kalnitski kinnitas, et kuna uutel soomukitel on senisest parem soomuskaitse, tunnevad ka sõdurid neis sõites end lahinguväljal kindlamalt.
Täna üle antud 13-st soomukist on üheksa jalaväe transportimiseks, lisaks saab Eesti kontingent enda käsutusse kaks juhtimis- ja kaks meditsiinisoomukit.
Hangitud soomukid vahetavad välja alates 2006. aastast Eesti jalaväekompaniide kasutuses olevad soomukid Sisu XA-180 EST. Selleks transporditakse uued soomukid Kandaharist Camp Bastioni sõjaväebaasi, kus viiakse läbi tehniline hooldus ja installeeritakse sideseadmed.
Kuni aastani 2015 saab kaitsevägi Hollandist 81 uut soomustransportööri. Uutel soomukitel on varasematest oluliselt tugevam soomus, mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele ning samuti vastupidavam põhjasoomus kaitseks isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide eest. Senisest enam on kaitstud soomuki kuulipildur, kes kasutab kuulipildujat soomuki seest. Eestisse on praeguseks jõudnud kaks soomukit.
Lisaks annavad hollandlased soomukitele kaasa varuosi, spetsiaaltööriistu ja täiendkoolituse kasutajatele, instruktoritele ning mehhaanikutele. Sarnasus varasemate soomukitega XA-180 võimaldab uute soomukite sujuvat kasutusele võttu ning lihtsustab remonti ja hooldust.
Hangitud soomukid on toodetud aastatel 1998 ja 1999.
Sisu XA tüüpi soomukid on Soomes valmistatud kuuerattalised jalaväe soomustransportöörid, mis olid algselt mõeldud Soome kaitsejõududele. Soomuki loomisel olid tähtsal kohal kasutusmugavus, lihtne ehitus ning madalad hoolduskulud.
Aastatel 2004 - 2005 ostis Eesti Soomest 60 soomustransportööri XA-180 EST, mis on praegu Scoutspataljoni käsutuses ja NATO operatsioonil Afganistanis. -
Kaitseväe juhataja külastab Georgiat
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots on sel nädalal ametlikul visiidil Georgias.
Eile kohtus kindralleitnant Laaneots Georgia kaitseväe juhtaja kindralmajor Devi Tchankotadzega, kellega jagas kaitseväe arendamise ning Afganistani operatsiooni kogemusi.
Kaitseväe juhataja asetas pärja Georgia territoriaalse ühtsuse eest langenud kangelaste mälestusmärgile ja külastas 1. Suurtükiväebrigaadi Vaziani sõjaväebaasis.
Täna kohtub kindralleitnant Laaneots asekaitseministri Nodar Kharshiladzega ja külastab Georgia Rahvuskaarti.
Eesti kaitseväe juhataja külastas Georgiat viimati 2008. aasta mais. -
Viru pataljon tähistas 93. aastapäeva
Täna tähistas lahtiste uste päeva ja piduliku rivistusega Jõhvi keskväljakul 93. aastapäeva Eesti idapoolseim väeosa, Viru jalaväepataljon.
„Jõhvi ja Viru pataljoni side on 82 aastat pikk ja seda ei ole kerge murda,” ütles pataljoni ülem major Janno Märk ajateenijatele rivistusel peetud kõnes. “Nii, nagu Viru pataljon on seotud Jõhviga, olete teie seotud oma isamaaga. Teenige julgelt ja südamega. Jätke oma teenistusega mulje, et siin elab rahvas, keda keegi murda ei saa.”
Aastapäeva puhul Viru pataljoni õnnitlema tulnud maaväe ülem kolonel Indrek Sireli sõnul kasvatatakse Jõhvis häid sõdureid. “Eelmise aasta Kevadtormil näitasid Viru ajateenijad hämmastavat sitkust ning pühendust,” kinnitas maaväe ülem.
Kolonel Sirel meenutas omaenda teenistusaega Viru pataljonis: „Kogemused, mida mina, noor ohvitser siit sain, need kaks aastat ja kaheksa kuud, mil ma siin teenisin, aitasid mul saada selleks inimeseks, kes ma täna olen,“ ütles maaväe ülem ja lisas, et Viru pataljonil on oluline koht kogu Kaitseväe süsteemis. „Viru pataljon toodab tervele kaitseväele tankitõrje reservüksusi, mis on väga tähtis esmase kaitse seisukohast. Samas on Viru pataljon kaitseväe idapoolseim väeosa ja oluline riikluse sümbol siin, Ida-Virumaal,“ ütles kolonel Sirel.
Viru jalaväepataljonis teenib 333 ajateenijat ning ligi 70 kaadrikaitseväelast.
Viru pataljoni eelkäijaks alates Vabadussõjast on 1917. aasta detsembris formeeritud 4. rügement, mis Vabadussõja alguses võttis vastu esimesed rünnakud punaarmee poolt ning mis hiljem paiknes Jõhvi linnas.
Viru jalaväepataljon taasloodi valitsuse määrusega 22. mail 1992 asukohaga Jõhvis. Pataljon paigutati okupatsiooniarmee raudtee-ehituspataljoni hoonetesse, kus väeosa paikneb tänaseni.
Õppekeskuse peamine eesmärk on õpetada välja jalaväe - ning tankitõrjeallüksusi.
-
Sõjakooli kadetid mälestasid 1924. aasta riigipöördekatses langenud koolivendiKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna varahommikul endise Tondi sõjakooli ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide Arnold Allebrasi, Aleksander Tedderi, Aleksander Tombergi ja August Udrase mälestuseks.
„Me mälestame täna nende nelja langenud kadeti vaprat tegutsemist ja olgu need neli koolivenda eeskujuks meile kõigile,” lausus Kõrgema Sõjakooli ülem kolonenlleitnant Vahur Murulaid . „Siin Tondi kasarmutes rünnak tõrjuti ja seega sõjakool aitas kindlasti kaasa riigipöördekatse ebaõnnestumisele,” lisas kolonelleitnant Murulaid.
Kadetikogu esimehe kadettveebel Virko Luide sõnul on tähtis, et iga kursuslane teaks 86 aastat tagasi toimunud sündmusest ja mäletaks neid kadette, kes langesid Isamaa eest. „Vajadusel oleksid sõjakooli kadetid ka nüüd, sarnaselt langenud koolivendadele, valmis kodumaa kaitseks välja astuma,” sõnas kadettveebel Luide.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus rünnati. Ründajate eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule varahommikusele rünnakule, lõid sõjakooli kadetid kommunistlikud mässajad tagasi, kuid neli kadetti langes.
Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Rivistusel loetakse ette kõikide kohalviibijate nimed. Sümboolselt on igavesti sõjakooli nimekirjas need neli kadetti, kes langesid vaenlase kallaletungi tagasilöömisel.
Rivistuse järel viivad kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnasse Rahumäe kalmistule, Tartusse Garnisoni kalmistule, Jõgevale Laiusevälja kalmistule ja Võrumaale Vastseliina kalmistule.
Alates eelmisest aastast korraldavad Tartus asuva Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust „Tondipoiste” mälestuseks püstitatud monumendi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati eelmise aasta 15. mail.
Vaata pilte mälestustseremooniast -
Kaitseväe meditsiiniteenistus korraldab sõjameditsiini aastakonverentsiKaitseväe meditsiiniteenistus korraldab täna Tartus Dorpati konverentsikeskuses aastakonverentsi sõja- ja katastroofimeditsiini teemal. Konverentsil osaleb 240 kaitseväe ja tsiviilmeedikut, meditsiiniüliõpilast ja residenti.
„Tänavuse konverentsi peateemaks on sõjameditsiini hetkeseis missioonidel ja Eestis, räägitakse ka võimalikust sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõppest Eesti arstitudengitele,” ütles konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülem doktor Ahti Varblane.
Eesti spetsialistidest esineb konverentsil teiste hulgas dr Tiit Meren, kes räägib sõjakirurgia olevikust ja tulevikust Eestis. Doktor Meren praktiseeris Afganistanis ISAFi kooseisus sõjakirurgina Camp Bastioni välihaiglas 2008. aastal. Samuti esineb ettekandega Afganistani tervishoiusüsteemist Anu Raisma, kes töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis 2009. aasta märtsist kuni 2010. aasta juulini.
Konverentsil tutvustatakse ka realistlike anatoomiliste ja kliiniliste funktsioonidega meeskonnatöö simulaatoreid SimMan mannekeene, mida Eestis on hetkel vaid kaks tükki. SimMan on mannekeen, mis võimaldab testida kasutajate kliinilisi teadmisi ja otsustusvõimet. Mõlemad mannekeenid on kaitseväe kasutuses.
Doktor Varblase sõnul asub Baltimaade nüüdisaegseim patsiendi simulatsioonitehnika praegu Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuses ning on kohalikele meedikutele suureks abiks. „Meie põhieesmärgiks on õpetada sõjatraumade käsitlemist, kuna praktilisi kogemusi sõjas viga saanute ja vastava keskkonnaga on Eestis vähe, oleme loonud tõetruu olukorra simulatsiooni abil,” ütles Varblane.
Kaitseväe Peastaabi meditsiiniteenistuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseväearstide Seltsi ühiskorraldusel toimuvast konverentsist võtavad osa kaitseväe ja tsiviilmeedikud, tudengid ja residendid, kokku ligikaudu 240 inimest.
Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses, algusega kell 10. Konverentsil esinevad ettekannetega mitmed välislektorid, osa ettekandeid peetakse inglise keeles.
-
Kapral Voronova võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel pronksiKaitseväe spordirühma liige kapral Anžela Voronova saavutas täna pärastlõunal rahvusvahelisel sõjaväespordi (CISM) 45. laskmise maailmameistrivõistlustel Brasiilias, Rio de Janeiros pronksmedali.
Harjutuses 60 lasku lamades võitis võistluse rekordiga rootslanna Linda Olofsson 598 silmaga, teine oli sakslanna Sonja Pfeilschifter 594 ja kolmas Voronova samuti 594 silmaga. Medalite jagamisel sai otsustavaks
sakslanna poolt enam lastud sisekümnete arv.
Laskevõistluse järgmine ala: 20 lasku lamades, 20 lasku seistes ja 20 lasku põlvelt viiakse läbi reedel.
Võistluse finaal on laupäeval, eesti aja järgi kell 13.00.
Rohkem infot ja live info aadressil:
http://results.sius.com/Events.aspx?Championship=45thWorldMilitaryShootingChampionship20101127RiodeJaneiroBrazil
-
President tänas oma kaardivägeTäna tunnustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pidulikul rivistusel Kadriorus Vahipataljoni ajateenijaid, kelle igapäeva teenistuskohustusteks on olnud Kadrioru lossi vahtkonna mehitamine.
„Kuigi Kadrioru lossi vahtkonnas väljas postil seismine pole ilma poolest alati olnud kõige mugavam, olete te seda teinud püstipäi. Ma loodan, et mõni teist mõtleb ka edasise kaitseväe teenistuse peale, te olete kõik väärilised kandidaadid. Ma tänan teid kõiki teenistuse eest!“ ütles president Ilves.
Põhja Kaitseringkonna Vahipataljonis jaanuaris ajateenistust alustanud ajateenijaid ootab ees reservi arvamine detsembri esimesel nädalal.
Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ajateenijate esindusülesandeks on osaleda kaitseväelistel tseremooniatel, esindades kõiki kolme väeliiki Eesti Kaitseväes. Aastas toimub keskmiselt sada viiskümmend tseremoniaalüritust. Ajateenijate igapäevaseks teenistuskohustuseks on ka Eesti Vabariigi presidendi ametiruumide vahtkonnas osalemine. Vahipataljoni kutsutakse mitteametlikult ka presidendi kaardiväeks, mis väljendub tema ülesannetes.
-
Kaitseväe Logistikakeskuse ülem inspekteeris Afganistanis logistikuidKaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa inspekteeris selle nädala alguses Afganistanis Eesti kontingenti tagavat logistilist toetuselementi NSE-10.
„Logistikud annavad oma parima, kõige suuremaks väljakutseks on siin rotatsiooni järjepidevuse tagamine,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa. „Enamus siin teenivatest logistikutest on juba varasema Afganistani kogemusega.“
Poolteist aastat tagasi Afganistani külastanud kolonel Kesa sõnul on käesoleva visiidi olulisemateks teemadeks varustuse ladustamise korraldamine, hooldus ja remont.
Kolonel Kesa sai Helmandi provintsis sõjaväebaasis Camp Bastion ülevaate NSE-10 (National Support Element) tegevusest, varustusest, infrastruktuurist ning arenguplaanidest.
Samuti kohtus Kaitseväe Logistikakeskuse ülem Helmandi väekoondise logistilise toetuse juhtkonnaga ja Camp Bastioni ülemaga. Kaitseväe Logistikakeskuse ülem arutas Edela Regionaalse Väejuhatuse ohvitseridega lähitulevikus Ameerika Ühendriikidelt saavate soomukite MRAP remondi ja hooldusega seonduvaid küsimusi.
Kolonel Kesa osaleb sellel nädalal ka Kandaharis Hollandist hangitud soomustransportööride Sisu XA-188 vastuvõtmisel.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. 18-liikmelise logistilise toetuselemendi NSE-10 ülem on kapten Tarmo Tameri.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Sõjakooli kadetid mälestavad 1924. aasta riigipöördekatses langenud koolivendiKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1. detsembri hommikul 05.00 Tallinnas endise Tondi sõjakooli ees mälestusrivistuse, mis on pühendatud 1924. aasta riigipöördekatses langenud kadettidele.
Rivistus „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures aadressil Tondi 55/57 algab samal kellaajal kui mässajad ründasid sõjakooli 86 aastat tagasi. Rivistuse järel viivad kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnasse Rahumäe kalmistule, Tartusse Garnisoni kalmistule, Jõgevale Laiusevälja kalmistule ja Võrumaale Vastseliina kalmistule.
Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.
Mässajate eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Mäss suruti maha aga juba samal päeval.
1928. aastal püstitati Tondi kasarmute juurde langenud kadettide mälestuseks Amandus Adamsoni loodud ausammas, mis hävitati 1941. aastal. Tegemist oli ühe võimsaima mälestusmärgiga Eestis. Monument taastati vanade fotode alusel ja avati eelmise aasta 15. mail.