Uudised
-
Kaitseväe juhataja annab üle aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots annab täna Kaitseväe 92. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia Kirde Kaitseringkonna ülemale kolonelleitnant Martin Heremile ja Lennubaasi allohvitserile vanemveebel Janek Tauramile.
50 000 krooni suurust aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiat antakse välja neljandat korda. Preemia andmist finantseerivad ettevõtjad ja reservohvitserid kapten Toomas Luman ja kapten Neinar Seli.
„Rõõm on tõdeda, et nelja aasta tagusest algatusest parima ohvitseri ja allohvitseri tunnustamiseks on saanud traditsioon, mida kaitseväelased ise kõrgelt hindavad," ütles reservkapten Toomas Luman. "Preemia väljaandmise laiemaks eesmärgiks on tugevdada kaitseväe sidusust ühiskonnaga ning kaasata laiemat avalikkust riigikaitse edendamisse."
Aasta ohvitseriks valitud kolonelleitnant Martin Herem on Kirde Kaitseringkonna ülem. Ta teenib kaitseväes alates 1992. aastast ning on olnud kogu oma teenistusaja tihedalt seotud õppimise ja õpetamisega. Kolonelleitnant Herem on teeninud Kuperjanovi ja Tartu pataljonides ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppejõu ja õppetooli ülemana. Kolonelleitnant Herem on osalenud välisoperatsioonil Iraagis 2006. aastal. Praegu jätkab ta Eesti suurima kaitseringkonna ülemana. Tema alluvuses on neli väeosa, kus teenib kokku üle tuhande ajateenija, ligi 250 kaadrikaitseväelast ja 150 ametnikku.
Aasta allohvitseriks nimetatud vanemveebel Janek Tauram teenib Lennubaasi tuletõrje- ja päästerühma erivarustuse meeskonna ülemana. Ta teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Vanemveebel Tauram on olnud üks peamisi lennupäästeõppuste korraldajaid Eestis ja Balti riikides. Tema teadmised ja oskused osutusid üheks võtmefaktoriks tänavu märtsikuus Ülemiste järvel aset leidnud lennuõnnetuse tagajärgede likvideerimisel.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem major Enno Mõts, Õhuseiredivisjoni operatiivohvitser kapten Kristo Vallimäe, Afganistani toetusüksuse NSE-9 ülem leitnant Asso Treksler ja mereväe staabi personaliohvitser leitnant Meelis Kants.
Allohvitseridest said ergutuspreemia Maaväe Staabi allohvitser staabiveebel Hannes Vaalmets, Lennubaasi allohvitser vanemveebel Kaido Külasalu, Kõrgema Sõjakooli põhikursuste veebel vanemveebel Veljo Saarniit ning Kaitseväe Peastaabi allohvitser veebel Kristo Pals.
Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
-
Tuhanded lapsed mängisid Kõigi Laste IsadepäevalTuhanded lapsed, isad ja emad mängisid ja võistlesid Võrus Eesti jõustruktuuride korraldatud Kõikide Laste Isadepäeval, vaatasid esinejaid ning tutvusid relvastuse ja varustusega.
“Kõigi laste isadepäev on väga vahva üritus. Loodan, et isade-emadega kohal käinud lapsed saavad teada, et isa ei ole mitte ainult suur ja hea, vaid hoolitseb ka selle eest, et meiega midagi halba ei juhtuks,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. “Iga päev seisavad meie kaitsel kaitseväelased nii siin Eestis, kui ka kodust kaugel Afganistanis ja teistel operatsioonidel.”
Üheksandat korda korraldatava Isadepäeva eesmärgiks oli väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.
Kõikide Laste Isadepäeva tehnikanäitusel said lapsed ja isad näha kaitseväe uut soomukit Pasi XA-188, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Milan-2, 23-mm õhutõrjekahurit, 122-mm haubitsat, 155-mm haubitsat, 120-mm miinipildujat, politsei, piirivalve ja päästesõidukeid. Oma oskusi näitas Vahipataljoni drillimeeskond. Politsei-ja piirivalveamet näitas lõunaeestlastele teenistuskoeri, märulipolitsei ja päästjad demonstreerisid vorme.
Isad ja lapsed said lasta õhupüssist ja laskesimulaatorist, proovida selga sõdurivarustust, päästevarustust ja võtta mõõtu erinevatel võistlustel.
Kõigi Laste Isadepäeval esinesid Ines, Traffic, Kaitseväe orkester, Politsei- ja Piirivalveameti orkester, Laste ja noorte tantsurühm Hopser, Võru Tantsukool ja Budoklubi. Kogupereüritust juhtis reservohvitser ja kaitseliitlane nooremleitnant Madis Milling.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad Kaitsevägi, Kaitseliit, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S.
Varem on Kõigi Laste Isadepäeva korraldatud Tallinnas, Tartus, Rakveres, Viljandis ja Paides
QKaitseminister külastas Kõigi Laste Isapäeva ja rõhutas oma isadepäeva tervituses meelde, et iga isa on kaitsja.
Vaata pilte: http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=Isadep%E4ev2010
-
Jõustruktuurid korraldavad Võrus Kõikide Laste Isadepäeva
Eesti jõustruktuurid korraldavad homme 14. novembril Võru spordihoones kella 11-16-ni traditsioonilise kogupereürituse Kõikide Laste Isadepäev.
Üheksandat korda korraldatava Isadepäeva eesmärgiks on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.
"Isa kohus on kaitsta oma peret, riiki ja vabadust ning kasvatada oma lastes samu väärtusi," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. "Iga isa, olgu ta kaitseväes, Kaitseliidus, reservis, Päästeametis või Politseis ja piirivalves, on oma kodu ning meie väikese riigi ja rahva kaitsja."
Kõikide Laste Isadepäeva tehnikanäitusel saab näha kaitseväe uut soomukit Pasi XA-188, õhutõrjekompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Milan-2, haubitsaid, politsei, piirivalve ja päästesõidukeid. Oma oskusi näitab Vahipataljoni drillimeeskond, vorme demonstreerivad märulipolitsei ja päästjad.
Isad ja lapsed saavad lasta õhupüssist ja laskesimulaatorist, proovida selga sõduri varustust ja võtta mõõtu erinevatel võistlustel.
Külastajatele esinevad Ines, Traffic, Kaitseväe orkester, Politsei- ja Piirivalveameti Orkester, Laste ja noorte tantsurühm Hopser, Võru Tantsukool ja Budoklubi.
Isadepäeva külalisi tervitab kaitseminister Jaak Aaviksoo. Üritust juhib reservohvitser ja kaitseliitlane nooremleitnant Madis Milling. Isadepäev on tasuta.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S.
Varem on sama üritust korraldatud Tallinnas, Tartus, Rakveres, Viljandis ja Paides
-
Kaitseväe juhataja saatis laevakaitsemeeskonna teele
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots saatis täna Mereväebaasis korraldatud tseremoonial teele Eesti laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu piraatlusvastasele operatsioonile Atalanta ja NATO mereoperatsioonile Active Endevour.
“Olete esimene Eesti meeskond, kes läheb Euroopa Liidu kõige tähtsamale sõjalisele operatsioonile. Teie ülesanded, missioonipiirkond ja koostöö liitlastega operatsiooni Atalanta raames on esmakordne kogemus kogu kaitseväe jaoks,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. “Usaldage oma ülemat ja pidage täpselt kinni lahingureeglitest.”
10-liikmelise laevakaitsemeeskonna ülesandeks on Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste, eeskätt humanitaarabilaevade kaitsmine piraatide eest. Meeskond tegutseb koos Saksa Mereväega ja paikneb Saksa fregati Hamburg pardal.
Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede rõhutas, et laevakaitsemeeskonna näol on mereväe rahvusvahelisele koostööle, mis seni keskendus miinitõrjele, lisandunud uus dimensioon. “Saksa Merevägi on üks meie pikaajalisemaid koostööpartnereid miinitõrje alal alates mereväe taasloomisest. Ühine välisoperatsioon on märgiks, et omaaegsest abi vastuvõtjast oleme saanud võrdseks partneriks ja julgeoleku pakkujaks.”
Meeskond läbis enne operatsioonile minekut laevakaitsemeeskonna kursuse, mille käigus õpiti väikeüksuste ja sõjaväepolitsei taktikat, pardumist helikopetrilt ja aluselt, käsivõitlust ning värskendati relvaõpet. Pea pooled meeskonna liikmetest on varasema missioonikogemusega. Meeskonna ülem on leitnant Rait Luks.
Laevakaitsemeeskonda oli teele saatma tulnud kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras. Meeskonda õnnistas mereväe kaplan leitnant Tõnis Kark. Meeskond saabub Eestisse tagasi aprillis.
Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas. Kaitseväe suurim operatsioon on NATO operatsioon rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF) koosseisus Afganistanis, kus teenib pea 150 kaitseväelast. -
Ameerika Ühendriigid andsid Eestile sõjalise abi korras uued miinipildujadTäna hommikul andis Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt Kaitseväe Logistikakeskuses Eesti kaitseväele üle uued Ameerika miinipildujad.
„Ameerika Ühendriigi jätkavad kindlasti oma liitlase Eestiga koostööd mitte ainult tihedate diplomaatiliste, poliitiliste ja strateegiliste suhete kaudu, vaid me anname täna ka selle käegakatsutava märgi meie jätkuvast panusest ühisesse kaitsevõimesse ja Alliansi tulevikku,“ ütles suursaadik Polt. „Ühendriikide valitsus on sel aastal paigutanud Eesti sõjalise abi programmi üle üheksa miljoni dollari.“
"Eesti kaitsealane koostöö Ameerika Ühendriikidega ei ole mitte ainult strateegiline NATO raamides ja taktikaline Afganistani missioonil, vaid ka emotsionaalne, mis on väljendust leidnud nii sellesuvisel meredessandil Lahemaal, kui ka tänasel kingitusena saabunud relvaannetuse üleandmisel," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. „See on kinnituseks tõelisele relvavendlusele.“
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tänas Ameerika Ühendriikide rahvast ja valitsust sõjalise abi eest. Kaitseväe juhataja sõnul võimaldab kingitusena Ameerika Ühendriikidest saadud relvasüsteem oluliselt parandada ja tugevdada Eesti missiooniüksuste tulevõimsust ja tulekvaliteeti ning samal ajal oluliselt edasi liikuda Eesti reservüksuste varustamise osas. Eesti maaväel on reaalne 81-millimeetriste miinipildujate kasutamise kogemus lahingutes NATO juhitud operatsioonil Afganistanis ja need relvad on näidanud end Afganistani rasketes tingimustes asendamatutena.
„Lisaks tugevale tahtele kaitsta oma riiki, on väikeste riikide arsenalis olnud alati kaks asendamatut relvasüsteemi,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots. „Nendeks on väga robustsed, lihtsad ja lahinguväljal asendamatud miinipildujad ja maamiinid.“
Tegemist oli esimese kaheteistkümne Ühendriikidelt sõjalise abi korras saadava 81-mm miinipildujaga M252. Projekti raames saab Eesti kokku 80 uut miinipildujat.
81-mm miinipildujad parandavad oluliselt Eesti missiooniüksuste võimekust, samuti kasutatakse neid kaitseväe sõjaaja üksuste varustamiseks.
Miinipildujaid hakkab Afganistanis kasutama Eesti jalaväekompanii miinipildujarühm, mille ülesandeks on kaudtulega toetada jalaväelasi operatsioonidel.
Eesti jalaväekompanii Afganistanis kasutab miinipildujarühma lahingutegevuse toetamiseks alates 2008 aastast. 81-mm miinipildujarühm on kõigi jalaväekompaniide orgaaniline osa.
Lähinädalatel jõuavad Eestisse neli komplekti droone Raven, mille Ameerika Ühendriigid annavad samuti Eestile sõjalise abi korras. Ühes Ravenite komplektis on kolm mehitamata luurelennukit (UAV-Unmanned Aerial Vehicle) ja selle juhtimiseseadmed.
-
Scoutspataljon korraldab endistele võitlejatele õppekogunemise
1.Jalaväebrigaad korraldab 8.-22. novembrini Paldiskis, Klooga laskealal ja Kaitseväe Keskpolügoonil Scoutspataljoni reservõppekogunemise „Smart Scout 2010“.
Õppekogunemisest võtavad osa nii praegu Scoutspataljonis teenivad kutselised kaitseväelased kui Scoutspataljoni endised liikmed. Õppekogunemise eesmärgiks on viia reservväelastele läbi täiendväljaõpe ja koostööõppus Scoutspataljoni põhikoosseisuga. Lisaks hinnatakse õppekogunemisel pataljoni staabi võimekust.
"Reservõppekogunemine võimaldab meil vennad scoudid ühtseks jõupingutuseks kokku saada,“ ütles pataljoni ülem, kolonelleitnant Vahur Karus. „Kuna tegu on kahe väga intensiivse nädalaga, siis ootan, et kõik osalejad näitaksid üles scoutidele kohast agressiivsust ja tarkust ülesannete lahendamisel." Scoutspataljoni ülema sõnul pole tähtis, kas tegemist on Scoutspataljoni endiste või praeguste liikmetega. „Ükskord scout, alati scout,“ ütles kolonelleitnant Karus.
Õppekogunemine koosneb neljast etapist: formeerimine, lahinglaskmised, koostööõppus ja lahku formeerimine. Koostööõppuse etapp viiakse läbi Piirsalu ja Kiltsi lennuväljadel 17.-21. novembrini.
Scoutspataljoni õppekogunemisest võtab osa ligi 240 reservväelast ning 450 kaitseväelast 1. Jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, Tagalapataljonist, Kalevi jalaväepataljonist ja staabikompaniist.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline tõrjuma Eesti-siseseid äkkrünnakuid.
1. Jalaväebrigaad on Paldiskis asuv maaväe üksus, mille koosseisu kuuluvad staap, Scoutspataljon, Tagalapataljon, Kalevi jalaväepataljon, staabikompanii ja sidekompanii.
-
NATO harjutas Balti õhuruumi kaitsmist3. ja 4. novembril korraldasid NATO üksused Leedus Šiauliai lennubaasis seitsmenda NATO õhuturbeharjutuse Baltic Region Training Event (BRTE VII).
Seitsmenda õhuturbeharjutuse eesmärgiks oli lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure, mis on aluseks Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede sidumisel NATO õhukaitsesüsteemiga. Harjutuse käigus simuleeriti olukord, kus transpordilennuk Hercules C-130J on kaotanud raadioühenduse, mille peale tõusid Šiauliai lennubaasist õhku kaks hävitajat F-15C Eagle ülesandega kontrollida õhuruumis toimuvat ning eskortida ja maandada raadioside kaotanud transpordilennuk. Samal ajal harjutas teine Hercules Šiauliai lennubaasis varustuse taktikalist mahalaadimist. Kogu tegevusel hoidis silma peal ameeriklaste võimsa hoiatus- ja juhtimissüsteemiga (Airborne Warning and Control System AWACS) varustatud Boeing 707 E-3A.
Taolise hoiatus- ja juhtimissüsteemiga varustatud Boeing maandus Baltimaades esmakordselt. Kokku on AWACSiga varustatud lennukeid maailmas valmistatud 68. Lennuki maksimaalne töökõrgus on 12500 meetrit, ühe paagitäiega võib see lennata kuni 7400 kilomeetrit, õhus tankides veelgi pikemalt.
F-15C Eagle tüüpi hävitajaid arvatakse tänapäeva parimate hulka, sest nende arvel on üle saja õhulahingu võidu ning nendega ei ole kaotatud ühtegi õhus peetud lähivõitlust ehk dogfight’i.
Hercules C-130J transpordilennuk suudab maanduda lühikesel ettevalmistamata lennurajal, laadida maha kaupa mootoreid seiskamata ja seejärel jälle õhku tõusta.
Seni on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutule toetuse andmist maismaaoperatsioonide toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu, tankimist õhus ning raadioside kaotanud lennuki saatmist ja maandamist.
BRTE sarja harjutusi korraldatakse alates 2008. aastast. Tänaseks on õhuturbeharjutuste sarjas osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tšehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti riikide õhuruumis läbiviidavate NATO õhuturbeharjutuste eesmärk on harjutada alliansi liikmesriikide õhuvägede koostööd.
Sarja kaheksas õhuturbeharjutus toimub Eesti õhuruumis järgmise aasta esimeses veerandis.
-
Lõppes Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide ühisõppus Sabre StrikeEile, 31.oktoobril lõppes Lätis Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide ühisõppus Sabre Strike, kus nelja riigi kaitseväelased harjutasid sõjalist koostööd.
18. oktoobril Lätis alanud õppuse esimesel nädalal harjutasid Ameerika Ühendriikide ja Balti riikide kaitseväelased Adaži polügoonil, erinevaid lahinguoperatsioone nagu patrullimine, läbiotsimine, konvoi ning baasikaitse. Õppuse teises osas moodustati rahvusvaheline üksus, mis pidi tegutsema tingimustes, mis matkisid olukorda NATO kõige tähtsamal operatsioonil Afganistanis.
„Vaatamata mõningatele pisidetailidele on esimest korda toimunud ühisõppus läinud korda,“ lausus Läti Maaväe ülem kolonel Igors Rajevs. „Kõik püstitatud eesmärgid ning etteantud ülesanded on täidetud.“
Eesti kompaniiülema kapten Kaido Kivistiku ja kompaniiülema abi leitnant Jüri Pajuste sõnul on kõik Sabre Strike hajutused vägagi sarnased Afganistanis läbiviidavatele operatsioonidele. „Erinevus on vaid maastikus ning ilmaoludes,“ lisas leitnant Pajuste. Kapten Kivistik tõdes, et ühisõppus Sabre Strike annab palju mõtlemisainet õppuste korraldamiseks Eestis.
Õppusest Sabre Strike võttis osa üle 1600 kaitseväelase Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust ja Eestist. Nelja riigi maa- ja õhuvägede ühisõppuse eesmärgiks oli valmistada kaitseväelasi ette välisoperatsioonideks Afganistanis ning arendada koostööd liitlasvägede väeliikide üksuste vahel.
Eestist osales õppusel Scoutspataljoni kompanii, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatusest Stryker brigaadi kompanii, soomusbrigaadi üks kompanii ja rahvuskaartlased, Lätist kaks jalaväekompaniid ning Leedust üks jalaväekompanii.
Järgmine Sabre Strike on Eestis aastal 2012 ning õppusel osalenud Scoutspataljoni kompanii läheb Afganistani välisoperatsioonile juba järgmisel aastal.
-
Kaitseväe kolonnid liiguvad õppuselt Sabre Strike kojuTäna pärastlõunal alustasid Lätist koduteed õppusel Sabre Strike osalenud Eesti kaitseväe üksused.
Soomukitest, maasturites ja veokitest koosnevad maaväe kolonnid liiguvad kiirusel 70 kilomeetrit tunnis marsruudil Ikla – Pärnu – Harutee – Kanama - Paldiski kuni õhtuni. Kaitsevägi palub nendel teedel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Õppusest Sabre Strike 2011 võttis osa üle 1600 kaitseväelase Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust ja Eestist. Nelja riigi maa- ja õhuvägede ühisõppuse eesmärgiks oli valmistada kaitseväelasi ette välisoperatsioonideks Afganistanis ning arendada koostööd liitlasvägede väeliikide üksuste vahel.
Eestist osales õppusel Scoutspataljoni kompanii, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatusest Stryker brigaadi kompanii, soomusbrigaadi üks kompanii ja rahvuskaartlased, Lätist kaks jalaväekompaniid ning Leedust üks jalaväekompanii.
-
Kaitseminister andis Kaitseväe Peastaabile lipu üleTäna keskpäeval andis kaitseminister Jaak Aaviksoo Kaitseväe Peastaabi aastapäeva rivistusel peastaabi ülemale brigaadikindral Neeme Välile üle Kaitseväe Peastaabi lipu.
„Kaitseväe Peastaap on Eesti kaitseväe aju, on olnud seda alati, alates taasloomise päevast 31. oktoobrist 1991, läbi tänase päeva tulevikku“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo oma kõnes. “ Soovin Kaitseväe Peastaabile terast mõistust ja selget pilku Eesti kaitseväe arendamisel.“
Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli tõotas hoida ja kaitsa Kaitseväe Peastaabi lippu, kui ühtekuuluvuse sümbolit. „Täna anti meile oma lipp, esimene peastaabi 92 aastase ajaloo jooksul. Loodan, et sellest lipust saab sümbol, mis liidab peastaabi inimesi ja milles on meie identiteet. Hoidke seda lippu ja väärikust, mis sellega kaasas käib“ ütles brigaadikindral Neeme Väli oma aastapäevakõnes.
Kaitseväe Peastaabile andis lipu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Lipu õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Lipu naelutasid kaitseminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli, ohvitseride esindaja kolonelleitnant Aivar Vilbre, allohvitseride esindaja staabiveebel Siim Toomik, ametnike esindaja Ene Leetsaar ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oli naela lipu sisse löönud varem.
Kaitseväe Peastaabi lipu sinisel lipuväljal on Peastaabi embleem, ülaäärel hõbedane tekst „KAITSEVÄE PEASTAAP“, all vardapoolses ääres hõbedane daatum 26.11.1918, mis tähistab peastaabi loomise kuupäeva ja all lehvise ääres hõbedane daatum 31.10.1991, mis märgib peastaabi taasloomist. Keskel on väike riigivapp, mida toetavad ristatud hõbedased väejuhisau ja tõstetud mõõk. Riigivappi ümbritsevad sõõrina kuldsed põhjatäht, tammelehtedest vanik ja lint vapikirjaga „VIRIBUS UNITIS“. Ristatud sau ja mõõk sümboliseerivad kaitseväe juhtimise kõrgemat taset, riigivapp ja põhjatäht näitavad struktuuriüksuse riiklikku tasandit ning rahvusvahelist koostööd. Deviis „Ühiste jõududega“ ladina keeles viitab aga väeliikide ühtsusele.
Lipu kavandas kujundusgraafik Margus Haavamägi ja valmistas OÜ Lipuvabrik.
Kaitseväe Peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 92 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe Peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.