Uudised
-
Brigaadikindral James Cowan pidas Balti Kaitsekolledžis loenguAfganistanis NATO operatsioonil Helmandi väekoondist juhtinud brigaadikindral James Cowan pidas Balti Kaitsekolledžis loengu ja otsib oma vanavanaonu jälgi Eestist.
NATO operatsioonil Afganistanis Helmandi väekoondist juhtinud Ühendkuningriigi 11. Kergejalaväebrigaadi ülem brigaadikindral James Cowan kohtus Kaitseväe Peastaabi ülema brigaadikindral Neeme Väliga, jagas Afganistani operatsiooni kogemusi Balti Kaitsekolledži kuulajatele ning kohtus Estcoy-8 ja Estcoy-9 veteranidega.
Estcoy-8 ja Estcoy-9 sõdurid osalesid NATO operatsioonil Afganistanis rahutus Helmandi provintsis Ühendkuningriigi 11. kergejalaväebrigaadi kooseisus, mille ülem brigaadikindral Cowan sel ajal oli.
„Mul oli suur privileeg võidelda Afganistanis koos Eesti sõduritega,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Eesti sõduri suured plussid on kõrge professionaalsus ja kohusetundlikkus ning teenistusvalmidus ja paindlikkus viia ellu väga erinevaid operatsioone. Ühendkuningriigi ja Eesti sõdurid sobivad hästi koos teenima, kuna neil on sarnased omadused: lisaks kohusetundele, lojaalsusele ja kõrgele professionaalsusele on nad mõlemad ka hea huumorimeelega.“
Brigaadikindral Cowan soovis tutvuda Eestis säilinud informatsiooniga oma vanaonu admiral söör Walter Henry Cowani kohta, kes oli Briti Impeeriumi Kuningliku Mereväe selle eskaadri ülem, mis tuli Eesti Vabadussõja ajal 1919. aastal Läänemere vetesse Eesti ja Läti iseseisvust kindlustama. Admiral Cowani eskaadri saabumine Tallinna reidile muutis otsustavalt jõudude vahekorda Läänemerel. Esimene Ühendkuningriigist ostetud Sandown klassi miinijahtija kannab brigaadikindral Cowani vanavanaonu auks nime Admiral Cowan.
„Mind seob Eestiga ka minu vanavanaonu admiral Walter Henry Cowani panus iseseisva Eesti riigi loomisesse,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Admiral Cowan suutis kriitilistes oludes mobiliseerida eri riikide inimeste tahte, mis on heaks eeskujuks ka täna, kui Eesti ja Ühendkuningriigi sõdurid loovad koostöös Afganistanis turvalisemat keskkonda.“
Brigaadikindral James Cowan teenis 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini Afganistanis Helmandi provintsis opereeriva Briti 11. kergejalaväebrigaadi ülemana. Praegu juhib ta Ühendkuningriigi Kaitseministeeriumi terrorismivastase võitluse ja sõjaliste operatsioonide osakonda.
Brigaadikindral Cowani visiit Eestisse lõpeb täna.
-
Laevakaitsemeeskond läbis edukalt viimase kompleksharjutuseTäna lõppes Tallinna lahel Euroopa Liidu piraatlusvastasele operatsioonile Atalanta ja NATO mereoperatsioonile Active Endevour suunduva laevakaitsemeeskonna viimane kompleksharjutus, mille käigus hinnati laevakaitsemeeskonna lahingvõimelisust.
„Harjutus kulges plaanipäraselt ja õnnestus sajaprotsendiliselt.,“ ütles laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Rait Luks. „Jäin harjutusega rahule ja julgen väita, et meeskond on valmis tegutsema reaalsetes olukordades operatsioonipiirkonnas.“
Õppuse eesmärgiks oli kontrollida meeskonna valmidust tegutseda erinevates taktikalistes olukordades ning üksuse varustuse, sidevahendite ja tehnika korrasolekut. Õppuse käigus matkis üksus reaalset tegevust ja olukordi osalemiseks missioonil Laevakaitsemeeskond harjutas siirdumist tugialusele, tugialuselt kaitstavale tsiviilalusele, et täita oma põhiülesannet- kaitsta laeva. Üksus siirdus laevale paadiga ja pöördus tagasi kopteril.
Harjutusel osalesid lisaks mereväe laevakaitsemeeskonnale mereväe laev Tasuja, Politsei- ja Piirivalveameti laevad, Lennusalga kopter AW-139 ja Põhja Prefektuuri valmidusüksus.
Laevakaitsemeeskond on moodustatud Eesti Mereväe baasil ja osaleb alates novembrist kuni 2011. aasta detsembrini Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation ATALANTA) ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus, mille ülesandeks on Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine.
-
Kaitseväe juhataja: Sabre Strike arendab Balti riikide kaitsetTäna ühisõppust Sabre Strike 2011 külastanud Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul on ühisõppuse üheks eesmärgiks Balti riikide olemasolevate kaitseplaanide läbimängimine ning arendamine.
„Õppusel saavad liitlasriikide kaitseväelased väärtuslikke kogemusi erinevate relvaliikide koostöö osas. Samuti saab siin treenida ühtseid protseduure, näidata teineteisele kasutusel olevat relvastust ning selle kasutamise võimalusi,“ lausus kindralleitnant Laaneots. „Sabre Strike saab traditsiooniks ja see ühisõppus hakkab käima külakorda Balti riikide vahel.“
Õppuse ühe korraldaja Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise kolonelleitnant David Englerth sõnul sujub õppus oodatust paremini. „Meie oleme head partnerid, kuid rahvusvaheliste ühisõppuse käigus võivad alati tekkida arusaamatused ja kommunikatsioonihäired,“ kolonelleitnant David Englerth. „Ameerika, Leedu, Läti ja Eesti sõdurite koostöö sujunud väga hästi ning pisiprobleemidest õppimine aitab edaspidist koostööd veelgi tõhustada.“
Õppusest „Sabre Strike“ võtab osa üle 1600 sõjaväelase. Nelja riigi maaväe ning õhuväe ühisõppuse eesmärgiks on valmistada kaitseväelasi välismissioonideks Afganistanis ning arendada koostööd liitlasvägede maa- ning õhuväeüksuste vahel.
Eestist osaleb Scoutspataljoni üks kompanii, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatusest Strykeri kompanii, soomusbrigaadi üks kompanii ja rahvuskaartlased, Lätist kaks jalaväekompaniid ning Leedust üks jalaväekompanii. Eesti, Läti, Leedu ning Ameerika Ühendriikide ühisõppus Saber Strike kestab Lätis Adaži polügoonil 31. oktoobrini.
-
Ameerika Ühendriikide, Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased alustasid Lätis kokkuharjutamistLätis alanud Ameerika Ühendriikide, Eesti, Läti ja Leedu maaväe ühisõppusel „Saber Strike“ alustasid Eesti instruktorid täna läbiotsimisoperatsioonide õpetamist.
Ameerika Ühendriikide maaväes veerand sajandit tagasi teenistust alustanud veebel Timothy Wilcoxen ütles, et ühisõppus aitab luua sidet nelja riigi armeede vahel ning vahetada kogemusi.
„Minu jaoks on see ainulaadne õppus ning ma ei osanud oodatagi, et meie, Eesti ning Ameerika sõdurid, jagame samu väärtusi, meie kogemused on sarnased ning seetõttu me saame teineteisest nii hästi aru, et otsustasime loobuda eelnevalt planeeritud sünkroontõlkest,“ sõnas veebel Wilcoxen.
Julgestus- ja läbiotsimisoperatsioonide peakoolitaja leitnant Rauno Vahimetsa sõnul näitas esimene koolituspäev, et koostöö sujub edukalt vaatamata näilistele erinevustele.
„Erinevad keeled ning vormi vahe ei loe siin midagi, ma olen kindel, et üksuse koostegutsemine muutub juba täna õhtuks laitmatuks,“ lausus leitnant Vahimets. „Rahvusvaheline õppus annab hindamatu võimaluse teineteiselt õppida. Siin me saame tutvuda erinevate taktikatega, et tulevikus neid Eesti jaoks mugandada ning kasutusele võtta.“
Õppusest „Sabre Strike“ võtab osa üle 1600 sõjaväelase. Eestist osaleb Scoutspataljoni üks kompanii, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatusest Strykeri kompanii, soomusbrigaadi üks kompanii ja rahvuskaartlased, Lätist kaks jalaväekompaniid ning Leedust üks jalaväekompanii. Eesti, Läti, Leedu ning Ameerika Ühendriikide ühisõppus „Saber Strike“ kestab Lätis Adaži polügoonil 31. oktoobrini.
-
Põhjala lahingugrupis viiakse läbi reageerimisvalmiduse kontrollõppusedTäna algas Rootsis Põhjala lahingugrupi kahenädalane reageerimisvalmiduse kontrollõppus Initial Effort 2010, millele järgneb novembri keskel teine kaks nädalat vältav kontrollõppus Joint Action 2010.
Õppuste eesmärgiks on Põhjala lahingugruppi panustavate riikide üksuste kokkuharjutamine ja sertifitseerimine, et olla perioodil 01.01.2011-30.06.2011 Eesti Vabariigi territooriumil valmiduses 48 tunni jooksul liikuma EL operatsioonialale.
Eesti kaitsevägi panustas harjutustele 50-liikmelise meeskonna, mille moodustavad staabiohvitserid, staabikaitserühm, rahvuslik toetuselement oma üksuste toetamiseks (NSE), luuremeeskond, liikumise ja transpordi koordinatsiooni meeskond (MOVCON) ja sõjaväepolitsei uurija. Eesti kaitseväelased suundusid õppuste alale juba nädala eest.
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi, Eesti on panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Korraga hoitakse reageerimisvalmiduses kahte lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.
-
Vabariigi President andis Meelis Kiilile brigaadikindrali auastmeEile, 14.oktoobril andis Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ettepanekul 1. novembrist Balti Kaitsekolledži ülema ametikohal tööd alustavale Meelis Kiilile brigaadikindrali auastme.
Brigaadikindral Meelis Kiili on alates 1994. aastast teeninud Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülema, BALTBAT Eesti kompanii ülema asetäitja, Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülema ja ülema ametikohal ning erinevatel kohtadel Kaitseväe peastaabis, Maaväe staabis ja Kaitseministeeriumis. Samuti on brigaadikindral Kiili osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis.
Brigaadikindral Kiili on lõpetanud vanemstaabiohvitseri kursused Balti ja NATO Rooma Kaitsekolledžis ning teeninud kolm aastat NATO regionaalses staabis Suurbritannias, samuti on ta olnud Eesti kaitseatašeeks Ameerika Ühendriikides. Brigaadikindral Kiili’t on autasustatud paljude ametkondlike teenetemärkidega.
Brigaadikindral Meelis Kiili on abielus ja tal on kaks tütart.
Hetkel on Eestis tegevteenistuses viis kindralit: kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli, õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralmajor Vello Loemaa ja Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili.
-
Vabariigi President kohtus Afganistani suunduvate üksustega Estcoy-11 ja NSE-10"Tänan teid kõiki, et olete valinud elukutselise sõjaväelase elu. See on
üks üllamaid võimalusi teenida oma riiki, teenida oma rahvast, teenida
neid eesmärke, millele Eesti ja meie liitlased toetuvad," ütles president
Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Afganistani peagi suunduvate Eesti
kaitseväe üksustega.
Kaitseväelastele kõnelenud riigipea vastas küsimusele, miks me ikkagi
Afganistanis, ühel kaugel maal, üldse oleme?
"Esiteks - mõelda ja öelda, et praeguses maailmas on meile kaugeid ja
meisse mittepuutuvaid riike, on muidugi üsna naiivne. On selge, et
Afganistanist pärit terrorism on kõige otsesemalt ja traagiliselt
puudutanud meie Euroopa ja Ameerika liitlasi ja seetõttu vähemalt kaudselt
ka meid. Ning Afganistanist teed alustanud narkolaadungid puudutavad meid
juba päris otseselt," rääkis president Ilves. "Alles läinud nädalal saime
hoiatada, et kavandatake uusi terrorirünnakuid Euroopas, arvatakse, et
selliseid nagu korraldati Mumbais. Kuni organiseeritud terrorismi kolded
pole likvideeritud, jääb terrorism ohuks meile kõigile."
Need ongi põhjused, miks Eesti kaitseväelased teenivad Afganistanis, ütles
riigipea, lisades: "Me soovime, et see maa muutuks stabiilseks, et sealt
ei lähtuks ohtu ei terrorirünnakute ega narkootikumide näol. Ning oluline
on ka meeles pidada, et Afganistanis täidame NATO liikmesriigina otseselt
oma kohustusi organisatsiooni kui terviku ees. Afganistani missioon on
kogu NATO, ja Eesti sealhulgas, julgeoleku kaitsmise operatsioon. Ja see,
kui paljud NATO-sse mittekuuluvad riigid (alates Soomest ja Rootsist ning
lõpetades Austraalia ja Gruusiaga) peavad samuti vajalikuks sellel
missioonil osaleda, näitab ilmekalt, kui paljusid puudutab ja mõjutab
Afganistan."
President Ilvese sõnul ei ole kohane praegu rääkida NATO ja meie
partnerite võimalikest lahkumistähtaegadest Afganistanist, sest: "Täpsete
lahkumistähtaegade lubamine tõstab Talibani moraali ja usku, et kui nad
veel natuke vastu peavad, siis ongi võit nende. Ning vastupidi, suurendab
ebakindlust tsiviilelanikkonnas, kes pärast kolmekümmet aastat sõda peab
kõige olulisemaks stabiilsust."
Mõistagi aga ei tähenda see, et missiooni olemus ajaga ei muutuks,
täiendas riigipea, kuna on täiesti reaalne, et mida enamates piirkondades
saame anda vastutuse julgeoleku eest üle afgaanidele, seda vähem vajame
lahinguüksusi ja seda enam peame panustama Afganistani sõjaväe ja politsei
koolitamisele ning tsiviilprojektidele, mis tähendavad töökohti,
kooliharidust lastele, arstiabi ja kõike muud seda, mis meie jaoks on
igapäevane, aga Afganistanis veel paraku kaugeltki mitte.
"Seega on meie kohus olla Afganistanis nii vähe kui võimalik, aga samas
täpselt nii kaua kui vajalik, sest keegi meist ju ei taha, et mõne aja
pärast tuleks sinna taas tagasi pöörduda võitlema terrorismi ja
narkokaubanduse vastu," ütles president Ilves.
Ta meenutas nädal tagasi toimunud külastust Lõuna-Afganistanis Wahidi
patrullbaasi ja Camp Bastionisse ning sealseid kohtumisi Eesti
kaitseväelastega.
"Üldiselt ei kurdetud. Varustust saab muidugi alati paremaks muuta ja
minuga kaasas olnud kaitseministeeriumi kantsler ja kaitseväe juhataja ka
kinnitasid, et lähiaegadel saavad me kaitseväelased Afganistanis enda
käsutusse senisest modernsemad soomukid ning mehitamata luurelennukid, mis
tõstavad nii meie üksuse lahinguvõimet kui ka suurendavad teie
turvalisust," ütles president Ilves. "Rääkisime ka kaitseväelaste
sotsiaalsete garantiide teemal. Selle edukast lahendusest sõltub, kui
kindlalt saavad end tunda Eesti kaitseväelased Helmandi provintsis ning
kui kindlad nad võivad olla enda ja oma lähedaste tuleviku suhtes.
Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees ja kaitseministeeriumi kantsler
avaldasid mõlemad lootust, et veel praegune parlamendikoosseis suudab osad
vajalikud muudatused seadusandluses vastu võtta."
Lõpetuseks sõnas riigipea kaitseväelastele, et iga sõjamees teab, kui
tähtis on raskel missioonil perekonna ja lähedaste toetus: "Seetõttu
soovin kõikidele teie lähedastele kannatlikkust ja palju energiat teie
toetamiseks!"
-
Afganistani suunduv jalaväekompanii läbis Lätis viimase õppuse
Täna saabub Lätist õppuselt Teraskilp tagasi Scoutspataljoni järgmine Afganistani suunduv jalaväekompanii.
“Nädalapikkune õppus Adaži polügoonil näitas, et kompanii saab Afganistanis hakkama,” kinnitasid Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus ja Estcoy-11 ülem kapten Ranno Raudsik.
Teraskilp on igaaastane kontrollõppus, mille käigus antakse hinnang jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treeniti pealetungitegevuse erinevaid etappe ning Estcoy-11 koostööd miinipildujaüksuste ja logistilise toetuselemendiga. Kompanii viis Adaži polügoonil viidi läbi ka lahinglaskmised.
Koostööd õhuväe tuletoetusüksuse ja NATO hävitajatega harjutasid Estcoy-11 jalaväelased septembris õppusel BAM-9.
Õppusest võttis osa ligi 330 kaitseväelast Scoutspataljonist, 1. Jalaväebrigaadist, Kaitseväe Logistikakeskusest, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolist, Lennubaasist ja Kaitseväe Tervisekeskusest.
Scoutspataljoni 70 masinast koosnev kolonn alustas Lätist Paldiski suunas liikumist täna hommikul. Eestis sõidab kolonn marsruudil Ikla – Pärnu mnt – Kanama rist – Keila – Paldiski. Ikla piiripunkti läbivad sõidukid kell 11, Paldiskisse plaanitakse jõuda kell kolm pärastlõunal. -
KVÜÕAs korraldatakse Julius Kuperjanovi sünnipäeva auks konverentsTäna korraldatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Julius Kuperjanovi 116. sünnipäeva auks ajalookonverents „Okupatsioon ja vabadusvõitlus Eestis“.
Julius Kuperjanovi Seltsi korraldataval konverentsil astuvad tervitussõnadega üles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm ja Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas.
Temaatiliste ettekannetega esinevad Ülo Ojatalu, Pearu Kuusk, Udo Josia, Jüri Pertmann, Valev Kaska, Enn Tarto ja Juhan Algus.
Pärast ettekandeid on võimalus vaadata filmi „Üits wana ja hää pildialbum“, mille allikmaterjal pärineb J. Kuperjanovi matustest ja sõjaväeosade elust Tartus 1920.-1930. aastatel.
Lisaks esitleb Urmas Salo uut raamatut „Lugusid Julius Kuperjanovist“ triloogiasarjast „Eesti sõjakangelased“, kuhu on kokku kogutud varem Eestis avaldamata ja unustatud lugusid. Mõlema teose materjale pole varem Eestis veel nii laialdaselt avaldatud.
Konverentsi lõpus annab J. Kuperjanovi Selts esmakordselt üle Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi nimelised teenetemärgid.
Päeva lõppedes viib buss külalised Julius Kuperjanov hauale, kuhu asetatakse küünlad.
-
Merevägi leidis pea 200 aasta vanuse ankru
Täna pärastlõunal tõi Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja Miinisadamasse arvatavalt pea 200 aasta vanuse ankru. Ajaloolise leiu avastas miinijahtija Ugandi oktoobri algul rutiinse harjutuse käigus Väike-Pakri saare ja Paldiski vaheliselt ankrualalt.
Ankru mõõtmed on 3 X3,6 meetrit, kaal 1,5 tonni. Ankru käpad on valmistatud metallist ja tokk ehk põikpuu puust. Spetsialistide hinnangul võib tegemist olla nn admiraliteedankru eelkäijaga.
„Nii hästi säilinud selletüübilist ankrut eesti muuseumites ei ole,“ ütles Muinsuskaitseameti nõunik Maili Roio, kelle sõnul võib ankur olla pärit 19. algusest. Roio märkis, et ankru teevad unikaalseks just säilinud puidust osad ning kiitis koostööd mereväega. „Infovahetus oli väga kiire ja selle tulemus on nüüd kenasti kuival maal rahvale vaatamiseks ja ajaloolastele uurimiseks.“
Meremuuseumi ajaloolase ja Lennusadama kuraatori Tiit Einbergi sõnul pole esialgu võimalik öelda, millise riigi laevastikule see ankur kunagi kuuluda võis. „See võib olla pärit ükskõik millise Euroopa riigi laevalt“, märkis Einberg. „Tehnoloogilist vahet selle tüübi ankrutel pole, nii et tõenäoliselt jääb selle päritolu ajaloolastele saladuseks“.
Leitud ankur asub praegu Meremuuseumis Lennusadamas.