Uudised
-
Kõrgemasse Sõjakooli pürgib õppima 274 noortTäna algasid sisseastumiskatsed Kõrgemasse Sõjakooli, kuhu õppima asumiseks esitas avalduse 274 kandidaati.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursusele kandideerib 207 kandidaati, keskastmekursusele ehk magistriõppesse 23 ning esmakordselt avatud nooremohvitseride kursusele 45 kandidaati.
Reedeni vältaval katseperioodil tuleb põhikursuse ja nooremohvitseride kursuse kandidaatidel sooritada akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test. Põhikursusele kandideerimisel võetakse arvesse matemaatika, füüsika või keemia riigieksami ning kirjandi tulemusi, neid mittesooritanud kandidaadid saavad eksamid teha kohapeal.
Magistriõppesse kandideerijad sooritavad akadeemiliste võimete testi ning kutsesobivusvestluse. Õppeaeg Kõrgema Sõjakooli põhikursusel maaväe õppesuunal on kolm aastat ja õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.
sel aastal esmakordselt avatud nooremohvitseride kursustele kandideerimise tingimuseks on eelnevalt omandatud kõrgharidus ja läbitud ajateenistus. Maaväe nooremohvitseride kursuse kestuseks on üks ja mereväe nooremohvitseride kestuseks poolteist aastat.
Keskastmekursus on kaheaastane magistriõpe, mis võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.
KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli vastu võetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning neile kehtivad kõik kaitseväeteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Põhi- ja nooremohvitseride kursuse lõpetanutele annab president nooremleitnandi auastme, keskastmekursuse lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
-
Õhuvägi tähistas 91. aastapäevaTäna tähistas Eesti õhuvägi väeliigi 91. aastapäeva. Tähtpäevaga seoses tegid liitlaste hävitajad ülelennu Ämaris paiknevast Lennubaasist.
"Eesti õhuvägi on veel suhteliselt noor, kuid fakte vaadates näeme, et meie õhuvägi on vanem kui Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide õhuväed,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Tänane Eesti õhuvägi seostab ennast nende lenduritega, kes aastal 1919 kokku tulid ja hakkasid üles ehitama Eesti õhuväge,“ lisas brigaadikindral Saar.
Väeliigi rivistusel Ämari Lennubaasis ausamba „Viimane Lend“ juures autasustas õhuväe ülem brigaadikindral Saar väljapaistvamaid väeliigi kaitseväelasi ja riigiametnikke õhuväe teeneteristiga, tänukirjaga ning meenetega. Selle aasta teeneteristide kavalere oli nii kaitseväelaste kui riigiteenistujate leeris. Õhuvägi pidas silmas ka veterane ning tutvustas neile uuenevat Lennubaasi.
Südapäeval lendasid üle Ämari Lennubaasi kaks Balti riikide õhuruumi turvavat Poola hävitajat MIG-29.
Eeloleval sügisel avataval Ämari lennuväljal viiakse käesoleval perioodil läbi eelülevaatust liiklusalal, mille osadeks on lennurada, ruleerimisteed, perroonid ja muud tehnosüsteemid. Kontrollitakse tehnosüsteemide toimivust ja häälestatakse rajatulesid. Valminud on lennukite hoolduskompleks, mille moodustavad hooldeangaar ning mootorite testimise- ja hooldusperroon. Katsetatakse kütusehoidla funktsionaalsust. Projekteerimisjärgus on reisijate- ja kaubaterminal.
-
Eesti kaitseväelased leidsid Afganistani valitsusvastaste peidikuLõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivad jalaväekompanii Estcoy-10 kaitseväelased leidsid koostöös Afganistani politseiga oma vastutusalalt valitsusvastaste relvapeidiku.
Talibani võitlejate peidikust leiti püstol, kaks granaati, lõhkeainet, laskemoona, automaadi salvesid ja rakmeid. Samuti tuli peidikust välja 40 liitrit moonivedelikku, Talibani võitlejate fotosid, aga ka märkmikke valitsusvastaste kontaktidega ning Talibani poolt koostatud õpik, kus muuhulgas õpetatakse matemaatikat, liites omavahel automaate.
„See leid tegi kohalike elanike elu turvalisemaks, kuna peidiku kontrollimine peletas relvade omaniku eemale ja sealt konfiskeeritud lõhkeaine vähendas isevalmistatud lõhkekehade ohtu meie vastutusalas,“ ütles Estcoy-10 ülema abi kapten Janek Kesselmann. „Kohalikud ei pea taliibe vabadusvõitlejateks ning on rahul, et nende lähedal on ANSF (Afganistan National Security Forces) ja ISAF (International Security Assistance Force). Peidikust leitud fotod aitavad Afganistani politseil kinni võtta alas tegutsevaid sisserännanud kurjategijaid, kes nimetavad end taliibideks. Afganistani politsei, armee ja eestlaste kompanii tegutsevad vastutusalas ühiselt ning edukas leid parandab meievahelist koostööd.“
Mässuliste relva- ja lõhkeainepeidik leiti eestlaste vastutusala lõunaosas asuva kontrollpunkti Harozo lähedalt. Kontrollpunkti Harozo mehitavad eestlased koos Afganistani rahvusliku politseiga, kellelt tuli ka vihje läheduses asuva kahtlase farmi kohta.
„Kuigi Afganistani politsei ja armee ei ole veel meie mõistes perfektselt toimivad organisatsioonid, on nende struktuuride areng märgatav. Meie eesmärk selles riigis saab täidetud siis, kui kohalik politsei ja armee on valmis iseseisvalt haldama oma turvakeskkonda,“ ütles Kesselmann.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Merevägi uurib arvatavat Kalevi vrakki
Homme ja ülehomme viib merevägi Juminda poolsaare lähedal läbi arvatava uppunud allveelaeva Kalev vraki uuringud.
Umbes 85 m sügavusel asuva arvatava Kalev vraki tuvastamisel osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, Tuukritööde OÜ ja allveearheoloog Vello Mäss.
Otsingutel kasutatakse nii miinijahtija Ugandi relvastusse kuuluvat külgvaatlussonarit Klein 5000 kui ka Tuukritööde OÜ allveetööde teostamiseks mõeldud eritehnikat.
Ugandi komandöri ülesannetesse on otsingute ajaks määratud Mereväe Staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna staabiohvitser leitnant Marek Mardo, kes oli ka esimene Ugandi komandör Eesti lipu all.
Vraki tuvastamisel palus mereväge osaleda Eesti Meremuuseum. Allveearheoloogi Vello Mässi sõnul võib Juminda poolsaare lähistelt leitud vraki näol tegemist olla enne II maailmasõja aegse allveelaevaga Kalev.
-
Admiral Stavridis tänas Eestit panuse eest NATO operatsioonidesseTäna oma ametliku visiidi Eestisse lõpetanud NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis tunnustas Eesti usaldusväärsust ja järjekindlust NATO liikmesriigi kohustuste täitmisel.
„Eesti on vaba, iseseisev ja uhke NATO liige. NATO on õnnega koos, et Eesti on NATO liige,“ ütles admiral Stavridis. „Eesti sõdurid esindavad kõiki eestlasi julgete ja vapratena iga päev. Tänan eestlasi ja Eesti sõdureid esiletõstmist vääriva panuse ning pühendumuse eest.“
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis oli Eestis ametlikul visiidil Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kutsel. Kahe päeva jooksul kohtus admiral Stavridis peaminister Andrus Ansipi, Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa, kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja Lauri Tummiga ja külastas Kooperatiivset Küberkaitse Kompetentsikeskust.
Kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul oli kõnelused tulemuslikud ja edasiviivad. Kõne all olid NATO sõjalise juhtimise struktuuri reformi, Balti riikide õhuturvet, käimasolevaid NATO operatsioone ning NATO küberkaitsevõimekust puudutavad küsimused. Admiral Stavridis sai Kaitseväe Peastaabis põhjaliku ülevaate Eesti sõjalise riigikaitse arengust ja kaitseplaneerimise hetkeseisust.
Küberkaitsekeskust külastades tunnustas Admiral Stavridis keskuses tehtavat tööd: „On väga hea, et kaasate nii akadeemilisi institutsioone kui erasektorit oma tegevustesse, sest on selge, et küberruumi kaitse pole saavutatav vaid sõjaliste struktuuride jõupingutusena.“.
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja James Stavridis (SACEUR - Supreme Allied Commander Europe) on ka NATO operatsioonide ülemjuhataja - seda ametikohta täidab alati Ameerika Ühendriikide kindral või admiral. Hetkel on NATO erinevate operatsioonidega seotud 130 000 sõdurit maa-, mere- ja õhuväes 3 kontinendil.
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridise ametlikku visiiti Eestisse jääb meenutama noor tammepuu, mille admiral ja kindralleitnant Laaneots Kaitseväe peastaabi hoone ette istutasid.
-
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja alustas ametlikku visiiti EestisTäna alustas ametlikku visiiti Eestis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis, kelle kutsus Eestisse kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR - Supreme Allied Commander Europe) on ka NATO operatsioonide ülemjuhataja ning seda ametikohta täidab alati Ameerika Ühendriikide kindral või admiral.
Kahe päeva jooksul kohtub admiral Stavridis peaminister Andrus Ansipi, Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ja kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja Lauri Tummiga. Kohtumistel arutatakse Eesti veelgi tõhusama NATO-ga lõimimise ja NATO käimasolevate operatsioonidega seotud küsimusi.
15. juulil rivistub admiral Stavridise auks Kaitseväe Peastaabi ees üles Vahipataljoni aukompanii ning admiral istutab Kaitseväe Peastaabi parki ka tamme. Ennelõunal teevad admiral Stavridis ja kindralleitnant Laaneots ajakirjanikele avalduse küberkaitsekeskuses.
Admiral James Stavridise biograafia leiad .
-
Isetehtud raamatud lahutavad Helmandis teenivate sõdurite meeltPatrullbaasis Wahid teenivad Estcoy-10 kaitseväelased kasutavad usinasti ajaveetmiseks Isetegija käsitööfoorumi poolt saadetud omatehtud raamatuid.
„See oli hingega tehtud kingitus, mis annab jõudu edasi pingutada. Neile inimestele, kes nende raamatutega vaeva nägid, suur tänu,“ ütles Estcoy-10 ülema abi kapten Janek Kesselmann. „Kui tulevad sellised saadetised, siis see on meestele suureks toeks. Isegi kui kõik nende raamatute taha ei istu, siis need, kes seda teevad, saavad sealt palju jõudu. Eesti sõdur vajab oma kaasmaalaste toetust – ning ta väärib seda.“
Isetegija käsitööfoorum liikmed panid kevadel kokku neli omatehtud meelelahutusliku sisuga raamatut, mis sisaldavad endas pilte, mõistatusi, koomikseid, anekdoote ja ristsõnu. Kaitseväe Logistikakeskuse abiga saadeti need jaanipäevaks Afganistanis teenivatele Eesti kaitseväelastele.
Patrullbaasis Wahid teenivate kaitseväelaste rõõmuks valmistasid raamatuid 25 Isetegija käsitööfoorumi liiget, kellest kahel teenib ka endale lähedane inimene Afganistanis. Sarnase kingituse, näitamaks oma toetust kaugel teenivatele kaitseväelastele on teinud ka MTÜ Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad ja Lehepunkt, läkitades märtsikuus Afganistani Eesti kontingendile erinevaid eestikeelseid ajakirju. Võidupühal toetas Eesti sõdureid ka AS A Le Coq.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülemaKuperjanovi jalaväepataljoni endine ülem kolonelleitnant Toomas Möls andis täna Lõuna Kaitseringkonna pidulikul rivistusel üle Kuperjanovi jalaväepataljoni lipu uuele ülemale major Maidu Allikasele. Major Maidu Allikas on määratud kaitseväe juhataja poolt Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaks alates 1. juulist 2010.
Lõuna Kaitseringkonna staabiülem major Hando Tõevere soovis pidulikul rivistusel edu uuele ülemale ja tõi välja lahkuva ülema panuse pataljoni arendamises: „Kolonelleitnant Toomas Möls hoidis kõrgel pataljoni väljaõppetaset ja traditsioone, arendas edasi nii rahu- kui sõjaaegset riigikaitset ning andis üle pataljoni, mis väärib igati oma ajaloolist nime ning täidab parimal moel ka tänapäevase riigikaitsesüsteemi nõudmisi.“
„Mul on suur au võtta üle ajalooliselt kuulsusrikka pataljoni lipp," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas ütles lippu vastu võttes. "Jätkugu meil kõigil üheskoos huvi, tahtejõudu, tervist ja edu nii eelseisvate raskemate väljakutsete lahendamisel kui ka ühiste rõõmude jagamisel.“
Major Maidu Allikas alustas teenistust Kalevi Üksik-jalaväepataljonis ajateenijana 1993. aastal ja jätkas pärast ajateenistust tegevteenistuses samas pataljonis. Alates 2004. aastast teenis ta KVÜÕA õppeosakonnas taktikaõppetoolis. Ta on lõpetanud KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli diplomiõppe 2003. aastal ja Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse 2010. aastal.
Kolonelleitnant Toomas Möls jätkab teenistust Maaväe Staabi operatiivosakonnas.
-
Kindralleitnant Laaneots: me mõistame ameeriklastega teineteist hästiEesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots arutas ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikidesse liitlastega käimasolevaid operatsioone Afganistanis, julgeolekuolukorda Euroopas, küberkaitse arengut ja sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega.
Ameerika Ühendriikides ametlikul visiidil viibiv Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots kohtus kolmapäeval, 7. juulil Washingtonis Ameerika Ühendriikide asekaitseminister Alexander Vershbow ja Staabiülemate komitee esimehe Michael Glenn Mulleniga.
„Me jagame Ameerika Ühendriikidega samu väärtusi. Riigikaitse valdkonnas saame me oma suurima partneri Ameerika Ühendriikidega asjadest ühtemoodi aru ja mõistame teineteist hästi,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots. „Sõjaline koostöö, eriti küberkaitse valdkonnas, tiheneb järjest.“
Suursaadik Vershbow kui ka admiral Mullen tänasid usaldusväärset liitlast Eestit koostöö eest NATO juhitavas väekoondises (ISAF) Afganistanis, kus Eesti sõdurid võitlevad rahvuslike piiranguteta. Kindralleitnant Laaneots kinnitas, et Eesti on valmis Afganistanis jätkama ning panust suurendama, peatselt saadab Eesti Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksuse koosseisu Eesti luureüksuse HUMINT. Kindralleitnant Laaneots kõneles kavast parandada Eesti sidevarustust Afganistanis, vahetada soomustransportöörid uuemate vastu ning võtta kasutusele mehitamata luurelennukid. Asekaitseminister nõustus Laaneotsa hinnanguga, et endise USA välisministri Madeleine Albright´i juhitud töögrupi soovitused NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas on kontseptsiooni koostamisel heaks aluseks.
Ameerika Ühendriikide staabiülemate komitee esimees admiral Michael Glenn Mullen andis kindralleitnant Laaneotsale ülevaate viimastest arengutest Afganistanist ning kinnitas, et ISAFi uus ülem kindral David Petraeus jätkab kindral Stanely McChristali strateegiat Afganistanis, kuid läbi vaadatakse vägede juhtimise taktika. Samuti rääkis admiral Mullen Ameerika Ühendriikide vägede paigutamise plaanidest, rõhutades prioriteedina Afganistani enda armee ja politseijõudude ülesehitamist. Lisaks selgitas admiral Mullen Ameerika Ühendriikide seisukohti NATO juhtimise ja struktuurireformi osas.
Nii Vershbow kui Mullen kinnitasid, et Ameerika Ühendriikide suhete elavdamine Venemaaga toimub kooskõlas ja lähedases koostöös partneritega. Rõhutati ka igakülgset toetust Ameerika Ühendriikide ja NATO nähtavuse tagamisele Balti riikides. Samuti peatuti küberkaitse teemadel.
Ameerika Ühendriikide visiidi käigus asetas kindralleitnant Ants Laaneots pärja Tundmatu Sõduri hauale Arlingtoni kangelaskalmistul. Visiidi käigus kohtus ta ka Ameerika Ühendriikide küberväejuhatuse ülema asetäitja viitseadmiral Barry McCullough´ga ja arutas koostööd küberkaitse võimekuse arendamisel ning McCullough´i külaskäiku Eestisse, mis leiab aset veel sel aastal. Lisaks kohtus Laaneots Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure juhtkonnaga ja Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülema asetäitja kindral Peter W. Chiarelli'ga. Kindral Peter Chiarelli on olnud MNC-I (Multinational Corps Iraq - rahvusvaheline korpus Iraagis) ülem, tema alluvuses on Bagdadi lähistel võidelnud kümned Eesti sõdurid.
Kohtumisel Eesti kaitseväe kauaaegse koostööpartneri, Marylandi osariigi rahvuskaardi esindajatega räägiti kogemuste vahetamisest kriisiolukordade lahendamisel, samuti koostööst küberkaitse valdkonnas.
Täna kohtub kindralleitnant Laaneots uute julgeolekuohtude käsitlemisega tegelevate strateegilise väejuhatuse esindajatega NATO arengu- ja ümberkujundusväejuhatusest (Allied Command Transformation ACT) ning Ameerika Ühendriikide ühendatud strateegilise väejuhatuse ülemjuhataja kindral James Mattis´ga.
Kindralleitnant Ants Laaneotsa visiit on esimene Eesti kaitseväe juhataja ametlik visiit Ameerika Ühendriikidesse alates Eesti riigi sünnist 1918. aastal.
Kindralleitnant Laaneots jõuab tagasi koju Eestisse laupäeval, 10. juulil.
-
Kaitsejõudude spordiklubi oli edukas <i>Estonian Handgun League </i>2010 teisel etapilEile Tartumaal Inglimäe karjääris läbiviidud praktikal-laskmise võistluse Estonian Handgun League 2010 teine etapp oli Kaitsejõudude spordiklubi jaoks edukas. Koguni neljal spordiklubi laskuril oli asja individuaalarvestuse poodiumile.
Eesti kõige konkurentsitihedamas võistlusklassis Production Division saavutas 2. koha parima Eesti laskurina kapten Villiko Nurmoja, jäädes napilt maha Vene Föderatsiooni laskurist Konstantin Gruzmanovist. Kolmanda koha saavutas Dmitri Jemeljanov laskespordiklubist Alpha. Divisjoni 8 parema laskuri Shoot-Off duelli tulemus sarnanes võistluse üldarvestusele, kus finaalis jäi Konstantin Gruzmanovi paremus kapten Nurmoja ees maksma.
Production Division Lady kategooria esikolmikus pidid Kaitsejõudude spordiklubi naislaskurid tunnistama Vene Föderatsiooni laskuri Elizaveta Shushpanova paremust, 2. koha saavutas Marika Oper, 3. Marjana Lehepuu.
Standard Divisioni 1. koha saavutas kapral Lauri Abel Kaitseliidu Pärnumaa malevast Aleksandr Savrin'i ja Roman Jemets'a ees. Standard Divisioni võistkondlikus arvestuses saavutas Kaitsejõudude spordiklubi võistkond 2. koha STI Estonia meeskonna järel.
Praktikal-laskmine on spordiala, milles on võrdselt olulised täpsus, jõud ja kiirus, pakkudes laskurile lahendamiseks elulähedasi situatsioone. Kaitsejõudude spordiklubis harrastatakse praktikal-laskmist alates 2007. aastast.
Estonian Handgun League 2010 sarjas on neli etappi. 3. etapi korraldab Kaitsejõudude spordiklubi Pärnumaal Potsepal 1. augustil.
Kaitsejõudude spordiklubi praktikal-laskmise kodulehekülg asub aadressil:
.