Uudised
-
Estcoy-10 ülem: kompanii on teinud head tööd, samas on veel palju tehaAlates maikuust Lõuna-Afganistanis teeniva Eesti jalaväekompanii Estcoy- 10 ülema major Meelis Jõemaa sõnul on üksuse peamiseks ülesandeks olnud julgeoleku hoidmine ja laiendamine, et turvaline ala ulatuks kompanii vastutusala piirideni. Jõemaa hindab oma meeskonna teenistust kõrgelt ja nendib samas, et tööd on veel palju teha.
Esimese kahe teenistuskuu jooksul Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Helmandi provintsis Wahidis on Estcoy-10 on oma vastutusala kitsaskohad selgeks teinud ja kohalikega hea kontakti saavutanud. Kohalikele elanikele ja koalitsioonijõududele on turvaline praeguseks pool eestlaste vastutusalast.
„Kompanii on väga hästi hakkama saanud ja sisse elanud, kogenud mehed on uutele heaks eeskujuks ja nõuandjaks. Selle taga on näha pühendumust ja meeskonnavaimu,“ ütles major Jõemaa. „Ootan meeskonnavaimu püsimist ka järgnevatel teenistuskuudel. Kui mehed on vaimselt ja füüsiliselt vastupidavad, siis ei murra neid ka ees ootav aasta kuumim aeg.“
Suurimaks ohuks kohalikele elanikele ja koalitsioonjõududele on jätkuvalt isevalmistatud lõhkekehad, aga samavõrd ka rünnakud käsitulirelvadest. Mässulised on suve tulekuga aktiviseerunud, kasutades ära maastiku rohelisemaks muutumist, mis annab neile head varjevõimalused.
Esimese teenistuskuu jooksul tegi kompanii kahjutuks kaheksa isevalmistatud lõhkekeha ning leidis ühe isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajaminevate materjalide peidiku, mis sisaldas endas 50 kilogrammi lõhkeainet ja 200 kilo lõhkeainesegu valmistamiseks vajaminevat väetist. Isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemisega on ära hoitud mitmed rünnakud rahumeelsete elanike ja koalitsioonijõudude vastu.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eestlased teenivad Afganistanis uue väejuhatuse koosseisusTäna, 3. juulil viisid koalitsioonijõudude esindajad Helmandis Camp Leatherneckis läbi tseremoonia, millega senine Lõuna Regionaalne Väejuhatus jagati kaheks.
Alates 14. juunist on Helmandi väekoondis, mille alluvuses teenivad ka Eesti kaitseväelased, allutatud Edela Regionaalse Väejuhatusele (Regional Command South-West). Varasemalt kuulus brittide juhitud väekoondis Lõuna Regionaalse Väejuhatuse (Regional Command South) koosseisu.
„Meie jaoks ei tähenda esialgu uue juhatuse alluvusse minek erilisi muudatusi. Eesti jalaväekompanii oli Briti Helmandi väekoondise osa ja jääb selle koosseisu edasi. Muudatus hõlmab endas lõuna regiooni juhtimise jagamist kaheks, kus varem juhiti kuue Afganistani lõunaprovintsi operatsioone Kandaharist, nüüd aga hakatakse Helmandi ja Nimruzi operatsioone juhtima Camp Bastioni kõrval asuvast Camp Leatherneckist,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Lõuna Regionaalse Väejuhatuse jagamine kaheks loob paremad võimalused keskenduda eraldi kahele sõjaliselt kõige raskemale provintsile, Kandaharile ja Helmandile.“
Edelaregioon allub Ameerika Ühendriikide merejalaväe MEF I (Marine Expeditionary Force) ülemale kindralmajor Richard P. Mills’ile. Uue väejuhatuse vastutusalale jäävad Helmandi ja Nimruzi provintsid. Helmandi väekoondis jääb teenima Helmandi provintsi keskossa Lashkar Gah ja Nad e Ali piirkonda, mis kattub ka Ühendkuningriigi poolt juhitava provintsi ülesehitusmeeskonna piiridega. Eestlaste alluvusvahekord ja vastutusala jäävad samaks.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Lisaks Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Eesti kaitseväelastele teenivad uue väejuhatuse koosseisus veel taanlased ja grusiinid, ühtekokku ligi 27 tuhat sõjaväelast.
Lõuna Regionaalne Väejuhatus jääb Ühendkuningriigi alluvusse ja selle vastutusala hõlmab endas Kandahari, Zabuli, Uruzgani ja Daykundi provintse.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Balti riikide allohvitserid süvendasid koostöödBalti riikide vanemallohvitserid süvendasid juuni keskel Lätis Cesises Balti riikide II allohvitseride seminaril regionaalset koostööd ning kavatsevad laiendada seminari haaret, kaasates sellesse ka Skandinaavia riikide partnerid.
„Selleaastane seminar oli Läti kaitseväe poolt korraldatud väga professionaalselt ja sisult suunatud teemadele, mis allohvitsere huvitavad,“ ütles maaväe allohvitseride foorumi esindaja staabiveebel Hannes Vaalmets. „Saime Leedu ja Läti kaitsevägede arengute näol taustsüsteemi Eesti allohvitseride olukorra hindamiseks, luua kasulikke kontakte ja teineteisega kogemusi jagada. Olen seminari tulemustega rahul ja leian, et selline kogemuste vahetamine on parim viis üksteiselt õppida.“
Eesti, Läti ja Leedu allohvitserid tutvustasid seminaril oma riigi kaitseväge ning sõdureid ja allohvitsere puudutavaid teemasid nagu missioonieelne treening, karjäärimudelid, baas- ja erialatreening, relvajõudude põhiväärtused ning nende praktiline rakendamine. Selliste esitluste sihiks oli võrdlusmomendi loomine teenistust reguleerivates tingimustes ühisosa leidmiseks Balti riikidele temaatilistes probleemides, kust saaks alata lahendite otsimine ühistele probleemidele.
Eesti vanemallohvitseride grupile pakkus enim huvi Leedu esindajate esitlus allohvitseride 2011. aastal rakenduvast karjäärimudelist, milles on erineva auastmesüsteemi läbi eritletud rivi- ja erialaallohvitseride karjäärimudelid.
Seekordsel seminaril osalesid seitse Eesti vanemallohvitseri maa- ja mereväest ning Staabi- ja Sidepataljonist, kes avaldasid peale koostööseminari austust Läti vabastamisel langenud Eesti kaitseväelastele Cesise (ajalooliselt Võnnu) keskuses.
Balti riikide allohvitseride seminari eesmärgiks on ühendada kolme Balti riigi allohvitserkonda, leida ühistele sõdureid ja allohvitsere puudutavatele probleemidele lahendusi, vahetada kogemusi, õppida üksteiselt ja leida uusi väljundeid regionaalse koostöö arendamiseks. Ühisseminari traditsioon sai alguse eelmisel aastal Vilniusest Leedust ning viidi seekord läbi Läti kaitseväe poolt.
Analoogsete regionaalsete allohvitseride korpuse vaheliste koostööprojektide tava on globaalses mastaabis laialt levinud. Nii näiteks on Vaikse ookeani basseinis liitunud allohvitseridevaheliseks koostööks 16 riiki ja viimastel aastatel on hoogu saanud Balkani maade koostöö, mis lisaks vanemallohvitseride regulaarsetele kokkusaamistele kandus kiiresti üle ka instruktorite ja koolitatavate vahetusele.
Peale kahepäevase tiheda programmi läbimist lepiti kokku, et järgmisel aastal korraldatakse Balti riikide allohvitseride seminar Tartus. Balti allohvitseride Tartu seminar tõotab kujuneda ajalooliseks, kuna järgmiseks aastaks on planeeritud laiendada seminari haaret, kaasates sellesse ka Skandinaavia partnerid Soome, Rootsi, Norra ja Taani. Kuna Norra, Rootsi ja Soome on liikumas professionaalse allohvitseride korpuse suunas, on neil Balti riikide vastavast kogemusest loodetavasti ka õppida.
-
Marshalli Keskus nimetas brigaadikindral Neeme Väli kuu vilistlaseksSaksamaal asuv George G. Marshalli nimeline Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskus nimetas brigaadikindral Neeme Väli 2010. aasta juunis kuu vilistlaseks.
„Loen Marshalli Keskuses õpitut väga väärtuslikuks oma teenistuskäigule tagasi vaadates,” ütles brigaadikindral Neeme Väli. „Kursustelt saadud teadmised riigikaitse ülesehitusest ja põhimõtetest ning demokraatlikule riigikorraldusele omasest tsiviiljuhtimisest on minu praeguses teenistuses olulised. Pea võimatu on ülehinnata Marshalli Keskusest lähtunud kontaktide ja suhtlusvõrgustike tähtsust.“
Kuu vilistlase aunimetus antakse neile keskuse lõpetanutele, kes oma edasises töös ja teenistuses on etendanud keskuse ideede edasikandmisel aktiivset rolli.
Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Väli on Saksamaal asuvas Marshalli Keskuses läbinud strateegilise planeerimise ja sõjalise ökonoomika kursuse 1997. aastal ja kõrgema juhtkonna seminari 2005. aastal.
George C. Marshalli nimeline Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskus loodi 1993. aastal Saksamaal eesmärgiga laiendada julgeoleku- ja kaitsealast koostööd uute Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Marshalli Keskus on Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse (EUCOM) ühisprojekt. Keskuses tegeletakse muude teemade hulgas NATO Külma Sõja järgse rolli, NATO ja Euroopa Liidu suhete, regionaalsete konfliktide ja ka Islami- ning Läänemaailma suhete uurimisega.
-
Balti pataljon lõpetas valmisoleku NATO reageerimisjõudude koosseisusTäna lõpetab NATO reageerimisjõudude NRF 14. rotatsiooni koosseisus pool aastat väldanud valmisoleku Balti pataljon.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14. Reageerimisjõud ühendavad üksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Eesti kaitseväe üksustest olid Balti pataljoni koosseisus alates jaanuari algusest valmisolekus jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja –allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800-liikmelise üksuse juhtriigiks oli Leedu, kes mehitas ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.
Varasematel aastatel on NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.
NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.
-
USA autasustas Eesti allohvitseri PronkstähegaNATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.
Autasu andis vanemveebel Pliiatsile üle Brunssumi ühendväejuhatuse staabi operatsioonide direktoraadi ülem Ühendriikide kindralmajor Byron Bagby.
„Vanemveebel Pliiats on andnud silmapaistva panuse operatsiooni Iraagi Vabadus õnnestumisele. Tema teod järgivad parimaid sõjaväelisi traditsioone ja teevad au talle, Iraagi rahvusvahelisele korpusele (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ning Eesti maaväele,” ütles kindralmajor Bagby autasu üleandmisel.
Vanemveebel Hillar Pliiats on Iraagi missioonil osalenud kahel korral, ESTPLA-9 ja ESTPLA-16 koosseisus. Lisaks on ta osalenud kahel korral välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühel korral Kosovos. Vanemveebel Pliiats teenib kaitseväes 1997. aastast kui ta alustas teenistust Balti Pataljonis. Ta on teeninud ka Scoutspataljonis ning Kaitseväe Peastaabis. Alates 2008. aastast teenib vanemveebel Pliiats NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi administratiivsektsioonis. Instruktorina Brunssumi ühendväejuhatuse mobiilses treeningmeeskonnas on ta koolitanud mitmete riikide allohvitsere.
Pronkstähe medali loomise kinnitas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 1944. aastal. Sellega autasustatakse kaitseväelasi kangelaslike tegude eest maaväe lahingutes või silmapaistva panuse eest lahinguoperatsioonide läbiviimisel.
-
Täna algab sisseastumisdokumentide vastuvõtmine Kõrgemasse SõjakooliAlates tänasest kuni 09. juulini saab esitada sisseastumisdokumente Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli. Sisseastumiskatsed toimuvad 20. kuni 23. juulini ning tulemused selguvad 26. juulil.
Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida nii maaväe kui õhuväe õppesuunale. Maaväe põhikursusel kestab õppeaeg kolm aastat, õhuväe põhikursusel koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.
Sisseastumisel arvestatakse eesti keele ja matemaatika, füüsika või keemia riigieksamite tulemusi. Lisaks peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, kutsesobivusvestluse ja füüsilised katsed. Neil, kel eesti keele ja reaalainete riigieksam tegemata, on võimalik sooritada eesti keele ja matemaatika eksam sõjakoolis.
Eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatus võimaldab sooritada sisseastumiskatsed enne ajateenistust. Eelmisel aastal kasutas seda võimalust pea 70 noort. Kooli immatrikuleeritakse noored sel juhul aga peale edukat ajateenistuse läbimist.
Maaväe õppekava läbinud saavad teenida rühma- ja kompaniiülemana rahu- ja sõjaaja ametikohtadel. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe-, side-, pioneeri-, õhutõrje-, suurtükiväe- ja logistika erialale, omandades vastava relvaliigi nooremohvitseri auastme ja ettevalmistuse.
Sel aastal võetakse esmakordselt vastu kõrgharidusega õppureid aastasele maaväe nooremohvitseri ning pooleteiseaastasele mereväe nooremohvitseri kursusele. Kursustele kandideerimise eelduseks on eelnevalt omandatud kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.
Kursuse käivitumisega algab esmakordselt Eestis mereväeohvitseride õpe. Praeguseni on mereväeohvitserid õppinud näiteks Soome, Rootsi ja Saksa akadeemiates.
Mõneaastase teenistuse järel on nii põhikursuse kui nooremohvitseride kursuse lõpetanutel võimalus jätkata õpinguid sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi. Kõigile Kõrgema Sõjakooli lõpetanutele on tagatud teenistuskoht kaitseväes.
Lähem info kodulehelt: .
Kõrgem Sõjakool nüüdsest ka Facebookis .
-
Õhuväe piloodid lõpetasid taktikalise lendamise kursuse
Neli õhuväe kopteripilooti lõpetas sel nädalal Saksa maaväe kopterikoolis esimese astme koolitusprogrammist, mis võimaldab neil juhtida koptereid sõjalistel operatsioonidel.
Piloodid omandasid oskusi taktikaliseks lendamiseks mitmemootorilisel kopteril EC-135 kasutades nii visuaalseid ja instrumentaalseid vahendeid kui ka öövaatlusseadmeid.
Vastavalt Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseministeeriumite vahelisele kokkuleppele saavad Eesti piloodid väljaõppe, mis võimaldab neil hiljem tegutseda taktikalisi ülesandeid täitvate kopterite kaptenitena. Pärast koolituse lõppemist võivad Eesti piloodid teenida Ühendkuningriigi väeliikide vahelise helikopterite üksuse (Joint Helicopter Command) alluvuses.
Koolitusel osalenud õhuväe staabi ohvitser kapten Ivar Värk ütles, et kõik õhuväe piloodid tegid väga head tööd ning lõpetasid kursuse edukalt. Kapten Värki sõnul võimaldab antud kopter evakueerida kannatanuid, toetada tankitõrjet, täita militaarotsingute - ja pääste ning juhtimise ja side alaseid ülesanded.
Koolituse teine osa, mille käigus piloodid omandavad instrumentaalsete vahendite abil lendamise oskused, algab juuli algul. Sügisel jätkavad piloodid öövaatlusseadmete abil madalalt lendamise koolitusega. Kopteripilootide taktikaline koolitus lõpeb 2010. aasta lõpuks. Seejärel on Eesti piloodid valmis täitma teenistusülesandeid välisoperatsioonidel.
Sõjalise kaitse arengukava näeb ette kopterivõimekuse suurendamist. Pilootide koolitus ja võimalik teenistus välisoperatsioonidel on osa kopterivõime tõstmisest. -
Kaitseväelased Afganistanis tähistasid võidupüha koos liitlastega
Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.
„Siin, kodust kaugel, lõõskava Afganistani päikese all võidupüha tähistades mõtleme jahedas ja vihmases Eestis olevatele lähedastele,“ ütles patrullbaasis Wahid läbiviidud rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Kodutunnet toovad
lähemale ka Eesti ettevõtjate ja koduväeosa poolt saadetud söögid-joogid, mis näitab, et meie teenistust Afganistanis toetatakse.“
Rivistuse ajal sooritas kompaniist kaks ülelendu Ameerika Ühendriikide õhujõudude pommituslennuk B1, et tervitada eestlasi pühade puhul.
Kõige rohkem teenib eestlasi patrullbaasis Wahid, mida mehitab jalaväekompanii Estcoy-10. Varahommikusel rivistusel luges kolonelleitnant Ühtegi ette kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervituse ning kaitseväelased mälestasid vaikusehetkega Afganistanis ja Iraagis langenud võitluskaaslasi. Täpselt kolm aastat tagasi langesid Afganistanis Eesti kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.
„Neljandik meie missioonist on seljataga, olete teinud tublit tööd. Üksus on oma ülesannetega hästi hakkama saanud,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Võidupüha üritus andis nii meile endile kui ka Wahidis teenivatele briti võitlejatele võimaluse osa saada eestlastele olulisest pidupäevast.“
Rivistuse järel võisteldi omavahel sellistel aladel nagu liivaga täidetud miinipilduja miinikastide tassimine ja soomustransportöör Pasi ratta kantimine. Lisaks eestlastele võtsid võistlustest osa ka Wahidis teenivate brittide meeskonnad.
Rivistuse ja võistluste järel asusid Estcoy-10 kaitseväelased maitsma Eestist saadetud head-paremat. AS A Le Coq saatis Afganistanis teenivatele eestlastele 300 liitrit naturaalset kalja ning 1. Jalaväebrigaad varustas Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate grilltoodete, suitsuvorsti, karastusjookide ja maiustustega. Logistiline toetuselement NSE-9 tähistab võidupüha Camp Bastionis.
Jaanipäevale omaselt läks ka Afganistanis õhtul ilm pilviseks.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
-
Kaitseväe logistikud said oma lipu
Täna annetasid Kaitseväe Logistikakeskuse endised ülemad ja staabiülemad Võidupüha puhul Kaitseväe Logistikakeskusele lipu. Lipu annetamise tseremoonial osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
„Nii nagu vastloodud rahvavägi sõltus teist Vabadussõjas, sõltub kaitsevägi teist tänapäeva sõjalistel operatsioonidel ja igapäevases teenistuses,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. „Mul on heameel tõdeda, et Kaitseväe Logistikakeskus on olnud oma ülesannete kõrgusel, tänan sõjaväelogistikuid nende raske ja tänuväärse töö eest.“
„Tänasel päeval ei ole Eesti kaitseväes enam väeliiki ega valdkonda, mida sõjaväelogistika ei mõjutaks,“ ütles Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. “Teist sõltub, kas Eesti sõdur saab oma ülesannet täita nii treeningutel Nursipalu harjutusväljal, ületades sõjalaeval Atlandi ookeani või võideldes relv käes NATO vägede koosseisus Afganistanis, kus sõjaväelogistikud seisavad külg-külje kõrval meie tublide jalaväelastega.“
„Oma lipuga saame kõigile näidata, et ilma sõjaväelogistikuteta ei võideta ühtegi sõda ega operatsiooni,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa oma kõnes. Kolonel Kesa tänas lipu annetajaid ja kinnitas, et oma julguse ja ettevõtlikkusega on nad aidanud kinnitada Kaitseväe Logistikakeskuse sidet Varustusvalitsuse kui oma eelkäijaga.
Annetatud lipul on Kaitseväe Logistikakeskuse embleem, millel on kujutatud kuldset Mercuriuse saua ja selle taga kahte ristatud mõõka. Vapikujundi keskel on väike riigivapp.
Mercurius oli antiikmütoloogias kaubanduse, teede ja rändurite, õnne, mõtlemise ning kõnekunsti kaitsja. Mercurius oskas leida väljapääsu igast olukorrast, jumalate käskjalana hoolitses ta ka teabelevi eest. Mõõgad sümboliseerivad kaitseväge, riigivapp näitab, et tegemist on üleriigilise struktuuriüksusega.
Kuupäev 21.11.1918 tähistab Varustusvalitsuse loomist, 22.05.2002 tähistab Varustusvalitsuse järeltulija - Kaitseväe Logistikakeskuse - loomise kuupäeva. Deviis Ex Nobis Dependet , ladina keeles Meist sõltub! sümboliseerib sõjaväelogistikute teadlikkust neile pandud vastutusest.
Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.