Uudised
-
Tallinnas algab sõjaväeorkestrite festival EST-TATTOO 2010
Täna algab Tallinnas ja Viljandis rahvusvaheline sõjaväeorkestrite festival EST-TATTOO 2010.
Festivalist võtab osa seitse puhkpilliorkestrit Eestist ja Leedust,140 võimlejat ja pea sada koorilauljat. Festivali peakontserdil Tallinnas 22. juunil esinevad ka Tanel Padar ja the Sun.
Festival algab täna kell 16 Kaitseväe orkestri kontserdiga Raekoja platsil ning jätkub Politsei-ja piirivalveorkestri esinemisega Vabaduse väljakul. Kell 18 esinevad Musumäel Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester ja Mustamäel Männi pargis Leedu Kaitseväe orkester. Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester esineb Musumäel kell 19.
Homme alustab Vabaduse väljakul kell 1230 esinemisega Kaitseliidu Tartu Malevkonna orkester Popsid. Kell 13 on kõigil huvilistel võimalik kuulata ja vaadata EST-TATTOO põhikontserti Vabaduse väljakul, millest võtavad osa ka Tanel Padar ja The Sun. Kontserdi lõpetab võidutule saabumine Vabaduse väljakule.
Sama programmiga astuvad orkestrid üles ka ülehomme kell 1245 pärast Võidupüha paraadi Viljandis.
Tattoo ehk vigurmarssimine sai alguse 18.sajandil sõjaväelistest tseremooniatest Shotimaal. Aastate jooksul on vigurmarssimisest saanud paljude puhkpilliorkestrite, eriti sõjaväeorkestrite jaoks pea kohustuslik väljaõppe ja esinemiste osa.
Eestis korraldati esimene Tattoo-festival 1997. aastal Piirivalve orkestri eestvedamisel. Kaitseväe orkester pani esimese Tattoo-kava kokku 1994. aastal, millega esineti neli aastat järjest rahvusvahelistel ja kodumaistel kontsertidel.
Käesoleva festivali korraldamisel on kaasa löönud Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Sihtasutus Tallinn 2011. Festival on ühendatud Võidupüha paraadi ja üleriigilise Maakaitsepäeva üritustega.
-
Kaitsevägi lõpetas Loksa rannas haljastustöödKaitsevägi lõpetas nädalavahetusel korrastus- ja haljastustööd Loksa rannas, kus möödunud nädalal viidi õppuse BALTOPS raames läbi USA merejalaväelaste ja kaitseväe dessantharjutus.
Lisaks koristustöödele tehti korda rannas asuv jalgpalliväljak ning laiendati liivaranna osa kahe meetri võrra.
Tööd planeeriti koos Loksa linnavalitsusega juba enne maabumisarjutuse algust. Korrastus –ja haljastustööd teostas firma Preisor.
„Oleme loksalastele tänulikud, et saime ranna-ala oma harjutuseks kasutada,“ ütles Kaitseväe Peastaabi logistikaoskaonna ohvitser major Raivo Lokk. „Maa-ala kasutamise ja hilisema korrastamise, samuti jalgpalliväljaku ja liivaranna laiendamise plaanid said koostöös linnavalitsusega tehtud samaaegselt õppuse planeerimisega, koostöö Loksa elanikega oli väga positiivne.“
Kaitsevägi viis koostöös USA merejalaväelatega 15. juunil Loksa rannas läbi maabumisharjutuse USA mereväe laevalt Gunston Hall. Harjutuse käigus maabusid rannas amfiibsõidukid ning merejalaväelaste ja kaitseliitlaste koondüksus.
7.-18. juunini kestnud õppuse käigus harjutas Eesti - USA ühispataljon Kaitseväe Keskpolügoonil Tapal koostööd, mereväe laevad, NATO miinitõrjeüksus ja Balti Miinitõrjeeskaader viisid läbi miinitõrjeoperatsiooni Hara lahes.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldati sel aastal 38. korda. Eestis ja Lätis korraldati sel aastal maabumis- ning liitlasvägede vastuvõtuoperatsioone esmakordselt. -
Kõrgema sõjakooli lõpetab 12 nooremohvitseri ja 12 magistrit
Täna lõpetavad Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli 12 rakenduskõrghariduse saanud värsket ohvitseri ning 12 sõjalise juhtimise magistrit.
Põhikursuse lõpetas kiitusega nooremleitnant Ragnar - Aleksander Jõgi. Leitnant Jõgi lõputöö "Al-Qaeda reakoosseisu värbamine" tunnistati selle aasta parimaks sõjakooli lõputööks.
Magistrikraadi saanud ohvitseride seas on sel aastal kolm kiitusega lõpetajat: kapten Taivo Rõkk, kapten Tarmo Kundla ja kapten Mart Sirel. Keskastmekursuse parim lõpetaja kapten Sirel on ka parima magistritöö autor. Kapten Sireli töö „Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed" käsitleb strateegilise üllatuse saavutamist ning ennetamist käsitlevaid teoreetilisi seisukohti. Nende alusel koostas kapten Sirel analüütilise raamistiku, mille abil viis läbi kaks juhtumiuuringut - 1973. a Araabia- Iisraeli konflikti ning 2008.a Vene-Gruusia konflikti analüüsi.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis 15. juunil põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastmed.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Esmakordselt sel aastal ootab KVÜÕA kõrgharidusega noori maaväe ja mereväe nooremohvitseride kursustele. Kursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus.
Sel aastal võetakse sõjakooli kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 28. juunist 9. juulini. -
BALTOPSIL osalenud laevad on laupäeval avatud külastajatele
Õppusel BALTOPS osalenud NATO Miinitõrjeüksuse alused ootavad homme, laupäeval 19.juunil kell 13.00-16.00 külastajaid.
Laevad peatuvad reisisadama kruiisilaevade kai ääres ja on avatud kõigile huvilistele.
NATO Miinitõrjeüksuse alused saabusid Tallinna eile õhtul. Koos alustage saabus Tallinna NATO Northwoodi merekomponendi staabiülema asetäitja kontradmiral Marek Kurzyk.
Laevad osalesid koos Balti Miinitõrjeeskaadriga kahe nädala jooksul miinitõrjeoperatsioonil Hara lahes, kus nende ülesandeks oli kindlustada15. juunil Loksa rannas merejalaväelaste ning Kaitseliidu koondüksuse turvaline maabumine.
Miinitõrjeoperatsiooni käigus leidsid tuukrid ja miinijahtijad Loksa sadama lähistelt üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks tehtud kahjutuks. Eile ja üleeile viisid õppusel osalenud laevad läbi laskeharjutusi merel ning harjutasid terrorirünnakute tõrjumist.
Õppuse BALTOPS Eesti faasis osales kaheksa laeva, Eesti miinituukrigrupp ja alaotsingumeeskond. Samaaegselt miinitõrjeoperatsiooniga harjutas Eesti-USA ühispataljon Kaitseväe keskpolügoonil taktikalisi oskusi. 15. juunil viis USA merejalaväe ja Kaitseliidu koondüksus USA mereväe laevalt Gunston Hall läbi dessantoperatsiooni Loksa rannas.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mille raames korraldati sel aastal esmakordselt maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis.
Kokku osaleb BALTOPSi mereväeõppusel osaleb pea 3000 kaitseväelast 12 riigist. BALTOPSi Eesti faasist võtab osa poolteist tuhat Eesti ja USA kaitseväelast. -
Kaitsevägi sai juurde 12 ohvitseri ja 12 sõjalise haridusega magistritTäna lõpetasid Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli 12 rakenduskõrghariduse saanud värsket ohvitseri ning 12 sõjalise juhtimise magistrit.
„Terviklikust kaitseväe ohvitserkonnast saame rääkida siis, kui kaitseväe juhataks on Kõrgema Sõjakooli lõpetaja. Julgegem endale sihte seada, tahta pürgida koloneliks, kindraliks, kaitseväe juhatajaks!“ ütles kaitseväe juhataja, kindralleitnant Ants Laaneots lõpetajatele.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis lõpetajatele üle diplomid ja kinnitas, et lõpetajate õiget valikut „Olete osanud teha väärika valiku, usaldage iseennast, oma ülemaid, neid, kes on teie käsu all ja Eesti riiki,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus kinnitas, et ohvitseri elukutse tähendab pidevat õppimist ja enesetäiendamist ja õppimist: „Ees ootab pidev enesetäiendamine, ajaga kaasas käimine, oskus ise õppida.“
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis üle Reservohvitseride Kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga parimale lõpetajale, sõjakooli kiitusega lõpetanud nooremleitnant Ragnar - Aleksander Jõgile. Leitnant Jõgi pälvis ühtlasi ka KVÜÕA ülema autasu põhikursuse parima lõputöö eest "Al-Qaeda reakoosseisu värbamine."
Magistrikraadi saanud ohvitseride seas on sel aastal kolm kiitusega lõpetajat, kapten Taivo Rõkk, kapten Tarmo Kundla ja kapten Mart Sirel. Kapten Sirel sai parima keskastmekursuse lõpetajana KVÜÕA ülema autasu ning samuti rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu stipendiumi parima magistritöö eest. Kapten Sireli magistritöö pealkirjaga „Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed" käsitles strateegilise üllatuse saavutamist ning ennetamist käsitlevaid teoreetilisi seisukohti. Nende alusel koostas ta analüütilise raamistiku, mille abil viis läbi kaks juhtumiuuringut - kahe sõjalise konflikti (1973. a Aaabia - Iisraeli konflikti ning 2008. a Vene-Gruusia konflikti) analüüsi.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 15. juuni käskkirjaga põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastmed.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
-
Kaitseväe juhataja: Eesti rahval on vanemohvitseride suhtes kõrged ootused
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna keskpäeval Eesti Sõjamuuseumis üle vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.
„Eesti rahval on ohvitseride, eriti vanemohvitseride suhtes kõrged ootused ja suur usaldus. Vanemohvitserid moodustavad oma hariduse, teadmiste ja kogemusega iga sõjaväe aju. Just teis on ja teie lootegi Eesti sõjalise riigikaitse tarkuse,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots enne auastmetunnuste kätte andmist. „Maailmas on sajandeid ohvitsere hinnatud pühendumuse järgi. Sõnad au, kohusetunne, distsipliin, seltsimehelikkus, lojaalsus, truudus, vaprus, kodumaa-armastus ja eneseohverdus ei ole meile, ohvitseridele, tühipaljad sõnad. Need sõnad iseloomustavad kõige selgemini meie teenistust. Ohvitserid on eelkõige missioonitundega inimesed, kes teenivad riiki ja rahvast, mitte raha.“
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei ole vanemohvitsere võimalik tänavalt värvata, vanemohvitseriks kasvamiseks ja arenemiseks on tarvis aega. Enamik tänaseid vanemohvitsere on saanud oma hariduse teistes kõrgemates õppeasutustes, sest rahvusliku Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli taas käima panek nõudis taasiseseisvunud Eestis rohkem aega kui Sõjakooli loomine Eesti riigi algusaastatel Vabadussõjas.
„Enamik teist liitus kaitseväega südame sunnil, armastusest vabaduse ja oma rahva vastu, mitte seiklusjanust või saamahimust. Meie taas vabaks saanud kodumaa vajas ja vajab oma sõjalist jõudu ja kaitset, sest vastasel korral ei jää Eesti riigina püsima,“ sõnas kindralleitnant Ants Laaneots. „Vanemohvitseri auaste on märk haridusest, töökusest, kõrgest kvalifikatsioonist ja teenistuskogemusest. Paljudel teist on raskete välisoperatsioonide kogemus. Need auastmetunnused, mille ma teile täna kätte annan, ei ole pelgalt auasjad. See tähendab kohustust oma alluvate, ülemate, kaitseväe, riigi ja rahva ees.“
Vabariigi President ülendas kindralmajoriks Eesti sõjalise esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Vello Loemaa. Koloneli auastme said Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja Raul Tõnnov ja NATO Brunssumi ühendväejuhatuse juhataja nõunik Aivar Jaeski.
Vabariigi President ülendas 14 ohvitseri kolonelleitnandi auastmesse ja ühe mereväelase auastmesse kaptenleitnant. Teiste seas said kolonelleitnandi auastme Õhuväe Staabi ülem Jaak Tarien, Kaitseväe Peastaabi Luureosakonna ülem Jaak Mee, Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonna ülem Peeter Tali, Kõrgema Sõjakooli ülem Vahur Murulaid, Kuperjanovi pataljoni ülem Toomas Möls ja Kaitseväe peaarst Kersti Lea.
Majori auastmesse ülendas president kokku 23 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse kaks mereväelast. Teiste seas said majori auastme Vahipataljoni staabiülem Keiu Püümets ning Staabi ja Sidepataljoni staabiülem Rene Innos.
Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväelasi ja riigiametnikke Kaitseväe Teenetemärgiga ja Kaitseväe Teeneteristiga riigikatseliste teenete eest. Kaitseväe Teenetemärgid panuse eest kaitseväe arengusse pälvisid major Mehis Anni, major Karin Sarapuu, vanemveebel Tanel Otsus ja Toomas Rohtla.
Kaitseväe Teeneteristi riigikaitseliste teenete eest said kaitseministeeriumi ametnikud Christian Liflander ja Mikk Marran, Kalevi pataljoni staabiülem Eero Tepp ja vanemkaplan kapten Gustav Kutsar. -
Eesti-Ameerika ühispataljon alustas rünnakuharjutust
Eesti Kaitseväe ja Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ühispataljon alustas täna varahommikul Kaitseväe Keskpolügoonil BALTOPS 2010 lõpuharjutust.
Ühispataljoni ülesandeks on pärast sõbralike jõudude maabumist 15. juunil Loksal vastase välja tõrjumine piirkonnast, kuhu soovitakse viia humanitaarabi. Pataljon peab kindlustama teed, hõivama valitsusvastaste väljaõppelaagri ja isevalmistatud lõhkekehade tehase.
„Õppuse stsenaarium on üles ehitatud viimase kümnendi konfliktide kogemusele toetudes.“ ütles BALTOPS 2010 Eesti faasi ülem kolonel Peeter Hoppe. „Pataljoni ülesandeks on neutraliseerida relvastatud jõukude tegevus, et võimaldada tuua piirkonda abisaadetisi ja tagada normaalne elutegevus. Võitlejad peavad suutma adekvaatselt olukorda hinnata – elimineerima vastase viivitamatult, kuid samas vältima tsiviilisikutele kahju tekitamist.“
Eesti-Ameerika ühispataljonile teeb vastutegevust Kaitseliidu koondüksus. Üksuste tegevust reguleerivad vahekohtunikud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mille raames korraldati sel aastal esmakordselt maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis.
BALTOPSi Eesti faas algas 7. juunil samaaegselt läbi viidava Eesti - USA ühispataljoni harjutustega Kaitseväe Keskpolügoonil ning miinitõrjeoperatsiooniga Hara lahes.
Ühispataljoni harjutuste käigus õpetasid Eesti instruktorid merejalaväelastele välioskusi ja metsataktikat ning viisid läbi laskeharjutusi, USA instruktorid õpetasid eestlastele enesekaitset ja isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemist.
Mereväe laevad koos NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadriga viisid Hara lahel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus leiti üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks kahjutuks tehtud.
Pärast õppuse lõppu, eeloleval nädalavahetusel, teeb Tallinnasse visiidi BALTOPSil osalenud NATO Miinitõrjeüksus, linna külastavad ka 500 õppusel osalevat merejalaväelast.
Läänemere lõunaosas läbi viidaval BALTOPSi mereväeõppusel osaleb 36 laeva 12 riigist. BALTOPSi Eesti faasist võtab osa pea poolteist tuhat Eesti ja USA kaitseväelast. -
Eestit külastas NATO Kaitsekolledži esindus13. juunil saabus Eestisse NATO Kaitsekolledži delegatsioon, et tutvuda Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, kaitseväe ülesehituse ja ülesannetega ning meie kui alliansi idapiiril asuva väikeriigi erilise rolliga NATOs ja Euroopa Liidus.
Igal aastal korraldab Roomas asuv NATO Kaitsekolledž oma kõrgema staabikursuse kuulajatele kaks õppereisi NATO staapidesse ja struktuuriüksustesse paljudes Euroopa riikides ning Ameerika Ühendriikides eesmärgiga saada lähem ülevaade NATO ja sellesse kuuluvate riikide kaitse- ja julgeolekupoliitikast ning kaitseplaneerimisest.
130- liikmelist delegatsiooni juhivad NATO Kaitsekolledži dekaan doktor Grant Hammond ja kolledži planeerimise ja poliitikaosakonna direktor kontradmiral Svend-Erik Estellon.
14. juunil andsid Eesti Vabariigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika asjatundjad Riigikogust, välis- ja Kaitseministeeriumist ning kaitseväest NATO Kaitsekolledži õppuritele ja õppejõududele põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika aga ka kaitseväe ülesehitusest ja ülesannetest.
Eesti visiidi lõppedes asub delegatsioon teele Slovakkiasse Bratislavasse.
-
Luycheki piirkonna külavanemad pidasid eestlaste patrullbaasis shuratEesti jalaväekompanii Afganistanis Estcoy-10 kohtus nädalavahetusel patrullbaasis Wahid korraldatud suural Luycheki piirkonna külavanematega, kellega arutas piirkonna elanike koostööd Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude ja Afganistani rahvuslike julgeolekujõududega.
Shurast võttis osa 20 Estcoy-10 vastutusalal elavat külaelanikku, kellest pooled olid külavanemad. Kohalike elanikega pidasid nõu Eesti jalaväekompanii ülem major Meelis Jõemaa, Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude esindajad ning Ühendkuningriigi stabiliseerimis- ja toetusmeeskond.
„Koostöö kohalikega on väga oluline igast aspektist vaadatuna, nad peavad tajuma seda, et Afganistani rahvuslik julgeolekujõud ja ISAF on siin nende jaoks, mitte vastupidi,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Kui elanikud ise tahavad turvalist ja elusõbralikku keskkonda, siis see on koht, kus Afganistani rahvuslikud julgeolekujõud ja ISAF saavad aidata neil seda saavutada. Viimane kohtumine näitas, et kohalikud ikka ise soovivad seda, mitte meie ei suru seda neile peale.“
Shural osalejad arutasid nii julgeolekuga seotud küsimusi, kui ka üldiseid abiprojekte, näiteks veepumpade ehitamine ja parandamine või teeremont. Julgeolekuküsimuste hulgas kerkis teravalt esile nende külavanemate mure, kes elavad Estcoy-10 poolt hoitavast turvaalast väljaspool. Külavanemad soovisid, et Afganistani rahvuslikud julgeolekujõud ja ISAF looksid uue kontrollpunkti eesmärgiga laiendada turvaala ka nende alasse.
Eestlaste kompaniiülem soovis omalt poolt rohkem koostööd külaelanikega, eriti nendega, kes elavad hetkel koalitsioonijõudude turvaalast väljaspool. Samuti anti vanematele mõista, et ISAFi eesmärgiks on see, et Afganistani rahvuslikud julgeolekujõud võtavad ise julgeoleku tagamise üle ja koalitsioonile jääb toetav roll. Külaelanikud olid nõus, et Lyucheki alal hakkavad turvalisust tagama afgaanid ise.
Taolisi kohtumisi kavatseb Estcoy korraldada kaks korda kuus, et koos kohalikega arutada toimunud muutusi ja uusi plaane.
Kohalike hõimuliidritega kohtumisi korraldas ka Estcoy-9.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Ameerika Ühendriikide Merejalaväe ja Kaitseliidu koondüksus maabus Hara lahe rannikulAmeerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.
Merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus maabus Loksa sadama lähedasele rannikule USA mereväe laevalt Gunston Hall.
„Kaheteistkümne riigi osalus ühisel mereväeõppusel suurendab tuntavalt julgeolekut piirkonnas,“ ütles BALTOPSi ülem Ühendkuningriigi mereväe kontradmiral Ian Corder. „Läbi viidud amfiiboperatsioon on üks BALTOPSi kõrgpunkte – maabumisoperatsioonide korraldamine on tehniliselt keerukas, nõuab eri väeliikide väga head koostööd ja koordineerimist, tänase operatsiooni läbi viijad said ülesandega hästi hakkama.“
„Esimest korda pärast taasiseseisvumist viisime Eesti põhjarannikul läbi dessantoperatsiooni, mis andis meile ja meie relvavendadele erakordse kogemuse,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Eesti sõduritel ja Ameerika merejalaväelastel küll ühine lahingukogemus Afganistanist, aga BALTOPSil oleme teineteiselt palju õppinud Ameerika relvavendadele on uudne meie rannik, kliima ja metsamaastik. Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased said kogemuse täiesti uues valdkonnas: meredessandi korraldamises, vastuvõtva riigi toetuse arendamisel, rahvusvahelise väeüksuse juhtimisel, koostööharjutuses.“
BALTOPSi Eesti faas algas 7. juunil samaaegselt läbi viidava Eesti - USA ühispataljoni harjutustega Kaitseväe Keskpolügoonil Tapal ning Hara lahes läbi viidava miinitõrjeoperatsiooniga. Ühispataljoni harjutuste käigus õpetasid Eesti instruktorid merejalaväelastele välioskusi ja metsataktikat ning viisid läbi laskeharjutusi, USA instruktorid õpetasid eestlastele enesekaitset ja isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemist.
Mereväe üksused koos NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadriga viisid läbi miinitõrjeoperatsiooni Hara lahel, mille käigus leiti üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks kahjutuks tehtud.
Õppus lõpeb Eesti-USA ühispataljoni intensiivse harjutusega 17.-18. juunini, mille käigus harjutavad üksused stsenaariumi kohaselt piirkonna puhastamist vaenulikust tegevusest, et võimaldada tuua riiki humanitaarabi.
Pärast õppuse lõppu, eeloleval nädalavahetusel teeb Tallinnasse visiidi BALTOPSil osalenud NATO Miinitõrjeüksus, linna külastama ka 500 õppusel osalevat merejalaväelast.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldatakse sel aastal 38. korda. BALTOPSil osaleb pea 3000 kaitseväelast 12 riigist. Eestis ja Lätis viiakse BALTOPSi raames läbi maabumis- ning liitlasvägede vastuvõtuoperatsioone esmakordselt.
Juuni algul harjutasid kolme Balti riigi ja USA Euroopa Keskväejuhatuse esindajad liitlasvägede vastu võtmist õppusel Baltic Host 2010. Kokku korraldavad Balti riigid koos Ameerika Ühendriikidega sel aastal kolm õppust – lisaks õppustele Baltic Host ja BALTOPS toimub novembris Lätis õppus Sabre Strike.
USA Mereväe laev Gunston Hall on dessantoperatsioonideks ette nähtud alus. Laeva viimaseks oluliseks ülesandeks oli Haiti maavärinaohvrite abistamine käesoleva aasta veebruaris.