Uudised
-
Kaitseväe orkester osaleb Mihkel Lüdigi 130. sünnipäeva tähistamiselEesti Kaitseväe Orkester peadirigent kolonelleitnant Peeter Saani juhtimisel osaleb Kevadtormi ajal 5. mail Pärnumaal Vaskräämas helilooja, organisti ja koorijuhi Mihkel Lüdigi 130. sünniaastapäeva tähistamisel.
"Eesti sõjaväemuusika alusepanijana on Mihkel Lüdig avalikkusele vähem tuntud ja just seda poolt soovime me rahvale tutvustada, ütles Kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan. „Just tema oli 1917. aastal moodustatud 1. Eesti polgu esimene orkestrijuht, kes andis olulise tõuke Eesti sõjaväemuusika arengule.“
Kell 18.30 algab rongkäik Mihkel Lüdigi sünnikohta Vaskräämas. Seal on kavas mälestushetk, ühislaulmine ja tamme istutamine. Kell 19.30 algab Paikuse Spordikeskuse hoones galakontsert, millel esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Vändra Hobikoor, Tori, Sindi ja Paikuse segakoorid, naisrahvatantsurühm Pastlapaar.
Helilooja, organist ja koorijuht Mihkel Lüdig oli 20. sajandi alguse Eesti muusikaelu väsimatu organiseerija. Tema loomingulise pärandi paremik kuulub Eesti klassikalise muusika varamusse. Lüdigi muusikale on omane lihtne harmoonia ja meloodilisus, samuti rahvuslikkuse taotlus.
Eesti Kaitseväe Orkester major Indrek Toompere juhatusel annab 9. mail Kevadtormi alal ka traditsioonilised emadepäeva kontserdid, mis on kell 13.00 Abja kultuurimajas ja kell 15.30 Kilingi-Nõmme klubis. -
Kalevi jalaväepataljon harjutab kokkuKalevi jalaväepataljon viib 5.-11. maini läbi koostööharjutuse, mille käigus valmistutakse Kevadtorm 2010 põhiõppuseks.
„Kavatsus on allüksustele korraldada kompleksharjutus, mis sisaldab endas viivitus-, kaitse- ja ründetegevuse harjutamist,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Selle käigus saavad kompaniid esimest korda harjutada pataljoni raamistikus. Siinjuures on põhirõhk allüksuste omavahelisel koostööl ja koordineerimisel lahinguülesannete täitmisel.“
Koostööharjutus koosneb kolme põhilahinguliigi läbimängimisest. Täna algas kahepäevane viivitusoperatsioon, järgnevatel päevadel mängitakse läbi kaitse ja rünnak. Kokkuharjutamine viiakse läbi Abja, Halliste ja Saarde valla maadel.
Harjutuse eesmärgiks on valmistada kogu pataljon ette Kevadtorm 2010 hindamisõppuseks.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest. -
Kevadtormile saabus uusi jõudeTäna, 4. mail, Kevadtormi teisel päeval, jõudis õppuste alale juurde sõdureid erinevatest kaitseväe väeosadest.
Kirde Kaitseringkonnast liitusid Kalevi jalaväepataljoniga õhutõrje raketikompleksidega relvastatud õhutõrjujad ja oma kogunemisalale liikusid Viru jalaväepataljoni tankitõrjujad.
Tihemetsa ja Tõlla vahelisele alale saabus keskpäeval Võrust Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompanii.
"Jõudsime ettenähtud ajaga kohale," ütles luureüksuse ülem leitnant Mati Parts. "Otsime sobivad positsioonid ja kindlasti on kõrge motivatsioon veelgi tugevam peale riiete kuivatamist ja sooja söögi saamist".
Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.
Kevadtorm 2010 lahinguteruum hõlmab peamiselt Saarde, Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume. -
Iraagi-teemaline fotonäitus jõudis Kilingi-NõmmeTäna, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.
Näitusel saab näha 35 parimat fotot aastatel 2003 kuni 2008 Iraagis teeninud sõduritelt. Näitus on pühendatud Iraagis langenud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile ning kõigile Iraagis võidelnud kaitseväelastele.
"Näitus on olnud üleval vaid pool päeva ja vara on rääkida külastajate arvust. Kindlasti on kahe nädala jooksul kohalikel inimestel hea võimalus rändnäitust külastada," ütles klubi administraator Galina Rannama. „Hommikul vaatasid näitust Saarde valla ametnikud ja lähiajal on kavas mitme lasteringi üritus, mille osalejad kindlasti näituse ekspositsiooni vaatavad.“
Näitus on Kilingi-Nõmmes avatud 14. maini tööpäeviti kell 12.00-18.00. -
Kalevi jalaväepataljon sooritas rännaku paiknemisalaleKalevi jalaväepataljon viis õppuse Kevadtorm alustuseks läbi ligi neli tundi kestnud taktikalise motoriseeritud rännaku, mille käigus hinnati allüksuste tegutsemist liikumisel pataljoni koosseisus.
„Olen oma allüksuste tegevusega rännakul väga rahul,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Hoolimata sellest, et meie jaoks oli rännak kogu pataljoni koosseisus esmakordne, sujus kõik hästi. Nüüd oleme jõudnud oma Kevadtormi paiknemisalale ja valmis edasisi ülesandeid täitma.“
Pärnu maakonnas Reiu - Kilingi-Nõmme marsruudil kulgenud rännakul osales ligi 200 kaitseväe sõidukit, mis ühtekokku moodustasid paarikümne kilomeetri pikkuse kolonni. Kogu teekonna pikkus oli 70 kilomeetrit.
Rännaku vältel korraldasid liiklust ja julgestasid kolonnide liikumist sõjaväepolitsei allüksused.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
-
Kaitseväelased aitavad kaasa kiirele joogivee varustuse taastamisele TihemetsasKevadtormi avapäeval aitasid kaitseväelased remontida Tihemetsa aleviku pumbajaama, mis annab vett umbes 800 inimesele.
„Kuna kaitsevägi kasutab õppuse jooksul Tihemetsa joogivett, olime koheselt valmis toetama kohalikke elanikke joogivee tagasisaamisel,“ ütles tsiviil-militaarkoostöö grupi ülem kapten Tarmo Safronov.
Pump oli purunenud täna hommikul ja selle vahetamiseks ei olnud eritehnikat kohapealt piisavalt kiiresti võimalik saada. Staabi –ja Sidepataljoni staabikompanii kaitseväelased tulid kommunaalteenuste pakkujale appi oma kraanaga ja aitasid sellega kaasa pumba kiirele parandusele.
„Teadsin algavast õppusest ja võtsin ühendust Kevadtormi staabiga ning abi saabus kiiresti,“ ütles OÜ Saarde Kommunaal juhataja Taavi Lemming. „Olen jätkuvalt kaitseväele tänulik kiire reageerimise eest.“
Kevadtormi käigus saab Kaitsevägi harjutada erialaoskusi ja samas on olulisel kohal koostöö kohaliku elanikkonnaga, mille käigus kasutatakse vajadusel praktiliste probleemide lahendamiseks eritehnikat.
Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.
Kevadtorm 2010 lahinguteruum hõlmab peamiselt Saarde, Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume. -
Kaitseväe sõidukid suunduvad KevadtormileEsmaspäeva, 3. mai, varahommikust alates liiguvad kaitseväe sõidukite kolonnid väeosadest üle Eesti Pärnu- ja Viljandimaale õppusele Kevadtorm 2010.
Kolonnid sõidavad Paldiskist, Tallinnast, Tapalt, Jõhvist ja Võrust põhiliselt mööda Tallinn-Pärnu, Valga-Pärnu ja Rakvere-Pärnu maanteid. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele. Samuti võib esineda lühiajalisi liikluspiiranguid õppuse alasse jäävatel teedel.
Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.
Kevadtorm 2010 lahinguteruum hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.
Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
-
Kevadtorm 2010 tuleb Pärnu- ja ViljandimaalKaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.
Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- jas Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.
Kevadtorm 2010 põhitegevus hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.
Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Lisainfo õppuse kodulehelt internetis: -
1. Jalaväebrigaadi parameedik päästis noore mehe elu1. Jalaväebrigaadi parameedik nooremseersant Mihhail Gerovik päästis aprilli keskpaigas Peterburi teel Pirita jõe silla juures uppumissurmast 24-aastase mehe.
Sündmuskohal oli teiste kannatanute seas 24-aastane noormees, kes oli kliinilises surmas. Ligipääs abivajajatele oli raskendatud ja kannatanu abistamiseks tuli ületada rida takistusi. Tallinna Kiirabi 4. brigaadi kooseisus kiirabipraktikal olev nooremseersant Mihhail Gerovik hindas olukorda ja pidas nõu kiirabibrigaadi juhiga.
„Alguses alustasime liikumist abivajajani neljakesi, kuid mingil hetkel hindas ülejäänud meeskond tee liiga riskantseks ja enam edasi ei tulnud. Olukord aga nõudis kiiret tegutsemist ja aega polnud kaotada, seetõttu jätkasin siiski liikumist,“ ütles nooremseersant Mihhail Gerovik. „Kohapeal elustamine oli juba rutiinne meditsiiniväljaõpe. Kiirabi praktika ongi hea just seetõttu, et annab täiendavat kindlust kriitilistes olukordades tegutsemiseks,“ lisas nooremseersant Gerovik.
Nooremseersant Geroviku kiire ja professionaalne tegutsemine oli eelduseks, et kiirabil õnnestus kannatanu seisund stabiliseerida ja toimetada elusana haiglaravile.
Mihhail Geroviku tegutsemisele avaldas tunnustust ka Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.
Nooremseersant Mihhail Gerovik on 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni meditsiinikompanii parameedik.
-
Merevägi lõhkas 12 ajaloolist lõhkekeha25.-30. aprillini läbi viidud miinitõrjeoperatsioonil ajaloolistel miiniväljadel Hiiumaast edelas Soela väina suudmes demineeris mereväe Miinilaevade Divisjon 12 ajaloolist lõhkekeha.
Koostöös Päästeametiga lõhati 26. ja 27. aprillil Päästeametilt mereväele üle antud 9 lennukipommi FAB-100 ja kaks II maailmasõja aegset 305mm suurtükimürsku.
Demineerimise käigus kaeti ligi 30 ruutkilomeetri suurune ala ja tuvastati 105 miinitaolist objekti, millest tuukrite ja allveerobotite Seafox abil identifitseeriti 85. Seejuures avastati 400 meetri kaugusel läänepoolsest Soela laevateest II maailmasõja aegne Saksa põhjamiin TMB-II, mis ka lõhati.
„Arvestades tegevuse lühiajalisust võib hinnata operatsiooni edukaks,“ ütles miinitõrjeoperatsiooni juhtinud Miinilaevade Divisjoni ülema kohusetäitja vanemleitnant Erkki Silm.
Operatsioonil osalesid Miinilaevade Divisjoni staap, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan, miinijahtija Ugandi, tuukrigrupp ja alaotsingumeeskond allveerobotiga REMUS.
Samaaegselt miinitõrjeoperatsiooniga viis mereväebaasi baasikaitsekompanii üksus läbi laeva ja sadama turvamise ning merevaatluse harjutusi. Teel demineerimisalasse ja tagasi viidi läbi mitmeid harjutusi operatsioonil osalenud laevade vahel.
Siseriiklik demineerimine ja miinitõrje on oluline osa mereväe tegevusest, ajaloos on veesatud Eesti territoriaalvetesse ca 80 000 meremiini, mis siiani kujutavad endast potentsiaalset ohtu merepõhjas läbiviidavatele majanduslikele või hobilistele tegevustele. Samuti on maismaale jäänud lõhkamata lõhkekehi, mis tuleb nende laengu suurust arvestades lõhata meres, kus nende demineerimine on ohutum.
Merefauna säästmiseks kasutati enne lõhkamisi peletuslaenguid.