Uudised
-
Õhutõrjepataljoni väljaõpet kroonis lahinglaskmiste täielik kordaminekÕhutõrjepataljoni raketipatarei ajateenijad tabasid tänastel Mistral raketisüsteemi lahingulaskmistel Lätis Škede laskeväljal 100% sihtmärkidest. Laskmine viidi läbi tugevas tuules.
"Sõdurid said oma ülesannetega väga hästi hakkama, kõik sihtmärgid hävitati. Pataljoni ülemana olen oma sõduritega südamest rahul," ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.
Lahingulaskmised said teoks kolme riigi koostöös. Läti kaitsevägi tagas lahingulaskmisteks maa-, mere- ja õhuruumi ning selle julgestamise. Belgia sõjaväelased panustasid laskmistesse spetsiaalsete mudellennukitest õhusihtmärkide lennutamisega.
"Eesti ajateenijad jätsid väga hea mulje, kuna viis lasku tehti pooleteise tunniga ja see on väge kiire tempo arvestades treeninglaskmistel vajalike protseduuride hulka," ütles Belgia 14. õhutõrjerügemendi ülem kolonelleitnant Rudy Acke, kes juhtis laskmistel belglaste sihtmärgimeeskonda. "See oli tingitud nende kõrgest moraalist ja heast väljaõppest. Olen osalenud paljudel laskmistel ja see oli üks paremini organiseeritutest."
Lahingulaskmistel kasutatud õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest.
Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ning raketid ja laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.
-
USA laev USS Laboon külastab TallinnaHomme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).
Juhitavaid rakette kandvad hävitajad tegutsevad lennukikandjate lahingugruppide,pealvee-lahingugruppide, ühendatud maa- ja mereväe operatsioonideks valmisolevate üksuste ja täiendusüksuste kaitsmiseks ja toetamiseks. Hävitajad (destroyers - DD) täidavad peamiselt allveelaevatõrje ülesandeid, aga juhitavaid rakette kandvad hävitajad (guided missile destroyers - DDG) on mitmeotstarbelised (allveelaevatõrje, õhutõrje ja pealveetõrje) võitlejad.
Arleigh-Burke klass esindab tänapäevaste hävitajate võime parandanud tehnoloogiliste arenduste parimat osa. 4. juulil 1991 teenistusse võetud Arleigh-Burke (DDG 51) oli tollal võimsaim pealeveesüksus, mis sai oma nime mereväe kõige kuulsamalt hävitajaeskaadri komandörilt ja kolm ametiaega mereväe ülemaks olnud Arleigh Burke'lt.
Vastupidavaks ehitatud DDG 51 klass ühendab endas terasest konstruktsiooni ning palju kahjuennetamise detaile, mis teostati tuginedes Falklandi sõja ajal omandatud kogemustele ning USS STARK'i vastasest rünnakust õpitust. Nagu enamik tänapäevaseid Ameerika Ühendriikide veepealseid lahingüksusi, kasutab DDG51 gaasiturbiini veojõudu. Nagu suurematel TICONDEROGA klassi laevadel, on ka DDG 51 klassi lahingsüsteem ehitatud, toetudes "Aegis" lahingusüsteemile ning SPY-1D mitmeotstarbelisele radarile. Ühendades Aegis'e, vertikaalse raketisüsteemi, arenenud allveelaeva-tõrjesüsteemi, arenenud õhutõrjeraketid, Tomahawk raketid ning unikaalsed ellujäämisvahendid, jätkavad Arleigh Burke klassi juhitavaid rakette kandvad hävitajad revolutsiooni merel.
Tallinnas viibimise ajal löövad USS Labooni meeskonna liikmed kaasa ka 1. mail toimuval "Teeme Ära" talgutöödel Tallinnas.
Vaata ka http://www.laboon.navy.mil/default.aspx
-
Õhutõrjepataljoni ajateenijad saavad Mistral raketisüsteemi ristsed LätisTäna, 29. aprillil, lasevad Õhutõrjepataljoni ajateenijad esmakordselt MISTRAL raketisüsteemidest Lätis Škede laskeväljal, mis on nende väljaõppe tipphetkeks.
„Igast rühmast laseb üks meeskond, kes erinevate testide, eksamite ja katsete käigus on näidanud, et nad on kõige rohkem väärt võimalust lasta lahinguraketti,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Asjaolu, et päästikule saavad vajutada vaid parimatest parimad, lisas väljaõppe protsessi võistluse momenti ja motivatsiooni. Aga ma võin väita, et janu raketisüsteemi kasutamisoskuse järgi oli kõigil olemas. Sest süsteem on uus, põnev ja väga efektiivne.“
Kui varasematel aastatel on Õhutõrjepataljon käinud laskmas Soomes, siis tänavu otsustati Läti kasuks, kus lahinglaskmiste korraldamine on odavam. Lätis on olemas nii merele suunatud laskesektoriga laskeväli, radarid kui ka väljatöötatud ohutuse tagamise protseduurid.
Samas ütles Õhutõrjepataljoni ülem, et kaitsevägi ja kaitseministeerium teevad kõik võimaliku selleks, et järgmisel aastal ei peaks õhutõrjujad viima ajateenijaid lahinglaskmisteks üle piiri, vaid saaksid Eestis lasta. „Ma olen veendunud, et ühe iseseisva riigi kaitsevägi peab saama harjutada enda maal, mitte käia küla korda kõikides teistes naaberriikides.“
Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ning raketid ja laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris. -
Kaitsevägi tutvustab Eesti esimest 3D formaadis reklaamvideotTäna, 29. aprillil esilinastub Coca-Cola Plaza kinos kaitseväe imagokampaania osana Eesti esimene 3D formaadis reklaamklipp „Vapruse Kutse“.
Uus reklaamklipp näitab ohvitseri koondkuju kui püsivate väärtuste kandjat läbi aegade ja tutvustab laiemale avalikkusele Kõrgemat Sõjakooli kui õppeasutust, mis lisaks ohvitserikutsele annab noortele kaasa ka püsivad ja kõrged väärtused.
"Tänapäeva julgeolekukeskkond nõuab ohvitserilt laia silmaringi ja häid tehnilisi oskusi, et tulla toime olukordade kiires muutumises. Samas on ohvitseri elukutse juures neid väärtusi, mis on püsinud läbi aja,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus. „Need väärtused - täielik pühendumine, ustavus, ennastsalgavus, otsusekindlus ja distsiplineeritus, ning muidugi - suutlikkus vastutada oma tegude eest - on igihaljad."
Kampaania teeb unikaalseks reklaamvideo teostuse tehnoloogia. Reklaamklipid on Eestis esmakordselt filmitud nii 2D kui 3D versioonides. Unikaalne on just võtetel kasutatud kaamera, mis on välja töötatud Tallinnas ja toodetud koostöös kaameratootjaga Silicon Imaging. Kaamera loonud Eesti meeste Kaur ja Kaspar Kallase sõnul on tegu tõenäoliselt maailma esimese 3D kaameraga, mis on tänaseks laiemat rakendust leidmas Euroopa filmitööstuses.
„Vapruse Kutse“ on kolmas osa kaitseväge väärtustavast reklaamikampaaniast, mis sai alguse 2008. aastal, kui esmaesitlusele tuli reklaamikampaania „Elu Kutse“.
Klipi 3D versioon hakkab jooksma CC Plazas 3D filmide ees, tavaformaadis klipp TV3s ja TV6s, samuti saab klippi vaadata Värbamiskeskuse kodulehel ja Youtube’is Sõdurilehe kanalilt. -
Kaitsevägi esitles 3D formaadis reklaamvideot „Vapruse Kutse“Täna, 29. aprillil esilinastus Coca-Cola Plaza kinos kaitseväe imagokampaania osana Eesti esimene 3D formaadis reklaamklipp „Vapruse Kutse“.
„Ma usun, et klipi tootjad on suutnud meie sõnumi vaatajateni tuua,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid. „Meie sõnum on, et Kõrgemas Sõjakoolis omandatud ohvitseri elukutse kannab endas püsivaid väärtusi nagu vaprus, õiglus, usaldusväärsus ja distsipliin.“
Uus reklaamklipp näitab ohvitseri koondkuju kui püsivate väärtuste kandjat läbi aegade ja tutvustab laiemale avalikkusele Kõrgemat Sõjakooli kui õppeasutust, mis lisaks ohvitserikutsele annab noortele kaasa ka püsivad ja kõrged väärtused.
Kampaania teeb unikaalseks reklaamvideo teostuse tehnoloogia. Reklaamklipid on Eestis esmakordselt filmitud nii 2D kui 3D versioonides. Unikaalne on just võtetel kasutatud kaamera, mis on välja töötatud Tallinnas ja toodetud koostöös kaameratootjaga Silicon Imaging. Kaamera loonud Eesti meeste Kaur ja Kaspar Kallase sõnul on tegu tõenäoliselt maailma esimese 3D kaameraga, mis on tänaseks laiemat rakendust leidmas Euroopa filmitööstuses.
Vapruse Kutse on kolmas osa Kaitseressursside Ameti tellitud kaitseväge väärtustavast reklaamikampaaniast, mis sai alguse 2008. aastal.
Klipi 3D versioon hakkab jooksma CC Plazas 3D filmide ees, tavaformaadis klipp TV3s ja TV6s, samuti saab klippi vaadata Värbamiskeskuse kodulehel ja Youtube’is Sõdurilehe kanalilt.
-
Sõjaväelogistikud harjutavad ümberpaiknemistHomme, 28. aprillil algab Jägala sõjaväelinnakus Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ümberpaiknemisõppus.
„Sellel õppusel planeeritakse ja viiakse esimest korda ka täies mahus ellu logistikapataljoni ümberpaiknemine. Seejuures peab meie staap suutma säilitada pideva töörutiini,“ ütles logistikapataljoni staabiülema kohusetäitja kapten Sven Pool. „Samas anname ka viimase lihvi ajateenijate teadmistele ja oskustele.“
Viieteistpäevase õppuse eesmärgiks on harjutada logistikapataljoni ümberpaiknemist ja sellega seotud pataljoni staabiprotseduure, sõidukite konserveerimist. Lisaks täiendatakse kaaderkooseisu teadmisi maasturite osas ning koostatakse järgmise väljaõppeperioodi õppekavad.
Õppusel osaleb kogu logistikapataljoni kaaderkoosseis ja kõik ajateenijad, kokku 160 kaitseväelast.
Seoses pataljoni ümberpaiknemisega liiguvad Tallinn-Jägala vahelistel teedel suuremad transpordivahendite kolonnid 28. aprillil ja 12. mail.
Harjutusele eelnes ajateenijate kolmenädalane allüksusekursus, kus õpiti ja harjutati motoriseeritud rännakut ning rühmitumist nii rännakul kui koondumisalal.
Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega. -
Merevägi viib läbi miinitõrjeoperatsiooniTänasest reedeni viib Eesti Merevägi läbi Lääne-Saaremaa ja Lääne-Hiiumaa vahelisel merealal siseriikliku miinitõrje- ja demineerimisoperatsiooni sihiga otsida, tuvastada ning vajadusel lõhata I ja II maailmasõja aegseid meremiine.
Operatsioonil osalevad EML Admiral Cowan, EML Ugandi, EML Admiral Pitka, Mereväe tuukrigrupp ja REMUS allveerobotit opereeriv Miinisõja infokeskus.
Miinitõrjeoperatsiooni läbiviimist jälgib mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
-
President Ilves: käesolev aasta on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt otsustava tähtsusegaPresident Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.
"Käesolev aasta ja sealhulgas teie pooleaastane missiooniperiood on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt üsnagi otsustava tähtsusega," ütles president Ilves ESTCOY-10 ja NSE-9 liikmetele peetud kõnes. "Teatavasti suurendasid Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased märgatavalt oma sõdurite arvu
missioonipiirkonnas. See tekitab teatud lootust, et edu on saavutatav. Väikeseid märke edust juba ka on, kuid praeguses faasis on see kõik ikkagi väga habras. Seda tähtsam on ka teie missioon järgmise poole aasta jooksul," sõnas Ilves.
President märkis ühtlasi, et koos sõjalise panuse suurendamisega peab kasvama ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.
Eesti riigipea nentis, et möödunud nädalal, kui Tallinna kogunesid NATO liikmesriikide välisministrid, räägiti palju alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ning selle tuginemisest kollektiivsele kaitsele ja kollektiivsele heidutusele.
"NATO kollektiivne kaitse 21. sajandil ei tähenda sama, mida külma sõja ajal näiteks 40 aastat tagasi, kui Euroopa oli raudse eesriidega jagatud kaheks," ütles president Toomas Hendrik Ilves. "Kollektiivne kaitse, õigem oleks siin öelda NATO territoriaalkaitse, tähendab praegu oma kodanike ja riikide kaitsmist kaugemal kui
ainult NATO riikide territooriumil. Näiteks Afganistanis, kust on lähtunud terrorirünnakud tuhandete kilomeetrite taha ja kus on jätkuvalt pinnast ohtliku äärmusluse edasitungiks. Ka Pakistani, kes on teatavasti tuumariik," lisas Ilves.
President soovis kõikidele jalaväekompanii ESTCOY-10 ja toetusüksuse NSE-9 liikmetele jõudu ja sõduriõnne ning nende lähedastele kannatlikkust.
"Teie missioon Afganistanis on ohtlik. Aga seda teate te isegi. Ent tahan, et sama hästi teaksite ka seda: teie missioon Afganistanis on möödapääsmatu mitte ainult Eestile ja NATO-le, vaid kõigile neile, kes on huvitatud maailma stabiilsusest ja heaolust," rõhutas president Ilves. -
Poola välisminister ja Eesti mereväe ülem asetasid pärjad allveelaev Orzel auksPoola välisminister Radoslaw Sikorski ja Eesti mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede asetasid täna miinijahtija Ugandi pardalt Tallinna lahele pärjad, et austada allveelaev Orzelit.
„See on väga ilus märk sõprusest, mille siiruses me ei kahtle, kuna tegu pole ainukese taolise sündmusega,“ ütles Radoslaw Sikorski. „Alles loetud päevad tagasi, kui juhtus tragöödia Smolenskis, jõudis meieni kaastunne mitte ainult teie presidendilt või peaministrilt, vaid ka Eesti inimestelt. Seda märgati Poolas.“
Poola välisministri sõnade kohaselt mäletatakse Poolas Orzeliga toimunut ning hinnatakse teadmist, et eestlased allveelaeva piha torpeedosid välja ei tulistanud.
„Fakt, et me sellest teame, et mäletame ka seda, mis Eestile edaspidi osaks sai ja et me õpetame seda sündmust ka oma koolides, lähendab meie rahvaid, kuna see on midagi ühist meie ajaloos,“ ütles Sikorski.
Orzel oli Poola allveelaev, mis 15. septembril 1939. aastal otsis pärast Saksamaa kallaletungi Poolale Eestist neutraalset sadamat, kus peatuda. Kolm päeva hiljem laev põgenes, võttes kaasa kaks Eesti meremeest, kes Gotlandi lähedal vabastati. -
Kuperjanovlased valmistuvad tormiksTäna, 19. aprillil algab Põlva maakonnas, Põlva ja Mooste vallas Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni taktikaline õppus Tormihoiatus, millest võtab osa ligi 600 ajateenijat ning kaadrikaitseväelast.
„Tormihoiatus on vajalik õppus enne Kevadtormi, kus selgitatakse välja allüksuste valmisolek tegutsemaks erinevates lahinguliikides pataljoni raames ning ajateenijad saavad õpitud oskusi ja teadmisi kinnistada,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Möls.
Õppus algab täna Taara linnakus käsuandmisega ning luurajate liikumisega õppuse alale. Alates teisipäeva varajastest hommikutundidest alustavad ka teised allüksused motoriseeritut rännakut õppuse piirkonda, kus toimub kontakt vaenlasega, rünnak ja kaitselahing. Neljapäeva lõunal pärast alade koristamist liigub pataljon tagasi Taara linnakusse.
Õppuse võimalikult reaalseks muutmiseks on kaasatud ka õhuväe kopter, mis imiteerib õppusel vastase õhuluure- ja rünnakuvahendit. Samuti osalevad õppusel Kirde Kaitseringkonnast Viru jalaväepataljoni tankitõrjujad, õhutõrjeraketirühm ja parameedikud 1. Jalaväebrigaadist.
20.aprilli varahommikul alustavad Kuperjanovi jalaväepataljoni kolonnid liikumist marsruudil Võru-Põlva-Mooste. Üksused liiguvad tagasi neljapäeval.
Möödunud nädalal korraldas õppuse Kirdekonn 900 kaitseväelase osavõtul Kirde Kaitseringkond, Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni kaitseväelased viivad sel nädalal Keskpolügoonil läbi õppuse Pääsuke. Õppused on viimaseks ettevalmistuseks 3. mail algavale õppusele Kevadtorm.