Uudised
-
Kaitseväe parim meessportlane on Martin PadarKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots autasustas täna Kaitseliidu Peastaabis möödunud aasta parimaid kaitseväe sportlasi.
2009. aasta kaitseväe parim meessportlane oli Staabi- ja sidepataljoni spordirühma instruktor kapral Martin Padar.
„Ma olin kaitseväe aasta sportlane ka 2005. ja 2007. aastal ja väga hea tunne on ka 2009. aastal parim olla,“ rääkis kapral Martin Padar. „Olen ise rahul ja usun, et ka minuga ollakse rahul. See motiveerib edasiseks.“
Ka Tallinna aasta parim sportlane kapral Padar võitis 2009. aastal judos Euroopa raskekaalu meistritiitli, lisaks saavutas ta judo maailmameistrivõistlustel 5. koha.
2009. aasta parim naissportlane oli kapral Anžela Voronova, kes võitis Zagrebis sõjaväelaste maailmameistrivõistlused laskmises, saades 60 lasust 589 silma.
Kaitseväe 2009. aasta aktiivseimad sportlased olid veebel Aili Sempelson ja veebel Risto Randma.
Aasta aktiivseima sportlase nimetus läheb kaitseväelasele, kes on kaitseväe üldfüüsilises testis saavutanud kahel korral maksimumtulemused ja osalenud edukalt aastaringselt erinevatel kaitseväe võistlustel.
Kaitseväe 2009. aasta parimaks võistkonnaks tunnistati orienteerumise naiskond, mille liikmeteks olid kaitseliitlased Maret Vaher, Kirti Rebane, Annika Rihma ja Merki Vanjuk.
Lisaks tunnustati esimestel Sõjaväelaste Maailmamängudel 25km patrullsuusatamises kuldmedali võitnud kaitseväelasi nooremseersant Kauri Kõivu, kapral Priit Naruskit, kapral Indrek Tobrelutsu ja reamees Roland Lessingut ning Kaitseväe 2009. aasta meistrivõistluste läbiviijaid.
Kaitseväe meistrivõistluste üldarvestuses oli viiendat korda parim Staabi- ja Sidepataljon. Tunnustuse võtsid vastu pataljoni ülem major Veikko Kannel ning kehalise kasvatuse- ja spordiinstruktor kapten Andres Sild. -
Kaitsevägi saatis kolonelleitnant Harri Rendi viimsele teekonnale
Kaitsevägi saatis täna Tallinna Kaarli kirikust viimsele teekonnale erukolonelleitnant Harri Rendi.
Kolonelleitnant Rent sündis 1924. aastal. Ta sõdis II Maailmasõjas, kus teenis välja mitu auatasu vapruse eest. Eesti taasiseseisvudes asus ta esimesel võimalusel riigikaitset üles ehitama - 1991. aastal ühines ta piirivalvega ning asus kohe pärast kaitseväe taasloomist 1992. aastal kaitseväe teenistusse.
„Kolonelleitnant Rendil oli meile, tänastele ohvitseridele, palju õpetada. Ta õpetas meile vaprust, sirgjoonelisust, kohusetunnet, aga ka ausust ja inimlikkust. Ta õpetas meid armastama Eestit ja olema Eesti sõdur. Nüüd, pärast Iraagi ja Afganistani kaotusi ja võite, on tema õpetused sõjast saanud veelgi sügavama tähenduse,“ ütles Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonna ülem, major Peeter Tali järelhüüdes.
Kolonelleitnant Rent teenis Kaitsejõudude Peastaabis erinevatel ametikohtadel 1996.aastani. Ta oli muu hulgas pressiosakonna ülem ning „Sõdurilehe“ asutaja ja esimene peatoimetaja.
Aastatel 1997-1999 oli ta aktiivselt tegev Ohvitseride Kogu taasloomisel. Pärast erruminekut tegutses kolonelleitnant Rent Eruohvitseride Kogus ja Vigastatud Sõjameeste Ühingus. Ta on kirjutanud oma sõja-aastatest populaarse mälestusteraamatu „Ma jäin ellu“. Vabariigi President autasustas kolonelleitnant Renti 1997. aastal IV klassi Kotkaristi teenetemärgiga.
Kolonelleitnant Harri Renti olid ära saatmas Kaitseväe Peastaabi, Maaväe, Ohvitseride Kogu, Eruohvitseride ja Reservohvitseride Kogude ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esindajad. Kaitseväelisel leinatalitusel teenisid piiskop Einar Soone, kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere ja peakaplan erus kolonel Tõnis Nõmmik. Kaarli kiriku ees oli üles rivistatud aukompanii ja Kaitseväe orkester.
Kolonelleitnant Harri Rent sängitati kaitseväeliste auavaldustega Metsakalmistule. -
Balti kaitseväe juhid said ülevaate õhuturbe jätkamise võimalustestEile ja täna Kuperjanovi pataljonis kogunenud Balti sõjaline komitee sai ülevaate Balti riikide õhuturbe teostamise erinevaid tulevikuvõimalusi analüüsinud töögrupi tööst.
„Õhuturbe töögrupp on esitanud põhjaliku analüüsi, milles esitatud variandid vajavad läbi töötamist," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kelle sõnul seisavad enne õhuturvet puudutavate otsuste langetamist veel ees põhjalikud konsultatsioonid liitlastega.
Balti riikide kaitsevägede juhid otsustasid esitada ministritele õhuturbe jätkamise võimaluste ülevaate, mis sisaldab ka konsultatsioone NATO liitlastega Eestile sobivaima võimaluse leidmiseks.
Kindralleitnant Laaneots, Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Arvydas Pocius ning Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovs arutasid lisaks õhuturbele Balti kaitsekolledži edasise arenguga seotud küsimusi, väeliikidevaheliste projektide Baltron ja Baltnet arenguid ning harjutusalade ühise kasutamise võimalusi.
Järgmisel õppeaastal asub Balti Kaitsekolledži ühendstaabikursusel õppima 52 vanemohvitseri 15 riigist, kõrgema juhtkonna kursusel alustab õpinguid 5 ohvitseri.
Balti sõjaline komitee kiitis heaks Balti miinitõrjeeskaadri Baltron osaluse koostöös Ameerika Ühendriikide merejalaväega juunis läbi viidaval maabumisharjutusel õppuse Baltops raames.
Balti sõjalise komitee istung valmistab ette kolme riigi kaitseministrite kohtumist. Istungil osalesid lisaks kaitseväe juhatajatele väeliikide ja koostööprojektide esindajad. -
Teedel liiguvad logistikapataljoni kolonnidTänasest kuni 22. aprillini võib Lääne-, Lääne-Viru- ja Harjumaa teedel kohata Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni masinate kolonne.
Kuni 60 masinast koosnevad kolonnid liiguvad logistikapataljoni allüksuse kursuse raames. Kolmenädalasel allüksusekursusel õpitakse ja harjutatakse motoriseeritud rännakut ning rühmitumist nii rännakul kui koondumisalal.
Kursus toimub endises Humala raketibaasis Keila lähistel, endisel Kiltsi lennuväljal Haapsalu lähistel ning endises Pahkla raketibaasis Kohila lähistel.
Kaitseväe sõidukitest koosnevad kolonnid liiguvad järgmiselt:
12. aprillil kell 08.00.-17.00. marsruudil Tallinn - Padise - Haapsalu – Kiltsi;
14. aprillil kell 08.00.-17.00. marsruudil Haapsalu - Padise - Keila – Humala;
15. aprillil kell 08.00.-15.00. marsruudil Humala - Keila - Ääsmäe - Viljandi mnt – Pahkla;
15. -16. aprillil kell 22.00.-06.00. marsruudil Pahkla - Viljandi mnt - Tallinn
19. aprillil kell 08.00.-15.00. marsruudil Tallinn - Keila – Humala;
22. aprillil 08.00.-22.00. marsruudil Humala - Keila - Ääsmäe - Viljandi mnt – Pahkla. -
Estcoy-10 osaleb Lätis viimasel missioonieelsel õppuselHomme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010.
Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungi erinevaid etappe ning Estcoy-10 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-9ga.
Adaži polügoonil näitab oma valmisolekut Estcoy-10, mis on järgmine kaitseväe üksus Afganistanis. Samuti selgitatakse välja teiste Scoutspataljoni allüksuste väljaõppevajadusi. Adaži polügoonil viiakse läbi ka lahinglaskmised.
Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.
Gungniril osaleb üle 400 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa õhuväe, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Kaitseväe Peastaabi, Maaväe staabi ning Lõuna, Lääne ja Kirde Kaitseringkondade kaitseväelased.
Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kahes grupis. Esimene grupp (62 masinat) alustab liikumist 13. aprilli hommikul ja teine grupp (28 masinat) 14. aprilli hommikul marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu – Ikla. -
Keskpolügoonil tegutseb Kirdekonn
Homme, 12. aprillil algab Kaitseväe Keskpolügoonil Kirde Kaitseringkonna taktikaline õppus Kirdekonn, millest võtab osa pea 900 ajateenijat ning kaadrikaitseväelast.
„Kaitseringkonna pataljonide mitmekesisus võimaldab meil kõige paremini ajateenijatele näidata eri relvaliikide koostöövõimalusi ja –aspekte ning harjutada relvaliikide koostööd,“ ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem. „Ringkonna staap teeb kõik selleks, et olukord keskpolügoonil oleks võimalikult reaalne ning paneks ajateenijate vastupidavuse ja kaitsetahte proovile.“
Kirde kaitseringkonna pioneeriüksus valmistab õppusel ette jalaväelaste ning suurtükiväelaste positsioone, tagab oma jõudude liikuvuse ning takistab vastase edasijõudmist tõkete ja miiniväljadega.
Suurtükiväelased toetavad jalaväe tegevust kaudtulega. Õhutõrjepataljoni ajateenijate ülesanne on kaitsta oma jõudusid ning teavitada neid õhuohust. Kaasatud on ka õhuväe kopterid, mis imiteerivad õppusel vastase õhuluure- ja rünnakuvahendeid.
Oma oskusi saavad lihvida ka tagalaüksused - nende kanda jääb toidu, laskemoona ning kütuse tagamine ning haavatud ja langenud võitlejate evakueerimine. Rivist välja langejate üle otsustavad õppusel vahekohtunikud.
Lisaks taktikalistele ülesannetele tuleb ajateenijatel lahendada ka muid reaalse sõjategevusega kaasnevaid küsimusi, näiteks sõjavangide käitlemine ning suhtlemine tsiviilelanikega.
„Kõike seda, mida me õppusel harjutame, tehakse ka Kevadtormil. Paraku peab nii suurel õppusel arvestama erinevate piirangutega, keskpolügoonil saame luua reaalsemat lahinguolukorda,“ ütles kolonelleitnant Martin Herem.
Õppus Kirdekonn algab esmaspäeval, mil Viru Jalaväepataljon sooritab rännaku keskpolügoonile. Rännakut julgestavad õhutõrjujad ja toetavad pioneerid. Teisipäeval valmistuvad üksused lahinguks ning kolmapäeval asub rohkem kui 200 vastast rünnakule.
Kirde Kaitseringkonda kuuluvad Viru Jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, Pioneeripataljon, Kaitseväe keskpolügoon ja Tagalakeskus. -
Kõrgema Sõjakooli patrullvõistluse võitis ScoutspataljonTäna varahommikul lõppenud Kõrgema Sõjakooli 91. aastapäevale pühendatud patrullvõistluse võitis Scoutspataljoni 1. meeskond. Teise koha saavutasid sõjakooli 12. põhikursuse kadetid, kolmandaks jäi Kuperjanovi Üksik-Jalaväepatajoni 1. meeskond. Parima välisvõistkonnana said kuuenda koha rootsi võistlejad.
Patrullvõistluse käigus tuli kolmeliikmelistel võistkondadel lahendada kümme erinevat taipu ning meeskonnatööd nõudvat ülesannet. Kontrollpunktides lahendamist vajavate ülesannete käigus pandi proovile nii topograafilised teadmised, tehnika tundmine kui laskeoskus.
"Patrullvõistlus on saavutanud olulise koha sõjakooli aastapäeva tähistamisel. Selle aasta kolm parimat võistkonda on ka Erna retkel väga hästi esinenud", ütles võistluse peakorraldaja, vanemveebel Urmas Abel. Võistlus viidi läbi Haaslava vallas, raja pikkuseks oli umbes 25 km. Kõik startinud võistkonnad ka lõpetasid.
Patrullvõistlusest võttis sel aastal osa 15 võistkonda, sealhulgas Soome, Saksamaa, Rootsi, Taani ja Leedu sõjakoolide esindajad.
Täna õhtul jätkuvad Kõrgema Sõjakooli aastapäevaüritused traditsioonilise kadetiballiga, mille aukülaliseks on kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Sõjakool loodi 3. aprillil 1919, 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.
-
Kõrgem Sõjakool Tartus tähistab 91. aastapäeva patrullvõistlusegaKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab täna ja homme 91. aastapäeva traditsioonilise patrullvõistluse, kaitseväelise jalutuskäigu ja kadettide balliga.
Sõjakooli patrullvõistlus algab täna kell 12.30 Paluküla lasketiirus. Neljandat korda korraldatavale võistlusele on registreerunud 15 võistkonda, välisriikidest on sel aastal esindatud Soome, Saksamaa, Rootsi, Taani ja Leedu sõjakoolide esindajad. Rajale läheb ka kaks naisvõistkonda. Finišisse oodatakse võistlejaid südaöö paiku.
Võistlus viiakse läbi Tartu lähedal Haaslava vallas. Võistlusraja pikkus on linnulennult 25 kilomeetrit, selle läbimisel tuleb kolmeliikmelistel võistkondadel kontrollpunktides täita erinevaid meeskonnatööd arendavaid ülesandeid. Meeskonnad katsuvad jõudu nii topograafias, praktilises laskeoskuses kui teistel aladel. Eelmise aasta patrullvõistluse võitis sõjakooli noorima kursuse võistkond.
Homme, 10. aprillil jätkub sõjakooli 91. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadettide balliga. Täna hommikul kell 10 marssisid kadetid õppeasutuste peahoonest Riia 12 Raekoja platsile.
Sõjakool loodi 3. aprillil 1919, 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.
-
Estcoy-9 pidas kinni isevalmistatud lõhkekehade paigaldajadTäna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.
Eesti kaitseväelased pidasid kahtlusalused kinni Estcoy-9, Afganistani armee ja Ühendkuningriigi ühisoperatsiooni käigus, mille eesmärk oli Nad-e Ali piirkonnas tegutsevate isevalmistatud lõhkekehasid paigaldavate rühmituste vastane tegevus. Kahtlusalused anti üle rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) uurimisorganitele. Sama operatsiooni käigus leidsid kaitseväelased hulgaliselt lõhekehade valmistamiseks vajalikke komponente ja tegid kahjutuks kolm isevalmistatud lõhkekeha.
Isevalmistatud lõhkekehad on Afganistanis suurim ohuallikas kohalikule elanikkonnale ja ISAF sõduritele. 2009 aastal oli kokku 7228 lõhkekehadega seotud intsidenti, milles sai kannatada 6037 inimest.
Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast
-
Logistikapataljon ootab kõiki küllaHomme, 7. aprillil tähistab Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma loomise 91. aastapäeva.
„Võime uhkusega nimetada meie logistikapataljoni kaitsevõime sepikojaks, sest ilma ettevalmistatud reservsõjaväelogistikuteta ei saa rääkida iseseisvast kaitsevõimest,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
„Samuti tunnen uhkust meie logistikapataljoni kaadrikaitseväelaste üle, kes teenivad sõjakolletes rahvuslike logistiliste toetuselementide koosseisus ja kes on ennast tõestanud kriisiolukordades kodumaal nagu Ülemistesse kukkunud lennuki ja metaanilastis tsisternauto päästeoperatsioonid.“ ütles Kesa.
Külalised saavad tutvuda logistikapataljoni ajaloo ja igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakutakse külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel.
Kolmapäeval kell 09.00 -13.00 on logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla lapsi ja kooliõpilasi, tulevasi ajateenijaid ning endiseid teenistujaid.
Kaitseväe Logistikapataljon on esimese Eesti Vabariigi aegse Auto-Tanki Rügemendi järeltulija. Auto-Tanki Rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 1919. a. aprillis Soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas.
1992. a. suvel hakati looma Kaitsejõudude Peastaabi Autokompaniid, mis 1997. a. formeeriti ümber Tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon. See muudeti 2005 a. Kaitseväe Logistikakeskuse Lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab struktuurüksus nime Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon.
Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.