Uudised
-
Scoutsrännakul osales ligi tuhat võistlejatLigi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30 kilomeetrisest Scoutsrännakust.
Scoutspataljoni üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55:47 kadett Andrei Verner Sisekaitseakadeemiast.
Kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses võitis veebel Tarvo Tamme, kes oli 2006. aastal üldvõitja rajarekordiga.
Rajarekord jäi seitsmendat korda läbi viidud rännakul ületamata. Võistelda tuli kevadiselt märgades oludes ja pehmetel teedel, mis seadis osalejatele omakorda uusi väljakutseid.
Oma võimeid oli lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.
Rännaku juhendi kohaselt pidid osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti pidid kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis. Rännakurajal oli iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp.
-
Logistikud tõstsid ohtliku gaasiveoki kraavist väljaKaitseväe logistikud aitasid täna öösel Mustvee lähedal kraavist välja metaanilastis tsisternauto.
„Meie koostöö päästjatega sujus väga hästi ja nad olid meile abi eest väga tänulikud, “ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljoni liikumiskontrolli meeskonnavanem nooremveebel Tarmo Tilling. „Sarnased juhtumid annavad meile hea võimaluse oma väljaõpet praktikas kasulikult rakendada.“
Sama meeskond oli rakendatud ka Ülemiste järvejääle hädamaandunud lennuki päästeoperatsioonil.
Poola päritolu veok vajus Mustvee lähedal kraavi 31. märtsi hommikul. Päästeamet pöördus abi saamiseks kaitseväe poole ja kell kuus õhtul sõitsid sündmuskohale logistikud Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljonist ja 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljonist.
Päästetöödel kasutasid kaitseväelased puksiirmasinaid MB Actros ja DAF.
Kaitseväe Logistikakeskuse ja 1. Jalaväebrigaadi kasutuses olev kraana ja vintsiga varustatud puksiirmasin MB Actros on toodetud kaitseväe jaoks Saksamaal ja on mõeldud kaitseväe tehnika naasteks. Puksiirmasina kraana tõstejõud on 17 tonni, esimese päästevintsi tõmbejõud on 20 tonni ja tagumise tõmbejõud 10 tonni. Sama masin osales märtsi keskel Ülemiste järvele hädamaandunud lennuki naasteoperatsioonil.
-
Scoutsrännakule tuleb rekordarv võistlejaidScoutspataljon korraldab homme Pakri poolsaarel oma üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku Scoutsrännaku, kuhu tänase seisuga on registreerunud ligi 1400 inimest.
Seitsmendat korda korraldatavale rännakule on registreerunud ligi 1400 inimest, mis ületab eelnevate aastate osavõttu mitmesaja võrra. Varasem osalusrekord on aastast 2009, kui osales ligi 1000 võistlejat. Lisaks kaitseväelastele on rännakule oodata osalejaid Päästeametist, Politsei- ja Piirivalveametist, Kaitseliidust, Sisekaitseakadeemiast, Kaitseministeeriumist ja Siseministeeriumist. Suure osa registreerunutest moodustavad tsiviilisikud.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.
Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis.
Rännakurajal on iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp. Rännaku lõpus pakuvad korraldajad kõikidele tasuta hernesuppi.
Seoses varakevadega võivad teed ja rajad olla lumised, libedad, porised ja vesised. Põhiosa rännakumarsruudist kulgeb mööda kõrvalisi teid, kus liiklusoht on minimaalne.
-
Scoutspataljoni kolonnid liiguvad Sirgalast PaldiskisseHomme ja ülehomme liiguvad Sirgalast Ida-Virumaalt Paldiski suunas Scoutspataljoni õppusel BAM-8 osalenud sõidukite kolonnid.
Kokku ligi 60 Scoutspataljoni soomukit ja autot liiguvad mitmes grupis. Esimene 11 sõidukist koosnev kolonn alustab Sirgalast liikumist homme hommikul kella 8 paiku. Ülejäänud sõidukid hakkavad liikuma ülehomme pärastlõunal. Kaasliiklejatelt palutakse mõistvat suhtumist. Sõjaväemasinate kolonnid liiguvad marsruudil Sirgala-Narva maantee-Tallinna ringtee-Paldiski maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
Kahe nädala pikkune õppus BAM-8 oli järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille eemärgiks oli kinnistada välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.
Õppusel osales ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtsid harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.
Video õppusest (Facebook)
Pildid õppusest
-
Vahipataljoni sõdurid vannuvad truudustTäna, 26.märtsil kell 10 annavad Jüriöö pargis sõdurivande jaanuaris teenistust alustanud Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ajateenijad.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Vandeandmistseremooniale olid oodatud vaatama ajateenijate pereliikmed ja teised huvilised. Pärast vande andmist on sõduritel aega oma külalistega kohtuda ja juttu ajada. Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast üheteistnädalase sõduri baaskursuse (SBK) lõpetamist.
Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Sõduri baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
Lisaks avab Vahipataljon kell 12 kõigile soovijatele oma väravad. Kella neljani õhtul kestva lahtiste uste päeva eesmärk on anda ülevaade ajateenistusest ning tutvustada inimestele ajateenijate väljaõpet, olmet, tehnikat ja varustust. Lipuväljakul demonstreerib auvahtkond koos kaitseväe orkestri ajateenijatest trummaritega erinevaid liikumisi. Jalaväekompanii ajateenijad näitavad jao kiirrünnakut ja laskmist miinipildujaimitaatorist, sõjaväepolitseikompanii demonstreerib kurjategijate kinnipidamist patrulli poolt.
Ajateenijatele annab lahtiste uste päev võimaluse kutsuda külla oma vanemad, sõbrad ja tuttavad, et tutvustada neile oma teenistust ja väljaõpet. Vahipataljoni on oodatud külastama ka kõik teised inimesed, kes soovivad tutvuda sõdurieluga. -
Kõrgem Sõjakool avab aastase ohvitserikursuseKäesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.
„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.
Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseritunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.
Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.
Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.
Kursuse käivitumisega algab esmakordselt Eestis mereväeohvitseride õpe. Praeguseni on mereväeohvitserid õppinud näiteks Soome , Rootsi ja Saksa akadeemiates.
Poolteist aastat kestvale mereväe nooremohvitseride täiendusõppekursusele saavad kandideerida ajateenistuse läbinud ja Eesti Mereakadeemias kõrghariduse (tüürimehe, laeva jõuseadmete, hüdrograafia, sadamamajanduse või meretranspordi juhtimise eriala) omandanud või Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala lõpetanud. Samuti saavad kandideerida laevamehaaniku ja laevajuhi 3. ja 4. kutsestandardile vastavad kõrgharidusega inimesed. Kursusele võetakse vastu kuni 10 inimest.
Maaväeohvitseri kursuse pikkuseks on üks aasta ning selle jooksul läbitakse sõjaväelise juhtimise ning tehnikamoodul. Vastu võetakse kuni 22 kandidaati. Järgmise kolme aasta jooksul peale kursuse lõpetamist läbivad nooremohvitserid viiekuulise relvaliigi õppe, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Maaväe nooremohvitseride esimene teenistuskoht on rühmaülem väeosas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asuvad Tartus. Nii õppehoone kui õppurite ühiselamu asuvad kesklinnas, Riia 12. Kursusele vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning kõigile õppuritele on tagatud õpingute ajal tasuta elamine ning kaitseväe tegevteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid.
Lähem info kursuste kohta KVÜÕA .
-
Eesti õhutõrjes algab uus ajajärkLühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.
”Kuna õhutõrje arendamine on selgelt Eesti riigikaitse arengu üks kümne aasta prioriteete, on kaitsevägi võimearenduse mõttes astunud suure sammu edasi,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
2007. aastal MBDA France ja Rootsi SAAB tehasega sõlmitud lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral hankelepingu näol on Eesti jaoks tegemist seni suurima relvastushankelepinguga, mille kogumaksumus on ligi miljard Eesti krooni.
„Täielikult saabunud õhutõrjesüsteem tähendab õhutõrjujatele uue ajajärgu algust, kuna võimaldab täita pataljonile pandud ülesandeid kogu mahus,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Kui varem pidime väljaõppe läbiviimisel radareid mängima ning kasutama vana meetodit – ruudustiku süsteemi ja häält – siis automaatne tulejuhtimissüsteem informeerib relvameeskondi ise õhuvahendite olemasolust, nende kiirusest ning ajahetkest, mil sihtmärk laskeulatusse jõuab.“
Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ja raketid ning laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping Eesti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.
Järgmised kuus nädalat tulevad Õhutõrjepataljoni kaaderkoosseisule major Tikerpuu hinnangul eriti pingelised. Rootsi instruktoritelt tulejuhtimissüsteemi ja radarite kasutamist õppivad ohvitserid ja allohvitserid peavad saadud teadmised koheselt ajateenijatele edasi andma.
Maikuu teisel nädalal viiakse läbi õhutõrjesüsteemi taktikaõpe, mille järel toimub süsteemi võimekuse testimine selgitamaks selle vastavust hankes esitatud nõuetele.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb sellel aastakümnel ette kaitseväe lühimaa-õhutõrjevõime edasist täiustamist ning piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrjevõime väljaarendamist.
-
Eesti kaitseväe võistkond on maailma parimEesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis Sõjaväelaste Maailmamängudel Itaalias 25km patrullsuusatamises kuldmedali.
Võidukasse meeskonda kuulusid Staabi- ja Sidepataljoni kaitseväelased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Priit Narusk, kapral Indrek Tobreluts ja reamees Roland Lessing. Teise koha saavutas Šveits ja kolmandaks tuli Norra.
Sõjaväelaste Maailmamängud lõppevad piduliku tseremooniaga täna kell 18 kohaliku aja järgi.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.
-
Kadetid mälestasid küüditatuidTäna, 25. märtsil asetasid Kõrgema Sõjakooli kadetid Murtud Rukkilille monumendile Tartus pärja, et mälestada 1949. aasta märtsiküüditamise käigus Siberisse viidud inimesi.
Keskpäeval Pauluse kirikus peetud mälestus- ja leinateenistusele järgnes kogunemine küüditatute mälestuseks püstitatud Murtud Rukkilille monumendi juures. Sõnavõttudega mälestasid küüditatuid teiste seas ka Tartu linnavalitsuse ning Tartu Memento esindajad. Lühikõnedele järgnes küünalde ja pärgade asetamine mälestusmärgile.
Pärast tseremooniat algas Murtud Rukkilille monumendi kõrval asuvas KGB Kongide Muuseumis märtsiküüditamisele pühendatud konverents, kus esitleti muu hulgas ka küüditamise kogumikku.
Kell neli õhtul asetatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamile koos Vabariigi Presidendi pärjaga ka kaitseväe ja Kaitseliidu pärg.
1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud massilise ümberasustamise käigus küüditati Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootab kõiki lahtiste uste päevaleTäna, 24. märtsil on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev koostöös kuue Tartu kõrgkooliga.
„Just kevadine aeg on eriti hea lahtiste uste päevade korraldamiseks, kuna siis hakkavad mõtted tiirlema selle ümber, et mida teha pärast kooli lõppu,” selgitab Kadetikogu esimees kadettveebel Karl Kalamees. „Ma soovitan kõigil tulla ja tutvuda sõjakooliga, sest siin on nii palju võimalusi ja väljakutseid – teenida riiki, olla kaitseväelane, kanda vormi, elada õlg õla kõrval kursusekaaslastega, siin tekib oma vennaskond, mida teistes koolides ei ole. Kaitseväelase karjäär on põnev, tulevik saab olema seiklus- ja vaheldusrikas.”
Õppeasutusi külastavad täna väga erinevas eas huvilised alates lasteaialastest kuni TÜ tudengiteni. Kooliga tulevad tutvuma nii keskkooliõpilased Tallinnast, Pärnust ja Tartust, kui ka ajateenijad Kirde kaitseringkonnast ja Paldiski sõjaväelinnakust.
Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril ning külastada Matkekeskust. Huvilisi ootab ees info sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.
Eelmisel aastal külastas sõjakooli lahtiste uste päevade raames ligi 2000 huvilist. Ka külastavad kadetid koos teiste Eesti rakenduskõrgkoolidega Eesti erinevaid gümnaasiume ning keskkoole tutvustamaks õppimisvõimalusi Kõrgemas Sõjakoolis.
Kõrgem Sõjakool avab oma uksed kõigile soovijatele igal kuul ühe korra.