Uudised
-
Kaitseväelane võitis sõjaväelaste maailmamängudel hõbemedaliStaabi- ja sidepataljoni kaitseväelane reamees Roland Lessing võitis täna Itaalias sõjaväelaste maailmamängudel laskesuusatamise 10km distantsil hõbemedali.
Reamees Lessingut edestas 6,8 sekundiga kaks möödalasku teinud norralane Hans Martin Gjedrem.
Teistest Eesti kaitseväelastest saavutasid kapral Indrek Tobreluts 19. koha, kapral Priit Narusk 33. koha ja nooremseersant Kauri Kõiv 39. koha.
Naistest on täna stardis kapral Eveli Saue.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.
-
Kaitseväe parimad maadlejad teenivad Staabi- ja Sidepataljonis
Möödunud reedel maadlesid ligi 100 kaitseväelast ja kaitseliitlast Tapal kaitseväe meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses.
-
Esimestel Rahvusvahelistel Sõjaväelaste Talimängudel võistleb viis Eesti kaitseväelastTäna sõidavad Itaaliassse Val d´Aostas peetavatele I Sõjaväelaste Talimängudele (CISM Winter Military Games) viis Eesti kaitseväe sportlast.
Eesti võistkonda esindavad 20.- 25. märtsini toimuvatel mängudel Staabi- ja sidepataljoni laskesuusatajad nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts, kapral Priit Narusk, kapral Eveli Saue ja reamees Roland Lessing. Võistlevad kaitseväelased kuuluvad kõik kaitseväe spordirühma.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.
Kokku oodatakse osalema võistlejaid rohkem kui 40 riigist.
-
Kaitseväelased tõmbasid lennuki edukalt kaldaniKaitseväe rasketehnika tõmbas kaldani Ülemiste järve jäässe vajunud Poola transpordilennuki AN-26.
„Lennuki jäält kättesaamine sai teoks kaitseväe erinevate väeliikide ja üksuste ning Päästeameti koostöö tulemusena,“ ütles päästetöödel osaleva kaitseväe logistikute meeskonna ülem kapten Kuido Põldoja. „Kaitseväe logistikute pädev väljaõpe võimaldas meil edukalt Päästeametile abiks olla.“
Lennuki naasteoperatsioonil osalevad Kaitseväe Logistikakeskus, 1. Jalaväebrigaad ja õhuvägi koos Päästeametiga.
Kaitsevägi liitus päästetöödega eile enne südaööd peale siseministeeriumi poolset ametiabi palvet kaitseministeeriumile.
Ülemiste järve jäässe vajunud transpordilennuki kaldani toimetamiseks toodi kohale kaks universaalset kraana ja vintsiga varustatud 20 tonnise tõmbejõuga Saksa päritolu puksiirmasinat Mercedes-Benz Actros 4150. Järvejäässe vajunud lennuki tõstmiseks tõmbekõrgusele telliti õhuväest spetsiifilised pontoonid. Lisaks tellis Päästeamet kohale 60-tonnise tõmbevõimega trossid.
NB! Kaitseväe pildi- ja videomaterjal lennuki naasteoperatsioonist
Pilte siit
Video siit (Facebook) -
Balti peastaapide ülemad arutavad harjutusalade ühise kasutamise võimalusiKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.
Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni ja väeliikide koostööprojektidega seonduvat.
Eestil Lätil ja Leedul on kokku 14 harjutusala. Neist kompanii ja pataljoni tasemel harjutusi saab läbi viia Lätis Adaži harjutusalal ja Leedu harjutusaladel. Eesti viiel harjutusalal saavad kaitseväelased läbi viia üksnes jao- ja rühmatasemel väljaõpet.
Lisaks harjutusaladele arutavad peastaapide ülemad Balti õhuturbe ja väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.
Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET.
Ühine maaväeüksus Balti pataljon asus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisus valmisolekusse 4. jaanuaril. Pataljon on valmisolekus juuni lõpuni. Selle aja jooksul võib NATO saata teda viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis.
-
Õhuturbeharjutus tõi Eestisse rekordarvu NATO lennukeidTäna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.
„2008. aastal alanud koostööharjutused NATO õhuväeüksustega on muutunud nii Eesti kui NATO õhuvägede jaoks rutiiniks. Viiendat korda korraldatav õppus näitab, et koostöö Eesti õhuturbe tagamisel on NATO õhuväelaste jaoks osa igapäevasest teenistusest, “ ütles täna Tallinnas maandunud pilootidega kohtunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei tee NATO hinnaalandust oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi kaitsel.
Balti V õhuturbeharjutusel (Baltic Region Training Event – BRTE V) osalesid Eesti, Läti, Leedu, Prantsuse ja Poola õhuvägede üksused. Õppuse raames maandusid Tallinna lennuväljal tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk Antonov M-28 ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.
Enam kui 6000 meetri kõrgusel läbi viidud harjutuse peateemaks oli raadioside kaotanud lennuki saatmine ja maandamine. Lennukid jätkavad täna taktikaliste situatsioonide harjutamist Eesti ja Läti õhuruumis.
BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega ning süvendada Balti õhuvägede seotust NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.
Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Varem on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
BRTE sarjas on nüüdseks osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. Järgmine õhuturbeharjutus viiakse läbi käesoleva aasta suvel.
NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.
-
Uued üksused harjutavad Afganistani operatsiooniksScoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.
Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-10, tagalatoetuselement NSE-9 ja lahingpioneerid omavahelist koostööd ning sooritatavad laskeharjutusi. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.
Õppuse esimene osa, laskelaager kaitseväe keskpolügoonil kestab tänasest 22. märtsini. Seejärel alustavad BAMil osalevad kaitseväelased Ida – Virumaal Sirgalas taktikalist osa, kus harjutavad Afganistani operatsioonile iseloomulikke elemente.
Kahe nädala pikkune õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille käigus kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.
Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.
Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis. Esimene grupp (17 masinat) alustab liikumist 16. märtsi pärastlõunal ja teine grupp (26 masinat) 17. märtsi hommikul marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Kaitseväe keskpolügoon. Kolmas grupp (18 masinat) liigub alates 22. märtsi hommikust marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala. -
OSCE vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnanguEile ja täna Kuperjanovi jalaväepataljoniga tutvunud Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu.
„Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu . Kuperjanovi pataljoni infrastruktuur ja väljaõppetingimused on väga heal ja nüüdisaegsel tasemel, ka pataljonis aega teenivad sõdurid andsid oma teenistuse kohta pädevaid selgitusi,“ ütles NATO relvastuskontrolli grupi esindaja kolonelleitnant Joern Wierholz.
Vaatlejate delegatsiooni kõneisikuks valitud Portugali koloneli Jose Evaristo sõnul oli visiit läbi viidud OSCE Viini dokumendiga kooskõlas tagades läbipaistvuse ja usalduse. „OSCE Viini dokumendiga ühinenud riigid võtavad endale kohustuse kord viie aasta jooksul tutvustada teistele liikmesriikidele oma väeosi või sõjaväebaase. Eesti Kaitsevägi näitas, et on avatud usaldusele ja koostööle,“ lisas Evaristo.
Vaatlejate delegatsioon külastas Kuperjanovi pataljoni eile ja täna OSCE 1999. aastal vastu võetud Viini dokumendi raames, mille kohaselt dokumendiga ühinenud riigid lubavad tagada oma relvajõudude läbipaistvuse ja võimaldada teistel läbi viia tutvumisvisiite ja inspektsioone.
Delegatsiooni kuulub 30 ohvitseri ja ametnikku 20 riigist. Lisaks NATO riikidele on esindatud Soome, Rootsi , Venemaa ja Valgevene kaitseväelased, samuti NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni esindaja. Vaatlejad tutvusid Kuperjanovi pataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.
Varem on OSCE vaatlejad külastanud Tapa väljaõppekeskust 2006. aastal. 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE vaatlejatele ühise visiidi Adaži treeningukeskuses paiknenud Balti pataljoni. Eesti kaitseväelased on samalaadsete visiitide raames tutvunud möödunud aastal Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.
Viini dokumendi raames võimaldavad annavad OSCE liikmesriigid teistele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning võimaldavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.
Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni kuulub 56 riiki - kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia riigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.
OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist homme 11. märtsil.
-
Viru jalaväepataljon viib läbi õppuse „Viru Talv“Täna algas Ida-Virumaal neli päeva kestev Viru jalaväepataljoni õppus „Viru Talv“, kus osaleb pea 250 kaitseväelast. Õppus tähistab ajateenijate jaotaseme kursuse lõppu.
Kompaniiülema abi nooremleitnant Viljar Niinepuu sõnul on jalaväekompanii ajateenijad eelseisvateks lahinguteks valmis. „Õppusele eelnenud väljaõpe on olnud väga intensiivne. Julgen öelda, et tuleme õppusest välja võitjatena,“ ütles nooremleitnant Niinepuu. „Lund on metsas tohutult palju ning kui oleksime jala läinud, oleksid mehed kohe rinnuni lume sees, seetõttu liiguvad ligi 130 jalaväelast lahinguväljani suuskadega,“ rääkis lumerohke talve seatud kitsendustest nooremleitnant Niinepuu.
Vastase jõude mängib õppusel ligi 100 tankitõrjekompanii ajateenijat.
„Olen veendunud, et ka erialakaitseväelased peavad omama jalaväelase oskusi, vaatame, kuidas tankitõrjujad vastase rolliga hakkama saavad,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem major Märk.
Jalaväekompanii taktikaõppus „Viru Talv“ toimub Kuremäe alal ning kestab reedeni. Nelja päeva jooksul harjutatakse pealetungi- ja kaitselahingu taktikaid. Kokku osaleb õppusel ligi 250 ajateenijat.
-
20 riigi vaatlejad tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoniga
Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.
30 kaitseväelast ja ametnikku 20-st riigist tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.
“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile liikmesriikide esindajatele,“ ütles Eesti-poolse eskortmeeskonna ülem kolonelleitnant Tooma Peda. „Väeosa külastuse eesmärgiks on usalduse süvendamine. Taolised visiidid kujundavad kaitseväe mainet pikemaks ajaks.“
Kahekümne riigi ja NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni kaitseväelased ja ametnikud saabuvad Eestisse täna õhtul. Relvastuskontrolli esindajad saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kaitseväe ja maaväe tegevusest.
Homme tutvuvad liikmesriikide esindajad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppevahenditega. Kolmapäeval külastavad vaatlejad Nursipalu väljaõppeala, kus tutvuvad sõdurite väljaõppega.
2006. aastal külastasid OSCE liikmesriikide vaatlejad Tapa väljaõppekeskust, 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni.
Möödunud aastal tutvusid Eesti kaitseväelased samalaadsete visiitide raames Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.
Visiidi lõpuks annavad OSCE relvastuskontrolli esindajad nähtu kohta hinnangu. OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.