Uudised
-
20 riigi vaatlejad tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoniga
Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.
30 kaitseväelast ja ametnikku 20-st riigist tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.
“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile liikmesriikide esindajatele,“ ütles Eesti-poolse eskortmeeskonna ülem kolonelleitnant Tooma Peda. „Väeosa külastuse eesmärgiks on usalduse süvendamine. Taolised visiidid kujundavad kaitseväe mainet pikemaks ajaks.“
Kahekümne riigi ja NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni kaitseväelased ja ametnikud saabuvad Eestisse täna õhtul. Relvastuskontrolli esindajad saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kaitseväe ja maaväe tegevusest.
Homme tutvuvad liikmesriikide esindajad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppevahenditega. Kolmapäeval külastavad vaatlejad Nursipalu väljaõppeala, kus tutvuvad sõdurite väljaõppega.
2006. aastal külastasid OSCE liikmesriikide vaatlejad Tapa väljaõppekeskust, 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni.
Möödunud aastal tutvusid Eesti kaitseväelased samalaadsete visiitide raames Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.
Visiidi lõpuks annavad OSCE relvastuskontrolli esindajad nähtu kohta hinnangu. OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.
-
Scoutspataljon korraldab noortele skautidele välilaagriTäna, 5. märtsil, algab Paldiskis Scoutspataljoni korraldatav kolmepäevane skautide välilaager MiniSkaut.
„Talvine välilaager annab skautidele võimaluse oma skauditeadmisi ja –oskusi proovile panna praegustes ilmastikutingimustes,” ütles Rakvere Skautide juht Andres Lillemägi. „Samuti aitab see kaasa noorte meeskonnatöö edendamisele.”
14 teismelist skauti sooritavad laagri jooksul laskeharjutusi püstolist USP, tutvuvad Scoutspataljonis kasutusel olevate jalaväesoomukitega PASI, omandavad esmaseid üksikvõitleja teadmisi ja oskusi ning õpivad andma lahinguväljal esmaabi. Laagri osaks on ka telgis ööbimine.
Kolmandat korda korraldatava välilaagri eesmärgiks on Scoutspataljoni relvastuse ja transpordivahendite tutvustamine ning potentsiaalsetele tulevastele ajateenijatele esmaste sõjaväeliste oskuste andmine.
Välilaager korraldatakse 1. Jalaväebrigaadi territooriumil Paldiskis ja Klooga laskeväljal.
Laagri viivad läbi Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii kaitseväelased.
29. märtsil 2004 annetas Eesti Skautide Ühing Scoutspataljonile ajalooliselt kujundatud lipu. Scoutspataljoni ja Eesti Skautide Ühingu sarnased väärtushinnangud on pannud aluse ühisele koostööle.
Eesti Skautide Ühing on üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Skautluse eesmärk on kaasa aidata noorte harimisele ja arendada neid vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.
-
MTÜ Loodusajakiri saatis Afganistani lugemisvaraMTÜ Loodusajakiri saatis Afganistani Eesti kontingendile loodusest ja teadusest kirjutavaid ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets.
„Tahtsime toetada Eesti poisse, et seal kaugel maal oleks neil ikka Eesti loodus südames ja hinge lähedal,“ ütles MTÜ Loodusajakiri reklaamijuht Elo Algma.
„Tänan MTÜ-d Loodusajakiri meile saadetud ajakirjade eest ning mul on siiralt hea meel, et meie sõduriteni jõuab ka tõsist, populaarteadusikku kirjandust,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg. „Kodust eemal olles on igasugune toetus äärmiselt oluline, see näitab, et Eesti inimesed peavad meid meeles ja hindavad meie panust,“ lisas kolonelleitnant Klettenberg.
Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Balti merevägede ülemad kohtuvad TallinnasBalti riikide merevägede ülemad arutavad täna ja homme Tallinnas Balti miinitõrjeüksuse BALTRON edasist arengut ja koostööd sel aastal Läänemerel korraldatatavatel õppustel.
Kohtumisel jagavad Eesti ja Läti merevägede esindajad kogemusi teenistusest NATO miinitõrjeüksuses 2009. aastal ning arutavad käeosleva aasta suuremate mereväeõppuste ja operatsioonidega seotud küsimusi.
Koostöös Ameerika Ühendriikidega viiakse 2010. aastal Läänemerel läbi mereväeõppus BALTOPS, millest osa koraldatakse ka Eestis ja Lätis. Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit viiakse sel aastal läbi Leedu vetes.
Kolmapäeval kohtuvad Balti riikide mereväeülemad Saksa mereväe esindajatega, kellega arutatakse koostööd miinitõrje ja koolituse alal.
Balti riikide merevägesid seob pikaajaline koostöö – rahvusvahelisi miinitõrjeoperatsioone korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis, Balti merevägedel on ühine tuukrikool Lätis ja sidekool Eestis. 1999. aastal loodud kolme Balti riigi ühine miinitõrjeeskaader on heaks ettevalmistuseks tööks NATO struktuurides
-
Eesti sõjaväelogistik võitis Camp Bastionis korraldatud poolmaratoniCamp Bastionis 28.veebruaril toimunud 21,5 kilomeetri pikkusel „Hesco“ poolmaratonil saavutas ajaga 1:19:53 võidu Eesti kontingendi Estcon-8 logistilise toetuselemendi NSE-8 ladude grupi ülem veebel Veiko Sulev.
“Jooksu algus tuli kergelt, kuid mida kilomeeter edasi, seda raskemaks tänu tugevale tuulele jooks läks. Finišit nähes tundsin kergendust, et jooks on ometi lõppemas,“ rääkis poolmaratoni muljetest veebel Veiko Sulev.
380 osavõtjaga võistlus toimus jooksjatele suhteliselt heades tingimustes. Ilm oli päikseline, kuid mitte liiga palav. Ainus, mis võistlejatele peavalu valmistas oli suhteliselt tugev tuul. Juba stardis liidrite gruppi kuulunud veebel Sulev suutis end jälitajatest lahti rebida jooksu kuuendal kilomeetril. Ülejäänud jooks kulgeski juba Eesti võistleja dikteerimisel. Finišis oli edumaa teise koha saavutanud leitnant Joshua D. Megli (USA) ees 200 meetrit.
„Hesco“ poolmaraton on heategevuslik võistlus, mille korraldasid Briti pioneerid (Royal Engineers). Kogu raha, mis koguti osavõtutasu näol, annetatakse heategevuseks. Kogutud 6000 dollariga toetatakse heategevusfonde „Toe in the Water“ ja „Foxwood Foundation School and Technology College“ .
-
Brigaadikindral Väli: tähtis on panustada Afganistani julgeolekujõudude arendamisseKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega, kellega arutas suuroperatsiooni Moshtarak käiku ning Afganistani armee ja politsei edasise väljaõppega seotud küsimusi.
„NATO treeningmissioon on suurendanud Afganistani politseinike väljaõpet Lõunaregioonis poole võrra, kuna operatsiooni Moshtarak käigus mässulistest puhastatud alad vajavad julgeoleku ja korra tagamiseks korrakaitsejõudude kohalolekut,“ ütles brigaadikindral Väli. Ta kinnitas, et NATO Afganistani treeningmissiooni juhid on Eesti kui ka kõigi NATO riikide panusest hiljuti alustanud treeningmissiooni tegevusse huvitatud.
NATO Treeningmissioon Afganistanis on möödunud aastal loodud NATO missioon, mille eesmärgiks on on iseseisva ja jätkusuutliku Afganistani armee ja politsei arendamine ja toetamine.
Eile kohtus brigaadikindral Väli Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga. „Eesti tegutseb vaatamata oma väiksusele seal, kus alliansil on kõige raskem ja kus on esindatud vaid väga vähesed riigid,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Tunnustan Eestit ja Eesti kaitseväelasi nende vapra valiku ja professionaalsuse eest.“
Brigaadikindral Cowanit seovad Eestiga lisaks ühisele teenistusele Afganistanis perekondlikud sidemed. Vabadussõjas Briti laevastikku juhtinud kontradmiral Walter Cowani järgi on nimetatud üks Eesti miinijahtijatest.
Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Brigaadikindral Väli: tavaliste Afganistani inimeste jaoks on oluline tunnetada riigi kohalolekutKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.
„Praegu on kõige olulisem, et Afganistani armee ja politsei üksused on kohapeal olemas ja keskvalitsuse kontrolli all,“ ütles brigaadikindral Väli „Sõjaväelaste ülesanne on tagada piirkonnas julgeolek, kuid niisama oluline on, et tsiviilvõim alustaks julgeolekusituatsiooni paranedes arenguabi ja arendusprojektidega,“ lisas ta.
Väli sõnul on heaks algatuseks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste algatatud truupide parandamist projekt teedel, mida rasked sõjaväemasinad on lõhkunud. Samuti on Eesti lahingpioneerid aidanud puhastada teid isevalmistatud lõhkekehadest, mis kergendab nii sõjaväetranspordi kui kohalike elanike liikumist.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja Afganistani armee üksuse ülesandeks on takistada Talibani imbumast piirkonda, kus praegu ainsateks keskvõimu esindajateks on Afganistani politsei ja armee üksused.
Umbes 12 ruutkilomeetri suuruses Luy Checki piirkonnas elab pea 20 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus.
Täna ja homme kohtub Kaitseväe Peastaabi ülem Helmandi Väekoondise juhtide ning Camp Bastioni ja Kandahari sõjaväebaasides teenivate Eesti kaitseväelastega.
Brigaadikindral Väli jõuab Eestisse tagasi selle nädala lõpul.
-
Saksa ohvitser praktiseeris dirigeerimist kaitseväe orkestrisTäna lõpeb Düsseldorfi Muusikaülikooli õpilase nooremleitnant Tobias Wunderle kolm nädalat väldanud dirigeerimispraktika kaitseväe orkestris.
8. veebruaril alguse saanud praktika käigus dirigeeris nooremleitnant Wunderle orkestrit, kuulas peadirigendi proove ja osales kõigil orkestri esinemistel. Praktika eesmärgiks oli arendada dirigeerimise ja muusika tunnetamise oskust ning tutvuda Eesti kaitseväe orkestri töökorralduse ja tseremooniate eripäraga.
„See oli suurepärane võimalus tutvuda Eesti kaitseväe orkestri töö ja muusikaga,“ andis Eestist saadud kogemusele hinnangu nooremleitnant Wunderle. „Ühtlasi andis see mulle võimaluse tutvustada siinsele orkestrile Saksamaa marsimuusikat.“
Tobias Wunderle õpib Düsseldorfi Muusikaülikoolis kolmandal kursusel dirigendiks. Kooli lõpetamine on planeeritud 2011. aasta suveks. Sellele järgneb 10 aastat kohustuslikku teenistust militaarorkestris. Oma õpingute jooksul on nooremleitnant Wunderle praktiseerinud ka Saksamaal ja Śveitsis.
„Kaitseväe orkestri koosseisus on välismaine praktikant esmakordne,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan, kes on akadeemilises arvestuses oma eriala doktor. „Taoline muusikute vahetus on lihtne, kuid äärmiselt tõhus võimalus kahepoolse koostöö veelgi tihedamaks arenguks.“
Kaitseväe orkestri tihe koostöö Saksamaa sõjaväemuusika juhtkonnaga algas juba 1994. aastal. Sellise praktika võimalust arutati esmakordselt eelmise aasta suvel Tallinnas toimunud Euroopa sõjaväemuusika inspektorite konverentsil.
Eesti kaitseväe orkestri dirigendid pole end teiste riikide sõjaväe orkestrite juures veel täiendamas käinud, kuid mitmed orkestri muusikud on praktiseerinud Monsis SHAPE International Bandi juures.
Saksamaal alustavad kõik sõjaväemuusikud oma õpinguid Saksamaa Sõjaväe Muusikakoolis. Dirigendid jätkavad õppimist tsiviilakadeemiates.
Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (Tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.
-
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakulEesti Vabariigi 92. aastapäeva paraad algab kolmapäeval, 24. veebruaril, Tallinnas Vabaduse väljakul kell 11.
Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Paraadiks rivistub üle 1200 kaitseväelase, kaitseliitlase ning politsei- ja piirivalvekadeti, mis annab kokku seni suurima osalusega pealinnas läbiviidava paraadkoosseisu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
„Ettevalmistused Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamiseks on vaatamata ilmastikuoludele ja majanduslikele oludele kulgenud ladusalt,“ ütles üldkorraldaja abi, Põhja Kaitseringkonna tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel. „Ilmaprognoos 24. veebruariks ütleb, et paraad toimub.“
Paraadiks rivistuvad Vabaduse väljakul kaitseväest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kadetid. Paraadimuusikat teevad kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestrid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareiga, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL patareiga, Kaitseliidu Järva ja Rapla malevad 81-mm ja Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ning Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.
Üksuste rivistamine algab kell 10.15.
Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika.
Paraadil osalevad üksused saabuvad Tallinna 23. veebruaril.
-
Kaitseväe masinate liikumine Tallinnas 24. veebruarilTäna Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil osalevad kaitseväe masinad on Tallinna linnapildis nähtavad vahemikus 09.30 kuni 14.00.
Üldkolonn paraadil osalevatest kaitseväe masinatest liigub Vabaduse väljakule vahemikus 09.30-10.15 marsruudil Ristiku - Paldiski mnt – Toompuiestee - Kaarli pst - Estonia pst. Peale paraadi vahemikus 12.00-12.30 liiguvad kaitseväe masinad üldkolonnis marsruudil Kaarli pst –Toompuiestee - Rannamäe tee – Suurtüki - Põhja pst – Soo – Tööstuse koondumiskohta, kust liigutakse vahemikus 12.30-14.00 väikeste kolonnidena koduväeosadesse.
Sõjaväepolitsei eskordib kaitseväe kolonnid Tallinna piirile Peterburi, Tartu ja Paldiski maanteedel ning reguleerib vajadusel kolonnide liikumise hõlbustamiseks liiklust Tallinna ristmikel. Linnapiirilt jätkavad kolonnid liikumist koduväeosadesse Jõhvi, Tapale, Võrru ja Paldiskisse.
Kolonnid liiguvad maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis linnast väljas ja 30 kilomeetrit tunnis linna piires.
Paraadi korraldajad paluvad nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodavad liiklejate mõistvale suhtumisele.