Uudised
-
Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahteleKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24.02.2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.
Austatud härra Vabariigi President!
Austatud proua Riigikogu esimees!
Lugupeetud härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!
Eesti rahva juured on siin, sügaval põhjamaa pinnas, millest oleme ammutanud oma visaduse, töökuse ja vabadusiha. Euroopa ajaloo kulg on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida oma meelt ja oma keelt. Oleme pidanud siin Läänemere kaldal olema paindlikud, aga samas visad, jonnakad ja mõnikord ka sõjakad, et rahvana püsima jääda.
Meile on tähtsad ja kallid meie põhiseaduslikud väärtused: iseseisvus, demokraatlik riigikord, kultuuriline järjepidevus, peremehetunne oma riigi suhtes, rahvusriik, kodurahu ja üksteisemõistmine, keskkonnahoid, kodanikuühiskond ja ühistegevus. Oleme üksteise ja maailma suhtes mõistvad ja uuendusmeelsed. See kõik kokku on meie identiteet. Meie ühtekuuluvustunne, meie samastumine rahvana, kes kestab läbi aegade. Nii uskusid need, kes 92 aastat tagasi lõid Eesti riigi ja nii usume ka meie, kelle hoida see riik praegu on.
Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul.
Möödunud aasta oli meie riigile ja meie inimestele raske. Majanduskriis mõjutas kogu rahva, ka kaitseväe ja Kaitseliidu elu ning tegemisi. Riigieelarve vähenemise tõttu olime sunnitud mitmed plaanid kokku tõmbama, paljud tegevused edasi lükkama ja kaitseväelaste palku vähendama.
Kuid kaitseväe juhatajana saan öelda rahuloluga, et vaatamata probleemidele, ei olnud 2009-s aasta riigikaitse arengule halb. Jõudsime teha üpris palju. Alustasime Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kaitsejõudude 10 aasta arengukava täitmist. Selle raames rakendus kaitsejõudude terviklik juhtimis-struktuur. Kaitsevägi ja Kaitseliit tegid ära suure töö sõjalise valmisoleku ning mobilisatsiooni praktilise ettevalmistamise osas. Saatsime reservi järjekordsed ajateenijatest väljaõpetatud üksused. Viisime läbi rea õppekogunemisi reservüksustega. Need jätkuvad ka sel aastal.
Kõige tähtsam reservväelastelt saadud sõnum – meie rahval on kaitsetahe olemas. Õppekogunemistele tulnud nii jalaväe kui õhutõrje reservüksused, kusjuures üks neist lõpetas õppekogunemise äsja, tulid täies koosseisus, koos nn ülekattega ehk reserviga. Reservväelased tulid kõik.
Kasvavast kaitsetahtest räägib ka see, et Kaitseliit suurenes mullu rekordarvu, ehk 902 uue liikme võrra. Ligi 20 000-t vabatahtlikku ühendav Kaitseliit kummutab arvamuse nagu oleks tänapäeval eestlaste seas valdav mugav mõtlemine stiilis “see pole minu asi”, sest Kaitseliit kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja olla valmis oma vabadust kaitsma.
Üha rohkem gümnasiste ja üliõpilasi ei küsi enam, kas minna ajateenistusse. Nüüd arutavad nad hoopis, millal sõdurisaapad jalga panna – kas pärast keskkooli või pärast kõrgkooli. See on oluline nihe haritud noorte mõttemaailmas. Nii muutub kaitsevägi – tänu järjest targematele ajateenijatele – ainult paremaks.
Vastutus riigi kaitsmise eest ja soov selles ise osaleda on Eesti meestel ja naistel muutumas iseenesest mõistetavaks. See on küpse kodanikkonna tunnus.
NATO kollektiivkaitse, mille lahutamatuks osaks on alliansi operatsioonid, on Eesti sõjalise riigikaitse mõõgaks. Oleme täitnud kõik, s.h. ka ootamatud, Riigikogu ja valitsuse poolt kaitseväele pandud ülesanded missioonide osas. Meie kaitseväelased võitlevad NATO vägede koosseisus Afganistanis. Vabariigi President rääkis täna nendega. Tean, kui raske on neil sõduritel ja nende lähedastel. See on aga võitlus NATO õnnestumise eest Afganistanis, võitlus selle paljukannatanud maa jaluleaitamise eest. Meile väga oluline võitlus, sest NATO usaldusväärsus ja heidutusvõime on Eestile elulise tähtsusega. Just NATO solidaarsus tagab meile need iseseisvuse hoidmiseks vajalikud sõjalised võimed, millede üksinda arendamiseks ei ole väikeriik suuteline.
Me oleme usaldusväärne partner oma liitlastele. Rõhutan veelkord: NATO on jätkuvalt maailma võimsaim sõjaline organisatsioon, meil NATO-s on kõige rohkem poliitilist ja sõjalist jõudu, sõjalaevu, lennukeid ja tanke. NATO 60-aastase ajaloo jooksul ei ole ükski riik julgenud alliansi liikmeid sõjaliselt rünnata. Demokraatlikke riike ühendavate NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus on Eesti julgeoleku alusmüür.
Eesti julgeolekupoliitilised valikud ja tegevused on olnud õiged, sest NATO on jõuliselt suurendanud oma kohalolekut Eestis. Selleks aastaks oleme koos oma liitlastega kavandanud siia, Läänemere äärde, kolm suurt rahvusvahelist õppust.
Head inimesed !
Vana-Hiina väejuht ja sõjandusteoreetik Sun Zi on öelnud: “Ülim ei ole võidelda ja võita kõik lahingud. Ülim on murda vaenlase vastupanu ilma lahinguta.”
Eesti elab infoühiskonnas, mis tähendab avatust kogu maailmale ja selle mõjudele. Inimesena ja rahvana ellujäämiseks on lisaks elu ning asjade hoidmisele hädavajalik ka iseendaks jääda ehk säilitada rahva ühisväärtused ja identiteet. Tulevikku on võimalik rajada vaid ühistele hoiakutele ja tõekspidamistele.
Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et moodsas sõjapildis on kasvav tähtsus sellel, millest Sun Zi juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi kirjutas. Veel eelmisel sajandil saavutasid riigid oma eesmärgid sõjakäikude ja vallutuste ning omandi ja ressursside kontrollimise kaudu. Infoajastul aga on peamiseks eesmärgiks saavutada ülemvõim inforuumis ja inimeste peades. See ülemvõim määratleb informatsioonivälja arengu, suunad ja päevakorra ning määrab selle, millest räägitakse, mida arutatakse, aga ka selle, mida mõeldakse ja tehakse.
Kui Vabadussõja ajal kohtusid sõdurid täiesti uue väeliigi -lennuväega, mis saavutas oma lahingulise hiilgeaja küll alles paarikümne aasta pärast, siis nüüd on poliitikute ja väejuhtide arsenali tulnud sellised oskussõnad nagu kübersõda, mõjutusoperatsioonid, infosõda ja strateegiline kommunikatsioon.
Küberründed on ohtlikud, sest need ei ole silmaga nähtavad ning rahvusvaheline õigus ei käsitle neid sõjalise ründena. Samas suudavad need halvata riigi haldusliku toimimise, varustamise ja majandustegevuse. Küberrünnakuid oleme omal nahal tundnud ja me võtame neid väga tõsiselt. Täpsemalt öeldes, nüüd võtab neid väga tõsiselt kogu NATO, kes on Eestis avanud alliansi küberkaitse keskuse.
Mõjutusoperatsioonid ja vaenulik propaganda omakorda võivad desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet. Neid tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut. Infosõja ja mõjutusoperatsioonide eesmärgiks laiemalt on rahva identiteedi murendamine, selle asendamine ja hävitamine. Sõjaliste infooperatsioonide eesmärgiks on lõhkuda käsuliinid ja murda rahva vastupanutahe.
Kõigepealt rünnatakse meie välist kuvandit, üritades meid sildistada ja luua meist tegelikkusele mittevastav pilt. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Eesti kujutamisel väikese, saamatu ja tigeda, minevikku takerduva riigina on klassikaline mõjutusoperatsiooni eesmärk - külvata segadust, seada kahtluse alla demokraatlik ühiskonnakorraldus, pärssida juhtimisahelaid ja tekitada meie liitlaste seas umbusk meie vastu.
Seejärel rünnatakse meie sisemaailma, meie hoiakuid, väärtussüsteemi, meie tahet ise olla ja ise otsustada.
Lõpuks üritatakse meid hirmutada, esitades tõsiasjade pähe väljamõeldisi, millel ei ole loogika ja reaalsusega mingit seost. Näiteks niinimetatud „militaarasjatundjate” visalt levitatav naiivne kuulujutt, et üks vaenlase diviis suudab Eesti vallutada kahe tunniga.
Need on vaid mõned killud infoühiskonna strateegilistest lahingutest, mis käivad eetris ja meie peades.
Paraku ei saa vaenulike mõjutusrünnakute tõrjumisel loota ainult talupojatarkusele, sest suured riigid kulutavad selleks rindejooneta sõjaks miljardeid. Eesti vajab immuunsüsteemi. Meie rahvuslik psühholoogiline kaitse tuleb üles ehitada laiapõhjalisele ja tugevale alusele. Siis ei lõhu välismõjutused ja kriisid meie sisemist sidet, ühiskonda ja riiki tervikuna halbadel aegadel ära.
Kaasmaalased!
Need Eesti sõdurid, kes täna siin Vabaduse väljakul rivis seisavad ja nende tuhanded kaasvõitlejad, kes meie kodumaad teenivad, on sündinud ja kasvanud vabas Eestis. Nad kõik on Eesti Vabariigi kodanikud ning ei ole tähtis, kas nad oma kodus räägivad eesti, vene, inglise või rootsi keelt.
Nende jaoks on Eesti riik olnud igavene, sest nad ei mäleta okupatsiooni, tsensuuri, suletud piire. Uut põlvkonda ei ole muserdanud hirm küüditamise ees, topeltmoraal ega võltspatriotism.
President Lennart Meri on öelnud, et vabaks kasvamine nõuab aega. Eesti on olnud taas vaba juba ligi kaks aastakümmet. See on piisavalt pikk aeg, et õigustusi otsimata küsida: kuidas täita rahakummardamise ja kohustusi eitava näilise vabaduse tühisus igavikuliste väärtustega, mis meie rahvast seovad?
Vastus sõltub sellest, kui hästi me suudame järgmise põlvkonna ja sellele järgnevad põlvkonnad kasvatada vaba riigi väärikateks, tugevateks ja terveteks kodanikeks, kes oskavad oma eluga toime tulla ning mõistavad seda, mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab Eestit.
On tõsiselt hea meel, et kõigis gümnaasiumites ja kutsekoolides on peagi võimalik õppida riigikaitset, sest õpetus riigikaitsest on eelkõige õpetus riigist.
Eesti riik hoiab ilmasambana meie ühist maailmapilti, kultuuriruumi ja meid rahvaks ühendavat väärtuste süsteemi. Eesti kultuur on meie sisemine, viimane ja kõige olulisem kaitseliin.
Eesti elab meis kõigis. Ta on igahommikuses sinimustvalge lipu heiskamises Pika Hermanni tippu ja riigilipus meie sõdurite vasakul käisel. Eesti on ka tänane pidupäev, julgus olla uhke oma riigi üle ja siiras rõõm meie laste silmades. Eesti algab igaühest meist.
Elagu Eesti Vabariik! -
Vabariigi President ja kindralid tervitasid Eesti kaitseväelasi AfganistanisVabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tervitasid täna hommikul videosilla vahendusel Afganistanis teenivaid kaitseväelasi Eesti Vabariigi 92. aastapäeva puhul.
„Kui teie ei oleks Afganistanis, oleks meil kõigil ohtlikum elu,“ ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kaitseväelastele. “Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis.”
NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus, sõnas Vabariigi President.
Eesti jalaväekompanii ülem major Sergei Guselnikov kinnitas presidendile, et Eesti kaitseväelased saavad kõigist raskustest üle, kui neil on olemas koduste toetus. „Kõige rohkem muretseme möödunud nädalal haavata saanud kaasvõitleja pärast ning soovime, et haavatute sotsiaalsed garantiid oleks jätkuvalt kindlad ning nende ravi ja taastusravi edukas,“ ütles Guselnikov riigipeale.
Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli andis Afganistanis Wahidi patrullbaasis korraldatud pidulikul rivistusel üle auastmetunnused kõrgendust saanud ohvitserile ja allohvitserile.
„Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Afganistani rahutuimas osas on sümboolne ja märkimisväärne – meie sõdurid tegutsevad tänasel olulisel päeval koos liitlastega praegu ühes maailma julgeolekuolukorra jaoks olulisimas paigas,“ ütles brigaadikindral Väli.
Brigaadikindral Väli andis sõduritele ülevaate kavandatavatest kaitseväeteenistuse seaduse muudatustest ning kaitseväe plaanidest relvastuse ja tehnika täiendamise osas.
Vabariigi aastapäeva puhul korraldasid Afganistanis teenivad kaitseväelased piduliku lõunasöögi Eestist saadetud seljanka, vürtsikilu, suitsuvorsti ja alkoholivaba õllega.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 võttis viimastel nädalatel osa NATO ja Afganistani julgeolekujõudude suuroperatsioonist Moshtarak, mille eesmärgiks on Talebani välja tõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Eesti jalaväekompanii ning nende koosseisu integreeritud Afganistani kompanii ülesandeks on takistada Talebani imbumist nende vastutusalasse Nad-e-Ali piirkonnas.
Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas: Afganistani suuroperatsioon Moshtarak kulgeb plaanipäraseltKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega, kellega arutati Afganistanis käimasoleva suuroperatsiooni Moshtarak seniseid tulemusi.
Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas leidsid, et operatsiooni esimene osa on olnud plaanipärane ning loonud vajalikud eeldused Afganistani ja NATO julgeolekujõude edasiseks tegevuseks Afganistanis.
„Afganistani riik ja julgeolekujõud on operatsiooni käigus näidanud, et soovivad tegutseda iseseisvalt ja oma riigi eest võidelda,“ ütles brigaadikindral Väli. „Nii Afganistani kui NATO jõudude edasiseks tegevuseks on eriti oluline hoida saavutatud kohalike elanike poolehoidu ja usaldust.“
Veebruari algul alanud operatsiooni Moshtarak eemärgiks on Talibani väljatõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid.
Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.
Eesti jalaväekompanii ülesandeks on koos nende koosseisu integreeritud Afganistani kompaniiga takistada Talibani imbumist nende vastutusalale Nad Ali piirkonnas. Eesti kompanii ülesandeks on Afganistani üksuste toetamine, eesmärgiga anda tulevikus vastutus neile üle.
Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eesti sihitajad aitavad taaskord Islandi õhuruumi turvataKaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.
Islandi edelaosas Keflavikis asuvast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest hakkavad sihitajad - õhulahingu taktikalised juhid, kes on pilootidele maapealseteks meeskonnaliikmeteks - juhendama ja sihtmärgile suunama Taani hävituslennukeid F-16 “Fighting Falcon”. Enne Islandile lendamist läbivad eestlased Taanis lühikese missioonieelse kursuse.
„Taoline missioon on õhuoperatsioonide läbiviimisest laiema ettekujutuse saamiseks sõnul Eesti sihitajatele eriti väärtuslik,“ ütles Õhuväe Staabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja major Eero Neemla. „Lisaks unikaalsele töökogemusele mitmerahvuselises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses on võimalik suhelda õhukaitse süsteemi erinevate valdkondade ja tasemete esindajatega tehnikutest ja pilootidest Taani õhuväe ülema ja kaitseministrini välja.“
Kaks Eesti sihitusohvitseri osalesid Islandi õhuturbe missioonil taanlaste meeskonnas ka 2009. aastal. Igapäevaste treeningmissioonide juhtimine Islandi õhuruumis ja ööpäevaringses lahingvalves osalemine kulmineerus möödunud aastal Eesti sihitajate jaoks reaalse õhuturbeoperatsiooniga, mille käigus Taani püüdurhävitajad tuvastasid Islandi õhuruumi lähistel kaks Vene Föderatsiooni kaugmaapommitajat Tu-95 “Bear”.
Peale Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist Keflavikist 2006. aastal haldab Island oma radareid ise ning viib ellu ka õhuseiret. Kuna Islandil puuduvad nii püüdurhävitajad kui ka relvasüsteemide juhid, korraldavad alates 2007. aastast Islandil õhuturvet NATO liikmesriigid rotatsiooni korras oma lennukite ja spetsialistidega.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Taani Kuningriigi Kodukaitse ülematTäna pärastlõunal andis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Kaitseväe teenetemärgi Taani Kuningriigi Kodukaitse ülemale kindralmajor Jan Steinberg Norgaardile tulemusliku koostöö eest Kaitseliidu arendamisel.
„Eesti on üks väheseid riike, kes teadvustab Kaitseliidu sarnase vabatahtliku organisatsiooni kaitsealast olulisust,“ ütles kindralmajor Norgaard. „Kui varem aitasime meie Kaitseliitu, siis nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et me abistame üksteist vastastikku. Meie koostöö eesmärk on üksteiselt õppimine, üksteise abistamine ja parima väljaõppe tagamine.“
Kindralmajor Norgaard on alates 2005. aastast Taani Kuningriigi Kodukaitse ülem. Selle aja jooksul on ta aidanud kaasa Kaitseliidu Kooli tegevuse arendamisele ja Kaitseliidu vabatahtlike juhtide koolitusprogrammi sisseseadmisele. Tänu temale on Kaitseliit Skandinaaviamaade foorumis, mille kaudu toimub infovahetus organisatsiooni arengu tagamiseks. Norgaardi eestvedamisel on Taani Kodukaitse abistanud Kaitseliitu ka käsitulirelvade laskemoonaga, üksuste individuaal- ja üksusevarustusega ja transpordivahenditega mobiilsusvõimekuse suurendamiseks.
Taani Kodukaitse on üks Kaitseliidu olulisematest välispartneritest, kelle toel on arendatud Kaitseliidus läbiviidavate kursuste väljaõppemetoodikat, koolitatud instruktoreid, täiendatud väljaõppe materiaaltehnilist baasi. Kaitseliidu liikmed on regulaarselt käinud teadmisi ja kogemusi omandamas Taani Kodukaitse poolt korraldatud kursustel ja organisatsioonide vahelistel ühisüritustel. Taani Kodukaitse panus Kaitseliidu arengusse on olnud tähelepanuväärne enam kui kümne viimase aasta jooksul.
Kindralmajor Norgaardi on 2006. aastal autasustatud Kaitseliidu II klassi Valge Ristiga.
-
Vabatahtlikud reservohvitserid said kätte auastmedTäna, 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.
„Reservohvitser on kahekordne kodanik, sest ta täidab oma kohustusi olles kodanik ja täidab ka oma kohustusi teenides riiki ohvitserina,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Teie võtsite endale kohustuse kaitsta Eesti riiki see tahe hoiab meie riiki tugevana.“
Brigaadikindral Saar tõstis esile reservohvitseride tahet õppida ja areneda koos kaitseväega.
„Ohvitseri identiteedi peasümboliks on au ning isamaa vabatahtlik ja tingimusteta teenimine, “ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek. „Võidelge igal ajal ja igal pool julgelt, ärge mitte kunagi lahkuge oma väe ja lippude juurest.“
Neljast etapist koosnenud kaheksanädalase reservohvitseride baaskursuse põhieesmärgiks oli anda reservväelastele sõjaväelisi teadmisi ja oskuseid sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid.
Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus korraldati Kaitseväe Võru Lahingukoolis läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe juhataja: rahvuslik ohvitserikorpus hakkab välja kujunemaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna Laidoneri muuseumis üle vanemohvitseride auastmed ning kaitseväe teenetemärgid.
„Täna saavad kolonelleitnandi auastmed kätte esimesed ohvitserid, kes alustasid oma sõjalist haridusteed üheksakümnendate alguses Riigikaitseakadeemias. Majori auastme saavad esimesed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhikursuse ja keskastme kursuse lõpetanud ohvitserid.,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots. „Meie rahvuslik ohvitserikorpus hakkab välja kujunema. Teie olete oma teenistuse läbinud Eesti kaitseväes, alates ajateenistusest, sõjakoolist ja rühmaülema ametikohast. Tänaseks olete jõudnud väga vastutusrikastele ametikohtadele, teie õlul on meie riigikaitse ja riigi turvalisus.“
Vabariigi President ülendas 14 ohvitseri auastmesse kolonelleitnant ja kaks auastmesse kaptenleitnant. Teiste seas said auastme kolonelleitnant Põhja Kaitseringkonna ülem Rene Brus, Scoutspataljoni ülem Vahur Karus ja Kalevi jalaväepataljoni ülem Margus Koplimägi. Ennetähtaegselt ülendati kolonelleitnandiks Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülem Eero Rebo.
Majori auastmesse ülendas president kokku 22 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse ühe mereväelase. Teiste seas said majori auastme Viru jalaväepataljoni uus ülem Janno Märk ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor Raigo Paimla.
Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväelasi, reservväelasi ja riigiametnikke kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe teenetemärgiga panuse eest kaitseväe arengusse ja kaitseväe eriteeneteristiga. Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest sai Afganistanis jalaväekompanii Estcoy-7 ülemana teeninud major Raigo Paimla. Kaitseväe teenetemärgid panuse eest kaitseväe arengusse said vanemleitnant Ingrid Mühling Kaitseväe Peastaabist, Teet Seene Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja Peeter Tulviste Tartu Ülikoolist.
-
Sõjaväelogistikud korraldavad rahvaspordiürituseTäna kell 10 algab Männikul Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni korraldatud „Day Run“ rännak.
„Day Run“ on CISM-i (Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu) algatusel juba viiendat korda korraldatav sümboolselt kõiki maailma jõustruktuure ühendav rahvaspordiüritus. Traditsiooniliselt võivad osalejad valida, millises tempos ja võistlusvormis soovivad distantsi läbida.
„Tahame luua eeldused, et „Day Run“-ist kujuneks kaitseväes traditsioon. Samuti peame oluliseks läbi sportlik-seltskondliku ühistegevuse tugevdada nii sõjaväelogistikute meeskonnavaimu kui ka kõigi kaitsetahteliste kodanike ühtekuuluvustunnet,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ülema kohusetäitja kapten Marek Sügis.
Tänasel „Day Run´il “ osalejad läbivad ligikaudu 15-kilomeetrise distantsi. Selle aasta “Day Run” ettevõtmisele on kutsutud osalema Kaitseväe Peastaap, Maaväe Staap, Piirivalveamet, Lennubaas, Merevägi, Vahipataljon, Staabi- ja Sidepataljon, Eesti Reservohvitseride Kogu, Sõjaväepolitsei, Kaitseliit, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Saksa Gümnaasium, Ehte Gümnaasium ning Tallinna Humanitaargümnaasium. Samuti võivad üritusel osaleda kõik ülejäänud soovijad.
Eestis korraldatakse „Day Run“-i teist korda. Eelmisel aastal Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni korraldatud rahvaspordiüritusest võttis osa ligikaudu paarsada inimest.
2009. aastal korraldati „Day Run“ enam kui 42 riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Iraanis, Kreekas, Luksemburgis, Lätis, Rumeenias, Pakistanis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Tais, Tšiilis, Sloveenias, Šveitsis, Türgis, Togos, Venetsueelas. Läinud aastal osales üle maailma „Day Run“-il 300000 inimest. CISM on võtnud oma eesmärgiks ühendada sellel päeval enam kui 19 miljonit sõjaväelast.
-
Õhutõrje reservõppekogunemisel osaleb oodatust rohkem reservväelasiReservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.
Täna viiakse keskpolügoonil läbi lahinglaskmised eri tüüpi sihtmärkidele ja täidetakse püstitatud taktikaline ülesanne. Seni on reservüksuse juhtkond värskendanud reakoosseisu teadmisi ja oskusi meeskonna- ja rühmataktikas.
„Vaatamata sellele, et reservväelased teenisid aega aastaid tagasi, pole nende põhiteadmised ja –oskused oluliselt vähenenud,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu. „Seda tõestasid ka eelmisel nädalal Nõval Liivase rannal toimunud laskmised, kus õhusihtmärkideks olid väikesed mudellennukid. Nii väikese lennuki tabamist võiks nimetada õnnelikuks juhuseks. Et aga tabatud sai kaht lennukit, võib kindlusega öelda, et reservväelaste väljaõppetase on õnnefaktorist sõltumata kõrge.“
Lisaks reservväelaste headele laskeoskustele näitasid Nõval toimunud lahinglaskmised ka seda, et kaitsevägi suudab isegi looduskaitsealal tegutseda keskkonnale mõju avaldamata.
Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.
Õhutõrjujate reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.
-
Estcoy-9 teeb suuroperatsioonil koostööd Afganistani kompaniigaJalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.
„Fakt, et meile on antud tugevduseks terve Afganistani kompanii on äärmiselt positiivne, siiani on meie üksuste juurde liigendatud märgatavalt väiksemaid üksuseid, kes pidevalt vajasid juhendamist,“ ütles Estcoy-9 ülem major Sergei Guselnikov. „See näitab, et Afganistani armee on järjest enam kasvamas jõuks, mis suudab võidelda meiega võrdväärse partnerina. Samas on see kindlasti väljakutse, sest nüüd peame leidma partneritega konsensuse, mitte jagama korraldusi,“ lisas major Guselnikov.
Eesti üksustel ei ole oma teenistuse jooksul veel kunagi varem olnud koostööd nii suure ANA üksusega. Senised ühispatrullid eelmistel Eesti jalaväekompaniidel on olnud kuni rühma suuruste üksustega. Estcoy-9 hindab väga sellist partnerit, kes saab Eesti kaitseväelastele veel rohkem õpetada kohalike olude hindamist ja kohalikega suhtlemist. Sellelaadne partnerlus on ainulahendus saavutamaks tulevikus püstitatud eesmärke, kuna NATO üksused ei saa lahkuda enne, kui Afganistani julgeolekujõud on vastutuse jätkusuutlikult üle võtnud.
Eriti soojalt ongi kohalik elanikkond vastu võtnud just Afganistani üksuse saabumise piirkonda, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja traditsioone ning suudab külaelanikega luua parema kontakti.
Lisaks külade puhastamisele vastase võitlejatest on Estcoy-9 kontrollinud ja puhastanud teed improviseeritud lõhkekehadest, et tagada külaelanike ohutu liikumine. Külaelanikega on korraldatud kokkusaamisi (shurasid), et selgitada kohalikele käimasoleva operatsiooni eesmärke – Afganistani valitsuse soovi ja suutlikust võtta üle vastutus julgeoleku eest kogu riigi territooriumil.
Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.
Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.