Uudised
-
Estcoy-9 teeb suuroperatsioonil koostööd Afganistani kompaniigaJalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.
„Fakt, et meile on antud tugevduseks terve Afganistani kompanii on äärmiselt positiivne, siiani on meie üksuste juurde liigendatud märgatavalt väiksemaid üksuseid, kes pidevalt vajasid juhendamist,“ ütles Estcoy-9 ülem major Sergei Guselnikov. „See näitab, et Afganistani armee on järjest enam kasvamas jõuks, mis suudab võidelda meiega võrdväärse partnerina. Samas on see kindlasti väljakutse, sest nüüd peame leidma partneritega konsensuse, mitte jagama korraldusi,“ lisas major Guselnikov.
Eesti üksustel ei ole oma teenistuse jooksul veel kunagi varem olnud koostööd nii suure ANA üksusega. Senised ühispatrullid eelmistel Eesti jalaväekompaniidel on olnud kuni rühma suuruste üksustega. Estcoy-9 hindab väga sellist partnerit, kes saab Eesti kaitseväelastele veel rohkem õpetada kohalike olude hindamist ja kohalikega suhtlemist. Sellelaadne partnerlus on ainulahendus saavutamaks tulevikus püstitatud eesmärke, kuna NATO üksused ei saa lahkuda enne, kui Afganistani julgeolekujõud on vastutuse jätkusuutlikult üle võtnud.
Eriti soojalt ongi kohalik elanikkond vastu võtnud just Afganistani üksuse saabumise piirkonda, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja traditsioone ning suudab külaelanikega luua parema kontakti.
Lisaks külade puhastamisele vastase võitlejatest on Estcoy-9 kontrollinud ja puhastanud teed improviseeritud lõhkekehadest, et tagada külaelanike ohutu liikumine. Külaelanikega on korraldatud kokkusaamisi (shurasid), et selgitada kohalikele käimasoleva operatsiooni eesmärke – Afganistani valitsuse soovi ja suutlikust võtta üle vastutus julgeoleku eest kogu riigi territooriumil.
Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.
Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Vancouveri taliolümpiamängudel osaleb kolm kaitseväelastEesti aja järgi laupäeva varahommikul Vancouveris algavatel XXI taliolümpiamängudel osaleb ka kolm kaitseväelast Staabi- ja Sidepataljonist.
Kaitseväe spordirühma kuuluvad sportlased kapral Indrek Tobreluts ja nooremseersant Kauri Kõiv esindavad Eesti olümpiakoondist meeste laskesuusatamises. Kapral Eveli Saue võistleb olümpial naiste laskesuusatamises.
Kapral Saue alustab võistlust laupäeval, 13. veebruaril Eesti aja järgi 22.45, kui algab naiste laskesuusatamise sprindi 7,5 km võistlus. Kapral Tobreluts ja nooremseersant Kõiv astuvad võistlustulle meeste laskesuusatamise 10 km sprindis pühapäeval, 14. veebruaril Eesti aja järgi kell 21.20. Mõlema ala ülekannet on võimalik näha ETV-st.
-
Reservväelased näitasid Nõva laskmistel kõrget tasetTäna toimusid Nõval Liivase rannal proovilaskmised 23mm õhutõrjekahuritest, mille käigus viidi läbi ka müra- ja linnustiku-uuringud laskmiste võimelike mõjude hindamiseks.
Laskmised toimusid Õhutõrjepataljoni kahuripatarei õppekogunemise raames ning tegemist oli esimese korraga, mil õhutõrjujad said Eestis lasta õhusihtmärke oma põhirelvast.
Laskmiste käigus viisid Akukon OY spetsialistid läbi vajalikud müra- ja vibratsiooni-uuringud ning linnustikuekspert Tiit Randla linnustikuseire. Uuringute tulemused selguvad märtsi lõpuks ning avalikustatakse Kaitseministeeriumi kodulehel.
Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu sõnul möödusid lahinglaskmised üle ootuste hästi. „Alles viiendat päeva õppekogunemisel osalevad reservväelased hävitasid päeva jooksul kaks raadio teel juhitavat sihtmärki, mis on üllatavalt hea tulemus. See näitab, et aastate eest õpitud teadmised ja oskused on meestel suurepäraselt säilinud,“ sõnas major Tikerpuu.
Õhutõrjujate õppekogunemist külastas kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli, kes tutvus laskmiste käiguga ning vestles reservväelastega. „Usun, et ka õppust külastanud kohalikud elanikud mõistsid, et lahinglaskmised on vajalikud Eesti kaitsevõime arenguks, kuid ei mõjuta samas eriliselt ei loodust ega elukeskkonda,“ ütles brigaadikindral Väli, kelle maakodu asub Nõva vallas.
Proovilaskmised toimusid 2007. aastal käivitatud programmi raames, millega Kaitseministeerium ja kaitsevägi otsivad Eesti rannikul sobilikke asukohti merele suunatud õhutõrje- ja suurtükiväelaskmiste tarbeks, mis on hädavajalikud kaitseväelaste normaalseks väljaõppeks.
Lisaks Nõvale viiakse lähi-aastatel sarnased proovilaskmised ja keskkonnamõõtmised läbi ka teistes tulevaste harjutusalade võimalikes asupaikades. Seejärel valivad Kaitseministeerium ja Keskkonnaamet koostöös kohalike omavalitsustega välja sobivaimad asukohad, mida kaitsevägi hakkaks kasutama kokku mõnel talvepäeval aastas.
Proovilaskmised toimusid Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse loal ning kooskõlastati Nõva vallavalitsusega. Samuti sõlmis Kaitseministeerium Nõva vallaga proovilaskmiste läbiviimiseks heade kavatsuste kokkuleppe, mis paneb paika Kaitseministeeriumi ja kaitseväe kohustused.
Pilte Nõval toimunud laskmistest leiab kaitseväe peastaabi pildigaleriis
-
Kaitseväe juhataja andis allohvitseridele auastmeidKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ülendas oma 10. veebruari käskkirjaga auastet 117-l allohvitseril.
„Tuleb tähele panna, et alates eelmise aasta lõpust kehtivad allohvitseridele uued auastme vanused. Nooremveebli auastme vanus on minimaalselt 4 aastat, veebli auastme minimaalselt 6 aastat ja vanemveebli auastme 8 aastat,“ ütles Maaväe allohvitseride foorumi esindaja staabiveebel Gaido Nurmsalu. „Lisaks tuleb arvesse võtta, et täna saab auastmes ülendamine toimuda ainult vabade ametikohtade olemasolul ja iga inimese puhul jälgitakse tema vastamist esitatud kriteeriumitele väga täpselt,“ lisas staabiveebel Nurmsalu.
Vanemallohvitseridest said staabiveebli auastme üks kaitseväelane, vanemveebli auastme 20 kaitseväelast, veebli auastme 17 kaitseväelast ja nooremveebli auastme 16 kaitseväelast.
Nooremallohvitseridest said vanemseersandi auastme 15 kaitseväelast, auastme vanemmaat 2 kaitseväelast, seersandi auastme 39 kaitseväelast, auastme maat 4 kaitseväelast ja nooremseersandi auastme 3 kaitseväelast.
Allohvitseride auastme komisjoni kuuluvad esindajad igast väeliigist, Kaitseväe Peastaabi personaliosakonnast, Kaitseväe Võru Lahingukoolist ja Kaitseliidust. Komisjoni juhib Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna esindaja.
-
Vabariigi President andis auastmeidVabariigi President ülendas oma 9. veebruari käskkirjaga auastet 145 kaitseväelasel, kaitseliitlasel ja reservväelasel.
President ülendas 14 kaitseväelast auastmesse kolonelleitnant ja kaks auastmesse kaptenleitnant. Teiste seas said auastme kolonelleitnant Põhja Kaitseringkonna ülem Rene Brus, Scoutspataljoni ülem Vahur Karus, Kalevi jalaväepataljoni ülem Margus Koplimägi ja Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülem Eero Rebo.
Majori auastmesse ülendas President kokku 22 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse ühe mereväelase. Teiste seas sai majori auastme Viru jalaväepataljoni uus ülem Janno Märk.
Traditsiooniliselt annab vanemohvitseride auastmed üle kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Üleandmistseremoonia viiakse läbi Eesti Sõjamuuseumis.
Vabariigi Presidendi käskkiri number 105:
kolonelleitnant
Rene Brus
Andres Hairk
Vahur Karus
Aivar Kokka
Margus Kirsimäe
Margus Koplimägi
Artur Lillenurm
Marek Metsma
Kristjan Moora
Eero Rebo
Kalle Teras
Aivar Toom
Gert Treu
Mart Vendla
kaptenleitnant
Peeter Ivask
Sten Sepper
major
Neeme Brus
Iivo Heilo
Ülo Isberg
Viktor Kalnitski
Kristjan Kaskman
Kuldar Kesküla
Arno Kruusmann
Leo Käige
Raul Kütt
Vallo Laul
Ilmar Lepik
Kurmo Meister
Andrus Merilo
Tõnu Miil
Janno Märk
Eero Neemla
Raivo Nikiforov
Madis Nõmme
Raigo Paimla
Jaak Ustal
Ahti Varblane
Marek Värk
kaptenmajor
Kalev Konso
kapten
Vladislav Belov
Andres Blank
Meelis Jõemaa
Anneli Kajamaa
Erki Kala
Kaido Kivistik
Veiko Koppel
Kristjan Kostabi
Karol Kõrm
Marek Leiner
Tanel Lelov
Rene Lepik
Meelis Linnas
Tõnis Metjer
Janek Männik
Priit Pikner
Raigo Puusepp
Roland Rannus
Ranno Raudsik
Mika Raudvassar
Aarne Salo
Mati Sikk
Andres Sild
Mart Sirel
Andres Soikka
Tõnis Sõnum
Janel Säkk
Anri Šaduro
Andres Torilo
Ivar Värk
Erkki Õljas
vanemleitnant
Tarmo Kalme
Meelis Lusti
Janek Naur
Gert Soomsalu
Deniss Tulin
leitnant
Rivo Aavel
Tarmo Aia
Veiko Dieves
Ingrid Heinaru
Argo Jõesaar
Tanel Järvet
Arvo Kaljapulk
Peeter Kallas
Margus Kallo
Kalle Kalme
Meelis Kants
Tanel Kapper
Karmo Kiilmann
Dmitri Kondratenko
Olari Koppel
Vladimir Kuznetsov
Ken Kärg
Meelis Kütt
Taavi Liias
Hannes Liim
Aleksandr Lupanov
Janar Pekarev
Maarja Prisko
Ivo Reimann
Rainer Ruttu
Siim Saavaste
Anna Sedõševa
Mihkel Sein
Andri Šitov
Andrus Tamberg
Jaan Tross
Hare Unt
Margit Vaarma
Uko Valtenberg
Mirko Volmer
nooremleitnant
Eduard Aan
Sven Arendi
Toomas Karting
Romes Kera
Margus Klais
Leo Lillemets
Elmo Mölder
Janar Ots
Alar Nigul
Rannar Pärn
Hardi Rehkalt
Janno Remmelgas
Anto Rull
Jaanus Tallo
lipnik
Olev Aarma
Andres Alver
Sven Aunaste
Igor Berjozkin
Raul Ermel
Koit Kaskel
Kert Kotkas
Peeter Kuimet
Maiko Markus
Tambet Mägi
Martin Mändla
Toomas Nigola
Tanel Nuut
Andrei Ovsjankin
Enrico Palm
Uku-Mats Peedosk
Sven Pärand
Kadi Salu
Rain Urbsalu
Erki Uustalu
Margus Värav
-
Luurerühm Estrif-6 jõuab EestisseTäna pärastlõunal jõuavad kodumaale pool aastat Kosovos teeninud luurerühma Estrif-6 kaitseväelased. Estrif-6 oli viimane Eesti üksus NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos.
„Olukord Kosovo Vabariigis on võrreldes eelnevate aastatega stabiliseerunud,“ ütles Estrif-6 ülem leitnant Hare Unt. „Kuna ESTRIF-6 jääb viimaseks Eesti üksuseks Kosovos, loodame, et eestlasi jäädakse siin mäletama hea sõnaga,“ lisas leitnant Unt.
Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif-6 teenis Põhja-Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates eelmise aasta augustist. Poole-aastase missiooni jooksul olid rühma ülesanneteks luurepatrullid ja läbiotsimised ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid 8. veebruaril Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s korraldatud pidulikul lipulangetamistseremoonial Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist. Mitmeotstarbelised sõjaväepolitseirühmad Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 osalesid Kosovos NATO rahutagamisoperatsioonil Itaalia sõjaväepolitsei koosseisus 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Balti luureeskadronid Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonidel 2003. aasta märtsist kuni 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühmad Estrif-1 kuni Estrif-6 osalesid Kosovos 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini.
Tänaseks on Kosovos teeninud 773 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväge jääb Kosovosse esindama allohvitser KFORi peakorteris Pristinas.
-
Viimane Eesti luurerühm jõudis Kosovost kojuTäna pärastlõunal jõudis kodumaale pool aastat Kosovos teeninud luurerühm Estrif-6, mis oli viimane Eesti üksus NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos.
„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“
Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif-6 teenis Põhja-Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates eelmise aasta augustist. Poole-aastase missiooni jooksul olid rühma ülesanneteks luurepatrullid ja läbiotsimised ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid 8. veebruaril Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s korraldatud pidulikul lipulangetamistseremoonial Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist. Mitmeotstarbelised sõjaväepolitseirühmad Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 osalesid Kosovos NATO rahutagamisoperatsioonil Itaalia karabinjeeride juhitud rahvusvahelise eriotstarbelise üksuse koosseisus (Multinational Specialized Unit) koosseisus 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Balti luureeskadronid Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonidel 2003. aasta märtsist kuni 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühmad Estrif-1 kuni Estrif-6 osalesid Kosovos 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini.
Tänaseks on Kosovos teeninud peaaegu 800 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväge jääb Kosovosse esindama allohvitser KFORi peakorteris Pristinas. -
Reservõhutõrjujad alustasid õppekogunemise teist etappiEsmaspäeval liitusid eelmisel nädalal Kirde Kaitseringkonnas alanud õhutõrje kahuripatarei õppekogunemisega allohvitserid ning autojuhid.
„Nädal tagasi õppust alustanud ohvitserid on laengut täis, et teiega edasi tormata. Ärge neist maha jääge,“ soovis esmaspäeval reservväelastele Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.
Üks reservohvitseridest on nooremleitnant Jan Lukk, kellel on ajateenistusest möödas mitu aastat.
„Tänu sellele, et peale ajateenistust astusin Kaitseliitu, on mul põhioskused meeles, paljudel teistel aga mitte,“ ütles Lukk. „Õppus ja sinna kutsutud reservväelaste tahe võimaldavad aastatega tekkinud lünkadest lahti saada. Seda enam, et tänavuse õppekogunemise õnnestumise eest vastutavad suures osas reservohvitserid ja allohvitserid ise – just nemad viivad läbi tunde ning taktikalist harjutust.”
Lisaks ajateenistuses omandatud oskuste värskendamisele annavad reservõppekogunemised reservväelastele ka võimaluse auastmeredelil tõusta.
„Iga reamees saab siin tõestada, et ta on väärt rohkemat, et tal on aeg kapraliks saada,“ ütles Tikerpuu.
Sel reedel viivad õhutõrjujad läbi lahinglaskmised, mille raames saavad õhutõrjujad esimest korda pataljoni ajaloos lasta oma põhirelvast õhusihtmärke Eesti territooriumil. Õppekogunemisel osalevad reservväelased lasevad õhutõrjekahurist ZU-23.
„Meie eesmärk pole pelgalt võimalikult palju lendavaid sihtmärke puruks lasta. Sama tähtis on jätta harjutusala endast maha sellisena, nagu ta enne meie tulekut oli, tõestamaks, et kaitseväelaste oskuste lihvimine ei jäta loodusele jälgi,“ ütles Tikerpuu.
Reservõhutõrjujate õppekogunemine on jagatud kolme etappi. Esimesel veebruaril algas õppus reservohvitserile, eile liitusid nendega allohvitserid ja autojuhid ning tuleval pühapäeval algab õppekogunemise kolmas etapp, kui oma kaasvõitlejatega liitub kahuripatarei põhikoosseis.
Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus. -
1. Jalaväebrigaad osaleb Taani Diviisi õppepäevadel9.-12. veebruarini osaleb 1. Jalaväebrigaad Taani Kuningriigis Oksboeli lähistel õppepäevadel nimega „Stuper Errant Knight“.
Taanlaste korraldatud õppepäevadel osalevad erinevad Taani Diviisi koosseisu kuuluvad üksused. Õppepäevade jooksul keskendutakse brigaadi tasemel operatsioonide planeerimisele ja vahejuhtumite lahendamisele.
Õppepäevade eesmärk on treenida brigaadiülemate ja staapide planeerimis- ja juhtimisprotseduure, et tõsta nende professionaalsuse taset.
Õppepäevade perioodiks on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu liidetud ka Kaitseväe Peastaabi ja Kirde Kaitseringkonna kaitseväelasi. Eestist osaleb õppepäevadel kokku 21 kaitseväelast.
1. Jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani Diviisiga alates eelmise aasta 18. augustist. Kolmepoolse väljaõppealase integreerimisprotsessi eesmärgiks on osalevate riikide staapide ja üksuste vahel täieliku koostöövõime saavutamine ühisoperatsioonide elluviimiseks.
Taani Diviis (taani k. Danske Division) on Taani maaväe suurim väekoondis ning on üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Taani Diviisi staap moodustab 2010. aastal NATO reageerimisüksuse NRF-14 juhtimiselemendi, mille koosseisu kuulub ka Balti riikide ühine jalaväepataljon. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani Diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad „Raudhunt“.
-
Viru jalaväepataljon saab uue ülemaMajor Urmet Reimann annab täna Jõhvis pidulikul rivistusel kapten Janno Märgile üle Viru jalaväepataljoni lipu.
„Tegemist on tõsise väljakutsega – tuleb hoida ja edasi arendada Viru jalaväepataljoni väljaõppe kvaliteeti,“ ütles värske Viru jalaväepataljoni ülem kapten Janno Märk.
Seni Viru pataljoni juhtinud major Urmet Reimann asub teenistusse Maaväe Staapi väljaõppeosakonda.
Kapten Janno Märk on kaitseväega seotud alates 1995. aastast. Kapten Märk on teeninud Scoutspataljonis ja Rahuoperatsioonide Keskuses erinevatel ametikohtadel, alates rühmaülemast kuni staabiülemani. Ta oli 2004 aastal jalaväerühma ESTPLA-9 rühmaülem ja 2009 aastal Eesti kontingendi ülem Afganistanis. Kapten Janno Märk on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhi- ja keskastme kursused ning tal on magistrikraad sõjaväelise juhtimise erialal.
Viru jalaväepataljon õpetab sõdureid välja peamiselt kahel suunal: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne.) ning tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.