Uudised
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Euroopa vägede juhi vahetustseremoonial
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb täna, 2. juunil Belgias Monsis NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) vahetustseremoonial.
Tseremoonial annab senine ülemjuhataja kindral John Craddock Euroopa liitlasvägede juhtimise üle admiral James G. Stavridisele.
Tseremoonial osalevad NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, liitlasvägede kaitsevägede juhid, kõrgemad ohvitserid ja diplomaadid.
Ametist lahkuv kindral Craddock külastas Eestit 2007. aasta oktoobris.
Kindralleitnant Laaneots saabub tagasi Eestisse täna õhtul. -
Scoutspataljoni uueks ülemaks sai major Vahur Karus
Alates tänasest juhib Scoutspataljoni major Vahur Karus.
„ Püüan hoida Scoutspataljoni välisoperatsioonidel kinnitust saanud kõrget taset ja arendada pataljoni kui tervikut. Hindan skautide ennastsalgavat ja professionaalset teenistust kõrgelt,“ ütles major Vahur Karus.
„Jään mõtetes nendega, kes on kaotanud lähedase või tervise seal, kus meie sõdurid võitlevad. Neile, kes jätkavad, soovin, et lisaks eeskujulikule väljaõppele oleks neil ka piisavalt sõduriõnne,“ ütles Scoutspataljoni senine ülem major Aivar Kokka.
Major Karus teenib kaitseväes alates 1994. aastast. Ta on saanud sõjalise väljaõppe Rootsi Kuningriigis, kus on lõpetanud jalaväeohvitseride kooli, kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseride kursuse Maavägede Lahingukoolis ning vanemstaabiohvitseride kursuse ja kindralstaabi kursuse Rootsi Riigikaitse kolledzis.
Major Karus on teeninud 2007.aastal Eesti kontingendi ülemana Afganistanis, 2003. aastal juhtis ta välisoperatsioonil Kosovos sõjaväepolitsei rühma Estpatrol-7.
Ta on teeninud Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE) vanemstaabiohvitserina, Scoutspataljoni staabiülemana ja Pärnu Üksik-jalaväekompaniis erinevatel ametikohtadel.
Scoutspataljoni senine ülem major Aivar Kokka jätkab teenistust Maaväe Staabi operatiivosakonnas.
Scoutspataljon on professionaalne, kõrge valmidusastme ja kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mille baasil komplekteeritakse enamik Eesti välisoperatsioone. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29. märtsil 2001. aastal Balti Pataljoni Eesti kontingendi baasil, pataljoni eelkäijaks on Vabadussõja käigus 1918.aastal loodud samanimeline üksus. Scoutspataljon allub 1. Jalaväebrigaadile.
-
Kutsealused asuvad teenistusseSel nädalal asub kaitseväes teenistusse 1200 uut kutsealust.
Vastavalt kaitseministri määrusele asub kõige rohkem uusi kutsealuseid aega teenima Kirde Kaitseringkonda, Kuperjanovi jalaväepataljoni ning Viru jalaväepataljoni, kus asub aega teenima vastavalt 363, 336, ja 138 kutsealust.
Vahipataljonis hakkab aega teenima 119, Logistikakeskuse Logistikapataljonis 102, mereväebaasis 78 ning sidepataljonis 64 noormeest.
“Loodame, et iga ajateenija võtab oma teenistusajast maksimaalse nii õppimisel, enda proovilepanekul ja füüsilisel arendamisel kui ka teiste ajateenijate seast uute sõprade leidmisel,” ütles Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljoni ülema kohusetäitja kapten Marek Sügis.
Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljonis kestab ajateenistus kokku 11 kuud, mille jooksul antakse värskele kaitseväelasele üksikvõitlejale vajalikud teadmised ja oskused. Pärast sõduri baaskursuse läbimist on sõltuvalt eelneva teenistuse edukusest ajateenijatel võimalik jätkata õppimist jaoülemaks või läbida autojuhi C ja E või C ja D kategooria kursus.
Suvine ajateenistusse kutsumine on selle aasta suurim. Eelmised ajateenijad asusid teenima selle aasta jaanuaris, järgmine kord kutsutakse kutsealuseid teenistusse septembri lõpus.
-
Vahipataljoni uus ülem on major Toomas VäliTäna Tallinnas Vahipataljonis korraldatud pidulikul rivistusel võttis major Toomas Väli seniselt ülemalt major Rasmus Lippurilt üle Vahipataljoni ülema ametikoha.
Pidulikul rivistusel viibis kohal kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras, kes oli aastatel 1998 – 2000 Vahipataljoni ülem. Rivistuse võttis vastu Põhja Kaitseringkonna ülem kolonel Albert Helme.
„Vahipataljonil on kaks suurt ülesannet – pataljoni aukompanii on riigi visiitkaart, kes kohtub esimesena Eestisse saabuvate kõrgete väliskülalistega, samuti on Vahipataljoni ülesandeks õpetada välja sõjaaja üksusi. Nende kaalukate ülesannete täitmiseks on olulised tugev meeskond ja toetumine kaitseväe põhiväärtustele – aususele, ustavusele, distsipliinile ja õppimisele,“ ütles major Väli.
„Vahipataljoni sõdurid on tõestanud iga-aastasel suurõppusel Kevadtorm, et pataljonis antav väljaõpe on heal tasemel. Keegi ei kujuta ette suuri õppusi ilma Vahipataljonis ette valmistatud sõjaväepolitsei üksusteta, ükski riigile oluline inimene ei tule ega lahku Eestist ilma presidendi kaardiväe sõdurite auavaldusteta,“ kinnitas lahkuv Vahipataljoni ülem major Rasmus Lippur.
Major Toomas Väli läbis ajateenistuse 1992-1993 Kuperjanovi pataljonis, lõpetas 1995 aastal Soome Maakaitsekõrgkooli Kadetikooli, 2001.aastal sama kooli sõjaaja pataljoniülema kursuse nr 10 ja 2003.a aastal vanemstaabiohvitserikursused. Major Väli on teeninud Üksik-Raadiotehnilises Õhukaitsepataljonis, Kaitseliidus ja Kaitseväe Peastaabis.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste välja õpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, valvab Presidendi Kantselei hoonet ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Kõrgemas Sõjakoolis algab dokumentide vastuvõtt
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool võtab alates tänasest vastu sisseastumisdokumente. Dokumentide vastuvõtt kestab 25.juunist 10.juulini, kandidaadid saavad sooritada sisseastumiskatseid 20.- 24.juulini.
Sisseastumisel arvestatakse eesti keele ja matemaatika või füüsika riigieksamite tulemusi. Lisaks peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, kutsesobivusvestluse ja füüsilised katsed. Õpingute ajal on kadettidele tagatud tasuta majutus, õppematerjalid ja –vahendid, riietus ja arstiabi, sh ka hambaravi.
Sel aastal heaks kiidetud seadusemuudatus võimaldab soovijatel kandideerida kohe peale keskkooli, enne ajateenistust. Õppekohale immatrikuleerimisel on endiselt oluline ajateenistuse läbimine. Ajateenistuse mitteläbinud noored, kes soovivad alustada õpinguid sõjakoolis, peavad pöörduma Kaitseressursside Ametisse, kellega koostöös kutsutakse kandidaat ajateenistusse. Praeguseks on oma soovist sooritada sisseastumiskatsed enne ajateenistust Kaitseressursside Ametile teada andnud ligi 60 noort.
Samuti on kaotatud KVÜÕA-sse kandideerimisel varem kehtinud vanusepiirang.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja keskastmekursuse lõpetajad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Rakenduskõrghariduse tasemel e põhikursusel on võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund. Maaväe õppesuuna valijad saavad teha valiku jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri ja suurtüki eriala vahel. Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele maaväe ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Õhuväe õppesuuna valinud spetsialiseeruvad lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Kolme ja poole aastase õppe läbinud õhuväe ohvitserid alustavad teenistust õhuväes. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Magistriõppesse kandideerimisel on vajalik kõrgharidus, omandatud sõjalise hariduse 1.aste või sellega võrdsustatud väljaõpe ning eelnev teenistus kaitseväes. Magistriõppe õppurid saavad kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Kõrgema Sõjakooli vastuvõtutingimuste ning katsetega on võimalik tutvuda sõjakooli kodulehel http://www.ksk.edu.ee/est/Sisseastujale -
Eesti kaitseväelased Afganistanis ja Kosovos tähistasid Võidupüha
Eesti kontingent Afganistanis korraldas eile Võidupüha puhul Helmandi provintsis patrullbaasis Pimon piduliku rivistuse.
Rivistusel mälestati langenud Eesti kaitseväelasi, loeti ette Kaitseväe juhataja tervitus ja autasustati parimaid võitlejaid.
„Eesti iseseisvuse nimel peame olema valmis tooma ka kõige kallimaid ohvreid. 90 aastat jooksul, mis lahutavad meid Võnnu lahingust pole seetõttu palju muutunud - Eesti riigi eest seismine oli nii meie kui meie vaarisade ülesanne,” ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis major Janno Märk.
Pühademeeleolu aitasid luua Aegviidu Põhikooli õpilaste saadetud jaanipäeva-teemalised joonistused ja logistikute abiga hangitud tavapärasest pidulikum peoroog. Eile õhtul tegid jalaväekompanii ESTCOY-8 ja logistilise toetuselemendi NSE-7 võitlejad jaanilõket.
Eesti luurerühm Kosovos ESTRIF-5 tähistas Võidupüha piduliku rivistusega. Eesti kaitseväelased tähistasid koos Taani ja Prantsusmaa Kosovo kontingentide ja Euroopa Liidu missiooni EULEX esindajatega eile õhtul ka jaanilaupäeva. ESTRIF-5 teenib Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus. -
Võidupüha paraadi lõpetab kopterite ja hävitajate ülelend
Homme Jõgeval korraldatava Võidupüha paraadi lõpetab õhuväe ja piirivalve helikopterite ning Tšehhi ja Ühendkuningriigi hävitajate ülelend.
Kell 12.30 lendavad üle Jõgeva kesklinna kaks õhuväe kopterit Robinson R44, üks Piirivalve Lennusalga kopter Augusta Westland AW139, kolm Leedus õhuturbe missioonil paiknevat Tsehhi hävituslennukit Gripen JAS39 ja kaks Briti hävitajat Tornado F3.
Ülelennu suund on läänest itta. Helikopterid lendavad üle paraadi 100m kõrgusel, hävitajad Gripen 200m ning hävitajad Tornado 300m kõrgusel.
Ühendkuningriigi 43. Hävituslennukite Eskadrilli kuuluvad hävitajad Tornado F3 saabusid Tallinna täna pärastlõunal, et osaleda homme Võidupüha paraadil. Tornado F3 on Briti hävituslennuk , mis võeti kasutusele 1986. aastal ja sai tuleristsed sai Lahesõjas. Lennuki maksimumkiirus on 2417 km/h, lennuki meeskond on kaheliikmeline.
Tšehhi hävitajad Gripen valvavad Balti riikide õhuruumi alates maikuust. Gripen on ehitatud Rootsis, hävitaja maksimaalne kiirus on 2130 km/h. -
Kaitsevägi sai juurde 42 vanemallohvitseriTäna, 22. juunil lõpetas Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursuse 42 värsket nooremveeblit. Vanemallohvitseridele andis sõjalise juhtimise eriala kutseõppetunnistused ja nooremveebli auastmed kätte lahingukooli ülem kapten Kaupo Kaiv.
„Ohvitser, kel pole kõrval kompetentset allohvitseri, ei jõuaks oma sõduritega kuigi kaugele. Vanemallohvitser täiendab ja toetab ohvitseri väljaõppe ja teenistuse läbiviimisel ja on oma isikuga sõduritele vahetuks eeskujuks,“ ütles lõpetajatele lahingukooli ülem kapten Kaupo Kaiv.
Järjekorras 34. vanemallohvitseride baaskursus algas möödunud aasta augustis. Pea 11 kuu jooksul õppisid tulevased vanemallohvitserid juhtimist, pedagoogikat, psühholoogia aluseid, taktikalisi teadmisi ja oskusi rühma tasemel, sõja- ja rahvusvahelist õigust, julgeoleku põhialused, täiendasid oma teadmisi relvaõppe- ja ohutuse alal ning süvendasid erialaseid oskusi õhuväe, jalaväe, logistika, suurtükiväe ja side valdkonnas.
Kursuse parim lõpetaja oli nooremveebel Viktor Bubnov Lääne Kaitseringkonnast, eraldi tunnustust vääris teadmiste ja kogemuste praktilise ühendamise eest nooremveebel Tarmo Tilling Kaitseväe Logistikakeskusest.
Nelikümmend kaks vanemallohvitseride kursuse lõpetajat jätkavad teenistust erinevates kaitseväe üksustes.
Järgmine vanemallohvitseride baaskursus algab 10. augustil. Kursuse sisseastumiskatsetele 4. augustil oodatakse Eesti kodanikke, kes on tegevteenistuses ja eelnevalt lõpetanud nooremallohvitseride kursuse.
-
Vilniuses korraldati Balti allohvitseride seminarVilniuses korraldati 15.-17. juunil esmakordselt Balti riikide allohvitseride seminar.
Eesti delegatsioon, staabiveebel Gaido Nurmsalu juhtimisel, oli kokku pandud Maaväe Allohvitseride Foorumi (MAF) baasil ja sinna kuulusid Maaväe struktuurüksuste esindajad ja Kaitseliidu ning Õhuväe esindaja.
Seminaril osales ka kohalolekuga Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkus, kes rõhutas oma kõnes allohvitseride rolli olulisust mistahes riigi kaitseväe efektiivses toimimises ning samuti toonitas ta Balti riikide allohvitserkonna koostöö vajalikkust.
Lisaks Leedu kaitseväe juhatajale osalesid seminaril külalistena ka ülemveeblid erinevatest NATO staapidest ning külalislektorid, kes andsid ülevaate allohvitserkonna olukorrast ja probleemidest erinevates NATO struktuurides ning värsket infot NATO operatsioonidest üldisemalt.
Seminari lõppedes konstateeriti vajadust regulaarsete Balti allohvitseride esindajate vaheliste töökohtumiste järele, kus oleks võimalik vahetada kogemusi ja informatsiooni ning tihendada sidemeid Balti partnerite vahel. Kõik seminaril osalenud osapooled jõudsid ühiselt veendumusele, et asetleidnud pilootkohtumine on oluline samm regionaalse koostöö arendamisel ning sagedusega üks kord aastas toimuvad seminarid teenivad pikas perspektiivis iga osaleva riigi kaitsevõime arengut ja koostöövõime kasvu.
Järgmine Balti allohvitseride foorum on planeeritud Lätis kevad/suvel 2010
-
Kaitseväe orkester sai juurde neli magistrikraadiga sõjaväemuusikut.
Kaitseväe orkester sai sel nädalavahetusel juurde neli magistrikraadiga sõjaväemuusikut.
Eesti muusikaakadeemiast said magistrikraadi veebel Meelika Mikson metsasarve erialal, veebel Alvar Mölder klarneti erialal, nooremveebel Lauri Kivil trompeti erialal ja nooremveebel Hardo Killing flöödi erialal.
“Sel aastal on kõik Muusikaakadeemia puhkpilliosakonna värsked magistrid kaitseväelased. Kaitseväe orkestri haridustase on kõrge - meil teenib seitse magistrit, enamikul sõjaväemuusikutest on kõrgharidus,” ütles kaitseväe orkestri peadirigent muusikadoktor kolonelleitnant Peeter Saan. “Kõik muusikud lõpetasid magistriõppe teenistuse kõrvalt. Veebel Mikson on esimene naissoost metsasarvemagister Eestis.”
Saan lisas, et kaitseväe orkestri esitatav muusika on väga nõudlik ning mida kõrgemalt on muusik haritud, seda kindlamalt ta end nõudlikku repertuaari esitades tunneb.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan, tseremooniadirigent on major Indrek Toompere.
Orkester on tänaseks tegutsenud kuusteist aastat. Koostöös Sõjaväemuusika Sõprade Seltsiga on orkester välja andnud 11 helikandjat, muu hulgas 1996. aastal koos Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega valminud “Anna mul suud härra seersant”, tseremoniaalmuusika kogumiku “Eestimaa mu isamaa" ja Urmas Sisaski kaitseväe tellimusel loodud oratooriumi “Pro Patria”.
Orkestri esinemiste arv küünib aastas 200-ni. Orkester on esinenud rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides.