Uudised
-
NATO korraldab Eesti kohal õhuturbeharjutuseHomme algab Balti riikide õhuruumis NATO õhuturbeharjutus, milles osalevad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide õhuväeüksused.
Kahepäevase harjutuse eesmärgiks on harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.
Harjutus hõlmab elektroonilise sõja elemente, mis võimaldab nii lendavatel kui maapealsetel üksustel harjutada õhukaitset võimalikult reaalses olukorras. Harjutus on osa NATO elektroonilise sõja võimete integreerimisprogrammist.
Harjutusel osalevad Tšehhi hävitajad Gripen ja Ameerika Ühendriikide transpordilennuk C-130. Transpordilennuk viib 14. juulil Nurmsi lennuvälja kohal läbi abisaadetise kohaletoimetamise harjutuse ja maandub seejärel Tallinna lennuväljal.
Harjutuse lennutegevust koordineerivad ja lennukeid sihitavad Eesti Õhuväe juhtimispunkt Ämaris ja Leedu, Karmelavas asuv Balti riikide ühine juhtimiskeskus.
Homme algav harjutus on jätkuks eelmise aasta 21. oktoobril ja selle aasta 7. aprillil Eesti, Läti ja Leedu õhuruumides läbi viidud õhuturbeõppustele. Õhuturbeharjutust juhib NATO Õhuväekomponendi staap Ramsteinis.
-
Estcoy-E valmistub lahingülesannete täitmiseksMöödunud nädalal Eestist lahkunud jalaväekompanii Estcoy-E kohaneb Lõuna-Afganistanis sõjaväebaasi Camp Leatherneck oludega ning valmistub lahingülesannete täitmiseks.
„Meeskond on saanud Eestis hea ettevalmistuse ning praegu on meil veel võimalus lihvida kodus omandatud oskusi,” ütles Estcoy-E ülem major Ain Tiidrus.
Estcoy-E harjutab kohalikes oludes esmaabi andmist, isevalmistatud lõhkekehade leidmist ning varitsusvastaseid drille. Lisaks viiakse läbi lahinglaskmised, helikopteritreening ning värskendatakse taktikalisi oskusi.
134-liikmeline kompanii hakkab alluma USA Merejalaväe 2. Brigaadile (2 MEB – 2d Marine Expeditionary Brigade) ja tegutsema Helmandi provintsi lõunaosas.
Kompanii koosseisu kuulub lisaks kolmele jalaväerühmale kolmeliikmeline evakuatsioonimeeskond, sidemehed, pioneerid ja logistikajagu. Kompanii saab enda käsutusse soomukid PASI.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis 289 kaitseväelast. Eesti kontingendi ülem on major Janno Märk.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Mereväe miinituukrid leidsid Tallinna lahest miini
Mereväe miinituukrid leidsid eile rutiinse sukeldumise käigus Tallinna lahe lääneosas II Maailmasõja aegse Saksa päritolu meremiini.
Leitud miini puhul on tegemist suurema akustilist ja magnetsensorit kandva põhjamiiniga.
Mereväe operatiivkorrapidaja informeeris miinist koheselt Päästeametit, Piirivalveametit ja Veeteede Ametit, kes andis välja navigatsioonihoiatuse.
Miin ei asu laevateel ega ohusta otseselt laevaliiklust. Miinituukrid teevad lõhkekeha kahjutuks esimesel sobival võimalusel. Miini kahjutuks tegemine eeldab detailseid uuringuid miini seisukorra ja ümbritseva keskkonna hindamiseks.
„Tallinna lahe laevateed ja ankrualad on põhjalikult läbi uuritud, samas on madalaid alasid, mida laevadega uurida ei saa. Miinituukrite kasutamine on seal hädavajalik kuid samas ka aega nõudev,“ ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
Päästeseaduse kohaselt vastutab demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis kaitsevägi. Mereväe miinituukrite peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade otsimine, identifitseerimine ning kahjutuks tegemine. Samuti võivad tuukrid kontrollida veealasid ja vajadusel need lõhkekehadest puhastada. Praegu teenib mereväes kümme miinituukrit.
Hinnanguliselt on Läänemerre veesatud maailmasõdade käigus üle 80 000 meremiini. Eriti mineerituks peetakse Soome lahte. Eesti merevägi on miinitõrjeoperatsioone koostöös liitalste ja teiste Läänemere äärsete riikidega läbi viinud alates 1994. aastast. Kokku on miinitõrjeoperatsioonide käigus kahjutuks tehtud üle 500 lõhkekeha.
-
Estcoy-E asub täna Afganistani poole teele
Täna pärastlõunal asub Afganistani poole teele Eesti lisakompanii Estcoy-E, mille ülesandeks on Afganistani presidendivalimiste turvamine.
Tallinna Vanas Lennujaamas kell 13.00 korraldataval rivistusel saadavad kompanii teele kaitseminister Jaak Aaviksoo, USA saatkonna ajutine asjur Karen B. Decker ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
134-liikmeline kompanii hakkab alluma USA Merejalaväe 2. Brigaadile (2 MEB – 2d Marine Expeditionary Brigade) ja tegutsema rahutu Helmandi provintsi lõunaosas.
Kolmandik täna teele asuva kompanii kaitseväelastest, sealhulgas kompanii ülem kapten Ain Tiidrus on varasema missioonikogemusega. Kapten Tiidrus oli Afganistanis 2008. aastal jalaväekompanii Estcoy-6 ülem. 2008. aastal teenis Eesti jalaväekompanii koos USA merejalaväelastega Now Zadis Helmandi provintsis.
Kompanii koosseisu kuulub lisaks kolmele rühmale kolmeliikmeline evakuatsioonitiim, sidemehed, pioneered, logistikaohvitser. Kompanii saab enda käsutusse soomukid PASI, mis lähetatakse Afganistani lähinädalatel.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib rahvusvahliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. -
Eesti lisakompanii Afganistani presidendivalimisteks saadeti teeleKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Ameerika Ühendriikide ajutine asjur Karen B. Decker saatsid täna pärastlõunal Afganistani poole teele Eesti lisakompanii Estcoy-E Afganistani presidendivalimiste turvamiseks.
“Olge oma vastutusalal peremehed, jälgige vastast tähelepanelikult ja ennetage tema samme,“ ütles kindralleitnant Laaneots Tallinna Lennujaama vanas reisiterminalis kompaniid teele saates. “Eesti on andnud teile parima võimaliku väljaõppe ja varustuse, teie relvavendadeks saavad Ameerika Ühendriikide merejalaväelased. Võite neid usaldada ja neile loota igas olukorras.”
“Eesti ja Ameerika rahvas jagavad samu väärtusi, me mõlemad oleme pidanud oma vabaduse eest võitlema ja teame seetõttu, mida tunnevad praegu afgaanid. Tänan teid teie panuse eest, tulge tervena koju,” ütles Ameerika Ühendriikide ajutine asjur Karen B. Decker.
134 - liikmeline kompanii hakkab alluma USA Merejalaväe 2. Brigaadile (2 MEB – 2d Marine Expeditionary Brigade) ja hakkab tegutsema Helmandi provintsi lõunaosas. Samas provintsis tegutseb ka praegu Afganistanis teeniv jalaväekompanii Estcoy-8, kelle vastutusalaks on Nad-e-Ali piirkond Helmandi provintsi keskel.
Kolmandik kompanii kaitseväelastest on varasema missioonikogemusega. Mitmed neist on teeninud koos USA merejalaväelastega Now Zadis Helmandi provintsis 2008.aastal Estcoy-6 koosseisus.
Kompaniisse kuulub lisaks kolmele rühmale kolmeliikmeline evakuatsioonitiim, sidemehed, pioneerid, logistikaohvitser. Kompanii saab enda käsutusse 15 soomukit PASI, mis lähetatakse Afganistani lähinädalatel.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Eesti kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis 2003. aastast alates.
-
President Ilves kohtus Afganistani suunduva jalaväekompaniiga
"Me ei tea, kui kauaks jäävad NATO ja seega ka Eesti sõdurid Afganistani, kuid me teame, et oleme seal nii vähe kui võimalik, aga nii kaua kui vajalik," ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Paldiskis, kohtudes Afganistani presidendivalimiste julgestamiseks moodustatud jalaväekompaniiga Estcoy-E, mida juhib kapten Ain Tiidrus.
Riigipea meenutas, et julgeolek on jagamatu mõiste ning NATO riikide territooriumi julgeoleku tagamiseks on oluline vältida pingekoldeid, mis võivad levida ja ohustada ohupunktist sootuks kaugemal asuvaid maid.
“Seetõttu võib enam-vähem kindlalt väita, et NATO riigid jäävad ka pikemas tulevikus osalema missioonidel kaugetes riikides,” sõnas president Ilves.
“Ma ei ole kunagi kuulunud nende optimistide hulka, kes arvasid, et Afganistanis on võimalik jõuda stabiilse tulemuseni aasta või kahega või isegi viiega. Vähegi ajalugu tundvad inimesed teavad, et see ei ole nii. See lihtsalt ei oleks võimalik,” rääkis riigipea. “Aga ma ei ole ka kunagi kuulunud nende pessimistide hulka, kes väidavad, et NATO operatsioon on mõttetu, kuna olukord Afganistanis nagunii ei muutu.”
President Ilves kinnitas, et Afganistanis on edu võimalik, aga selle saavutamine kujuneb raskeks, isegi raskemaks kui Iraagis, kus vaatamata kõigile keerukustele näeme nüüd ometi ka positiivseid tulemusi. Ent Iraagi ühiskonnas on üsnagi tugev riikluse traditsioon, mis Afganistanis on rohkem kui kolm aastakümmet kestnud sõjaga peaaegu hävitatud, lisas riigipea.
”Seega, me vajame kannatlikkust ning mõistmist, et edu saavutamiseks peame olema valmis pikaaegseks missiooniks,” rõhutas president Ilves.
Tema sõnul tuleb Afganistanis edu saavutamiseks lisaks sõjalistele jõupingutustele pöörata suurt tähelepanu poliitilise stabiilsuse ja majandusliku olukorra parandamisele.
”Ka teie missiooni otsene põhjus, Afganistani presidendi valimised, on üks samm selles riigis stabiilse ühiskonna loomise suunas. Mida enam suudab seaduslik valitsus kontrollida nii julgeolekuolukorda kui ka lahendada erinevaid probleeme ise oma maal, seda vähem on vajalik NATO jõudude kohalolek. Eelkõige pean probleemide all silmas terrorismi taimelava küsimust, samuti ka narkokaubandust,” rääkis president Ilves peagi Afganistani suunduvatele sõduritele.
”Stabiilsus tähendab lisaks julgeolekule ka majanduslikku stabiilsust. See tähendab töökohti, kooliharidust lastele, arstiabi ja kõike muud seda, mis meie jaoks on igapäevane, aga Afganistanis veel paraku kaugeltki mitte,” ütles riigipea.
Ta kinnitas, et Eesti sõdureid on meie liitlased alati hinnanud, sest tegemist on ikka vaprate ja professionaalsete kaitseväelastega, kes täidavad silmapaistvalt hästi oma kohustusi kodust kaugel.
Lõpetuseks soovis president Ilves kaitseväelastele sõduriõnne ja nende lähedastele kannatlikkust ootamisel.
-
Mereväe miinituukrid tegid kahjutuks kaks mürsku
Mereväe miinituukrid tegid täna pärastlõunal kahjutuks Vene-Balti sadamast leitud kaks mürsku.
Eile hommikul teavitas Vene-Balti sadama sadamakapten mereväe operatiivkorrapidajat sadamast leitud kahest mürsutaolisest esemest.
Saadud teavet läksid koheselt kontrollima miinituukrid, kes tuvastasid, et tegemist on kahe 105-mm fugassmürsuga.
Pooleteist meetri pikkused mürsud asusid Vene-Balti sadama akvatooriumis kaist umbes 25 m kaugusel.
Tuukrid toimetasid mürsud ohutusse kohta ja tegid täna pärastlõunal lõhkamise teel kahjutuks.
Päästeseaduse kohaselt vastutab demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis kaitsevägi. Mereväe miinituukrite peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade identifitseerimine ja kahjutuks tegemine. Samuti võivad tuukrid kontrollida veealasid ja vajadusel need lõhkekehadest puhastada.
Mereväes teenib praegu kümme miinituukrit. -
Kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem avaldasid kaastunnet kolonelleitnant Thorneloe langemise puhulKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli saatsid eile kaastundeavaldused kolonelleitnant Rupert Thorneloe langemise puhul oma Briti kolleegidele Õhuväemarssal Sir Jock Stirrupile ja Ühendkiningriigi operatiivülema asetäitjale operatsioonide alal kontradmiral George Zambellasele.
Kolonelleitnant Thorneloe langes Afganistanis Helmandi provintsis kolmapäeval mässuliste isevalmistatud pommi plahvatuses. Samas plahvatuses langes 18-aastane 2. Kuningliku tankirügemendi sõdur Joshua Hammond.
Kolonelleitnant Thorneloe oli Walesi kaardiväe 1. pataljoni ülem, kellele allus ka Eesti kompanii.
“Kolonelleitnant Thorneloe oli eestlaste suur toetaja, kes viibis korduvalt Eesti jalaväekompanii juures ja osales kompanii operatsioonidel,” ütles Eesti kontingendi ülem major Janno Märk.
Kaitseväe juhataja annetab langenud Briti ohvitserile postuumselt kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest.
-
Kaitseväe orkester marssis laulupeo rongkäigus avaorkestrinaKaitseväe orkester marssis täna XXV Üldlaulupeo rongkäigus avaorkestrina.
Orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan on tänavuse laulupeo üks üldjuhte ja puhkpilliorkestrite liigijuht.
Üldjuhina dirigeerib kolonelleitnant Saan ühendkooride esitatavat Urmas Sisaski oratooriumi "Pro Patria” osa. Sama teost koorile, orkestrile ja solistidele juhatas kolonelleitnant Saan ka Vabadussamba avamisel 23. juunil.
Juuni algul andis orkester välja Eduard Tamme 130. Sünniaastapäevaks plaadi “Eesti rapsoodia”, millel Kaitseväe orkester esitab omaaegseVõru garnisoni orkestri dirigendi ja kapellmeistri Eduard Tamme loomingut.
Enne Võidupüha sai orkester juurde neli magistrikraadiga puhkpillimängijat. Kaitseväe orkestris teenib praegu 7 magistrikraadiga muusikut, kolonelleitnant Saanil on doktorikraad. Enamik kaitseväe orkestri liikmetest on kõrgharidusega.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan, tseremooniadirigent on major Indrek Toompere.
Orkester on tänaseks tegutsenud kuusteist aastat. Koostöös Sõjaväemuusika Sõprade Seltsiga on orkester välja andnud 11 helikandjat, muu hulgas 1996. aastal koos Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega valminud “Anna mul suud härra seersant”, tseremoniaalmuusika kogumiku “Eestimaa mu isamaa" ja Urmas Sisaski kaitseväe tellimusel loodud oratooriumi “Pro Patria”.
Orkestri esinemiste arv küünib aastas 200-ni. Orkester on esinenud rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides.
-
Miinijahtija Sakala alustas teenistust NATO reageerimisjõududes
Mereväe miinijahtija Sakala kuulub alates juuli algusest NATO reageerimisjõudude NRF -13 koosseisu.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.
„Reageerimisjõududesse kuulumine esitab laevale väga kindlad nõuded – nii laeva materiaalne seisund, mehitatus kui meeskonna väljaõpe peavad vastama kindlatele standarditele,“ ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Sakala hindamisprotsessi, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid. Laeva valmisolekule andsid hinnangu lisaks Eesti ekspertidele NATO staabi esindajad Northwoodist Ühendkuningriigist.
Juuli lõpus ühineb Sakala NATO alalise miinitõrjeüksusega SNMCG 1, mille koosseisus viib läbi miinitõrjeoperatsioone ja -õppusi. Sakala on valmisolekus 5. jaanuarini 2010.
NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. 2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.