Uudised
-
Afganistanis langenud veebel Allain Tikko jõudis kodumaaleEile hilisõhtul jõudis Eestisse NATO operatsioonil Afganistanis langenud allohvitseri veebel Allain Tikko põrm.
Kaitsevägi võttis lahingus langenud jaoülema Allain Tikko sarga Tallinna Lennujaamas vastu kaitseväeliste auavaldustega. Eesti riigilipuga kaetud sarka kandsid langenu relvavennad Scoutspataljonist. Lennuväljal oli veebel Allain Tikko auks üles rivistatud auüksus. Langenud allohvitserile avaldasid austust maaväe staabiülem kolonel Artur Tiganik, 1. Jalaväebrigaadi staabiülem major Märt Plakk, Scoutspataljoni ülem major Aivar Kokka ning Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide sõjaväeatašeed,
Eesti saadab veebel Allain Tikko viimasele teekonnale homme kell 10 Tallinna Kaarli kirikust.
Riiklikul leinatalitusel kõnelevad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
1. Jalaväebrigaad sängitab veebel Allain Tikko kaitseväeliste austusavaldustega Kõpu kalmistule.
Estcoy-8 jaoülem veebel Allain Tikko langes esmaspäeval Afganistanis lahingus granaadiheitja tabamusest. -
Eesti saatis lahingus langenud veebel Allain Tikko viimsele teekonnale
Eesti saatis täna hommikul Talinna Kaarli kirikust kaitseväeliste austusavaldustega viimsele teekonnale NATO operatsioonil Afganistanis lahingus langenud allohvitseri veebel Allain Tikko.
„Kõik ei ole piisavalt tugevad, et võtta vastutust ja kohustust, mis käivad riigi teenimisega lahutamatult kaasas. Seda suudavad kanda vaid kõige tugevamad, kõige paremad, kõige ustavamad,” ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. “Ja kõige haavatavamad. Sest mehed ja naised, kes valivad elukutseks riigi teenimise Eesti välismissioonidel, on peale vastutuse ja kohustuse võtnud endale ka riski õigluse ja rahu nimel,“
Riigipea kinnitas kõigile Eesti kaitseväelastele ja nende lähedastele, et Eesti sõdurid peavad Afganistanis õiget lahingut, kus meie eesmärgiks on nii turvaline Afganistan afgaanidele enestele ja nende naabritele kui ka narkootikumide teede läbilõikamine Afganistanist Euroopasse, samuti Eestisse.
“Ma tänan neid, kes temast nii tubli mehe kasvatasid. Ma tänan Allain Tikko perekonda, kes oli tema suurim tugi teda mitme välismissiooni ajal kodus oodates. Kui kestab sõdurite perede usk, kestab ka sõdurite jaks,” kõneles riigipea.
„Nii kogenud ja nii kaua kaitseväes teeninud erakordse allohvitseri langemine lahingus puudutab meid kõiki eriti lähedalt. Meil kõigil on valus“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Veebel Allain Tikko täitis Eesti kaitseväelase truudusetõotust täpselt ja kõrvalekaldumatult. Ta teenis oma kodumaad armastusega ja võitles Eesti julgeoleku tagamise eest innuga“
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul võitles veebel Allain Tikko selle eest, et tema tütar ja kõik eesti lapsed saaksid sirguda turvalisemas ja paremas maailmas ning et ka nende lapsed saaksid kasvada vabas Eestis. Kindralleitnant Laaneots lubas, et veebel Tikko relvavennad ei väsi ega murdu, vaid võitlevad poolelijäänud võitlust Eesti iseseisvuse eest edasi.
Riiklikul leinatalitusel Tallinna Kaarli kirikus olid lahingus langenud jaoülemale viimset austust avaldamas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Ühendkuningriigi suursaadik Peter Carter, Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni liige Robert Key, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja komisjoni liikmed, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli, Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, Ühendkuningriigi lennukikandja HMS Illustrious komandör Ben Key, Ameerika Ühendriikide ja Rootsi Kuningriigi sõjaväeatašeed.
Teenisid Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere.
Veebel Tikko auks oli üles rivistatud auüksus ja kaitseväe orkester.
Veebel Allain Tikko sängitatakse kaitseväeliste austusavaldustega Kõpu kalmistule Viljandimaal täna pärastlõunal.
Estcoy-8 jaoülem veebel Allain Tikko langes esmaspäeval Afganistanis lahingus granaadiheitja tabamusest. -
Kaitsevägi sai juurde 22 nooremleitnanti ja 13 magistrikraadiga ohvitseriKaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetas täna 13 sõjalise juhtimise magistrit, kaitsevägi sai juurde 22 värsket ohvitseri.
„Mitmete ekspertide hinnangul kulub tervikliku ohvitserikorpuse kujunemiseks vähemalt 20 aastat. Kõrgem Sõjakool on korralikku ohvitseriharidust tänaseks andnud juba üle 10 aasta ning olen veendunud, et teiegi seas istub mõni tulevane kaitseväe juhataja,“ ütles kaitseminister Aaviksoo Sõjakooli lõpetajatele.
Magistrikraadi saanud ohvitseride seas on sel aastal kaks kiitusega lõpetajat, jalaväeohvitser kapten Arno Kruusmann ja pioneeriohvitser kapten Raul Kütt. Põhikursuse lõpetas cum laude nooremleitnant Vjatšeslav Senin.
”Meie riigikaitse ja eriti kaitseväe arendamisel on võtmeroll ohvitserkonnal,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots sõjakooli lõpetamisel.”Teie igapäevasest teenistusest hakkab sõltuma meie kaitseväe tugevus.”
”Saate oma käsutusse kõige keerukama ja tõhusama relvasüsteemi – Eesti sõduri,” ütles lõpetajatele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus. ”Teist peavad saama oma allüksustes mitte formaalsed, vaid tegelikud liidrid, kelle järel mehed kõhklematult lahingusse tormavad.”
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni. Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 17. juuni käskkirjaga põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu akrediteeris sel kuul sõjalise juhtimise magistriõppe õppekava.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja keskastmekursuse lõpetajad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes. Sellest järgmiseks ohvitseri haridusastmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused.
Sellel aastal võetakse põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 10. juulini, põhikursusele kandideerijatel on võimalik spetsialiseeruda nii maaväe kui õhuväe ohvitseri erialale. -
Kaitsevägi saab juurde 22 ohvitseri ja 13 magistritKaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetab täna 22 värsket ohvitseri, 13 ohvitseri saab magistrikraadi sõjalise juhtimise alal.
Kell 13.00 algaval aktusel tervitavad lõpetajaid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus kursus annab värsketele ohvitseridele oskused juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni, lõpetanud võivad anda keskkoolis riigikaitseõpetuse tunde. Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President andis Kõrgema Sõjakooli lõpetajatele oma 12. juuni käskkirjaga nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
Kaheaastase magistriõppe eesmärgiks on rakenduskõrgharidusõppes saadud teadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal. Magistriõppe lõpetajad saavad staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal. Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu akrediteeris sel kuul sõjaväelise juhtimise magistriõppe õppekava.
Sel aastal võetakse KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 10. juulini, põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe kui õhuväe ohvitseri erialale.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes. Järgmiseks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused.
-
Veebel Tikkot mälestas Afganistanis 900 sõduritEile õhtul mälestasid Eesti, Briti ja Taani sõjaväelased Afganistanis Camp Bastionis korraldatud mälestusteenistusel langenud kaitseväelast veebel Allain Tikkot. Oma kohalolekuga austas langenud eestlast ka Ühendkuningriigi endine peaminister Tony Blair.
Mälestusteenistusest võttis osa kogu Eesti kontingent, erinevad Ühendkuningriigi üksused ja Taani kaitseväelased. Kokku osales mälestusteenistusel umbes 900 inimest.
“Allain Tikko oli vapper ja usaldusväärne võitleja, alati lojaalne oma kaaslastele, ta oli hea isa ja sõber,” ütles mälestusteenistusel Eesti kontingendi ülem major Janno Märk. “Me langetame leinas pea ja tunneme kaasa veebel Allain Tikko lähedastele nende kaotusvalus,” lisas major Märk.
Veebel Allain Tikko põrm jõuab esialgsetel andmetel Eestisse täna õhtul kella 22.00 paiku. Lennuväljal võtavad sarga vastu langenu teenistuskaaslased.
Veebel Allain Tikko saadetakse viimasele teekonnale 20. juunil kell 10.00 Tallinna Kaarli kirikust.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
-
Kaitseväe juhataja tunnustas õppusel SIIL 2 reservväelasi
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tänas täna Võrumaal Sulbi külas õppekogunemise SIIL 2 lõpurivistusel reservväelasi.
„Tänan teid tubli teenistuse ja kõrge kaitsetahte eest. Eesti riigikaitsele annavad otsustava jõu sõjaliselt välja õpetatud kodanikud, kelle riik reservist kriisi korral teenistusse kutsub,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Kõik õppekogunemisel osalenud reservväelased said tunnustuseks SIIL 2 rinnamärgi.
Reservväelaste õppekogunemine lõpeb pühapäeval alade koristamise ja varustuse hooldusega.
1. - 21. juunini kestva kaitseväe aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks oli värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendati jalaväepataljoni reservohvitseride, -allohvitseride ja -sõdurite erialaseid oskuseid, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Reservõppekogunemisele oli jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest olid ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
Kaitsevägi viis kolme nädala pikkuse reservõppekogunemise SIIL 2 tänavu läbi Lõuna Kaitseringkonna vastutusalas Võrumaal ja Põlvamaal. Reservõppekogunemise kordaminekuks mängisid olulist rolli koostöövalmid Võru, Rõuge, Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikus.
-
Kaitseväelane Dagnis Maiberg on 2009. aasta Eesti meister praktikal-laskmises
Kaitseväe spordiklubi laskur vanemveebel Dagnis Maiberg saavutas möödunud nädalavahetusel Vanamõisas Eesti meistrivõistlustel praktikal-laskmises Estonian Open 2009 tavapüstolite klassis Eesti meistri tiitli. Sama võistlusklassis jäi teiseks Dmitri Jemeljanov Laskespordiklubist Alpha. Kolmandaks jäi samuti Kaitseväe spordiklubi laskur kapten Villiko Nurmoja.
„Olen saavutatuga rahul, sest Eesti meistri tiitel oligi selle aasta eesmärk“ kommenteeris võitja Dagnis Maiberg. „Ühtlasi õnnitlen teisi võitjaid ja tänan valikurohkete laskeharjutustega võistluse organiseerijaid.“
Praktikal-võistlus koosneb laskeharjutuste kogumist, mille lahendamiseks on laskuritel vabad käed, kohustuslik on laskeharjutuste üldisest kavast ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamine. Tänapäeval kasutatakse praktikalis peamiselt suure salvemahuga, vähemalt 9mm (9X19) kaliibriga püstoleid, mis vastavalt omadustele ja lisaseadmete lubatavusele on jaotatud erinevatesse võistlusklassidesse.
„Praktikal-laskmise näol on tegemist kõige kiiremini arenevama laskespordialaga maailmas. Lisaks efektiivsele relvakäsitlemisele ja täpsele laskmisele on ohutustehnika ja relvadega turvaline ümberkäimine see, millest võiksid eeskuju võtta kõik relvaomanikud. Lisandub veel taktikaline külg – laskur peab oskama relva käsitseda väga erinevates, tegelikus elus ette tulla võivates olukordades,“ selgitas vastne Eesti meister.
Eesti on Rahvusvahelise Praktikal-Laskmise Konföderatsiooni - IPSC (International Practical Shooting Confederation) - regiooniks alates 2004 aastast. Praktikali lastakse lisaks püstolile ja revolvrile ka veel vintpüssi ja haavlipüssi arvestuses. Kaitseväe Spordiklubil on oma IPSC meeskond, kuhu kuulub umbes 90 liiget. Kõik liikmed on edukalt läbinud turvalise laskuri koolituse ning omavad turvalise laskuri ehk IPSC Eesti laskesportlase litsentsi.
IPSC Eesti meistrivõistlused „Estonian Open“ on juba neljaaastase traditsiooniga rahvusvaheline võistlus osalejatega Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.
Eesti Praktikal-laskmise Ühingusse kuulub 10 laskeklubi.
-
Afganistanis langenud allohvitser jõuab homme Eestisse
NATO operatsioonil Afganistanis lahingus langenud veebel Allain Tikko põrm jõuab esialgesetel andmetel Eestisse homme õhtul kell 22.00.
Lennuväljal võtavad sarga vastu langenu teenistuskaaslased.
Veebel Allain Tikko saadetakse viimasele teekonnale 20. juunil kell 10.00 Tallinna Kaarli kirikust.
Riiklikul leinatalitusel kõnelevad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
1. Jalaväebrigaad sängitab veebel Allain Tikko kaitseväeliste austusavaldustega Kõpu kalmistule.
-
Kaitseväe juhataja kinnitas Neeme Väli õlgadele kindraliõlakud
Täna hommikul kinnitas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Kaitseväe Peastaabi ülema Neeme Väli vormile brigaadikindrali õlakud.
„Kindrali auastmesse ülendamine on suur au, aga see auaste tähendab aga samas ka tõsist kohustust oma riigi ja rahva julgeoleku edasiseks kindlustamiseks ja alluvate oskusliku juhtimise parandamiseks;“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Brigaadikindral Väli teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on teeninud NATO Põhja-Euroopa Väekoondise staabis aastatel 2000-2003 ja erinevatel ametikohtadel kaitseväes, olnud Kaitseliidu staabiülem ja Kaitseliidu ülema kohusetäitja. Neeme Väli on lõpetanud Bundeswehr'i
staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.
Brigaadikindral Välit on autasustatud Kotkaristi IV klassi, Valgeristi II klassi ja Kaitseväe teenetemärkidega. Lisaks on teda hinnatud paljude ametkondlike teenetemärkidega.
Praegu on Eestis tegevteenistuses 4 kindralit - kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar,Eesti sõjaline esindaja NATO juures brigaadikindral Vello Loemaa ja Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli. -
Reservväelaste õppekogunemine SIIL 2 lõpeb koostööharjutusegaReservväelaste õppekogunemine SIIL 2 lõpeb koostööharjutusega
Aasta suurim reservväelaste õppekogunemine SIIL 2 lõpeb homme kõiki allüksusi hõlmava koostööharjutusega.
„Kolmepäevase koostööharjutusega tahame saavutada, et pataljoni allüksused oleksid võimelised tegutsema ühtse jõuna eri lahinguliikides,” ütles reservjalaväepataljoni ülem kapten Kaupo Kaiv. „Pataljon on hetkel väga intensiivses lahingutegevuses. Reservväelaste motivatsioon ja võitlustahe on väga kõrge ning kõik mehed annavad endast parima, kasutades ära kogu eelnevalt väljaõppes saadud teadmisi ja oskusi,” lisas kapten Kaiv.
Jalaväpataljoni koostööharjutus viiakse läbi Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi valla territooriumil. Harjutus lõpeb rünnakuga, mis lõpetab õppekogunemise väljaõppeosa. Pärast koostööharjutust koristatavad reservväelased õppuse alad.
1. - 21. juunini kestva kaitseväe aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks on värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendatakse jalaväepataljoni reservohvitseride, -allohvitseride ja -sõdurite erialaseid oskusi, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Reservõppekogunemisele on jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning KVÜÕA instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest on ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
Kaitsevägi viib kolme nädala pikkuse reservõppekogunemise SIIL 2 tänavu läbi Lõuna Kaitseringkonna vastutusalas Võrumaal ja Põlvamaal. Reservõppekogunemise kordaminekuks mängivad olulist rolli koostöövalmid Võru, Rõuge, Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikus. SIIL 2 kestab 1.-21. juunini.