Uudised
-
Miinipildujapatarei reservväelased näitasid lahinglaskmistel head taset
Reservväelaste õppekogunemisel SIIL 2 näitasid reservpataljoni miinipildujapatarei võitlejaid head laskeoskust ja saavutasid arvestatavaid tulemusi.
Miinipildujapatarei ülem reservohvitser kapten Valeri Ulitski oli kohaletulnud reservväelaste laskeoskusest kõrgel arvamusel. “ Kõik lasud tabasid märki, mõni mees lasi kohe päris täpselt,” ütles kapten Valeri Ulitski.
Miinipildujapatarei ülem tõdes, et erinevates üksustes 2005. aastal teeninud sõdurid ning saavutasid lahinglaskmisel väga hea tulemuse hoolimata vaid paari päeva pikkusest tüübiõppest.
“Paaripäevase ettevalmistusega saavutatud lahinglaskmiste tulemused näitasid, et selliste meestega võib lahingusse minna küll,” ütles kapten Valeri Ulitski. Üksuse kõrge lahingmotivatsiooni tagamaid uurides selgus, et need reservväelased, kes õppekogunemisele kohale tulid, olid ka seda tõeliselt tahtnud. Osa mehi tuli tagasi kaitseväkke murdma igapäevarutiini, teised kohtuma vanade relvavendadega. Kapten Ulitski on kindel, et miinipildujapatarei annab reservõõppekogunemisel SIIL 2 otsustavas hindamisosas vastasele valusa lahingu.
Kaitseväe aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks on värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida reservpataljoni lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendatakse jalaväepataljoni reservohvitseride, -allohvitseride ja -sõdurite erialaseid oskuseid, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Õppekogunemine kulmineerub 17.-19. juunil Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni koostööharjutusega Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi vallas.
Reservõppekogunemisele on jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning KVÜÕA instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest on ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
Kaitsevägi viib kolme nädala pikkuse reservõppekogunemise SIIL 2 tänavu läbi Lõuna Kaitseringkonna vastutusalas Võrumaal ja Põlvamaal. Reservõppekogunemise kordaminekuks mängivad olulist rolli koostöövalmid Võru, Rõuge, Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikus.
SIIL 2 kestab 1.-21. juunini.
-
Kohalikud elanikud toetavad reservõppekogunemistReservõppekogunemise Siil 2 toimumisala elanikud toetavad kaitseväe suurimat reservõppekogunemist ja lubavad vastutulelikult kasutada oma maid, metsi ning teid.
”Mingisugune kaitsevõime peab meil endal ju ka olemas olema. Minule oli see küll esimene kord selliseid õppusi näha ja esimest korda nägin nii palju sõdureid oma silmaga, aga ma ei oleks iial usukunud, et nii rahumeelselt saab ka õppuseid pidada,” ütles Sõmerpalu valla elanik ja Plangi Trans OÜ omanik Urmas Plangi.
„Vaja iks see oll. Mu oma poig ka vast siin, kordusõppustel. Üte aasta olliva ka siin, katstuhat viis või kuus kevade kuna ta olli siin, Linnamäe külä pääl,” leiab Sõmerpalu valla elanik ja talu peremees Heikki Raudsepp.
“Selliseid õppekogunemisi on ilmtingimata vaja. Mul on kolm aastat järjest endalgi ära käidud. Trehvasin ka oma metsadesse. Ma olen ise kaitseliitlane ka, õige rida aastaid juba jõudumööda oldud,” arvab Sulbi elanik, Roosu talu peremees ja Sõmerpalu vallavolikuogu esimees ning Kaitseliidu Võru maleva liige Aivar Rosenberg.
Kaitseväe aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks on värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida reservpataljoni lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendatakse jalaväepataljoni reservohvitseride, -allohvitseride ja - sõdurite erialaseid oskuseid, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Õppekogunemine kulmineerub 17.-19. juunil Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni koostööharjutusega Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi vallas.
Reservõppekogunemisele on jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning KVÜÕA instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest on ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
Kaitsevägi viib kolme nädala pikkuse reservõppekogunemise Siil 2 tänavu läbi Lõuna Kaitseringkonna vastutusalas Võrumaal ja Põlvamaal. Reservõppekogunemise kordaminekuks mängivad olulist rolli koostöövalmid Võru, Rõuge, Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikus.
Siil 2 kestab 1.-21. juunini. -
Kaitseväe juhataja kohtus Lätis Afganistani siirduvate Eesti sõduritegaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja kaitseminister Jaak Aaviksoo külastasid täna Lätis Adaži polügoonil Balti pataljoni õppust Baltic Eagle ning kohtusid juuli alguses Afganistani suunduva Eesti kompanii kaitseväelastega.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtus Adažis järgmisel kuul Afganistani suunduva Eesti kompaniiga, rääkis sõduritega pikalt ning soovis neile edu ja jõudu raskeks teenistuseks NATO operatsioonil Afganistani rahutus Helmandi provintsis. “Tahame anda Afganistani suunduvale üksusele parima võimaliku varustuse, vajadusel oleme valmis andma kompaniile juurde täiendavaid jõude,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid, kaitsevägede juhatajad koos kõigi õppuse külalistega austasid minutilise leinaseisakuga eile Afganistanis langenud veebel Allain Tikkot.
“Balti pataljoni allüksused on hästi juhitud, mis näitab, et pataljon on hästi ette valmistatud. Ka täna nähtud taktikaline tegevus oli heal tasemel, nägime täna esmakordselt koos tegutsemas mitmerahvuselist kompaniid. Eesti, Läti ja Leedu allüksuste koostöö tänases õppelahingus oli muljetavaldav,” ütles kindralleitnant Laaneots.
2.-17. juunini korraldatud õppuse Baltic Eagle eesmärgiks oli saavutada Balti jalaväepataljoni koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Balti pataljoni juhtkond ja õppusel osalenud NATO vaatlejad andsid mõlemad Balti pataljonile kõrge hinnangu.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni ülema asetäitja on Eesti ohvitser major Rain Jano, pataljoni ülem on Leedu kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. Õppusel osales pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
Eesti Riigikogu otsustas 10. juunil saata Afganistani valimiste ajaks lisaks ühe jalaväekompanii suurusega kuni 140 kaitseväelast.
-
Suurõppusel Baltic Eagle osalenud üksused liiguvad Eesti teedelTäna ja homme pärastlõunal alustavad Ikla piiripunktist tagasiteed Lätis Balti jalaväepataljoni suurõppusel Baltic Eagle 2009 osalenud Eesti kaitseväe üksused.
Soomukitest ja teistest kaitseväe sõidukitest koosnevad kolonnid liiguvad kiirusel 70 kilomeetrit tunnis marsruudil Ikla-Pärnu-Paldiski kuni õhtuni.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
2. -17. juunini korraldatava õppuse Baltic Eagle eesmärgiks on saavutada Balti jalaväepataljoni koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staap on harjutanud koostööd mitmetel koostööharjutustel. Õppusel osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
-
Mereväes algas NATO üksuste hindamistestTesti eesmärgiks on selgitada välja miinijahtija Sakala lahingvõimelisus ja valmidus liitumaks NATO reageerimisjõudude (NRF-14) koosseisuga.
Viiepäevase testi käigus täidab laev erinevaid ülesandeid, mille sooritamisel kontrollitakse laeva vastavust NATO poolt kehtestatud standarditele ning hinnatakse laeva võimekust ning valmidust täitmaks oma ülesandeid. Samuti hinnatakse laeva meeskonna koostöövõimet ning väljaõppe taset.
Miinijahtija Sakala on üks kolmest Eesti mereväes kasutusel olevast Sandown-klassi miinijahtijast, mille põhiülesandeks on miinitõrje.
Koos Sakalaga osalevad hindamistestil miinijahtijad Admiral Cowan ja Ugandi. Hindajate meeskonna hulgas on eesti mereväelaste kõrval ka NATO Northwoodi mereväekomponendi staabiohvitserid Suurbritanniast. Tegevusse on kaasatud 18. juunil Eestisse saabuv Ühendkuningriigi lennukikandja HMS Illustrious.
Kogu protsessi juhib ja hindab Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper.
Miinijahtija Sakala asub teenistusse NATO reageerimisjõudude alalise miinitõrjegrupi koosseisus käesoleva aasta juulis.
NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
-
Balti pataljoni ülem hindab kõrgelt Eesti üksuseidBalti pataljoni ülem kolonelleitnant Remigijus Baltrenas andis pärast Baltic Eagle 2009 hindamisfaasi Eesti kompaniile, luurerühmale ja lahinguteenindustoetus üksusele kõrge hinnangu.
„Mul on Eesti kontingendist väga head muljed,“ ütles kolonelleitnant Baltrenas. „Luurerühm näitas suurepäraseid luurajate omadusi, olles pataljoni ülema silmadeks ja kõrvadeks eesliinil. Eesti kompanii täitis kõiki ülesandeid professionaalselt ja pühendunult. Kogenud Eesti lahinguteenindustoetus üksus sooritas oma ülesandeid eeskujulikult ja andis oma kogemust edasi ka ülejäänud pataljonile,“ jätkus Balti pataljoni ülemal kiidusõnu Eesti sõdurite kohta.
Kõrge hinnangu Balti pataljonile andis ka õppusel NATO vaatlejana osalenud kolonelleitnant Karel Shuch. „Olen varem osalenud viie pataljoni hindamisel ja see on siiani nähtud viiest parim,“ ütles kolonelleitnant Schuch pärast hindamisfaasi.
Baltic Eagle jätkub esmaspäeval ja teisipäeval laskeharjutusega Adaži polügoonil.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni ülema asetäitja on Eesti ohvitser major Rain Jano, pataljoni ülem on Leedu ohvitser kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. Õppusel osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
2. -17. juunini korraldatava õppuse eesmärgiks on saavutada Balti jalaväepataljoni koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staap on harjutanud koostööd mitmetel koostööharjutustel.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO liidrite õppuselKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb täna Belgias Mons’is NATO poliitiliste ja sõjaliste liidrite õppusel SHAPEX 2009, kus arutatakse alliansi tuleviku võtmeküsimusi.
Konverentsi vormis läbiviidava õppuse esimeses osas kuulavad osalejad tippspetsialistide loenguid NATO ees seisvatest väljakutsetest ja arengutest. Konverentsi aruteluteemadeks on sel aastal Kaug-Põhja piirkond ja sellega seonduvad julgeolekuküsimused ning Kaukaasia ja selle ümbruskonna temaatika.
Konverentsi peaesineja on endine Soome Vabariigi president, poliitik ja tunnustatud diplomaat ning Nobeli laureaat Martti Ahtisaari.
SHAPEX on kord aastas läbi viidav NATO kõrgeima staabi harjutus, kus osalevad NATO staabid, rahvusvaheliste operatsioonide peakorterid, kaitsevägede juhid ja militaarvaldkonnaga tegelevad poliitikud.
Esimene sarnane NATO tippjuhtide õppus viidi läbi 1952. aastal.
-
Afganistanis langes kaitseväelaneTäna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täitnud Estcoy-8 jaoülem veebel Allain Tikko (30).
Veebel Allain Tikko jagu sattus varitsusele umbes ühe kilomeetri kaugusel patrullbaasist Pimon, mis asub Lõuna Afganistani rahutus Helmandi provintsis, Nad-e-Ali piirkonnas. Veebel Allain Tikko sai tabamuse granaadiheitjast. Teda ei olnud enam võimalik päästa.
1.Jalaväebrigaad on lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab langenu lähedastele siirast kaastunnet ja palub ajakirjanikel respekteerida langenud allohvitseri pere ja sõprade leina. Samas rünnakus sai kolm Eesti kaitseväelast haavata. Nende vigastused ei ole väga tõsised. Üks haavatutest on juba tagasi oma rühma juures, kaks sõdurit vajavad veel ravi.
Veebel Allain Tikko alustas kaitseväeteenistust 1998. aastal ajateenijana Lahingukoolis. Ta oli teeninud Scoutspataljonis, Maaväe staabis ja Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnas. Veebel Tikko oli osalenud varem kolmel välisoperatsioonil: 2003. aastal jaoülemana Kosovos NATO KFOR Balti Luureeskadroni koosseisus, 2004. aastal jalaväerühma ESTPLA-9 jaoülemana Iraagis ja 2007. aastal rühmavanemana ESTCOY-4 koosseisus Lõuna-Afganistanis. Kaitsevägi on autasustanud Allain Tikkot Kaitseväe teenetemärgiga ja Kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
-
Eesti jalaväekompanii aktiivne tegevus Afganistanis annab tagajärgiNelja nädala eest oma vastutusalal operatsioonidega alustanud Eesti jalaväekompanii Estcoy-8 tegevus on parandanud julgeolekuolukorda Afganistani Helmandi provintsi keskosas Nad-e-Ali piirkonnas, leidis Ühendkuningriigi Walesi Kaardiväe 1. Pataljoni ülem kolonelleitnant Rupert Thorneloe, kes käis sel nädalal koos Estcoy-8 kaitseväelastega jalgsipatrullis ja külastas Pimoni patrullbaasi.
„Võin kindlalt öelda, et olen A kompanii (Estcoy-8) tegevusega siin rahul, eestlased tegutsevad söakalt vastavalt kõrgema ülema kavatsusele,“ kinnitas kolonelleitnant Thorneloe, kellele Eesti jalaväekompanii on allutatud.
„Võtsime nelja nädala eest üle seni brittide poolt mehitatud patrullbaasi Pimon. Peamiselt oleme tegelenud patrullidega oma vastutusalal eesmärgiga suurendada patrullbaasi mõjuala ja ühtlasi tutvuda kohalike oludega,” ütles Estcoy-8 ülem major Tarvo Luga. „Piirkond on keeruline, kuna siinne elanikkond on väga erineva etnilise taustaga, millest tuleneb ka nende erinev suhtumine Afganistani valitsus- ja rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse.”
Luga märkis , et kui varem oli Pimoni baasi ründamine suhteliselt igapäevane, siis viimasel ajal see enam nii ei ole. „Peamine on, et meeste vaim on kõva,“ ütles major Luga. „Suurimaks ohuks on ja jäävad siin ikkagi isevalmistatud lõhkekehad.“.
Eesti jalaväekompanii on allutatud Ühendkuningriigi Walesi Kaardiväe 1. pataljonile, mis opereerib Helmandi provintsi kõige tihedamini asustatud keskosas, kus asub ka provintsi pealinn Lashkar Gah.
Estcoy-8 eesmärgiks on domineerida oma vastutusalal Nad-e-Ali piirkonna loodeosas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on patrullimine, konvoide saatmine ning julgestus- ja lahingoperatsioonid Talibani võitlejate tegevuse segamiseks.
-
Reservväelased suunduvad lahinglaskmistele
Täna, 13. juuni õhtul suundub reservväelaste õppekogunemiselt SIIL 2 Võrust Kaitseväe keskpolügoonile Tapal Lõuna Kaitseringkonna reservjalaväepataljoni miinipildujapatarei lahinglaskmiste läbi viimiseks.
Kolonn liigub täna õhtupoolikul marsruudil: Võru-Põlva-Mooste-Luunja-Tabivere-Jõgeva-Rakke-Väike-Maarja-Tapa. Kolonn liigub kiirusega 70 kilomeetrit tunnis, kruusateedel kuni 50 kilomeetrit tunnis. Õppuse korraldajad paluvad nimetatud marsruudil sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodavad liiklejate mõistvale suhtumisele.
Kaitseväe aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks on värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida reservpataljoni lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendatakse jalaväepataljoni reservohvitseride, -allohvitseride ja -sõdurite erialaseid oskuseid, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Õppekogunemine kulmineerub 17.-19. juunil Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni koostööharjutusega Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi vallas.
Reservõppekogunemisele on jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning KVÜÕA instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest on ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
Kaitsevägi viib kolme nädala pikkuse reservõppekogunemise SIIL 2 tänavu läbi Lõuna Kaitseringkonna vastutusalas Võrumaal ja Põlvamaal. Reservõppekogunemise kordaminekuks mängivad olulist rolli koostöövalmid Võru, Rõuge, Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikus.
SIIL 2 kestab 1.-21. juunini.