Uudised
-
Adazis lõppes Balti pataljoni hindamineTäna hommikul lõppes Lätis, Adaži polügoonil Balti pataljoni õppuse Baltic Eagle hindamisfaas, mille käigus hinnati pataljoni lahinguvõimelisust.
Kolmepäevase hindamise jooksul kontrolliti üksuste varustuse, sidevahendite ja tehnika korrasolekut ning pataljoni valmidust tegutseda erinevates taktikalistes situatsioonides. Pataljoni sooritas taktikalise rännaku ja viis läbi ründeoperatsiooni. Lisaks hinnati Eesti üksuse tegevust sattumisel vastase varitsusele, soomuki evakueerimisel, üksuse sattumisel improviseeritud lõhkekehale ja haavatute evakueerimisel helikopteriga.
„Hinnangud meie üksustele näitavad, et ettevalmistus on olnud suurepärane, tegutseti kiiresti ja enesekindlalt. Pataljoni hindamise tulemused näitavad, et Balti riigid on üksuste ettevalmistamisel teinud tubli töö ja me anname NRF-14 koosseisu hästi varustatud ning suurepäraselt toimiva kiirreageerimispataljoni, mis vastab kõige kõrgematele standarditele,“ ütles Maaväe Staabi operatiivosakonna ülem major Jaak Mee.
Pataljoni hindamisel kasutati NATO hindamissüsteemi CREVAL, mille alusel hinnatakse kõiki NATO jalaväepataljone. Positiivne hinnang annab Balti pataljonile õiguse osaleda NATO reageerimisjõudude NRF koosseisus.
Õppuse hindamist vaatlevad NATO esindajatena kolonelleitnant Karel Schuch ja major Eugenijus Lastauskas NATO maavägede staabist Heidelbergis.
Baltic Eagle jätkub laskeharjutusega Adaži polügoonil.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni ülema asetäitja on Eesti ohvitser major Rain Jano, pataljoni ülem on Leedu ohvitser kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. Õppusel osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
2. -17. juunini korraldatava õppuse eesmärgiks on saavutada Balti jalaväepataljoni koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staap on harjutanud koostööd mitmetel koostööharjutustel.
-
Kaitseväelased õpetavad poistekooride lauljatele sõjameheoskusi
Kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad täna ja homme Põltsamaal Eesti Meestelaulu Seltsi poistekooride laulu- ja spordilaagrist osavõtjatele sõjameheoskusi.
Esmase enesekaitsetreeningu viis täna hommiku läbi karate maailmameister, kapral Marko Luhamaa. Riviõppe algteadmisi jagab Jõgevamaa Kaitseliidu Malev, samuti saavad poisid Kaitseväe instruktorite juhtimisel lasta õhupüstolist.
Homse hommikuvõimlemise eestvedaja on Eesti edukaim triatleet, kapral Ain-Alar Juhanson.
„Üks Eesti Meestelaulu Seltsi missioon ning poistekooride laulu- ja spordilaagri eesmärk on kasvatada meie poistest tublid ja väärikad mehed ning Eesti riigi kaitsjad, “ ütles Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam. „Laager on poistekooride lauljate hulgas väga populaarne. Osalejate arv on ulatunud üle 700,“ lisas ta.
Laagri eesmärgiks on kinnistada laulupeo üldrepertuaari. Lauljatele esinevad endised poistekooripoisid Jaan Elgula ja Toomas Lunge. Meestelaulu Selts korraldab poistekooride laagrit üheksandat korda.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
-
Õppekogunemisele tuli kavandatust rohkem reservväelasiReedel, 12. juunil, kogunesid Võrus Taara kasarmutes õppekogunemisele SIIL 2 kutsutud reservpataljoni sõdurid, keda oli koos varumeestega kohale tulnud 106 protsenti planeeritust.
„Reservväelaste kaitsetahe on eeskujulik ja tunnustamist vääriv. Siiamaani olen rahul,“ rääkis Lõuna Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Urmas Nigul. „Reservväelaste süsteemne ja pidev väljaõpe on vajalik, kuna kodumaa kaitsevõime olulised tegurid on relvastus, sõjaliselt välja õpetatud kodanikud ning kodanike valmisolek ja kaitsetahe oma vabaduse eest relv käes seista.“
Selle aasta suurima reservõppekogunemise SIIL 2 eesmärgiks on värskendada ühe Lõuna Kaitseringkonna reservpataljoni sõjalist väljaõpet ja kontrollida reservpataljoni lahinguvõimet.
Õppekogunemisel uuendatakse jalaväepataljoni reservohvitseride, allohvitseride ja sõdurite erialaseid oskuseid, värskendatakse teadmisi kaitseväe ülesannete, ülesehituse, ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Alates laupäevast on pataljoni allüksused väljaõppel Rõuge ja Võru vallas. Õppekogunemine kulmineerub 17.-19. juunil Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni koostööharjutusega Urvaste, Sõmerpalu ja Kanepi vallas.
Reservõppekogunemisele on jalaväepataljoni väljaõppe läbiviimiseks kaasatud lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka sama kooli vanemallohvitseride baaskursuse õppurid, Lõuna, Kirde ja Põhja Kaitseringkondade ning KVÜÕA instruktorid ja erialaspetsialistid.
Suur osa Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni õppekogunemisele kutsutud reservväelastest on ajateenistuse lõpetanud 2005. aastal.
-
USA kindral rõhutas erilist partnerlussuhet Eesti ja USA vahel
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtus täna USA Marylandi osariigi Rahvuskaardi ülema brigaadikindral James Adkinsiga.
„15 aastat tagasi alanud partnerlussuhe Eesti Kaitsejõudude, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi vahel on täna tugevam kui kunagi varem,“ ütles Marylandi Rahvuskaardi ülem brigaadikindral James Adkins. „Eesti panus üksuste saatmisel Iraaki on kõige elavam näide tugevast partnerlussuhtest meie riikide vahel. Meie riikide partnerlussuhe on olnud ja on eriline ning ma olen veendunud, et see eriline partnerlussuhe jätkub ka tulevikus.“
Kaitseväe Peastaabi juhtivad ohvitserid andsid brigaadikindral Adkinsile põhjaliku ülevaate Eesti kaitseväe võimekusest ja arengukavadest. Kindral Adkinsi sõnul on keeruline leida ressursside ja tegevuse planeerimisel mõistlikku tasakaalu igapäevase tegevuse, käimasolevate operatsioonide ja tulevikku suunatud otsuste vahel, ent Eestil on see õnnestunud.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist 15 aastat tagasi. Rahvuskaartlased on andnud suure panuse Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel tervikuna ja eriti Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisesse. Sajad kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud erinevad koolitusi Ameerika Ühendriikides. Marylandi rahvuskaardi instruktorid on osalenud kümnetel väljaõppeüritustel Eestis.
Brigaadikindral Adkins oli 1990. aastatel Marylandi Rahvuskaardi Eesti koostöö koordinaator. Kaitseliidu Vanematekogu on autasustanud teda panuse eest Eesti sõjalise riigikaitse arendamisse Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga.
-
Üheksa riigi sõjaväemuusika juhid kohtusid Tallinnas
Eile ja täna kohtusid Tallinnas viienda rahvusvahelise sõjaväemuusika inspektorite konverentsi raames üheksa riigi sõjaväemuusika juhid, et koordineerida ühiseid rahvusvahelisi projekte ja vahetada kogemusi.
Konverentsist võtsid osa lisaks Eesti sõjaväemuusikutele sõjaväemuusika inspektorid Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Norrast, Šveitsist, Lätist, Soomest ja Kanadast.
„Sõjaväemuusika on rahva ja sõjaväe liitmisel kõige olulisem faktor, kuna see on kõige avatum ja nähtavam sõjaväetegevus,“ ütles kaitseväe peadirigent ja orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.
Konverentsil keskenduti neljale põhilisele teemale: sõjaväemuusika uued arengujooned, sõjaväeorkestrite roll rahvusvahelised sõjalistel operatsioonidel ja rahvusvaheliste sõjaväemuusikafestivalide korraldamine.
„On väga levinud, et sõjaväeorkestrite väikesed grupid käivad kriisipiirkondades sõduritele esinemas,“ ütles Saan ja lisas, et sõjaväemuusika on ka oluline mobilisatsioonifaktor.
Vastavalt traditsioonile nimetatakse erinevates riikides sõjaväemuusika inspektoreid ka kaitseväe peadirigentideks. Nii on see näiteks Eestis, Soomes ja Lätis.
Rahvusvahelist sõjaväemuusika inspektorite konverentsi korraldatakse igal aastal juuni esimese täisnädala esimesel kolmel päeval. Eelmisel aastal toimus üritus Hollandis, järgmisel aastal kogunevad juhtivad sõjaväemuusikud Lätis.
-
Sõjakooli magistriõppekava sai akrediteeringuEesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu akrediteeris möödunud nädalal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaväelise juhtimise magistriõppe õppekava.
„Tegemist on kvaliteedimärgiga haridusmaastikul, mis tagab selle, et lisaks kõrgel tasemel sõjalisele väljaõppele on kaitseväe ohvitser ka hea akadeemilise haridusega. Pole kahtlustki, et lisaks juhtimisoskusele on ohvitseri jaoks samavõrra tähtis mõtlemis- ja analüüsivõime,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.
Kaheaastase magistriõppe eesmärgiks on rakenduskõrgharidusõppes omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal. Magistriõppe lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Seni on Kõrgemas Sõjakoolis magistrikraadi kaitsnud 17 ohvitseri, kellest üks on lõpetanud magistriõppe cum laude. Sel aastal kaitsevad magistritööd 13 ohvitseri.
2007. aastal saavutas esimese keskastmekursuse lõpetanud Janno Märki magistritöö “Pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis operatsiooni "Iraagi vabadus" näitel,” üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda koha.
Magistriõppe andmist alustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis 2005/2006 õppeaastal. Sõjaväelise juhtimise magistriõpe ehk keskastmekursus on sõjaväelise kõrghariduse teine aste, mis järgneb kolmeaastase põhikursuse läbimisele ning mõneaastasele teenistusele rühmaülemana.
Kaitseväe Ühendatud õppeasutustes alustati sõjalise kõrghariduse andmist 1997. aastal. Sel kevadel lõpetab kooli 10. põhikursus. Rakenduskõrghariduse õppekava akrediteeriti täismahus 2006. aastal. -
Balti pataljoni üksused võistlevad Adažis
Täna, 7. juunil korraldatakse Lätis, Adaži polügoonil Balti pataljoni spordipäev Eesti, Läti ja Leedu kontingentidele õppuse Baltic Eagle 2009 raames. Samas korraldatakse ka sõjatehnika näitus kohalikele elanikele.
„Spordipäev on heaks vahepalaks enne hindamisharjutust, see annab sõduritele võimaluse suhelda ka väljaspool tavalist töökeskkonda,“ ütles Balti pataljoni ülema asetäitja major Rain Jano. „Üksused on teinud head tööd ja koostööharjutusega võib rahule jääda, pataljon on valmis ülehomme algavaks maastikuharjutuseks,“ lisas major Jano.
Päeva raames korraldatakse sõjatehnika näitus kohalikele elanikele, kus Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased näitavad oma riikide tehnikat ja varustust. Eesti kontingent viib näitusele igast allüksusest ühe sõiduki ja üksikvõitleja varustuse.
Pärast näitust jätkub päev Adaži staadionil, kus üksused võistlevad omavahel võrkpallis, tänavakorvpallis, minijalgpallis ja köieveos.
Balti pataljon valmistub alates homsest kolmepäevaseks maastikuharjutuseks, mille jooksul viiakse läbi rännak ja vastavalt ülesandele kas rünnakuoperatsioon või valmistutakse kaitselahinguks. Eile lõppes pataljoni koostööõppe faas, kus harjutati koostööd kolme Balti riigi üksuste vahel maastikul. Baltic Eagle 2009 kolmefaasilise õppuse lõpetab pärast maastikuharjutust korraldatav laskeharjutus.
Balti pataljoni hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud CREVAL hindamissüsteemi, mille järgi hinnatakse kõiki NATO riikide pataljone.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 193 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
-
1000 Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelast alustas koostööharjutustEile, 3. juunil algas Lätis, Adaži polügoonil 2.-17. juunini korraldatava rahvusvahelise Balti pataljoni õppuse Baltic Eagle 2009 esimene kokkuharjutusfaas, milles osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
2. juunil alanud õppus on esimene kord kui taas loodud Balti jalaväepataljoni üksused harjutavad koostööd maastikul lahingutegevusele võimalikult lähedases olukorras. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staap on harjutanud koostööd mitmetel koostööharjutustel.
Koostööõppele järgneb lõpuharjutus, kus hinnatakse pataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingtegevusele võimalikult lähedastes tingimustes.
Balti pataljoni hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud CREVAL hindamissüsteemi, mille järgi hinnatakse kõiki NATO riikide pataljone.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse. Pataljoni ülema asetäitja on Eesti ohvitser major Rain Jano, pataljoni ülem on Leedu ohvitser kolonelleitnant Remigijus Baltrenas.
Baltic Eagle 2009 avas Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovs 2. juunil Adaži polügooni Kadaga sõjaväelinnakus.
Õppuse eesmärgiks on saavutada Balti pataljoni üksuste koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Stsenaariumi kohaselt osaleb kolme riigi ühine jalaväepataljon operatsioonides sõjalise konflikti piirkonnas.
-
Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid
Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna, 4.juuni hommikul Helmandi provintsis Nad-e-Ali lähistel jalgsi patrullivaid Eesti kaitseväelasi. Lahingu käigus sai NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses vigastada.
Jaomeedik andis raskelt haavatule kiiresti esmaabi, seejärel toimetati ta Pimoni patrullbaasi ning sealt edasi helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda on opereeritud.
Haavata saanud kaitseväelase lähedasi on juhtunust teavitatud.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-8 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul. Eesti kaitseväe kontingent Afganistanis kasutab soomukeid Pasi ja soomustatud veoautosid. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Afganistani saadetav lisakompanii hakkab tegutsema koos USA merejalaväelastegaKaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile, 3. juunil Afganistanis Camp Leathernecki sõjaväebaasis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. Ekspeditsioonibrigaadi juhtkonnaga, kellega arutas Afganistani presidendivalimiste ajaks Helmandi provintsi saadetava lisakompanii tegevuse üksikasju.
„Eesti on otsustanud, et pärast Iraagi missiooni lõppemist meie koostöö Ameerika Ühendriikidega rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel jätkub,“ lausus kolonel Neeme Väli. „Afganistani presidendivalimiste ajaks Helmandi provintsi saadetav lisakompanii on sellise tahteavalduse esimene vili. Eesti kaitseväelastel on väga hea koostöökogemus Ameerika Ühendriikide üksustega Iraagist, samuti teenis meie jalaväekompanii Afganistanis Now Zadis koos USA merejalaväelastega,“ lisas ta. „Ameeriklased teavad, kes on Eesti sõdurid ja milliseid operatsioone nad on võimelised läbi viima, teatakse, millised on meie üksuste väljaõpe ja varustus.“
Eesti valitsus on saatnud Riigikogusse seaduseelnõu, mille kohaselt saadetakse Afganistani presidendivalimisteks Helmandi provintsi lisakompanii Ameerika Ühendriikide üksuste koosseisu. Eelnõu on läbinud esimese lugemise. Otsuse eelnõu kohaselt kasutatakse kuni 140 Eesti kaitseväelast 1. juulist kuni 1. detsembrini 2009 NATO juhitava rahutagamismissiooni (International Security Assistance Force - ISAF) raames.
Afganistani lähetatav jalaväekompanii formeeritakse Scoutspataljoni baasil. Tegemist on sama üksusega, mis 2010. aasta esimesel poolaastal hakkab kuuluma Balti riikide ühise jalaväepataljoni NRF-14 koosseisus. Üksuse esmane väljaõpe lõpeb juunis.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi ülem on major Janno Märk.