Uudised
-
Peastaabi ülem kohtus lahingupiirkonnas teenivate Eesti jalaväelastega
Afganistani Islamivabariigis töövisiidil viibiv Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli sooritas Eesti jalaväekompanii Estcoy-8 jalaväerühmaga rännaku Helmandi provintsi keskosas asuvasse patrullbaasi, kus kohtus seal teenivate Eesti poistega.
Kolonel Väli tervitas Afganistani tolmus ja päikeselõõsas teenivaid Eesti sõdureid, misjärel toimus vestlus sundimatus õhkkonnas, kus kaitseväelased said vastuseid oma küsimustele, millest osadele vastas ka Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
„On selge, et sõduril on muresid, kuid õnneks ei olnud ükski neist täna siin esitatust lahendamatu ja utoopiline pärimine. Kõike saab teha paremini ja kui mitte kohe, siis tulevikus kindlasti,“ kinnitas kolonel Väli.
Peastaabi ülem kinnitas meestele nende teenistuse olulisust Eestile, Afganistanile ja laiemalt kogu maailma julgeolekule.
Pimoni patrullbaasis baseeruvad Estcoy-8 jalaväelased ja miinipildurid eesmärgiga domineerida oma vastutusalal Nad-e-Ali piirkonna loodeosas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on patrullimine, konvoide saatmine, julgestus- ja lahingoperatsioonid Talibani võitlejate tegevuse segamiseks.
Estcoy-8 ülem on major Tarvo Luga.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi ülem on major Janno Märk.
-
Lahingukoolis viidi läbi sisseastumiskatsed
Täna sooritas edukad sisseastumiskatsed Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursusele 28 kaadrikaitseväelast 54 kandidaadist.
Sisseastumiskatsetel tuli kandidaadil läbida lahinguvarustuses ligikaudu 5 km pikkune orienteerumisrada kontrollajaga 1 tund 20 minutit, pärast seda koheselt sooritada 3 km pikkune kiirrännak ajaga alla 23 minuti ning seejärel astuda tulejoonele laskeoskustestis.
Lahingukoolis viiakse sisseastumiskatsed läbi kahel korral, 2. juunil ja 4. augustil. Esimesel korral katseid mitte läbinutel on võimalus proovida uuesti 4. augustil.
Katsetel osalejad olid erinevatest kaitseväe üksustest ja Kaitseliidu malevatest, kõige rohkem oli Scoutspatajoni kaitseväelasi.
Katsetel osalejatel tuli võidelda päevapikkuseks kujunenud sisseastumiskatsetel ka erakordselt kuuma ilmaga. „Kiidan kõiki osalejaid, kes pidasid vastu Võrumaa kuumale ilmale ja lõpetasid katsed edukalt,“ tunnustas kursusele sissesaanuid VABK-35 sisseastumiskatsete läbiviija Lahingukooli planeerimisjaoskonna ülem major Urmo Visnapuu.
Vanemallohvitseride baaskursusele võetakse vastu Eesti Vabariigi kodanikke, kes on lepingulises tegevteenistuses, omavad keskharidust, on eelnevalt lõpetanud nooremallohvitseride kursuse, omavad Kaitseväe arstliku komisjoni teenistuskõlblikkuse astet “tegevteenistuseks kõlblik” ega oma kehtivat kohtulikku karistust.
Vanemallohvitseride baaskursuse õppetöö algab 10. augustil. Kursus kestab kokku 44 õppenädalat, millest 20 õppenädalat on ühised õpingud, 13 õppenädalat erialaõpingud erialakoolides ja 11 õppenädalat praktika.
Vanemallohvitseride baaskursuse sõjaväelise juhtimise eriala on sõjaväelise karjäärisüsteemi järgi baaskoolituseks vanemallohvitseridele. Kursuse edukal lõpetamisel saadakse kutseõppetunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste.
-
Kolonel Neeme Väli arutas Kabulis Eesti sõjalist panustamist NATO suuroperatsiooniAfganistanis töövisiidil viibiv Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile, 31. mail Kabulis ISAF-i ülema asetäitja Suurbritannia kindralleitnant James Duttoniga, kellega arutas NATO liitlaste tulevikuplaane, sealhulgas Eesti panustamist Afganistanis.
„Eesti on langetanud poliitilise otsuse jätkata sõjalist koostööd ameeriklastega,“ kirjeldas kolonel Väli kohtumisi ISAF-i peakorteris. Eesti valitsus on saatnud Riigikogusse seaduseelnõu, mille kohaselt Eesti saadab Afganistani presidendivalimisi Helmandi provintsi turvama lisakompanii Ameerika Ühendriikide üksuste koosseisu.
„Tegemist on siiski ühekordse projektiga ja praegu ongi arutusel kuidas jätkata koostööd ameeriklastega pärast valimisi,“ ütles kolonel Väli. „Üks võimalus, mida me tõsiselt arutame, on välja panna ameeriklastega välja ühine Afganistani armee treeningmeeskond ehk OMLT“.
NATO kavatseb pikemas perspektiivis Afganistanis julgeolekutagamise üle anda Afganistani enda julgeolekujõududele Afganistani armeele ja politseile. OMLT (Operational Mentor and Liaison Team) on ISAF-i treeningmeeskonnad, mis asuvad Afganistani armee pataljoni ja kõrgema taseme üksuste juures eesmärgiga aidata Afganistani relvajõude väljaõppes ja operatiivplaneerimisel. OMLT meeskond koosneb 12-19 inimesest ja nende minimaalne teenistusaeg on 6 kuud.
Kolonel Välil olid eile kohtumised ka Afganistani kaitseministeeriumis, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide suursaatkondades ja Kabulis asuvas sõjaväe väljaõppekeskuses.
Kolonel Väli kostitas Kabulis teenivaid Eesti kaitseväelasi õhtusöögiga ISAF-i baasis. Afganistani pealinnas teenib kolm Eesti Õhuväe allohvitseri Kabuli rahvusvahelise lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas (CST – Cross Service Team) ja viis sõjaväepolitseinikku Eesti Vabariigi asjuri lähikaitsemeeskonnas (CPT Close Protection Team).
Kolonel Väli’t saadab visiidil Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
Suurem osa Eesti kaitseväe kontingendist asub Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis, kus teenib jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7 ning staabiohvitserid ja -allohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude Helmandi väekoondise (Task Force Helmand) koosseisus Suurbritannia üksuste alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi ülem on major Janno Märk.
-
Peastaabi ülem väisab Afganistanis teenivat Eesti kontingenti
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli viibib töövisiidil Afganistani Islamivabariigis, kus kohtub rahvusvahelistes julgeolekujõudude ISAF juhtivate sõjaväelastega ja külastab Afganistanis teenivaid kaitseväelasi.
Laupäeval, 30. juunil kohtus kolonel Väli Kandaharis ISAF-i Lõuna regiooni väejuhatuse ülema Hollandi kindralmajor Mart de Kruif’iga, kellega arutati julgeolekuolukorda regioonis ja eriti muutusi, mis kaasnevad Ameerika Ühendriikide üksuste lisandumisega.
„Olukord Lõuna-Afganistanis on keeruline, aga mitte lootusetu. Peamised ISAF-i jõupingutused on praegu keskendunud turvaliste presidendivalimiste läbiviimise tagamisele augustikuus,“ märkis kolonel Neeme Väli, „Eriti oluline on see lõunas, kus tegutsevad ka meie üksused, mille tegevusega siin väga rahul ollakse.“
Kolonel Väli kohtus ka Kandaharis teenivate Eesti kaitseväe ohvitseridega.
Kolonel Väli’t saadab visiidil Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Lõunaregiooni väejuhatuse (Regional Command South, RC South) juhtriigid on rotatsiooni korras Suurbritannia, Kanada, Holland ja Ameerika Ühendriigid. Lõunaregiooni väejuhatuse alluvuses tegutsevad Suurbritannia, Hollandi, Kanada, Taani, Rumeenia ja Austraalia ja Eesti üksused.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi ülem on major Janno Märk.
-
Eesti, Läti ja Leedu alustavad Balti pataljoni ettevalmistuse viimast etappiLäti Vabariigis, Adaži polügonil 2.-17. juunini korraldatava rahvusvahelise suurõppuse Baltic Eagle 2009 algus tähistab Balti pataljoni ettevalmistuse viimase etapi algust.
Ligikaudu 1000 kaitseväelast võtavad osa suurõppusest, et kontrollida Balti pataljoni valmisolekut.
Vastavalt õppuse stsenaariumile paigutatakse üksus sõjalise konflikti piirkonda ja alustatakse laiaulatuslikke operatsioone, mis sisaldavad rännakut, kaitse- ja rünnakuülesandeid.
Balti pataljoni staap on eelnevalt harjutanud kokku töötamist mitmetel koostöö harjutustel. Kõik pataljoni üksused on läbinud valmisoleku hindamise rahvuslikul tasandil. Baltic Eagle 2009 harjutus on esimene kord, kui Balti pataljoni üksused harjutavad koos maastikul ja sooritavad koostöös ülesandeid.
Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest.
-
Vene lennuk tegi Eesti kohal vaatluslennuSel nädalal tegi Eesti kohal Avatud Taeva Lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.
Vaatluslend sooritati kolmapäeva hommikupoolikul rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Eesti kaitseatašee Venemaal kolonel Urmas Pau juuresolekul. Eesti saab filmist koopia.
Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 14 isikut ja lisaks seitse Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Kokku läbiti 795-kilomeetrine marsruut. Rahvusvaheliste nõuete kohaselt on lubatud 800 kilomeetrit.
Vene Föderatsioon sooritas Eesti õhuruumis vaatluslennud ka 2005, 2006, 2007 ja 2008 aastal. Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. -
NATO naisteühendus aitas Urvaste PõhikooliEesti NATO ja EL sõjalise esinduses teeniva vanemstaabiohvitseri abikaasa proua Inga Kõivastik andis täna Urvastes üle NATO naisteühenduse kogutud 138 000 krooni Urvaste Koolile väliklassi rajamiseks.
„Igaüks meist on võimeline heategevuses osalema, kuna eelkõige saab hea tegu alguse meie endi südameist,“ ütles Inga Kõivastik. „Vajalik on vaid headus enese seest üles leida, et seda siis teistega jagada. “
Annetuse kogus NATO naisteühenduse Brüsselis korraldataval iga-aastasel heategevuslikul laadal, mille eestvedajateks on NATO peakorteris ning sõjalises esinduses teenivate kaitseväelaste ja diplomaatide abikaasad.
Inga Kõivastiku sõnul, on täna Urvaste Koolis üleantud sümboolne rahatšekk tõestuseks sellele, et abivajajate entusiasmi ja tegutsemistahet kroonib edu.
NATO naisteühenduse laat on traditsiooniline heategevuslik üritus, mida on korraldatud üle 15 aasta. Rahvuslike toodete müügi ja loteriiga teenitud raha annetatakse liikmesriikide abivajavatele organisatsioonidele. Igakordne kogutav summa on üle 100 000 euro, keskmine annetatav summa on 10 000 euro piires. Annetuste saajad valitakse välja esitatud projektide põhjal.
Sellist rahalist toetust annab NATO naisteühendus üle juba viiendat korda. Varasemalt on kogutud rahaga toetatud Tallinna Lastehaiglat, Tartu Vaegkuuljate Kooli, Tartu Puuetega Inimeste Koda ja sotsiaalhoolekannet pakkuvat Taheva Sanatooriumit. Tänaseks on NATO naisteühendus annetanud Eesti abivajajatele ligikaudu 730 000 krooni.
NATO naisteühenduse korraldatavat heategevuslikku laata on toetanud mitmed Eesti ettevõtted, kes on kinkinud laadale oma toodangut või võimaldanud seda müüa soodushinnaga.
-
Eesti kontingent Afganistanis valib europarlamenti
Afganistani Islamivabariigis teenivad Eesti kaitseväelased osalevad sel nädalavahetusel Euroopa parlamendi valimiste eelhääletusel. Eelhääletust viib läbi Eesti asjur Afganistanis Daniel Schaer.
Eile õhtupoolikul said Helmandi provintsis Camp Bastioni sõjaväebaasis oma hääle anda logistilise toetusüksuse NSE-7 võitlejad ja enamik jalaväekompanii Estcoy-8 kaitseväelastest. Kaitseväelased tegid valimisteks spetsiaalselt operatsioonides pausi ja tulid Camp Bastioni hääletama. Jalaväekompanii miinipildujarühma mehed, kes rinnet hoidma jäid, saavad soovi korral hääletada hiljem elektroonilisel teel. Täna õhtul on valimiskast Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s.
„Kaitseväelase elukutse iseenesest eeldab keskmisest kõrgemat kodanikutunnet, seega on täiesti loomulik, et meie võitlejad saavad ka missioonil olles oma kodanikukohust täita ja valimas käia,“ põhjendas Eesti Afganistani kontingendi ülem major Janno Märk valimiskasti toomist rahutusse Helmandi provintsi.
„Igal Eesti kodanikul peaks olema võimalus valida, eriti neil, kes teenivad oma riiki võõrsil. Minu töö on neile seda võimaldada,“ märkis Eesti asjur Afganistanis Daniel Schaer . „Meeldiv oli, et valimisjärjekorras käis elav arutelu valimiste olulisuse teemal ja valija rollis selles protsessis.“
Afganistanis viibib teadaolevalt alaliselt 155 eestlast, kellest 150 on kaitseväelased. Eesti asjur viib valimisi läbi neljas erinevas kohas: riigi pealinnas Kabulis, Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’s, Camp Bastionis ja Kandahari provintsi pealinnas Kandaharis.
Europarlamenti saab valida 37 riigis asuvates Eesti välisesindustes. Vt http://www.vvk.ee/ep09/public/documents/Valisesindused_EP2009.pdf
Kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistani Islamivabariigis osaleb 150 Eesti kaitseväelast, enamus neist teenib Lõuna-Afganistanis rahutus Helmandi provintsis Helmandi väekoondise (Task Force Helmand) koosseisus.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.
-
Kevadtorm 2009 jalaväepataljon läheb reservi
Täna kella 11 olid Avinurme staadionile üles rivistatud tänavu reservi arvatava jalaväepataljoni ajateenijad. Ajateenistuse läbinud võitlejad olid tõestanud enda sõduriküpsust ja pataljoni lahinguvõimet.
-
Kevadtorm jätab maha puhta ala
Laupäeval, kohe pärast maaväe suurõppusel Kevadtorm 2009 osalenud jalaväepataljoni lahkumist õppuse alalt Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa valdadest, kontrollib tsiviil-militaartöögrupp kahe päeva jooksul veelkord põhjalikult üle õppustel kasutatud metsad, põllud ja heinamaad.
Tsiviil-militaartöögrupi ülema kapten Heiki Arikese sõnul soovib maavägi jätta enda kasutuses olnud territooriumi maha parimas võimalikus korras. „Me oleme kolm nädalat kogenud kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja maaomanike koostöövalmidust ning vastutulelikkust ning tahame igati õigustada meile osaks saanud usaldust.“ Kapten Arike ootab tähelepanekuid korrastamist vajavatest objektidest e-mailil: kevadtorm[at]mil.ee.
Kapten Arikese sõnul kulges õppus üldiselt rahulikult, pioneeripataljon sai proovida oma ehitusoskusi peamiselt nendel teedel ja objektidel, mis otseselt Kevadtormi kasutuses polnudki. Siiski tegi õppuse viimaste päevade vihm mitmed põlluteed väga pehmeks ning autodest maha jäänud rööpaid tuli siluda päris mitmes kohas. CIMIC meeskonna liikmed alustasid kaitseväe kasutuses olnud maade seisundi kontrollimist kohe kui üksused olid õppuse käigus edasi liikunud. Nädalavahetusel käivad nad kõikide üksuste paiknemisalad veel järjekindlalt läbi ning täpsustavad korrastustööd, mida pioneeripataljon vajadusel saab veel ära teha.
Õppuse Kevadtorm üldjuht kolonel Artur Tiganik tahtis veelkord tänada virulasi ja jõgevamaalasi ning kohalikke omavalitsusi, kes saavad aru, et kaitseväel on vaja oma kodu kaitsma õppida reaalsel maastikul ning lubavad sõjamängu oma kodutanumale. Samas avaldas kolonel Tiganik muret ka suurõppuse Kevadtormi tuleviku pärast, sest ühes kohas asuvat piisavalt suurt maa-ala, kuhu jalaväebrigaad kõigi oma üksustega manööverdama mahub, on järjest raskem leida. Ühelt poolt kasvab loodusteadlikkus, mis tähendab piirangute ala laienemist ning teisalt võetakse üha rohkem kasutusele ka kõlvikuid. Tänavu sai reservi arvatud jalaväepataljon oma lahingristsed õppuse kasutuses olnud maa-alal korralikult kätte.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk oli saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenis 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osales peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viis kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.