Uudised
-
Kaitseministeeriumi kantsler: Kevadtorm liidab rahvast ja kaitsevägeNeljapäeval, 21. mail tänas kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras Simunas kohalike omavalitsuste esindajaid ja maaomanikke koostöövalmiduse ja vastutulelikkuse eest Kevadtorm 2009 korraldamisel.
Kantsler Terrase sõnul on Eesti iseseisev kaitsevõime tulemuslik juhul, kui kriisiolukorras toimitakse ühtse Eestina - heaks näiteks on Laekvere, Avinurme, Väike-Maarja, Torma, Tudulinna ja Simuna kohalikud omavalitsused. Eesti kaitsevõime tagamine ei saa kantsler Terrase sõnul olla üksnes kaitseväe ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon saab anda oma panuse riigi kaitsevõimesse nagu näiteks maaomanikud Kevadtorm 2009 alal, kes lubavad oma maad ja teid kasutada.
„Ilma õppuseta Kevadtorm ei oleks kaitsevägi võimalik, eriti ei oleks võimalik ajateenistusel ja reservväele põhinev kaitsevägi,“ ütles kantsler Riho Terras virulastele. „Sellised õppused ei ole võimalikud ilma kohalike inimesteta, kohalike valdade toetuseta. Suur tänu valdadele, ettevõtjatele ja suur tänu siinsetele inimestele.“
Õppuse Kevadtorm 2009 juhtstaap andis kantsler Terrasele ülevaate juba kaks ja pool nädalat kestnud õppuse senisest käigust ning seejärel suundus kantsler Terras maastikule ja tutvus 1. Jalaväebrigaadi staabi tööga ning õppusel Kevadtorm 2009 osaleva Kaitseliidu pataljoni tegevusega.
„Selline õppus on see koht, kus me tõestame, et ajateenistuse süsteem on toimib tõhusalt. Et meie riigikaitse põhineb reservil, siis seob see riigikaitsestruktuuri rahvaga. Ajateenijad, kes täna on veel siin, lähevad kaheksa päeva pärast koju ja astuvad tsiviilellu. Kuid ma loodan, et nad jäävad edasi oma hingelt sõduriteks ja tulevad uuesti ka õppekogunemisele,“ ütles kantsler Terras Kevadtormi olulisusest rääkides.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.
-
Kevadtorm on lahe!Sõjaolukorrale võimalikult sarnaseks mängitud õppelahingud viivad sõdurid äärmuslikesse olukordadesse, kus tuleb võidelda vaenlase, väsimuse ja iseendaga. Ent just suurõppus annab ajateenijatele usu oma võimetesse reservsõdurina ning on ajateenistuse vaieldamatuks tipphetkeks.
„Kevadtormi on lahe! Kevadtorm on ajateenistuse viimane ja kõige tähtsam õppus, siin saab nagu eksamil ennast ikka tõsiselt proovile panna. Ei ole tühja passimist ja ootamist, kõik on ülipõnev,“ rääkis rõõmsalt reamees Kaarel Metsaots. “Pinge on kogu aeg peal, liigud ühest lahingust teise ja annad muudkui tuld.”
Reamees Sander Vald Kuperjanovi pataljoni miinipildujapatareist meenutas üht rünnakut, mis tabas neid rännaku ajal: „Vastane ründas meid rännaku ajal, saime kergeid kaotusi, kuid ka nemad said tunda meie jõudu. Üldiselt läks meil hästi.“ Rahulolev naeratus libises sõduri näole.
Keset lahingumöllu kommenteeris rühmameedik kapral Siim Viitak oma ülesandeid: „Eile sain haavatut ravida. Võitlesime vastase soomustatud üksuse vastu ja seal said mitmed haavata, mulle tuli tööd.“
Kevadtormil on jõudnud otsustavasse lõppjärku. Jalaväepataljon on viie päeva jooksul vastase liikumist viivitanud ja ägedaid kaitselahinguid pidanud ning nüüd käib vasturünnak. Jalaväelased peavad vasturünnakul rakendama kõiki aasta jooksul õpitud ja Kevadtormil kinnistatud sõdurioskuseid.
„Mina ei ole veel õnnetut sõdurit metsas kohanud,“ kiitis ajateenijate motivatsiooni pataljoni ülem major Toomas Möls. „Selle pataljoniga ma läheksin sõtta küll, kui peaks tarvis olema. Sõdurid on olnud õppusel tublid ja oleme teinud juba ettepanekuid nende ergutamiseks.“
Major Toomas Mölsi sõnul võib kaitseväelase elukutse pealtnäha tunduda väga lihtne, kuid see on petlik. „Sa võid teoreetiliselt teada palju, aga alles õppusel läbitud praktika toob välja sinu tõelised teadmised ja oskused. Pärast praktilist kogemust, oskad sa ka hiljem ette näha neid tõrkeid, mis võivad saada takistuseks lihtsate asjade elluviimisel,“ sõnas major Möls Kevadtormi kogemuse vajalikkusest rääkides.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.
-
Kaitseministeeriumi kantsler kiitis kaitseliitlaste õppimisvõimet
Suurõppusel Kevadtorm 2009 Kaitseliidu lahingugrupi üle vadanud kaitseministeeriumi kantsler tunnustas kaitseliitlaste õppimistahet, võidujanu ja algatusvõimet.
-
Sajad lapsed joonistasid KevadtormiSajad lapsed joonistasid Kevadtormi
22.05.2009.
Maaväe suurõppuse Kevadtorm 2009 juhtstaap autasustas Simuna osavallavalitsuses Lääne-ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal joonistusvõistluse "Meie kaitsevägi õppusel Kevadtorm 2009" võitnud õpilasi ning andis auhindadeks üle kunstitarbeid.
Kaitsevägi korraldas joonistusvõistluse suurõppuse Kevadtorm 2009 aladele jäävates koolides. Konkursil osales ligi 400 õpilast kaheksateistkümnest koolist. Võistlusel osalesid Avinurme, Laekvere, Lohusuu, Muuga, Rakke, Roela, Sadala, Salla, Simuna, Tamsalu, Torma, Tudulinna ja Venevere põhikoolid Väike-Maarja gümnaasium ning Tapa ja Mustvee Eesti ning Vene gümnaasiumid. Võitjad selgusid neljas vanuseklassis.
“Mul on hea meel tõdeda, et õppuse alale jäävates koolides on nii palju andekaid, kes oskavad hästi joonistada,” ütles Staabi- ja Sidepataljoni ülem major Veikko Kannel. “Laste joonistused toovad sära sõdurite kohati raskesse, rutiinisesse ja karmi argipäeva.”
1.-3. klasside arvestuses võitis esikoha Victoria Mitt Väike-Maarja Gümnaasiumi 2b klassist, teise koha Anna-Liis Voogla Tapa Gümnaasiumi 2a klassist ja kolmanda koha Joosep Kivisild Tapa Gümnaasiumi 1a klassist.
4.-6. klasside õpilastest võitis esikoha Karina Svjatskaja Mustvee Vene Gümnaasiumi 5. klassist, teise koha Mari-Liis Tatkam Laekvere Põhikooli 6. klassist ja kolmanda koha Maarika Pärn Mustvee Vene Gümnaasiumi 4. klassist.
7.-9. klasside õpilastest võitis esikoha Marit Leist Väike-Maarja Gümnaasiumist, teise koha Anni Habakuk Avinurme Keskkoolist ja kolmanda koha Anne-Mai Vares Sadala Põhikoolist.
10.-12. klassi arvestuses laekus ainult üks töö Mustvee Vene Gümnaasiumist.
Tsivii-miltaar koostöömeeskonna eriauhinna võitis Merilen Laurimäe Sadala Põhikooli 9. klassist.
Joonistusvahendite kasutamise osas võistlusel piiranguid ei seatud ning oma ideede teostamisel jäeti autoritele täielik valikuvabadus. Hindajateks olid õppusel Kevadtorm 2009 osalevad kaitseväelased.
Kevadtorm 2009 tsiviil-militaarkoostöö grupis. Auhinnalised kohad pälvinud õpilased said vastavalt vanusele auhindadeks professionaalsed kunstitegemisevahendid börsiettevõtte Nordecon International poolt.
Joonistusvõistlust korraldati juba neljandat aastat järjest ja seda tava on kaitseväel õppuse Kevadtorm ajal kavas jätkata ka järgnevatel aastatel.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.
-
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli tegi kontrollkäigu staapidesseKaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli tegi kontrollkäigu staapidesse
21.05.2009.
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli tegi kontrollkäigu suurõppust Kevadtorm 2009 juhtivatesse erinevate taseme staapidesse ning vaatas üle staabiprotseduuride rakendamise ja staapide juhtimisvõimekuse.
Kevadtormi käigus saavad erinevad staabid kolonel Väli sõnul hädavajaliku juhtimis- ja koostöökogemuse, mida on võimalik hankida ainult sõjas või Eesti jaoks nii suure mastaabiga õppusel nagu seda on Kevadtorm.
“Ülemad juhivad õppust ja hindamisõppuse õppelahinguid kindlakäeliselt,” ütles kolonel Väli. “Õppuse senise juhtimisega võib rahule jääda.”
Kolonel Väli sõnul ei ole suurõppuse tõhus ja tulemuslik juhtimine ning kõrgemate staapide laitmatu lahingurütm ootamatu positiivne üllatus, sest õppuse Kevadtorm 2009 üldjuht, maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik on võimekas ja suurte kogemustega ohvitser. Kolonel Tiganik on varasemate aastate Kevadtormidel juhtinud Scoutspataljoni ja 1.Jalavaäebrigaadi. Sel aastal on kolonel Tiganik esimest korda Kevadtormi juhtstaabi ülem.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.
-
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja autasustasid vapraid sõdureid
Täna varahommikul autasustasid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Tallinna Lennujaama vanas terminalis raskelt Afganistani missioonilt täies koosseisus koju tagasi pöördunud Eesti jalaväekompanii Estcoy-7 ja kompanii toetusüksuse NSE-6 võitlejaid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis kõigile Afganistanist saabunud kaitseväelastele üle rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medalid. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis üle 22 kaitseväe teenetemärki lahinguliste teenete eest, kolm kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ja 29 tänukirja. Samuti andis kaitseväe juhataja üle maaväe teenetemärgid – kolm ohvitseri hõberisti, kümme hõberisti ja kaks pronksristi.
„Te võitlesite vabaduse eest silmapaistval moel”, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo Eesti sõduritele ja neid vastu võtma tulnud sadadele perekonnaliikmetele, sugulastele ja sõpradele. „Te võitlesite mitte ainult sealse rahva vabaduse eest, vaid ka meie rahva ja riigi julgeolekugarantiide eest, mida on Eestile väga vaja.”
Kaitseminister tänas sõdurite perekondi mõistva suhtumise ja toetuse eest kodust kaugel Eestit teeninud kaitseväelastele.
„Seitsmes kompanii oli ISAF-i Helmandi väegrupi üks kõige professionaalsemaid üksuseid,” kinnitas kindralleitnant Ants Laaneots. „Tegite head sõjamehetööd! Tänan!”
„Tänan teid toetuse eest, mida tundsime tuhandete kilomeetrite kaugusel Eestist,” ütles Estcoy-7 ülem major Raigi Paimla. „Teie toetus tegi meid tugevaks ja aitas koju tagasi tulla nii, nagu läksime. Kõik võitlejad on rivis. Kinnitan teile, teie pojad ja mehed on vaprad sõdurid.”
Kuue kuu jooksul viis major Raigo Paimla juhitud jalaväekompanii Lõuna-Afganistanis rahutus Helmandi provintsis läbi 27 operatsiooni. Eesti jalaväelased tegutsesid valdavalt intensiivsetes lahingoperatsioonides Nad-e-Ali piirkonnas Helmandi provintsi keskosas. Sealhulgas osaleti detsembrikuus rahvusvaheliste julgeolekujõudude lõunaregiooni suuroperatsioonil Sond Chara, mille käigus puhastati suured piirkonnad valitsusvastastest mässulistest.
Lisaks lahingoperatsioonidele viis kompanii läbi julgestus- ja konvoioperatsioone. Kokku leidsid Estcoy-7 kaitseväelased 39 isevalmistatud lõhkekeha ja hulgaliselt lõhkekehade valmistamise materjale.
Estcoy-7 vastutusala on üle võtnud major Tarvo Luga juhitav jalaväekompanii Estcoy-8. Eesti jalaväe logistilise toetuse tagamist jätkab rahvuslik toetuselement NSE-7.
Eesti kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib kokku ligikaudu 150 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis 2003. aastast, 2006. aastast tegutsetakse valdavalt Lõuna-Afganistanis. -
Pioneerid ehitasid Kevadtormil Venevere küla matkarajale jalakäijatesillaMaaväe õppusel Kevadtorm 2009 ehitas pioneerikompanii eile õhtul Laekvere valda, Venevere külla, üle Avijõe kümne meetri pikkuse ja kahe meetri laiuse jalakäijatesilla. Sild sündis kolme osapoole: kaitseväe, Laekvere valla ja Venevere haridus- ja kultuuriseltsi koostöös.
„Silla valmimine on hea näide kaitseväe, kohaliku omavalitsuse ja külaseltsi koostööst. See jäädvustab õppuse Kevadtorm 2009 veelgi kindlamalt Laekvere valla ajalukku,“ kiitis head koostööd Laekvere vallavanem Aarne Laas. Jalakäijate sild on rajatud 4-5 km pikkuse matkaraja algusesse. Vallavanema sõnul on see külarahva matkaraja idee elluviimiseks suur samm edasi.
Pioneerid tegid kõik ettevalmistus- ja ehitustööd ning koristasid silla ümbruse. Silla ehitusel kasutas tugevdatud pioneerirühm valla antud materjale. Selleks langetati esmalt sillaehituseks väljavalitud puud. Seejärel paigaldati silla toed, mis oligi kõige aeganõudvam tegevus. „Maatugede paikaajamise juures ei tohi kiirustada, kui alguses ei mõõda ja paika ei aja, siis hiljem on raskem silda loodi panna. Kui need asjad saavad paika, siis kaanematerjali pealelöömine läheb kiiresti,“ selgitas sillaehitust juhendav nooremleitnant Toomas Rebo.
„Ajateenijate motivatsioon oli kõrge, sest nad said midagi reaalset teha. Sild jääb ju alles. Kui neist kunagi hiljem keegi siia satub, siis on hea vaatama tulla - omatehtud sild ikka,“ rääkis ajateenijate innukust kiites nooremleitnant Rebo.
Pioneeride ülesandeks lahingtegevuses on vastase tõkestamine, oma vägede liikuvuse tagamine ja oma vägedele välikindlustuste ehitamine. Kui õppuse ülesehitus lubab ning väljaõppe eesmärgid võimaldavad on pioneeriüksused Kevadtormide ajal ikka kohalike omavalitsustega koostööd teinud.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.
-
Miinijahtija Ugandi on täna avatud külastajatele
Täna, 20. mail on Euroopa Merepäeva raames huvilistel võimalik tutvuda Tallinna kesklinnas Vanasadama Admiraliteedi basseinis mereväe miinijahtijaga Ugandi. Ugandi on avatud külastajatele kella kolmeni.
Ugandi on viimane kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast.
Miinijahtija Ugandi on ehitatud 1992. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust, varustatud kaasaegse Seafox miinihävitussüsteemiga ja relvastatud 23mm kahuriga. Laev on 52,5 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast.
Esimene Suurbriatanniast Eestile ostetud miinijahtija - Admiral Cowan - osaleb praegu Läänemerel, Irbe väinas rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil MCOPLAT 09 selle nädala lõpuni.
Admiral Cowan on operatsiooni käigus leidnud ja kahjutuks teinud 5 II Maailmasõja aegset meremiini.
Leping miinijahtijate ostuks Suurbritanniast sõlmiti 2006. aasta septembris. Esimene alus, Admiral Cowan, anti Eestile üle 26. aprillil 2007, EML Sakala anti üle 2008.aasta jaanuaris ja EML Ugandi käesoleva aasta alguses.
Eesti merevägi kasutab miinijahtijaid siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti osalevad miinijahtijad NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka, miinijahtija Sulev ja miinijahtija Admiral Cowan. -
Joonistusvõistlusel “Meie kaitsevägi õppusel Kevadtorm 2009” oli erakordselt palju võistlustöid
Täna hindab kaitseväelastest žürii Lääne-ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal peetava Kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2009 piirkonnas asuvates koolides korraldatud joonistusvõistlusele “Meie kaitsevägi õppusel Kevadtorm 2009” laekunud töid.
-
Estcoy-7 saabub Afganistanist koju
Homme, 21. mai hommikul saabub pooleaastase teenistuse järel Eestisse Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-7 ja logistiline toetuseelement NSE-6.
Kell 7.45 algaval pidulikul rivistusel Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medalid annab üle kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kuue kuu jooksul viis major Raigo Paimla juhitud jalaväekompanii läbi 27 operatsiooni. Eesti jalaväelased tegutsesid valdavalt intensiivsetes lahingoperatsioonides Nad-e-Ali piirkonnas Helmandi provintsi keskosas. Sealhulgas osaleti detsembrikuus rahvusvaheliste julgeolekujõudude lõunaregiooni suuroperatsioonil Sond Chara, mille käigus puhastati suured piirkonnad valitsusvastastest jõududest.
Lisaks lahingoperatsioonidele viis kompanii läbi julgestus- ja konvoioperatsioone. Kokku leidsid Estcoy-7 kaitseväelased 39 isevalmistatud lõhkekeha ja hulgaliselt lõhkekehade valmistamise materjale.
8. mail võttis Estcoy-7 vastutusala üle major Tarvo Luga juhitav jalaväekompanii Estcoy-8. Eesti jalaväe logistilise toetuse tagamist jätkab rahvuslik toetuselement NSE-7.
Eesti kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib kokku ligikaudu 150 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis 2003. aastast, 2006. aastast tegutsetakse valdavalt Lõuna-Afganistanis.