Uudised
-
Kolonel Tiganik asub Maaväe staabi ülema ametikohale
Alates teisipäevast 7. aprillist asub Maaväe staabi ülema ametikohale senine 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonel Artur Tiganik.
Kolonel Tiganik teenib Kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on olnud Kalevi Jalaväepataljonis rühma-, kompanii –ja staabiülem ning alates 1996. aastast pataljoni ülem. Aastatel 2001 – 2006 teenis kolonel Tiganik Scoutspataljoni ülemana ning alates 2006. aastast 1. Jalaväebrigaadi ülemana.
Kolonel Tiganik on lõpetanud 1992. aastal Rjazani Kõrgema Õhudessantkooli ja 2001. aastal Balti Kaitsekolledži. Ta on osalenud täienduskoolitustel Suurbritannias ja Taanis.
2005. aastal osales kolonel Tiganik välisoperatsioonil Afganistanis Kabulis NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) staabi operatiivosakonna ohvitserina ning Eesti kontingendi vanemana.
Kolonel Tiganik asub alates teisipäevast täitma ka Maaväe ülema kohuseid seoses Maaväe ülema kolonel Indrek Sireli õpingutega USA Armee Sõjakolledžis.
Senine Maaväe staabi ülem brigaadikindral Urmas Roosimägi lahkub kaitseväe tegevteenistusest. -
Rootsi Peastaabi hangete- ja materjaliteenistuse ülem külastab Kaitseväe Logistikakeskust
Täna, 31. märtsil, külastab Kaitseväe Logistikakeskust Rootsi Kuningriigi relvajõudude Peastaabi hangete- ja materjaliteenistuse ülem kontradmiral Leif Nylander.
-
Balti peastaapide ülemad arutasid Balti pataljoni ja Balti Kaitsekolledži arengut
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile ja täna Riias Balti riikide peastaapide ülematega, kellega arutas Balti kaitsekolledži ja Balti pataljoniga seotud küsimusi ning väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.
Peastaapide ülemad said kohtumisel ülevaate 2010. aastal NATO reageerimisjõudude käsutusse antava Balti pataljoni praegusest väljaõppetasemest ja varustatusest. „NRF-i antava pataljoni ettevalmistus on jõudnud lõpufaasi. Kuivõrd kõik osapooled on pidanud oma rahalisi võimalusi kärpima, peame leidma lahendused, et kärbete mõju pataljoni ettevalmistusele ja varustatusele oleks minimaalne,“ ütles kolonel Väli.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus 2010. aastaks NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu. Pataljoni juhtriik Leedu paneb välja ligi poole 840-mehelise üksuse koosseisust. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega.
Peastaapide ülemad otsustasid algatada ka Balti kaitsekolledži hindamisprotsessi. 2009. aasta lõpuks peab väliseksperdi juhitav töögrupp andma ülevaate kolledži hetkeolukorrast ning riikide vajadustest ohvitseride ettevalmistuse ja koolitatavate hulga osas. „On oluline, et lisaks Balti ohvitseride koolitamisele säiliks ja areneks ka kolledži rahvusvaheline mõõde. See tagab õppetöö kvaliteedi ja rahvusvaheliste kogemuste vahetuse.“
Kolonel Väli kohtus Riias kahepoolselt ka Läti peastaabi ülema kolonel Andis Dilansiga, kellega arutas koostööd välisoperatsioonidel. Eesti pool jagas oma kogemusi lahinguüksuse tegevusest Lõuna-Afganistanis, Läti kaitseväel on Afganistanis väljaõppeüksus.
Kohtumisel aruti ka Leedus õhuväe ohvitseridele ühise kapteni tasemel kursuse korraldamise võimalusi ja anti ülevaade ühise mereväeeskaadri BALTRON ja õhuseiresüsteemi BALTNETi arengust.
Kohtumisel osalesid lisaks peastaapide ülematele väeliikide, Balti kaitsekolledži ja koostööprojektide esindajad.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistas ette järgmisel kuul korraldatavat Balti sõjalise komitee kohtumist.
-
Scoutsrännakul osales üle 850 inimeseScoutspataljoni korraldatud võistlusel Scoutsrännak osales täna üle 850 inimese. Osavõtjaid oli nii Kaitseväest, Kaitseliidust, Naiskodukaitsest, Noorkotkastest, Kodutütardest, Päästeametist, Piirivalvest, Maksu- ja Tolliametist, Politseist ja Sisekaitseakadeemiast. Vähemalt kolmandik osavõtjatest olid tsiviilisikud. Üks osavõtja oli ka Suurbritanniast.
Scoutsrännaku võitis Toomas Loho, kes läbis 30-kilomeetrise distantsi ajaga 3 tundi ja 8 minutit.
Toomas Loho sõnul on Scoutsrännak meeldiv traditsioon, millest ta on juba mitmel
korral osa võtnud. Scoutsrännak on olnud esimeseks pikemaks võistluseks, mis avab
aktiivse spordiaasta. „Nii heal Scoutsrännaku rajal ei ole mina veel võistelnud.
Ilmataat soosis meid täna kindlasti,“ lisas Loho.
Võistluse juhendi kohaselt peavad osalejad läbima marsruudi kandes 15 kg raskust kohustuslikku varustust. Kaitseväelastel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased rännaku läbima vormis.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Rännak on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale ning viiakse läbi Pakri poolsaarel.
Scoutsrännakut korraldati sel aastal kuuendat korda.
-
Leedus toimus Balti pataljoni staabi planeerimisharjutusEile, 25. märtsil lõppes Leedus Ruklas kolm päeva kestnud Balti riikide ühise jalaväepataljoni BALTPAT staabi planeerimisharjutus Final Sprint 09.
”Rahvusvaheline meeskond pataljoni tasemel on suur väljakutse,” ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. “Balti pataljon on väga hea näide sellest, et hea koostöö ja motivatsiooniga on kõik võimalik,” lisas kolonelleitnant Baltrenas.
„Eesti kaitseväelastele on osalemine Balti pataljonis suurepärane võimalus omandada kogemusi NATO manööverüksuse koosseisus,” ütles Eesti kontingendi vanem ja pataljoni ülema asetäitja major Rain Jano. Major Jano tunnustas kõrgelt kõigi Eesti kontingendi liikmete professionaalseid oskusi ja positiivset suhtumist ülesande täitmisel.
Õppusel Final Sprint 09 harjutati pealetungilahingu ja viivituslahingu planeerimist. Kui tavaolukorras toimub staabis ühe lahingülesande planeerimine, siis seekordse staabiõppuse üks alaeesmärke oli teostada samaaegselt kahe lahingkäsu planeerimist. Major Jano hinnangul andis see suurepärase võimaluse vahetult kaasata otsuse vastuvõtmise protsessi kõik staabiohvitserid ja –allohvitserid. Seekordsel harjutusel osalesid staabi töös kaitseväelased Vahipataljonist, Lääne Kaitseringkonnast, Kaitseväe Peastaabist ja Kaitseväe Logistikakeskusest.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest.
Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni allüksuste kokkuharjutamine korraldatakse 2009. aasta suvel Lätis Adaži polügoonil, mille kestel hinnatakse üksuse lahinguvalmidust NATO ühtse hindamissüsteemi CREVAL alusel.
-
Balti peastaapide ülemad arutavad Riias koostööprojekte
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtub täna ja homme Riias Balti riikide peastaapide ülematega.
Kolonel Väli arutab Leedu peastaabi ülema kontradmiral Kestutis Macijauskase ja Läti peastaabi ülema kolonel Andis Dilansiga Balti kaitsekolledži ja Balti pataljoniga seotud küsimusi ning väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.
Peastaapide ülemad saavad kohtumisel ülevaate Balti pataljoni praegusest väljaõppetasemest ja varustatusest. Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus 2010. aastaks NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu. Pataljoni juhtriik Leedu paneb välja ligi poole 840-mehelise üksuse koosseisust. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega.
Balti kaitsekolledžiga seonduvalt käsitletakse kolledži sisseastujatele esitatavaid nõudeid, personali- ja finantsküsimusi. Samuti arutatakse kohtumisel Leedus õhuväe ohvitseridele ühise kapteni tasemel kursuse korraldamise võimalusi. Samal tasemel kursust viiakse läbi mereväelastele Lätis ning maaväe ohvitseridele Eestis Balti kaitsekolledžis.
Peastaapide ülemad saavad ülevaate ka teiste Balti kaitsevägede projektide arengutest, sealhulgas ühise mereväeeskaadri BALTRON ja õhuseiresüsteemi BALTNETiga seonduvast.
Kohtumisel osalevad lisaks peastaapide ülematele väeliikide, Balti kaitsekolledži ja koostööprojektide esindajad.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette järgmisel kuul korraldatavat Balti sõjalise komitee kohtumist. -
Kaitseväe Orkester tähistab kevade saabumist
Täna, 26. märtsil algusega kell 19.00 annab Estonia kontserdisaalis kevadkontserdi Kaitseväe Orkester.
Kontserdi kavas on Guy Woolfendeni "Gallimaufry" - süit Shakespear´i näidendi Henry IV ainetel, Johann Nepomuk Hummeli „Trompetikontsert“ ja Modest Mussorgski „Öö lagedal mäel“. Kontserdi teises pooles esitab orkester palasid populaarsetest operettidest.
„Orkestri jaoks on kõige nõudlikumad palad Mussorgski „Öö lagedal mäel“ ja David Bedfordi „Sun Paints Rainbows on the Waves“ eelkõige viimase suure löökpillide grupi tõttu,“ ütles orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan. „Kaitseväe Orkestri kevad- ja sügiskontserdid on kujunenud ilusaks traditsiooniks. On suur rõõm, et publiku huvi on meie orkestri vastu on kasvanud.“
Kontserdil esinevad solistid Margit Saulep, Alar Haak ja Rene Soom. „Trompetikontserdis“ esineb solistina Aarne Ots.
Kontsert on tasuta, kuid kohtade arv saalis on piiratud.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan, tseremooniadirigent on major Indrek Toompere.
Orkester on tänaseks tegutsenud kuusteist aastat. Koostöös Sõjaväemuusika Sõprade Seltsiga on orkester välja andnud 11 helikandjat, muu hulgas 1996. aastal koos Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega valminud “Anna mul suud härra seersant”, tseremoniaalmuusika kogumiku “Eestimaa mu isamaa" ja Urmas Sisaski kaitseväe tellimusel loodud oratooriumi “Pro Patria”.
Orkestri esinemiste arv küünib aastas 200-ni. Orkester on esinenud rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides. -
Miinijahtijad Sulev ja Wambola lõpetasid teenistuse
Täna arvati Tallinnas Mereväebaasis korraldatud tseremoonial teenistusest välja mereväe esimesed miinijahtijad, Saksamaal ehitatud Sulev ja Wambola.
“Sulev ja Wambola teenisid väärikalt nii Saksa kui Eesti mereväge ja on puhkuse auga välja teeninud,” ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. “Esimesed miinijahtijad on olnud enamusele praegustest mereväeohvitseridest oluliseks väljaõppeplatvormiks. Saime osaleda laevadega nii Balti Miinitõrjeeskaadri kui NATO Miinitõrjeüksuse tegevuses, Sulev ja Wambola aitasid ette valmistada üleminekut uutele Sandown-klassi laevadele.”
Lindau-klassi miinijahtijad anti Saksamaa poolt Eestile üle 2000. aastal. Laevad olid varustatud sonarite ja allveerobotitega, mis võimaldas nii merepõhjas asuvaid objekte tuvastada kui kahjutuks teha.
Mõlemad miinijahtijad on korduvalt osalenud Läänemere suurematel miinitõrjeõppustel ja operatsioonidel. Miinijahtija Sulev kuulus 2006. aastal esimese Balti riigi miinijahtijana NATO miinitõrjeskaadri koosseisu.
Laeva on külastanud president Lennart Meri ja USA endine kaitseminister William Perry. 2006.aastal osales Sulev Võidupüha mereparaadil.
Mõlemal laeval oli sõlmitud koostööleping ühe Eesti linnaga - EML Wambolal Pärnu ja EML Sulevil Kuressaarega.
Wambola esimene komandör oli kaptenmajor Sten Sepper ja Sulevil kaptenmajor Annes Vainamäe.
1957. aastal valminud EML Sulev oli esimene pärast II Maailmasõda Saksamaal ehitatud sõjalaev. Laev sai nime Lindau linna järgi, sama linna andis nime kogu laevaklassile. Kaks aastat hiljem valminud Wambola kandis algselt nime Cuxhaven. -
NATO kindral külastas KüberkaitsekeskustTäna külastas Tallinnas asuvat Kooperatiivset Küberkaitsekeskust NATO Side- ja Infosüsteemide Agentuuri direktori asetäitja ja staabiülem kindralmajor Nikolaos Ioannou-Sioutas.
Külastuse käigus tutvustas Küberkaitsekeskuse ülem kolonelleitnant Ilmar Tamm kindralmajor Ioannou-Sioutas’le keskuse 2009. aasta tööprogrammi.
“Konstruktiivne ja regulaarne koostöö NATO Side- ja Infosüsteemide Agentuuriga on oluline, et tagada Küberkaitsekeskuse arendusprojektidele reaalne sisend (ja sidusus) igapäevaste küberintsidentide haldamisel NATO käsutada olevatest side- ja IT
süsteemidest ning võrkudest,” ütles kolonelleitnant Tamm.
Detailsemalt arutleti NATO küberkaitse võimekuse edasiarendamise, sealhulgas
küberrünnete vastumeetmete teemal ja koostöö jaotust novembris toimuva NATO
küberkaitseõppuse Cyber Coalition 2009 planeerimisel ja läbiviimisel.
Kindralmajor Ioannou-Sioutas kohtus visiidi käigus ka Kaitseväe Peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülema kolonel Artur Suzik’ga.
NATO Side- ja Infosüsteemide Agentuuri peakorter asub Monsis, Belgia
kuningriigis, mis vastutab side- ja infosüsteemide teenuste tervikhalduse
juhtimise eest kõikidele NATO staapidele ja allstruktuuridele. Agentuuri tuumaks on NATO võrguteenuste juhtimiskeskus, kust jälgitakse ööpäevaringselt NATO võrguliiklust ning hallatakse intsidente ja probleeme. Lisaks juhib ja koordineerib agentuur NATO operatsioonide toetuseks side-ja infosüsteemide teenuste planeerimist, NATO sidepataljonide väljaõpet ja rakendamist.
Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega saanud NATO akrediteeringu. Keskuse missiooniks on edendada NATO ja NATO riikide küberkaitsealast võimekust. Keskus on asutatud 14. mail 2008. aastal seitsme asutajariigi (Eesti, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Leedu, Läti, Hispaania) poolt.
-
Briti kaitseväe peaarst: sõjaväemeedikute jaoks on olulisim välisoperatsioonidel saadud kogemus
Briti kaitseväe peaarst kindralleitnant Louis Lillywhite tutvus täna oma Eesti-visiidi käigus Eestis pakutava taastusravi võimekusega ja kirjutas koos kaitseväe peaarsti major Indrek Partsiga alla Eesti ja Briti kaitsevägede meditsiinilise koostöö kokkuleppe lisa.
„Tänu välisoperatsioonidel omandatule saavutame praegu sõjaväemeditsiinis paremaid tulemusi kui meie kolleegid tsiviilmaailmas ja teistes riikides, selle kogemuse jagamine Eesti sõjaväemeedikutega on üks täna alla kirjutatud dokumendi olulisemaid kasutegureid,“ ütles Suurbritannia kaitseväe peaarst kindralleitnant Lillywhite.
Eesti ja Briti kaitsevägede meditsiiniteenistuste ülemate alla kirjutatud dokument sätestab Camp Bastioni sõjaväehaiglas teenivate Eesti meedikute ettevalmistuse ja väljaõppega seotud küsimused, Eesti kaitseväelastele osutatava aktiiv- ja taastusravi Suurbritannias ja Camp Bastionis ning meditsiiniabi Kandaharis.
Eesti jalaväekompanii juures Afganistanis teenib praegu kontingendi arstina leitnant Indrek Olveti. Camp Bastioni sõjaväehaiglas teenib proviisor major Lauri Bender, varem on samas haiglas teeninud kaks Eesti reservohvitserist kirurgi. Jalaväekompanii koosseisus teenib evakuatsioonijagu, kuhu kuuluvad üks meditsiiniõde, kaks parameedikut ja meditsiinisoomuki juht.
Suurbritannias on saanud aktiiv- ja taastusravi kümme Eesti kaitseväelast.
Briti kaitseväe peaarst kohtus täna ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ja kaitseministeeriumi asekantsleri kaptenmajor Lauri Tumm´iga, külastas Sidepataljoni meditsiinikeskust ning tutvus Eestis läbi viidava taastusravi võimekusega.
Eesti kontingent Lõuna-Afganistanis tegutseb Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi koosseisus.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki.