Uudised
-
Eestit külastab Briti kaitseväe peaarst
Homme, 25. märtsil külastab Eestit Briti kaitseväe peaarst kindralleitnant Louis Lillywhite.
Kindralleitnant Lillywhite kirjutab koos Eesti kaitseväe peaarsti major Indrek Partsiga alla tehnilise kokkuleppe lisa, mis sätestab Eesti kaitseväelaste osutatava aktiiv- ja taastusravi Suurbritannias ja Camp Bastionis, meditsiiniabi Kandaharis, samuti Camp Bastioni sõjaväehaiglas teenivate Eesti meedikute ettevalmistuse ja väljaõppega seotud küsimused.
Briti kaitseväe peaarst kohtub kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ja kaitseministeeriumi asekantsleri kaptenmajor Lauri Tumm´iga, külastab Sidepataljoni meditsiinikeskust ning tutvub Eestis läbi viidava taastusravi võimekusega.
Eesti jalaväekompanii juures Afganistanis teenib praegu kontingendi arstina leitnant Indrek Olveti. Jalaväekompanii koosseisus teenib evakuatsioonijagu, kuhu kuuluvad üks meditsiiniõde, kaks parameedikut ja meditsiinisoomuki juht. Rühma tasandi meditsiini tagavad rühma parameedikud ja jaosanitarid. Camp Bastioni sõjaväehaiglas on teeninud kaks reservohvitserist Eesti kirurgi. Praegu on haiglas teenistuses proviisor major Lauri Bender.
Eesti kontingent Lõuna-Afganistanis tegutseb Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi koosseisus.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. -
Kaitseväe meedikud aitasid haavatud afgaane
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivad kaitseväe meedikud andsid sel nädalal meditsiiniabi kaheksale kohalikule elanikule ja Afganistani armee võitlejale.
Eesti jalaväekompanii ESTCOY-7 meedikud andsid esmaabi neljale isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses kannatada saanud kohalikule, sealhulgas kahele lapsele. Kaitseväelased aitasid toimetada abivajajad Camp Bastioni välihaiglasse.
Samuti andsid Eesti ja Briti meedikud sel nädalal meditsiiniabi neljale raketirünnakus haavata saanud Afganistani armee sõdurile. Koos Briti meedikutega anti kannatanutele esmaabi ja nad toimetati samuti Camp Bastioni välihaiglasse.
„Eesti kontingendi meedikute peamiseks ülesandeks on küll meditsiiniabi tagamine Eesti sõduritele, kuid samas tuleb alati valmis olla meditsiinilise abi osutamiseks igale hädasolijale,“ ütles Eesti kontingendi arst, leitnant Indrek Olveti. „Arstieetika on universaalne ja siin ei ole kunagi küsimus patsiendi nahavärvis, usulistes veendumustes või maailmapildis. Kui inimene on hädas ja meie võimuses on teda aidata, siis me teeme seda. Laiemas mõttes on kogu ISAF-i, mitte ainult meedikute töö siinseid inimesi aidata.“
Eesti jalaväekompanii koosseisus teenib evakuatsioonijagu, kuhu kuuluvad üks meditsiiniõde, kaks parameedikut ja meditsiinisoomuki juht. Rühma tasandi meditsiini tagavad rühma parameedikud ja jaosanitarid. Lisaks teenib Lashkar Gah’s Eesti kontingendi arst leitnant Indrek Olveti ja Camp Bastioni haiglas proviisor major Lauri Bender.
Eesti kontingent Lõuna-Afganistanis tegutseb Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi koosseisus. Afganistanis algas praeguse kontingendi teenistus novembris
Eesti on toetanud Afganistani Helmandi provintsi meditsiinialaselt alates 2007. aastast. Praeguseks koordineerib tervishoiualast tegevust Helmandi provintsis Eesti tervishoiuekspert Anu Raisma, kes asus Lashkar Gah PRTs (Provincial Reconstruction Team) tööle veebruaris 2009.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. -
Tulevased reservohvitserid andsid kaitseväelase tõotuseTäna, 20. märtsil lõpeb Kaitseväe Võru Lahingukoolis reservohvitseride baaskursuse esimene moodul. Mooduli lõpus andsid kursuslased kaitseväelase tõotuse.
Tõotuse võttis vabatahtlikelt reservohvitseri kandidaatidelt vastu Kaitseväe Võru Lahingukooli ülema kohusetäitja kapten Kaupo Kaiv.
Neljapäeva pärastlõunal sooritasid kõik kursuslased sõdurieksami. Eksamil pandi proovile esimese kahenädalase väljaõppe jooksul omandatud teadmised maskeerimisest, varustuse pakkimisest, käemärkidest, sihtmärkide osutamisest, kauguste määramisest, erinevatest laskeasenditest ja üksivõitleja liikumisviisidest. Lisaks õppisid vabatahtlikud tundma kaitseväe relvastust, määrustikke, topograafiat ja esmaabi andmist.
„Soovin resrevohvitseride kursusel omandatud teadmisi ja oskusi kombineerida oma tsiviilteadmistega,” ütles Riigikogu kantseleis töötav kursusel osaleja Olev Aarma. „Kursuse tempo on intensiivne, tänu väga headele instruktoritele ja õpingukaaslaste toetusele on võimlik õpitu kiiresti omandada ja praktiliselt läbi teha. Reservohvisteride kursus ei ole mingi pühapäeva piknikulaager.”
Reservohvitseride baaskursuse eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt olulistele spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina.
Reservohvitseride baaskursus kestab kaheksa õppenädalat. Kursus on jagatud neljaks mooduliks. Järgmine moodul korraldatakse Võru Lahingukoolis 13. kuni 24. aprillini 2009.
Reservohvitseride kursusel on esindatud erinevate erialade spetsialistid - riigikaitseõpetajad, meedikud, politseinikud, juristid ning finantsspetsialistid. Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Lahingukoolis jätkub eriala vanemallohvitseride kursus ja reservohvitseride baaskursus
Kaitseväe Võru Lahingukoolis alustas eelmisel nädalal õpinguid kaks kursust: eriala vanemallohvitseride kursus (EVAK-8), kus õpib 21 kaitseväelast ning reservohvitseride baaskursus (ROBK-48) koos 27 vabatahtlikuga.
Eriala vanemallohvitseride kursuse eesmärgiks on anda jaoülema tasemel sõjaline ettevalmistus erialaallohvitseridele, kel on olemas vajalik tsiviileriala, kuid puudub sõjaline allohvitseri koolitus. Kaheksanädalase kursuse jooksul omandavad kaitseväelased vajalikud taktikalised teadmised ja oskused erinevatest lahinguliikidest jalaväejao tasemel rühma koosseisus. Kursusel õppivate allohvitseride seas on nii meditsiini, side- kui tehniliste erialade esindajaid.
Reservohvitseride baaskursuse eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt olulistele spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina.
Kursuse jooksul omandavad vabatahtlikud teadmisi, oskuseid ja vilumusi täitmaks reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid. Reservohvitseride kursus kestab kaheksa õppenädalat. Kursus on jagatud neljaks mooduliks.
Reservohvitseride kursusel on esindatud erinevate erialade spetsialistid - riigikaitseõpetajad, meedikud, politseinikud, juristid ning finantsspetsialistid. Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused võtavad vastu külalisiKaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvad täna lahtiste uste päevad. Õppeasutuste ning kaitseväega üldiselt tulevad tutvuma noored nii Tartust, Narvast, Pärnust kui mujalt Eestist.
„Suur huvi õppeasutuste külastamise vastu näitab selgelt, et noortel on huvi riigikaitse ning ohvitseri elukutse vastu,” ütles Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid.
Külastajaid võõrustavad põhikursuse kadetid, tutvustades huvilistele õppeasutusi, relvastust, kadetikasiinot ja KVÜÕA muuseumi ning Matkekeskust. Koos koolinoortega arutletakse riigikaitse üle ja tutvutakse õppimisvõimalustega KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis.
Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi on kavas korraldada edaspidi aastaringselt kord kuus. Eriti oodatud on need koolid, kus puudub riigikaitseõpetus, silmaringi laiendavat leiavad aga siit kõik, nii vanad kui noored.
KVÜÕA on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm ning õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.
-
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja autasustasid parimaid sportlasiKaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots autasustasid täna Kaitseväe Ühendstaabis möödunud aasta parimaid kaitseväe sportlasi.
“Mul on heameel, et kaitseväes suudetakse ühendada sportlikud saavutused ja igapäevane pingutus,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. “Täna esiletõstetud kaitseväelased on eeskujuks kaasvõitlejatele ja suure rõõmu allikaks eesti rahvale. Me täname teid!”
“Tänan kaitseväe sportlasi väga heade tulemuste ja võitude eest möödunud aastal,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. “Loodan, et selle aasta tulemused ei jää eelmise aasta omadele alla ja meie sportlased võidavad veel rohkem tiitlivõistluste medaleid.”
2008. aasta kaitseväe parim meessportlane oli Staabi- ja sidepataljoni spordirühmas teeniv kapral Tõnu Endrekson.
Kapral Endrekson võitis koos Jüri Jaansoniga Pekingi olümpiamängudel 2000 meetrisel distantsil hõbemedali paarisaerulisel kahesel.
Lisaks saavutas kapral Endrekson esikoha Euroopa meistrivõistlustel Ateenas neljapaadis koos kapral Andrei Jämsa, Jüri Jaansoni ja Allar Rajaga.
Kaitseväe parim naissportlane aastal 2008 oli kapral Anzela Voronova, kes tuli Rootsis Bodenis toimunud sõjaväelaste MM-l laskmises maailmameistriks. Kapral Voronova saavutas esikoha naiste arvestuses lamades laskmises 595 punktiga, mis on maailmatasemel tipptulemus.
Kaitseväe 2008. aasta aktiivseima sportlase tiitli pälvis staabiveebel Roman Kattai Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.
Aasta aktiivseima sportlase nimetus läheb kaitseväelasele, kes on kaitseväe üldfüüsilises testis saavutanud kahel korral maksimumtulemused ja osalenud edukalt aastaringselt erinevatel kaitseväe võistlustel.
Parim väeosa spordisaavutuste osas aastal 2008 oli Staabi- ja sidepataljon.
-
Sirgalas algab Scoutspataljoni aasta olulisim õppus BAM-6
Esmaspäeval, 16 märtsil algab Ida-Virumaal, Sirgalas Scoutspataljoni õppus BAM-6, mis on mais Afganistani suunduva Eesti kontingendi olulisim missioonieelne väljaõppeharjutus.
Õppuse käigus treenitakse jalaväekompanii Estcoy-8, tagalatoetuselemendi NSE-7, miinipildurite üksuse ja lahingpioneeride koostööd, harjutatakse taktikalisi tegevusi ning viiakse läbi laskeharjutusi. Samuti harjutatakse rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist.
„Õppusel läbi mängitavad olukorrad on võimalikult sarnased eelseisvale missioonile. Nad sisaldavad nii "klassikalisi" lahinguolukordi kui ka neid kriitilisi situatsioone, mis on ette tulnud viimaste operatsioonide käigus,” ütles Scoutspataljoni ülem, major Aivar Kokka.
Kokka sõnul on BAM olnud iga ESTCOY jaoks murdepunktiks, kus saadakse reaalselt aru, millised on üksuse nõrgad ja tugevad küljed. „Õppusel saadakse tööle kõik lahingufunktsioonid ning üksuste vaheline koostöö lahinguväljal, mis on eelseisva missiooni jaoks võtmetähtsusega,” ütles Kokka.
Õppusel osaleb 116 ESTCOY-8, 17 NSE-7, 210 Scoutspataljoni võitlejat. Kokku osaleb õppusel üle 350 kaitseväelase.
Harjutusel järgitakse rangelt keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid.
Scoutspataljoni kaks 15-20-masinalist kolonni hakkavad liikuma Paldiskist Ida-Virumaale homme ennelõunal. Sõjaväemasinad ja soomukid liiguvad marsruudil Paldiski – Tallinna ringtee – Narva maantee – Sirgala. Scoutspataljon palub elanikelt mõistvat suhtumist ning soovitab 16. kuni 25. märtsini Sirgala karjääri mõjuva põhjuseta mitte minna. Tagasi Paldiskisse sõidetakse sama marsruuti pidi 25. märtsil. -
Peastaabi ülem arutas koostööd Lõuna-Afganistanis
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile Hollandi Kuningriigis, Haagis NATO Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuses osalevate riikide esindajatega, kellega arutas edasist koostööd.
Kolonel Väli sõnul oli kohtumise üks põhiteemasid USA panuse oluline suurendamine Afganistani lõunaosas. “Lisaks sõjaväele suurendab USA ka oma tsiviilpanust ja toetust Lõuna-Afganistani ülesehitusse. See tähendab, et kõigi osalevate riikide jaoks saab sõjaliste operatsioonide ja ülesehitustöö koordineerimine olema senisest olulisem,” ütles kolonel Väli. “Regiooni tasandil luuakse spetsiaalne juhtimisstruktuur, mis hakkab tegelema ülesehitustööga. Sinna on ka Eestil võimalus tsiviilspetsialistidega panustada, et taastada elutähtis infrastruktuur ning ühiskonna toimimiseks vajalikud funktsioonid.”
Kolonel Väli lisas, et Eesti kaitseväelastel on väga hea koostöökogemus Ameerika Ühendriikide üksustega Iraagist, samuti teenis meie jalaväekompanii Afganistanis Now Zadis koos USA merejalaväelastega.
Kohtumisel analüüsiti ka eri riikide Lõuna-Afganistanist saadud kogemusi, arutati personali ja finantsküsimusi ning käsitleti teiste riikide üksuste osalusega seotud teemasid.
Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuse juhtriigid on rotatsiooni korras Suurbritannia, Kanada ja Holland. Samuti tegutsevad Lõuna regiooni väejuhatuse alluvuses USA, Taani, Rumeenia ja Austraalia ja Eesti üksused.
Eestist teenivad Lõuna-Afganistanis Kandahari ja Helmandi provintsides jalaväekompanii Estcoy-7, logistiline toetuselement NSE-6, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii teenib rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuses osalevate riikide kohtumist korraldatakse kaks korda aastas. -
Peastaabi ülem osaleb Afganistani Lõuna väejuhatuse riikide kohtumisel
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli osaleb täna Hollandi Kuningriigis Haagis NATO Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuse riikide koordinatsioonikohtumisel.
Kohtumisel analüüsitakse Afganistani lõunaosas saadud kogemusi, arutatakse personali –ja finantsküsimusi ning osalevate riikide võimalusi üksustega panustamiseks.
Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuse juhtriigid on rotatsiooni korras Suurbritannia, Kanada ja Holland. Samuti tegutsevad Lõuna regiooni väejuhatuse alluvuses USA, Taani, Rumeenia ja Austraalia ja Eesti üksused.
Lõuna-Afganistanis Kandahari ja Helmandi provintsides teenivad Eesti jalaväekompanii Estcoy-7, logistiline toetuselement NSE-6, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Eesti jalaväekompanii osaleb rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Suurbritannia alluvuses.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
Afganistani Lõuna regiooni väejuhatuses osalevate riikide kohtumist korraldatakse kaks korda aastas.
Kolonel Väli saabub Eestisse tagasi homme. -
Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakiviTäna kell 12.00 pandi nurgakivi taastatavale "Tondipoiste" mälestussambale Tallinnas Tondi 55 asuva endise kasarmuhoone ees, kus aastatel 1920-1939 töötas Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakool.
Alates 1928. aastast seisis seal mälestussammas neljale Sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri mässus. Ausamba autor oli skulptor Amandus Adamson.
„Me kõik vajame eeskuju ning need kadetid: Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras on praeguste ja tulevaste ohvitseride, endiste, praeguste ja tulevaste kadettide eeskujud nii täna kui homme. Saagu see taastatav sammas mälestuseks sõjakooli kaitsel langenud kadettidele ja olgu see märgiks elavaile sellest, et rahu ja sõja piir on habras,“ ütles KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid.
Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal nelja sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra.
Mälestusmärk on kavas avada Tallinna päeval, 15.mail