Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb Põhja-Euroopa riikide kaitsevägede juhatajate ja USA Euroopa Väejuhatuse kohtumisel Saksamaal Stuttgardis.

    Põhja-Euroopa kaitseväe juhatajad saavad ülevaate USA analüüsist julgeolekuolukorrale ja tegevuskavadest. Kõne all on energiajulgeolek, Balti riikide õhuturve ja sõjaline koostöö.

    USA Euroopa vägede juhataja on kindral John Craddock, kes on samal ajal ka NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja NATO operatsioonide juht. Kindral John Craddock külastas Eestit 2007. aasta sügisel.
  • Homme varahommikul lendab Kosovosse Kaitseliidu baasil moodustatud 26-liikmeline luurerühm ESTRIF-5, et vahetada välja seal teenistust lõpetav ESTRIF-4.

    Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenistust jätkava ESTRIF-5 ülesandeks on luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.

    Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm 6 kuulise väljaõppetsükli Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis, lisaks harjutati Taanis sealsete instruktorite käe all.

    Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega, treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal, õpiti tundma relvastust, side- ja transpordivahendeid.

    ESTRIF-5 ülem on lipnik Toomas Karting.

    Eesti Kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.
  • Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli arutas NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema kindral Egon Rammsiga NATO struktuuride ja vahendite kasutamist Eesti kaitseväe väljaõppeks ja harjutamiseks.

    Kõne all olid ka NATO jõudude ja rahvuslike juhtimisstruktuuride koostööharjutused. Kolonel Väli sai põhjaliku ülevaate NATO staapide reorganiseerimisest ja NATO sõjalistest operatsioonidest Afganistanis.

    NATO loodud ülesehitusmeeskonnad teevad suuri jõupingutusi Afganistani provintside ülesehitamiseks ja elu normaliseerimiseks provintsides. Üheks võtmeküsimuseks on NATO väljaõppe- ja treeningmeeskondade panus Afganistani armee üksuste ülesehitamisesse. NATO Brunssumi ühendväejuhatus vastutab NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude operatsioonide eest Afganistanis.

    NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Saksamaa Liitvabariigi kindral Egon Ramms on teeninud varem NATO kirdekorpuse ülemana ja külastanud Eestit. Kindral Ramms tunneb isiklikult paljusid Eesti vanemohvitsere, ses nad on tema alluvuses teeninud.

    Peastaabi ülemat saadab visiidi käigus Eesti esindaja NATO juures brigaadikindral Vello Loemaa ja Kaitseväe Peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Hannes Toomsalu.
  • Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus täna NATO operatsioone juhtiva peakorteri SHAPE staabiülema mõlema asetäitjatega.

    „See oli väga oluline kohtumine,” ütles kolonel Neeme Väli. „Saime väga selged vastused, kuidas minna edasi.” Eesti Kaitseväe peastaabi ülem sai ülevaate arengutest NATO sõjalises struktuuris, käimasolevatest protsessidest ja tegevustest NATO strateegilises staabis. Arutlusel olid NATO operatsioonid, sellega seotud tegevused ja Eesti panus.

    Kohtumisel SHAPE staabiülema asetäitja operatsioonide alal Ühendkuningriigi kindralmajor Thomas B. Wrightiga oli kõne all NATO kiireageerimisjõudude (NRF) tulevik, NATO operatsioonide ja NRFi rahastamine.

    SHAPE staabiülema asetäitja toetuse alal Itaalia kindralmajor Leonardo di Marco oli äsja külastanud NATO jõude Kosovos ning andis sellest põhjaliku ülevaate. Leonardo di Marco on olnud õppejõud Balti kaitsekolledžis Tartus.

    Eile külastas kolonel Väli NATO Brunssumi Ühendväejuhatust ja kohtus selle juhataja Saksamaa kindral Egon Rammsiga. Peastaabi ülemat saadavad Eesti esindaja NATO juures brigaadikindral Vello Loemaa ja kaitseväe peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Hannes Toomsalu.

    Kaitseväe Peastaabi ülem jõuab koju täna õhtul.
  • Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli külastas eile Ühendkuningriigis taastusravil olevaid Eesti sõdureid, kes on raskelt vigastada saanud lahingutes NATO operatsioonil Lõuna-Afganistanis.

    „Haavatud sõdurite meeleolu on üldiselt hea, nende ravi edeneb hästi,” ütles kolonel Väli. „Kõnelesime noorte meeste tulevikuplaanidest, mis on suures osas jätkuvalt seotud teenistusega meie kaitseväes.”

    Kolonel Väli sõnul pakub kaitsevägi Eesti eest sõdinud ja lahingutes vigastada saanud kaitseväelastele jõukohaseid ja neile sobivaid teenistuskohti ning korraldab ka hariduse omandamise.

    „Ravi ja taastusravi, mida Eesti sõdurid Ühendkuningriigi haiglates ja taastusravikeskustes saavad on maailmatasemel,“ sõnas kolonel Väli.

    Eesti Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus Ühendkuningriigi operatiivstaabi ülemaga operatiivalal viitseadmiral George Zambellasega ja sai ülevaate kavandatavatest NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude lõunaregiooni väejuhatuse operatsioonidest Lõuna-Afganistanis.

    Ühendkuningriigi sõjaliste operatsioonide juhid tõstsid esile Eesti üksuse kõrget moraali, head varustust ja eeskuju väärivat väljaõpet ning rõhutasid Eesti sõduri kõrget kvaliteeti.

    Kolonel Väli sõnul rääkis ta oma Ühendkuningriigi kolleegiga läbi edasise sõjalise koostöö üksikasju ja kutsus viitseadmiral George Zambellase külaskäigule Eestisse.

    Ühendkuningriik aitab Eestil üles ehitada kaitseväe jaoks uus võimeid ning on valmis katma sõjalise koostöö raames ka osaliselt nende võimete loomise väljaõppekulud. Praegu valmistavad Ühendkuningriigi instruktorid ette demineerimismeeskondi ja Eesti Õhuväele ründelennukite sihitajaid.

    Kõne all oli ka jalaväe ühisõppuse korraldamine Eestis. 2006. aastal peeti Eestis ühisõppus Kalev Ekspress, mille käigus valmistati ette Scoutspataljoni baasil formeeritud missiooniüksuseid. Kalev Ekspressil osalesid lisaks Eesti jalaväele, Ühendkuningriigi territoriaalarmee ja USA jalaväe üksused.

    Viitseadmiral George Zambellase eelkäija kindralleitnant Jim Dutton teenib praegu rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ülema asetäitjana Afganistani pealinnas Kabulis. Kindralleitnant Dutton on külastanud kahel korral Eestit, et korraldada Eesti ja Ühendkuningriigi sõjalist koostööd Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.

    Suurbritanniast lendas kolonel Väli edasi Brüsselisse, kus tal seisavad ees kohtumised NATO operatsioonide väejuhatuses ja Hollandi Kuningriigis NATO Brunssumi ühendväejuhatuses.
  • Täna, 2. veebruaril korraldavad Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts rahvusooperi Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 89. aastapäevale pühendatud kontserdi.

    Kontserdist võtavad osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi liikmed, samuti erusõjaväelasi ja kultuuritegelasi.

    Kontserdil esineb sõnavõtuga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Tartu rahulepingu sõlmimise tähistamiseks astuvad üles Eesti Kaitseväe Orkester, Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Poistekoor ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi meesansambel.

    Kontserti dirigeerivad Kaitseväe peadirigent major Peeter Saan, Peeter Perens ja Lydia Rahula. Solistidena astuvad lavale Rauno Elp, Kaarel Juurma ja Raivo Rohtla. Esitlusele tulevad teiste seas Kadettide koor ja Cyrano laul ooperist „Cyrano de Bergerac“ ning Urmas Alenderi laul „Minu Eestimaa“. Kontserti juhib Tõnis Rätsep.

    Eesti Televisioon teeb kell 19 algavast tunnipikkusest kontserdist otseülekande.

    1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.

    Kaitsevägi on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast.
  • 2.-17. veebruarini korraldatakse Lääne-Virumaal Kirde Kaitseringkonnas reservväelaste õhutõrjepatarei õppekogunemine.

    „Õppekogunemise eesmärgiks on tuletada meelde ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.

    Õppekogunemine algab esmaspäeval reservohvitseride ja reservallohvitseride tulekuga, kolmapäeval liituvad väljaõppega autojuhid ning pühapäeval saabub õhutõrjepatarei reakoosseis. Kokku on õppekogunemisele kutsutud ligi 150 reservväelast. Enamus õppekogunemisele kutsututest läbis ajateenistuse 2005. aastal.

    Ligi kahenädalase väljaõppe jooksul värskendatakse reservväelaste teadmisi õhutõrjest lähtudes nende erialadest, keskendutakse õhutõrjeallüksuste taktikale.

    Õhutõrjepatarei laskmised 23-mm kaheraualisest õhutõrjekahurist ZU 23-2 viiakse Kaitseväe keskpolügoonil läbi 14. veebruaril. Õhutõrjekahuri põhirelvast lastakse maasihtmärke ning abirelvast õhusihtmärke.

    Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurim õppekogunemine korraldatakse Lõuna Kaitseringkonna poolt juunis, kui tuhatkond reservväelast osalevad jalaväepataljoni õppekogunemisel Lõuna-Eestis.
  • Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtub täna Riias Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajatega.

    Kohtumisel arutatakse Balti- ja Põhjamaade omavahelise koostöö alaseid küsimusi. Teiste teemade hulgas käsitletakse omavahelise infovahetuse küsimusi ning koostööd mere- ja õhuseire alal.

    Iga aastasest töökohtumisest võtavad lisaks Eesti kaitseväe juhatajale osa veel Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovs, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkus, Norra kaitseväe juhataja kindral Sverre Diesen, Taani kaitseväe juhataja admiral Tim Sloth JØrgensen, Soome kaitseväe juhatja admiral Juhani Kaskeala ja Rootsi kaitseväe juhatja kindral Håkan Syrén.

    Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajate töökohtumine lõpeb homme 30. jaanuaril. Eelmise aasta kohtumine leidis aset Norras.
  • Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseliidu Valgamaa malev korraldavad laupäeval, 31. jaanuaril näidislahingu kasutades ajaloolise Paju lahingu positsioone ja liikumissuundi ning kaasaegset varustust ja relvastust.

    Kuperjanovi jalaväepataljoni allüksused sooritavad näidislahingus rünnaku, tiibamise ja läbimurde. Vastase tegevust imiteerib näidislahingus Kaitseliidu Valgamaa maleva rühmasuurune allüksus. Näitlikustamiseks on kaasatud lahingu korraldamisse Kaitseliidu Tartu maleva imitatsioonimeeskond. Näidislahingus osalevast ligi kolmesajast Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitseväelasest enamus on oktoobris teenistust alustanud ajateenijad.

    Pärast näidislahingut tutvustavad Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseliidu Valgamaa maleva Paju mõisa juures relvastust ja varustust. Naiskodukaitse pakub sõdurisuppi.

    Samuti mälestatakse Paju jooksuga Vabadussõjas võidelnud Eesti ja Soome vabatahtlikke. Start antakse kell 12.55 Paju lahingu mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkuseks on 8,2 kilomeetrit. Registreerimine toimub 31. jaanuaril stardipaigas alates kell 12.30. Parimat mees- ja naiskaitseväelast ootab Kaitseväe Peastaabi karikas. Kaitseväelaste arvestuses autasustatakse karikatega kolme paremat vanuseklassides M18, M35, M45, N18 ja N35.

    Paju lahingu mälestusüritusel esineb ka Eesti Kaitseväe Orkester.
  • Tänasest reedeni planeeritakse Tallinnas, Radisson SAS hotellis sügisel Norras läbiviidavat infosüsteemide ühilduvuse õppust Coalition Warrior Interoperability Demonstration (CWID).

    Tallinnas peetav konverents on järjekorras teine planeerimistsüklis ja sellest võtab osa üle 230 inimese 20-st erinevast NATO ning PfP (Partnership for Peace) riikide relvajõududest.

    CWID on infosüsteemide ühilduvuse õppus, kus testitakse juhtimisalase informatsiooni vahetust ja selle turvalisust.

    Õppuse eesmärgiks on testida infosüsteemide taktikalist rakendamist ja tehnilisi lahendusi ning infosüsteemide arendamine ja standardite väljatöötamine.

    Eestile on õppus oluline oma sõjalise juhtimissüsteemi soetamisel ja arendamisel, et tagada üksustele vajalik informatsioonivahetus teiste riikidega.

    Planeerimiskonverentsi Eesti poolseks korraldajaks on Staabi- ja sidepataljon.
Keri üles