Uudised
-
Kaitseväe juhataja inspekteerib Eesti üksuseid Lõuna-AfganistanisKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots alustas Eesti üksuste inspekteerimist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis, mille käigus ta kohtub ka Afganistanis sõjalisi operatsioone juhtivate kindralitega.
Täna kohtus kindralleitnant Laaneots Kandaharis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude Kesk-Lõuna väegrupi ülema Hollandi Kuningriigi kindralmajor Mart de Kruifiga, kes andis Eesti kaitseväe juhatajale ülevaate olukorrast Lõuna-Afganistanis.
Kaitseväe juhatajat saadab Afganistanis maaväe ülema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi.
Lõuna-Afganistanis Kandahari ja Helmandi provintsides teenivad Eesti jalaväekompanii Estcoy-7, logistiline toetuselement NSE-6 ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. -
President Ilves külastas NATO küberkaitsekeskust TallinnasPresident Toomas Hendrik Ilves külastas täna Kooperatiivset Küberkaitse Kompetentsikeskust Tallinnas. Riigipea tunnustas küberkaitsekeskuse senist tööd ning märkis, et keskuses töötab võimekas rahvusvaheline meeskond.
"Sealjuures seisab küberkaitsekeskusel ees intellektuaalselt keerulise ülesande lahendamine: kus leida õige tasakaal konventsionaalsele rünnakule ja küberrünnakule reageerimisel NATO liikmete poolt," ütles president Ilves.
Küberkaitsekeskuse ülem kolonelleitnant Ilmar Tamm tutvustas presidendile keskuse meeskonda ning plaane algavaks aastaks. Arutleti viimase aja kübervaldkonna suuremate ohtude ning nende lahendamise võimalikkuse üle.
Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega saanud NATO akrediteeringu. Keskuse missiooniks on edendada NATO ja NATO riikide küberkaitsealast võimekust. Keskus on asutatud 14. mail 2008. aastal seitsme asutajariigi (Eesti, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Leedu, Läti, Hispaania) poolt.
-
Lahingukoolis algas reservrühmaülemate baaskursus ajateenijateleTäna, 5. jaanuaril, alustas 56 ajateenijat oma õpinguid Lahingukoolis reservrühmaülemate baaskursusel ajateenijatele (RRÜBKA-47).
Reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele kestab kokku kuus õppenädalat. Kursusel antakse ajateenijatele baasteadmised ja -oskused rühma juhtimiseks ning lahinguülesannete täitmiseks.
Kursuse läbinud aspirant on omandanud vajalikud teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad läbida teenistuspraktika rühmaülema abi ametikohal ning täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal rühmaülema ülesandeid.
Kursuse edukalt lõpetanud ajateenijatele antakse reservohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk.
-
Kaitseväe Võru Lahingukool sai uue ülemaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots määras alates 1. jaanuarist Kaitseväe Võru Lahingukooli ülema kohusetäitjaks kapten Kaupo Kaivi.
Kapten Kaupo Kaiv vahetas sel ametikohal välja major Mirko Arrokülli, kes jätkab teenistust Lõuna Kaitseringkonna staabiülema ametikohal.
Oma teenistust alustas kapten Kaiv 1993. aastal vanemallohvitserina. Esimesed ametikohad olid jao instruktor ja ajateenijate rühma vanem. Ta on teeninud Kaitseväe Võru Lahingukoolis kursuste ülemana, planeerimisjaoskonna ja õppeosakonna ülemana. Enne kooli ülema kohusetäitjaks määramist teenis kapten Kaiv staabiohvitserina välisoperatsioonil Bosnia-Hertsegoviinas.
Kapten Kaupo Kaiv on lõpetanud 2003. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse ning on läbinud 2007. aastal Balti Kaitsekolledžis AICSC kursuse.
Kaitseväe Võru Lahingukool on sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline riigi kutseõppeasutus, mille eesmärgiks on valmistada ette professionaalseid, isamaaliselt kasvatatud ja kõrge motivatsiooniga vanemallohvitsere ja reservohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. -
Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseksUuest aastast rakendunud Kaitseväe põhimäärus korrastas kaitseväe struktuuri ja muutusid mitmete struktuuriüksuste nimetused.
Kaitseväe põhimäärus sätestab kaitseväe ülesehituse, struktuuriüksuste põhiülesanded, paiknemise ning struktuuriüksuste ülemate õigused ja kohustused.
Kaitseväe juhataja otsealluvuses on alanud aastast Kaitseväe Peastaap (seni Kaitsejõudude Peastaap), väeliikide (maa-, mere- ja õhuväe) ülemad, Kaitseväe Logistikakeskus ja logistikakeskusele alluv Logistikapataljon (seni Tagalapataljon), Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Kaitseväe Võru Lahingukool, Staabi- ja Sidepataljon ning Luurepataljon. Lisaks kuulub kaitseväe juhataja otsealluvusse Sõjaväepolitsei, millest sai senise Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei osakonna asemel uus kaitseväe struktuuriüksus. Lisaks nimetatutele on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses siseaudit ja peainspektor.
Juhtimises on kõige suurem muudatus maaväes, kus arendatakse lõpuni välja kaitseringkonnad. Juhtimine koondub suuresti kaitseringkonna ja brigaadi tasemele. Ringkonna staap tõuseb territoriaalsel põhimõttel kesksele kohale.
Põhja kaitseringkonna alluvuses on Vahipataljon, Lõuna Kaitseringkonna alluvuses on Kuperjanovi jalaväepataljon. Kirde Kaitseringkonna alluvuses Viru jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Pioneeripataljon ja Õhutõrjepataljon. 1. Jalaväebrigaadi alluvuses on Scoutspataljon ja Rahuoperatsioonide Keskusest ümber formeeritud Kalevi jalaväepataljon.
Kaitseväe põhimääruses on lahti kirjutatud kõigi üksuste struktuur kompanii tasemeni. Näiteks Viru jalaväepataljon koosneb pataljoni staabist, õppekompaniidest ning staabi- ja tagalakeskusest.
Määruse kohaselt kadusid kaitseväe väeosade nimetuste eest täiendused nagu „jalaväe väljaõppekeskus“ või „lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskus.“
Mereväe väeüksustena jätkavad tegevust Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon ning õhuväe väeüksustena Lennubaas ja Õhuseiredivisjon. -
Eesti kontingendil Afganistanis tegusad jõulud ja vana-aasta lõppAfganistanis teenivad Eesti üksused lõpetasid Helmandi provintsi keskosas Lashkar Gah piirkonnas talibani vastaste operatsioonide aktiivse faasi.
Operatsioonidel osales major Raigo Paimla juhitav jalaväekompanii Suurbritannia 3. merejalaväebrigaadi (3 Commando Brigade) baasil komplekteeritud Battlegroup Center Southi koosseisus ühe olulise manööverüksusena. Eesti kompanii tegevust toetas rahvuslik logistikaüksus, kelle ülesandeks oli tagada jalaväekompaniile lahinguteeninduse toetus.
Eesti üksuste ülesanne oli vastase sidumine ja alade puhastamine talibani gruppidest lahingkontaktidega. Vastast mõjutati käsitulirelvade, miinipildujatule, brigaadi tuletoetusüksustega 105 mm haubitsatest ja lahingukopteritega. Eesti üksustel kaotusi ei olnud, kaitseväelased ja lahingutehnika on korras.
”Läbiviidud operatsioonid on kulgenud edukalt,” ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Reimann. ”Seda näitab kohalike rahulolu talibanist puhastatud aladel, kus vastane ei saa enam kohalikke hirmutada ega röövida. Olen selles isiklikult väga veendunud vesteldes viimastel nädalatel kohalike elanike ja külavanematega erinevates piirkondades.”
Talibanist puhastatud aladel võtavad julgeoleku tagamise üle Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide üksuste poolt värskelt koolitatud ning varustatud Afganistani armee ja politsei üksused. Sõjalistele operatsioonidele järgnevad erinevad arenguprojektid.
Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ja Afganistani armee poolt läbiviidavate operatsioonide eesmärgiks on liitlaste üksuste liikumisvabaduse laiendamine ja vastase pideva surve all hoidmine. Liitlasvägede aktiivne tegevus talveperioodil kurnab talibani ja parandab seeläbi üldist julgeolekualast olukorda piirkonnas.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. -
Eesti sõdurid Afganistanis tähistasid uue aasta saabumistEesti kontingendi kaitseväelased tähistasid uue aasta saabumist oma teenistuskohtadel üle Afganistani.
Suurem osa kontingendist, jalaväekompanii võitlejad, miinipildurid, snaiprid, lahingpioneerid ja logistikud, võtsid uue aasta vastu Lashkar Gah sõjaväebaasis koos gurkhadest ja brittidest kaasvõitlejatega.
Kümmekond minutit enne südaööd kogunenud kaitseväelastele pidas kompaniiülem major Raigo Paimla kõne, milles soovis kõigile võitlejatele sõduriõnne ja jätkuvat võitlustahet ka uuel aastal. „Jõululaupäeva pidime võtma vastu maastikul opereerides, kuid täna õhtul saame tähistada uue aasta vastuvõtmist üheskoos märksa rahulikumas olukorras. Siin, Afganistanis, oleme me üks pere ja tänane vana aasta ärasaatmine ja uue vastuvõtmine on meie ühine pereüritus,“ sõnas major Paimla.
Kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Reimann luges vahetult enne südaööd ette Eesti Vabariigi Presidendi läkituse kõikidele operatsioonipiirkondades viibivatele sõduritele ning nende peredele. Kontingendi ülem soovis kõigile Afganistanis viibivatele võitlejatele uusi väljakutseid ning õnnestumisi nii Afganistanis 29. detsembril alanud 1388. aastal, kui algaval 2009. aastal. Gurkhadest kaasvõitlejaid tervitati peatselt saabuva 2142. aasta puhul.
Koosviibimisel anti meie sõduritele üle ka Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste poolt saadetud joonistused ja Kanada Eesti kooli laste poolt saadetud kirjad, mis tekitasid võitlejate seas rõõmsat elevust.
Peale südaöö saabumist, mis jõuab Afganistani kaks ja pool tundi varem kui Eestisse, avati uue aasta saabumise puhul alkoholivabad õlled ja sooviti üksteisele head uut aastat. Aastavahetuse tähistamine oli tagasihoidlik, sest järgmisel hommikul jätkusid Eesti jalaväekompanii patrullid Lashkar Gah piirkonnas.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. -
Head uut, 2009. riigikaitse aastat!Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervitus jõuludeks ja uueks aastaks.
Lõppev 2008. aasta jääb meelde vastuolulise ja närvilisena. Augustikuus sõjaks plahvatanud konflikt Gruusias muutis järsult julgeolekuolukorda kogu Euroopas ja muidugi ka Läänemere piirkonnas. Aasta teisel poolel teravnenud üldine majanduskriis on pannud muremõtteid mõlgutama ja lahendusi otsima paljude riikide valitsused. Maailma majandusel ja Eesti majandusel sealhulgas ei ole praegu kõige paremad päevad ning see mõjutab otseselt investeeringuid meie riigikaitsesse.
Vaatamata nendele ärevatele tõsiasjadele osutus 2008. aasta Eesti sõjalisele riigikaitsele tervikuna edukaks ja seda suures osas tänu kõigi kaitseväelaste, ametnike ning kaitseliitlaste ühisele pingutusele. Kaitseväel ja Kaitseliidul on nüüd selge, seadusandlikele aktidele tuginev teadmine, kuidas ja mida teha ning arenguplaanid tulevikuks. Kindlasti võib meie teele ette tulla väiksemaid ja suuremaid takistusi, ent nende ületamine ei ole ülemäära keeruline, sest oleme kindlad, et valitud tee viib meid eesmärgile – väärikale väikeriigile kohase ning tõhusa riigi sõjalise kaitse süsteem rajamiseni.
Riigikogu võttis sel sügisel vastu kauaoodatud kaitseväe korralduse seaduse, mis kehtestab kaitseväe juhtimise selge korra, määratleb täpsemalt ametiisikute ning struktuuride ülesanded, otstarbe ning vastutuse. Seda seadust ning sellega kaasnevaid rakendusakte oli ja on kaitseväele hädasti vaja.
Tihedas koostöös kaitseministeeriumiga oleme 2008. aastal välja töötanud kaitseväe arengukava järgmiseks kümneks aastaks, mis arvestab kriiside ja sõjaliste ohtude tõrjumiseks vajalike võimekuste loomisega. Aasta jooksul on järjekindlalt arenenud ja korrastunud sõjalise riigikaitse ülesehitus, sealhulgas mobilisatsioonisüsteem. Toimiv mobilisatsioonisüsteem annab vajaliku tugevusvaru Eesti riigikaitse mudelile, mille märksõnaks on segakomplekteeritus. Usutava heidutuse võimaliku agressori tõrjumiseks loovad tasakaalustatult väljaarendatud, segakomplekteeritud sõjaaja kaitseväe üksused, mille moodustavad elukutseline tuumik, reservväelased ja vabatahtlikud kaitseliitlased.
Kaitseväe suurima õppuse Kevadtorm 2008 käigus kontrollisime üle ja saatsime reservi järjekordse pataljoni lahingugrupi. Oktoobris korraldas kaitsevägi üle üheksa aasta taas reservpataljoni õppekogunemise, mis kinnitas meile, et Eesti rahva kaitsetahe on kõrge ning meie reservväelased on valmis, kui vaja, meie kodumaad kaitsma. Kindla plaani alusel ajateenijatest ettevalmistatavad ning süsteemselt õppekogunemistel oma sõjameheoskusi värskendavad reservüksused moodustavad integreeritud terviku, andes sõjaaja kaitseväele ja Kaitseliidule võimaluse korrapäraseks harjutamiseks ning riigikaitseks vajalike oskuste hoidmiseks vajalikul tasemel. Reservväelaste õppekogunemised on loomulik jätk ajateenistusele.
Oleme saavutanud NATOs ainulaadse positsiooni küberkaitse valdkonnas. Meie sellealaseid võimekusi ja spetsialistide kõrget taset tunnustab kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika. Selle tulemuseks on NATO küberkaitse keskuse loomine Tallinnas, mis sai sel aastal ametlikult kätte akrediteerimistunnistuse ja tegutseb. Sügisel alustasime Ämari sõjalennuvälja ümberehitamist, mis võimaldab meie õhuväel omada paari aasta pärast täielikult renoveeritud, eelkõige meie õhuruumi kaitseks vajalikele hävitajatele tarvilikku kaasaegset lennuvälja. Suur osa rahast nendeks töödeks tuleb otse NATO arengufondidest.
Üheks olulisemaks Eesti riikliku julgeoleku alustalaks on kollektiivkaitse. Maailma kõige tugevama kaitseorganisatsiooni NATO sõnum on viimastel kuudel olnud otsekohene ja selge: Eestit kaitstakse kindlasti.
Oleme ise ka olnud enda suhtes nõudlikud meie liitlaste toetamisel erinevates missioonides, ega ole valinud kergemaid teid. Eesti sõdurid on riigi julgeolekuhuvide eest väljas rahutus Afganistanis, Iraagis ja Balkanil ka praegu, kui rahvas valmistub pere ja sõprade ringis jõule pidama ning uut aastat vastu võtma. Kui me toetame tõhusalt oma liitlasi NATOs ja Euroopa Liidus nende sõjaliste ülesannete täitmisel, siis sama tõhusalt on nad valmis toetama ka Eestit vajalikul hetkel.
Tõstan esile ja tänan eriliselt neid sõjamehi, kes on aidanud jõuda rahuni või teevad seda praegu kuskil Afganistani Helmandi provintsis, Iraagi pealinnas Bagdadis või Mitrovicas Kosovos. Soovin teile, kes te olete seal raskete ja ohtlike ülesannete täitmisel, sõduriõnne. Loodan väga, et õnn on meie poolel ning kingib teile vähemalt jõuluõhtuks ja aastavahetuseks hingetõmbepausi lahingutegevusse ning teenistusrutiini.
Oleme valinud riigi sõjaliseks kaitseks vajalike võimekuste loomiseks kõrge tempo. Ettearvamatud muutused Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas nõuavad meilt tuleval aastal maksimaalseid pingutusi riigi sõjalise kaitsevõimekuse otsustavaks tõstmiseks. Peame kiiresti edasi arendama mobilisatsiooni- ja valmidussüsteemi, rakendama kaitseringkonnad kaitseväe juhtimisstruktuuri, kasvatama Kaitseliidu kui kaitsejõudude lahutamatu osa lahingu- ja sisekaitsevõimet. Uued relvasüsteemid nagu õhutõrjeraketikompleksid Mistral ja 122-mm haubitsad tuleb kiirelt kasutusele võtta. Ees seisab kaitseväe korralduse seaduse, kaitseväe põhimääruse ja teiste selle seadusega kaasnevate rakendusaktide juurutamine.
Riigi majanduse keeruline olukord seab piirangud kaitsejõudude arengule. See nõuab meilt paremat ja ratsionaalsemat tegevuse planeerimist ja ressursside kasutamist. Kaitseväes ja Kaitseliidus on suur vajadus mõistlikkuseks ja kokkuhoiuks, iga ülema ja sõduri kohus on rahva rahaga säästlikult ringi käia.
Tänan veelkord kõiki kaitseväelasi, ametnikke ja kaitseliitlasi kohusetundliku teenistuse ja tõhusa isikliku panuse eest riigikaitsesse 2008. aastal. Olete tihti seadnud riiklikud huvid kõrgemale isiklikest huvidest ja ohverdanud oma vaba aega teenistusülesannete täitmiseks. Olete ennastsalgavalt töötanud selle nimel, et meie väikesel rahval oleks turvaline elada. Tänan teid selle pühendumuse eest ja käsin jõuluajal pöörata peatähelepanu oma lähedastele.
Soovin teile ja teie peredele jõulurahu ja soovide täitumist järgmisel aastal. Head uut, 2009. riigikaitseaastat!
-
Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased pidasid jõuleAfganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid jõulupühi pärast edukat operatsiooni Talibani vastu.
„Operatsioon kulges väga positiivselt. Seda näitab kohalike kõhklematu rahulolu Talibanist puhastatud aladel, kus vastane ei saa enam kohalikke hirmutada ega röövida,“ ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Sten Reimann.
Eesti kaitseväelased osalesid operatsioonil koos Briti merejalaväelastega. Helmandi provintsi keskosas läbi viidud operatsioonil oli Estcoy 7 ülesandeks vaenlase sidumine ja välja tõrjumine.
Eile, teisel jõulupühal korraldati Camp Bastionis pidulik õhtusöök traditsiooniliste Eesti jõuluroogadega, mille olid Afganistani saatnud Rahuoperatsioonide Keskus ja Kaitseväe Logistikakeskus. Samuti olid erinevad ettevõtted sõduritele saatnud verivorste ja muud jõuluga seonduvat head paremat. Sõdurite toidulaualt võis leida kõike, mis Eesti jõuluroogade juurde kuulub – kaljast hapukapsasteni.
Enne söögi juurde asumist edastas kontingendi ülem Eesti kaitseväe juhtaja jõulutervituse ja kaplan pidas jõulujutluse. Koos eestlastega osalesid jõuluõhtusöögil ka Briti sõdurid.
Täna alustas Estcoy 7 peale põgusat pühade tähistamist juba uue operatsiooniga.
Estcoy 7 alustas teenistust Afganistanis käesoleva aasta novembris. Major Raigo Paimla juhitav Eesti jalaväekompanii teenib Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus. Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. Kaitseväe suurimal välisoperatsioonil teenib ligikaudu 150 kaitseväelast, kellest enamus tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. -
ESTPLA-17 jõuab jõuluks kojuTäna, 21. detsembri õhtul jõuab välisoperatsioonilt Iraagis tagasi kergejalaväerühm ESTPLA-17.
Tallinna Lennujaama vanas terminalis tervitab saabuvaid kaitseväelasi Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli, kes annab eeskujuliku ja kohusetundliku teenistusega
välisoperatsioonil silma paistnud ESTPLA-17 võitlejatele üle teenetemärgid.
Pea kuue teenistuskuu jooksul viis ESTPLA-17 läbi üle seitsmekümne patrull- ja läbiotsimisoperatsiooni, sealhulgas koos Iraagi armee ja politsei üksustega. Rühm konfiskeeris käsitulirelvi ja isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajalikke komponente.
Ameerika ühendriikide Rahvusvahelise Bagdadi Diviisi 2. jalaväebrigaadi 2-14 pataljoni juhtkond andis eelmisel nädalavahetusel Taji sõjaväebaasis korraldatud tseremoonial Eesti jalaväerühma ESTPLA-17 sõduritele õiguse kanda kuldseid ratsaväekannuseid.
Kannuste traditsiooniga tunnustavad USA ratsaväelased neid sõdureid, kes on teeninud ratsaväeüksuste koosseisus eeskujulikult ning pühendumusega. Kuldsete kannuste kandmise õigus antakse traditsiooniliselt ainult neile sõduritele, kes on teeninud selle välja kas pikaajalise eeskujuliku teenistusega või osalemisega sõjalises operatsioonis. Kannuste kandmise õigus tähendab ratsaväelaste ehk eliitsõdurite hulka arvamist.
34-liikmeline kergejalaväerühm oli ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. ESTPLA-17 rühmaülem on leitnant Raul Kadaste.
Eesti kaitseväelased viisid läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. ESTPLA-17 oli liidendatud USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 2. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. 2-14 pataljon on USA alaliselt Havail paikneva 25. diviisi koosseisust Iraaki saadetud ratsaväepataljon. Ratsaväe väeosad on USA armees suure tulejõu, kõrge soomuskaitse ja hea manöövervõiimega üksused, mida kasutatakse peamiselt ründeoperatsioonideks. Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.