Uudised
-
Kaitsejõudude Peastaabi ülem: ESTPLA sõdurid teenisid Eestit augaTäna, 21. detsembri õhtul võttis Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli Tallinna Lennujaamas vastu pooleaastaselt operatsioonilt Iraagis koju jõudnud jalaväerühma ESTPLA-17.
„Teie raske teenistus Iraagis on selleks korraks läbi. Te teenisite Eestit auga, vapralt ja ennastsalgavalt," ütles kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Neeme Väli. „Tänan teid panuse eest Eesti julgeolekusse.”
Kolonel Väli sõnul ei ole täna selge millal ja kas üldse sõidab Iraaki ESTPLA-18 ning mis saab edasi Iraagi missioonist. Kolonel Väli kinnitas, et Eesti sõdurid ei ole valanud oma verd ja higi Iraagis asjata. Kõik Eesti jalaväerühmad ESTPLAd on teeninud eeskujulikult ja täitnud oma kohust au ja suure pühendumisega ning ennast ületades: Julgeolekuolukord ESTPLA vastutusalas Taij ümbruses on läinud kogu aeg järjest paremaks.
Iraagist saabunud rühma oli tervitama tulnud ka USA saatkonna ajutine asjur Karen B. Decker, kelle sõnul on USA tänulik Eestile panuse eest maailma julgeolekusse ning Eesti peab uhke olema oma sõdurite üle kes on võidelnud ameeriklaste relvavendadena vapralt külg-külje kõrval.
„Tänan kõiki sõdurite peresid toetuse eest. Ilma koduse toetuse ja mõistmiseta ei suuda ükski sõdur olla lahinguväljal enesekindel ja tugev.” Teie mehed ja pojad on sõdurid selle sõna kõige paremas tähenduses.”
Kaitsejõudude Peastaabi ülem andis eeskujuliku ja kohusetundliku teenistusega välisoperatsioonil silma paistnud ESTPLA-17 võitlejatele üle teenetemärgid. Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest said rühmaülem leitnant Raul Kadaste ja rühmvanem vanemveebel Rain Pööra.
Kahte kaitseväelast autasustas kaitseväe juhataja kaitseväe teenetemärgiga, kolme kaitseväe eriteenete ristiga ning kaheksa ESTPLA-17 võitlejat said kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti. Maaväe ülem andis oma käskkirjaga 19 kaitseväelasele hinnalise kingituse.
Rühmaülem leitnant Raul Kadaste on oma üksuse teenistusega rahul, „Kõike, mis neile meestele ja naistele oli õpetatud, leidis kohapeal ka rakendust,“ ütle leitnant Kadaste. „Täpselt sama koosseisuga olen ma valmis ka edaspidi missioonile minema.“
Pea kuue teenistuskuu jooksul viis ESTPLA-17 läbi üle seitsmekümne patrull- ja läbiotsimisoperatsiooni, sealhulgas koos Iraagi armee ja politsei üksustega. Rühm konfiskeeris käsitulirelvi ja isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajalikke komponente.
Ameerika ühendriikide Rahvusvahelise Bagdadi Diviisi 2. jalaväebrigaadi 2-14 pataljoni juhtkond andis eelmisel nädalavahetusel Taji sõjaväebaasis korraldatud tseremoonial Eesti jalaväerühma ESTPLA-17 sõduritele õiguse kanda kuldseid ratsaväekannuseid..
Kannuste traditsiooniga tunnustavad USA ratsaväelased neid sõdureid, kes on teeninud ratsaväeüksuste koosseisus eeskujulikult ning pühendumusega. Kuldsete kannuste kandmise õigus antakse traditsiooniliselt ainult neile sõduritele, kes on teeninud selle välja kas pikaajalise eeskujuliku teenistusega või osalemisega sõjalises operatsioonis. Kannuste kandmise õigus tähendab ratsaväelaste ehk eliitsõdurite hulka arvamist.
34-liikmeline kergejalaväerühm oli ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viisid läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. ESTPLA-17 oli liidendatud USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 2. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. 2-14 pataljon on USA alaliselt Havail paikneva 25. diviisi koosseisust Iraaki saadetud ratsaväepataljon. Ratsaväe väeosad on USA armees suure tulejõu, kõrge soomuskaitse ja hea manöövervõiimega üksused, mida kasutatakse peamiselt ründeoperatsioonideks. Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist. -
Kõrgema Sõjakooli kadetid andsid kadetivandeTäna öösel andsid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadetid Tartus Kassitoomel traditsioonilise kadetivande.
Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaiu sõnul näitab selliste vanade traditsioonide au sees hoidmine Sõjakoolist võrsuvate ohvitseride järjepidevust.
„Tänaste kadettide poolt elus hoitud kombed ja rituaalid on kindlustunde ja Eesti vabaduse püsimajäämise märgiks kogu Eesti ohvitserkonnale,” sõnas major Murulaid. „Sõjakooli kadettide üle võib uhkust tunda.”
Kadetivande andmine on märgiks, et noorkadetid on valmis saama täieõiguslikeks kadettideks ning on väärilised kandma kadetipaguneid.
Vandeandmisele eelneval noorkadeti ajal proovivad Kõrgema Sõjakooli vanemate kursuste kadetid erinevate katsetega värskete ohvitseriks pürgijate kadetiks sobivust. Samuti on vanemate kursuste korraldada kadetiks löömise tseremoonia. Öösel vastu reedet Kassitoomel noorkadettide poolt antud vandele eelnes vana kombe kohaselt traditsiooniline, seekord 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse teemaline näidend.
Eile vannutati ametisse ka Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu uus juhatuse esimees kadettseersant Ragnar-Aleksander Jõgi. Eelmine kadetikogu esimees kadettveebel Ivo Peets ütles, et annab ametiposti üle rahuliku südamega. „Tean, et juhtimist jätkab teovõimeline ja sellesse ametisse õige mees,” tunnustas Peets oma mantlipärijat.
Sel aastal õpib Kõrgema Sõjakooli noorimal kursusel 27 ohvitseriks pürgivat kadetti. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on Eesti ainus sõjalist rakenduskõrgharidust andev õppeasutus, kus valmistatakse ette ohvitsere Eesti Kaitseväele -
Eesti ja Kanada lapsed saatsid sõduritele kirjuDetsembris saatsid Eesti ja Kanadas elavate väliseestlaste lapsed operatsioonipiirkondades teenivatele Eesti sõduritele kirju ja joonistusi.
Kanada väliseestlaste laste kaardid on juba kätte saanud Iraagis teeniv jalaväerühm Estpla-17. Kaardid ja tervitused kätte saanud jalaväerühma võitlejad arvasid, et kindlasti tuleks lastele midagi vastu saata.
„Laste kirjad olid omamoodi innustavad - lihtsalt ja positiivselt kirjutatud,“ ütles Estpla-17 ülem leitnant Raul Kadaste. „Sellised toetava sisuga kirjad mõjuvad sõduritele siin, kodust kaugel, igati positiivselt.“
Kirju ja pilte Kanadast saatsid 6 kuni 17 aastased Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide lapsed. Eestist läkitasid üle 60 kaardi Afganistani teele Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Lisaks Eestist saadetud kaartidele läkitati Afganistani ka Kanadas kirjutatud tervitusi.
Kirjade ja joonistuste saatmise idee autoriks on Kanadas elav eestlasest reservkapten Ülo Isberg, kes 2005. aastal Iraagis missioonil olles otsustas koos Toronto Eesti seltsiga operatsioonipiirkondades teenivatele Eesti sõduritele pakke ja kirju saata. Eelmisel aastal saadeti nii Iraaki kui ka Afganistani väliseesti laste poolt joonistatud kaarte.
Samuti läkitas Kaitseväe Logistikakeskus saabuvate jõulude puhul teele tervituspakid rahvuslikule logistilisele toetuselemendile Afganistanis. Tervituspakkides on kodumaised maiustused ja suupisted, nagu näiteks piparkoogid ja kommid, aga ka hapukurgid.
Eesti kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel Iraagis ja Afganistanis alates 2003. aasta juunist. -
Suurem osa ajateenijatest veedab jõulud kodusEnamus ajateenijatest veedab sel aastal jõulud kodus sõduri baaskursusele või nooremallohvitseride kursusele järgneval puhkusel.
Detsembri keskpaigaks sai läbi oktoobrikutse ajateenijate sõduri baaskursus ja juulikutse ajateenijate nooremallohvitseride kursus. Nooremallohvitseride kursuse lõpetasid enne jõule üle 300 ajateenija.
Pühade ajal väeosas viibivatele ajateenijatele pakutakse igapäevasest pidulikumat söömaaega, võimaldatakse käia jumalateenistustel või viiakse jõulujumalateenistus läbi väeosas kohapeal ning korraldatakse erinevaid üritusi. Need ajateenijad, kes veedavad jõulud väeosades, saavad puhkustele ja väljalubadele aastavahetuse paiku.
Üksik – sidepataljon pakub oma ajateenijatele lisaks pidulikule õhtusöögile võimalusi külastada kino, teatrit ja Liisi Koiksoni kontserdi. Samuti teevad Sidepataljoni ajateenijad matka Lehtse Kopramaale ja külastavad loomade varjupaika.
Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljonis, Suurtükiväegrupis ja Pioneeripataljonis saavad sõdurid osaleda malevõistlusel, viktoriinis ja karaokes. Lisaks leiab Tapa linnakus jõululaupäeval aset jõulukontsert. Kirde Kaitseringkonna Viru Üksik – jalaväepataljoni ajateenijad saavad jõulupuhkusele 23. detsembril. -
Brigaadikindral Alar Laneman läheb reserviAlates 1. jaanuarist koondatakse kaitseväe operatiivülema ametikoht, sel kohal teeninud brigaadikindral Alar Laneman lahkub tegevteenistusest.
Kaitseväe korralduse seaduse rakendamistest tingitud struktuurimuudatuste tõttu koondatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist kaitseväe operatiivülema ametikoht. Praegu sel ametikohal teeniv brigaadikindral Alar Laneman vabastatakse alates 1. jaanuarist teenistusest seoses koondamisega ning arvatakse reservi.
Kaitseväe juhataja pakkus brigaadikindral Lanemanile võimalust jätkata teenistust kaitseväes madalamal ametikohal, kuid brigaadikindral Laneman ei nõustunud selle ettepanekuga.
Brigaadikindral Alar Laneman on esimese Eesti ohvitserina lõpetanud õpingud Londoni Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis. Aastatel 1998 kuni 2001 aastal õppis Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemias. Varem on Alar Laneman lõpetanud Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitsõjakooli.
Alar Laneman alustas teenistust Eesti kaitseväes esimese kaitseväe üksuse - Kaitsejõudude Peastaabi staabikompanii ülemana 1991. aastal. Muu hulgas võttis see üksus Lanemani juhtimisel okupatsioonivõimude käest üle allveelaeva Lembitu.
Aastatel 1992-94 teenis Laneman Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülema ametikohal. 1994. aastal sai temast esimene Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel osalemiseks mõeldud üksuse Rahuvalve Üksikkompanii ülem. Aastatel 1995 kuni 1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise elukutselise üksuse Balti Pataljon (BALTBAT) esimene ülem.
2001- 2002. aastani oli Laneman maaväe staabi ülem, 2002 kuni 2007 Kaitsejõudude Peastaabi ülem.
Brigaadikindrali auastme andis Vabariigi President Alar Lanemanile 2005. aastal.
Vabariigi Presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel on brigaadikindral Alar Lanemani teeneid Eesti riigikaitse ülesehitamisel hinnanud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärkidega. -
Kaitseväe parim meessportlane on kapral Tõnu Endrekson2008. aasta kaitseväe parim meessportlane on Üksik-sidepataljoni spordirühmas teeniv kapral Tõnu Endrekson.
Koos Jüri Jaansoniga Pekingi olümpiamängudel sõudnud kapral Endrekson saavutas 2000 meetrisel distantsil hõbemedali.
Lisaks saavutas kapral Endrekson esikoha Euroopa meistrivõistlustel Ateenas neljapaadis koos kapral Andrei Jämsa, Jüri Jaansoni ja Allar Rajaga.
Kaitseväe parim naissportlane aastal 2008 on kapral Anzela Voronova, kes tuli Rootsis Bodenis toimunud sõjaväelaste MM-l laskmises maailmameistriks. Kapral Voronova saavutas esikoha naiste arvestuses lamades laskmises 595 punktiga, mis on maailmatasemel tipptulemus.
Kaitseväe 2008. aasta aktiivseima sportlase tiitli pälvis staabiveebel Roman Kattai Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.
Aasta aktiivseima sportlase nimetus läheb kaitseväelasele, kes on kaitseväe üldfüüsilises testis saavutanud kahel korral maksimumtulemused ja osalenud edukalt aastaringselt erinevatel kaitseväe võistlustel.
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja autasustavad parimaid sportlasi 2009. aasta alguses.
-
Lahingukoolis lõpetas kolm kursustTäna, 17.detsembril 2008 anti Kaitseväe Võru Lahingukoolis pidulikul rivistusel kätte kursuse lõputunnistused 70le lõpetajale.
Oma õpingud lõpetasid vanemveebli kursuse, erialaametikoha vanemallohvitseride kursuse ja vabatahtlike reservohvitseride kursuse kursuslased.
Vanemveebli kursuse 31 vanemallohvitseri omandasid kümnenädalase kursuse jooksul vajalikud üldõppeained, taktikalised ja logistilised teadmised. Kursuse läbimine on vanemallohvitseride karjäärisüsteemis oluline osa. Vanemveebli kursusel saadakse täiendharidus teenistuseks vanemveebli auastmega ametikohtadel Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurides ning ka rahu- ja sõjaaja kompaniiveebli ettevalmistus.
Erialaametikoha vanemallohvitseride kursuse 18 kaitseväelast ja ametnikku omandasid kaheksanädalase kursusel vajalikud taktikalised teadmised ja oskused erinevatest lahinguliikidest jalaväejao tasemel jalaväerühma koosseisus. Kursuse eesmärk on tagada võrdsed võimalused vanemallohvitseri auastet nõudvatel erialaametikohtadel teenivatele ning kaitseväe jaoks vajalikku tsiviileriala omavatele kaitseväelastele sõjaväeliste baasteadmiste ja -oskuste omandamiseks.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse 21 vabatahtlikku omandasid kaheksanädalase kursuse jooksul teadmised, oskused ja vilumused sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid. Kursuse eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt olulistele spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina.
-
Eesti jalaväerühm Iraagis teenis välja ratsaväekannusedAmeerika ühendriikide Rahvusvahelise Bagdadi Diviisi 2. jalaväebrigaadi 2-14 pataljoni juhtkond autasustas nädalavahetusel Taji sõjaväebaasis korraldatud tseremoonial Eesti jalaväerühma Estpla-17 liikmeid kuldsete ratsaväekannustega.
Kannuste andmise traditsiooniga tunnustavad USA ratsaväelased neid sõdureid, kes on teeninud välisoperatsioonidel eeskujulikult ning pühendumusega . Kuldsete kannuste kandmise õigus antakse traditsiooniliselt ainult neile sõduritele, kes on välisoperatsiooni lõpetanud. Kannuste kandmise õigus tähendab ratsaväelaste ehk eliitsõdurite hulka arvamist.
“Viimase aasta jooksul meie vastutusalal Sab al Boori linna ümbruses toimunud positiivsetes arengutes on suur osa Eesti sõduritel,” ütles kolonelleitnant Thomas Mackey pataljoni 2-14 ülem. “Olen uhke, et olen saanud teiega koos teenida.”
Havailt pärit pataljoni võitluskaaslased kinkisid Estpla-17 liikmetele traditsioonilised Havai kaelakeed, mida kannavad liidrid ja juhid.
Pea kuue teenistuskuu jooksul on Estpla-17 läbi viinud üle seitsmekümne patrull- ja läbiotsimisoperatsiooni, sealhulgas koos Iraagi armee ja politsei üksustega. Rühm on konfiskeerinud käsitulirelvi ja isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajalikke komponente.
34-liikmeline kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. Estpla-17 kuulub USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 25. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. -
Lõppes Lahingukooli koondharjutusAlates 8. detsembrist kuni 15. detsembrini viidi läbi Põlvamaal Moostes Lahingukooli koondharjutus, kus osales kokku 222 õppurit, instruktorit ja Kaitseliidu Põlva Maleva kaitseliitlast.
Harjutuse eesmärgiks oli nelja Lahingukooli kursuse (VABK-34, VVK-6, EVAK-7 ja VROK-46) õppurite poolt omandatud teadmiste ja oskuste kontrollimine läbi praktiliste soorituste.
Koondharjutus algas vanemallohvitseride baaskursuse õppuritele ja erialaametikoha vanemallohvitseride kursusele jalaväerühma patrulliga, mis kestis neljapäeva hommikuni. Vanemveebli kursuse õppurid tegutsesid koondharjutusel tagalarühmana jalaväekompanii koosseisus.
Pärast vabatahtlike reservohvitseride kursuse liitumist koondharjutusega, neljapäeval, saadi käsk rühmituda kaitsesse ning algas ettevalmistumine kompanii kaitselahinguks. Täielik lahinguvalmidus saavutati laupäeva pärastlõunal ning kuni pühapäeva lõunani olid kõik kursused aktiivses kaitses.
Vastaseks kaitselahingus oli Kaitseliidu Põlva Maleva kaitseliitlased. Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem major Mirko Arroküll tänas pühapäeval koondharjutuse lõpurivistusel Kaitseliidu Põlva Maleva kaitseliitlasi, kes juba viiendat aastat on suureks abiks Lahingukooli koondharjutuste läbiviimistel, seda siis vastasena tegutsedes.
Kui vanemveebli kursuse, erialaametikoha vanemallohvitseride kursuse ja vabatahtlike reservohvitseride kursuse õppuritele sai väliharjutus täna läbi, siis vanemallohvitseride baaskursuse õppuritel algab õhtul pärast kella 17.30 veeblirännak. Rännak kestab umbes 36 tundi ja on ligikaudu 90 km pikk.
-
Kaitsevägi saab juurde üle 300 ajateenijast nooremallohvitseriKäesoleval ja järgmisel nädalal lõpetavad Kaitseväe erinevate väljaõppekeskuste ajateenijad nooremallohvitseride kursuseid.
Nooremallohvitseride kursuse kulminatsiooniks on erinevates väljaõppekeskustes seersandirännak, mille jooksul peavad tulevased jao- ja relvameeskondade ülemad sooritama erinevaid ülesandeid. Tänaseks on rännaku lõpetanud ligi 300 Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Üksik – vahipataljoni ja Kirde Kaitseringkonna Pioneeripataljoni, Suurtükiväegrupi ning Viru Üksik – jalaväepataljoni võitlejat.
Samuti läbisid värsked Tagalapataljoni nooremseersandid seersandirännaku selle nädala alguses. Täna kell 12 läbiviidaval tseremoonial antakse neile kätte uued auastmed. Nooremseersandi auastme saavad 27 sõdurit.
„Nooremallohvitseride kursuse lõpetajatele oleme andnud erinevate õppuste ja harjutuse käigus lahingutoetusalase suunitlusega teoreetilised ja praktilised teadmised. Soovin omaltpoolt tulevatele allüksuseülematele jõudu ja jaksu omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks,“ ütles Tagalapataljoni staabiülem kapten Meelis Pernits.
Üksik – sidepataljoni 27 õppurit läbivad lõpurännaku järgmisel nädalal.
Nooremallohvitseride kursusel on kaks osa - kuuenädalane baaskursus ning kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased nooremallohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala - jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.
Omandatakse teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse nooremseersandi auastme andmine. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.