Uudised
-
Kaitseväe kalmistul mälestati 90 aasta möödumist Briti laevastiku osalemisest VabadussõjasSuurbritannia diplomaadid ja kaitseväe esindajad asetasid täna hommikul Tallinnas Kaitseväe kalmistul pärjad Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele. Tseremoonial osalesid ka 90. aastapäeva puhul Tallinnasse saabunud Tema Majesteedi sõjalaeva Edinburgh meeskonnaliikmed.
“Briti laevastiku jõudmine Tallinnasse oli märgiks Briti tunnustusest Eesti iseseisvusele. Laevastiku saabumisega saavutati Vabadussõjas läbimurre, milleni jõudmine ilma briti relvajõududeta oleks olnud väga keeruline,“ ütles Suurbritannia suursaadik Eestis TE Peter Carter mälestustseremoonial.
„Täpselt üheksakümmend aastat on möödunud ja Kuninglik Merevägi on taas tagasi Tallinnas kui Eesti tõeline sõber. Mul on hea meel, et HMS Ediburgh´i komandör ja meeskond on täna siin, et meenutada Eesti vabaduse eest langenud briti meremehi,“ lisas suursaadik.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul kestab Eesti ja Suurbritannia koostöö tänaseni. „Suurbritanniast soetatud kolm Sandown-klassi miinijahtijat on märkimisväärselt suurendanud meie mereväe võimekust,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
„Meie koostöö ei piirdu ainult kahe mereväe ühiste õppustega. Kahe riigi sõdurid võitlevad ühise vaenlase vastu Lõuna-Afganistanis,“ lisas kindralleitnant Laaneots.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast. Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinnas Kaitseväe kalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuressaarde. -
Kaitseväe kalmistul mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud Briti mereväelasiHomme, 12. detsembril algusega kell 10 mälestavad Suurbritannia diplomaadid ja Eesti Kaitseväe esindajad Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestustseremoonial asetavad pärjad langenud meremeeste haudadele kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Briti suursaadik Eestis TE Peter Carter ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Kohal on Kaitseväe orkester ja mälestuspalvuse peab Kaitseväe peakaplan.
Teisipäeval, 9. detsembril jõudis Tallinnasse Tema Majesteedi laev Edinburgh, mis viis enne sadamasse jõudmist läbi õppuse koos Eesti mereväe miinijahtijaga Admiral Cowan.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril Reval kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Siis maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919. aasta alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast. -
Kõrgem Sõjakool mälestab langenud kadetteTäna, 1. detsembril mälestab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool 1924. aasta detsembrimässus langenud kadette.
Kadetid rivistusid hukkunud koolivendade mälestuseks täna varahommikul Raadi kalmistul. Rivistus viidi läbi kell viis hommikul, sest sel ajal algas ka 1924. aasta 1. detsembri mäss Tallinnas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul on Eesti
vabaduse eest elu andnud kadettide meenutamine oluline ka tänasele riigikaitsele mõeldes.
„Need neli noort meest, kes Tondi kasarmutes hukkusid, olid pühendanud oma elu Eesti vabadusele. Ma loodan, et tänased kadetid ei pea enam kunagi maksma vabaduse kõrgeimat hinda, kuid ma tean, et iga kaitseväelane, olgu ta ohvitser, sõdur või kadett, on valmis Eestit oma elu hinnaga kaitsma,” ütles kolonel Ermus.
Pärast rivistust Raadi kalmistul viivad Kõrgema Sõjakooli kadetid pärjad hukkunud kadettide haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu garnisoni kalmistul Raadil, Jõgeval Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.
Rünnakus Sõjakoolile hukkusid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata sai üheksa kadetti. 1928. aastal püstitati Tondi kasarmute juurde hukkunud kadettide mälestuseks Amandus Adamsoni loodud ausammas, mille nõukogude võim 1941. aastal hävitas.
Mässajate eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Mäss suruti maha aga juba samal päeval. -
Kaitseväe Orkester tähistab Eesti sõjaväemuusika 90. aastapäevaHomme, 29. novembril tähistab Kaitseväe Orkester koos teiste jõustruktuuride muusikutega Eesti sõjaväemuusika 90. aastapäeva.
Juubeli tähistamiseks antakse kell 15.00 Estonia kontserdisaalis aastapäevakontsert. Ühendorkester koosneb kaitseväe-, piirivalve- ja politseiorkestrite muusikutest. Dirigeerivad Kaitseväe peadirigent major Peeter Saan, Piirivalve orkestri peadirigent Arvi Miido ja Politseiorkestri dirigent Hando Põldmäe.
"Muusika on alati olnud sõjaväeelu üks osa. Armeed on marssinud tuttavate meloodiate ja rütmide saatel, kasutanud muusikat oluliste sündmuste tähistamiseks ja mitmetel teistelgi puhkudel,“ ütles major Peeter Saan „Sõjaajaloolane Hannes Walter on öelnud: „Sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu, sõjavägi ilma puhkpillimuusikata on hingetu“,“ selles lauses peitub kogu sõjaväemuusika eksisteerimise mõte lisas major Saan.
Ühendorkestri kavas on Eesti ja muu maailma orkestrimuusikat 1920-ndatest tänapäevani. Kontsert on kõigile tasuta, kuid kohtade arv on piiratud.
Kontserdile eelneb Kaitseväe peadirigendi major Peeter Saani raamatu esitlus. Raamat kannab pealkirja "Eesti riigimuusika ja sõjaväeorkestrid: kujunemine ja areng aastatel 1918-1940". Teos ilmub KVÜÕA väljaandena ja on koostatud autori magistri- ja doktoritöö põhjal.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad -
Balti sõjaline komitee rõhutas areneva sõjalise koostöö koordineerimise tähtsustEesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee tunnustas ühiskommünikees Balti riikide sõjalise koostöö arengut ning sõjaliste ühisprojektide pideva koordineerimise olulisust.
„Sõjaline koostöö Läti ja Leeduga läheb meie kaitseväel üha paremini,“ ütles Balti sõjalise komitee esimees Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Me asume samas regioonis, meid seob sarnane ajalugu, peame maandama samalaadseid julgeolekuriske ning seetõttu saame üksteisest reeglina hästi aru. Tihe sõjaline koostöö
annab meile vajaliku tugevuse senise hea julgeolekuolukorra tagamiseks Läänemere piirkonnas.“
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkuse ja Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovsi seekord Pärfnus peetud korralise nõupidamise üheks peateemaks oli NATO kiirreageerimisjõududesse NRF-14 2010. aastal panustatava ühise jalaväepataljoni väljaõpe, varustamine ja strateegiline transport.
„Balti pataljoni projekt läheb meil hästi, plaanipäraselt,“ ütles Balti sõjalise komitee esimees kindralleitnant Ants Laaneots. „Järgmiseks aastaks on planeeritud pataljoni allüksuste ja pataljoni kontrollõppused. Olen kindel, et BALTBAT on NATOs määratud tähtajaks mehitatud, välja õpetatud ja varustatud.“
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul vajab pataljoni strateegilise transpordi korraldamine veel tööd.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad arutasid Balti riikide õhuturvet ja strateegilise transpordiga seonduvaid küsimusi, Balti kaitsekolledži arengut ning saavad ühisprojekte juhtivatelt ohvitseridelt ülevaate mereväe ja õhuväe projektide olukorrast. Kõne all oli vajadus üle vaadata ja arendada BALTDEFCOLi õppekavu.
Balti sõjalise komitee esimees, Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis Sõjalise komitee juhataja haamri ja oma volitused üle Läti kaitseväe juhatajale kindralmajor Juris Maklakovsile. Järgmine Balti sõjalise komitee istung peetakse Läti Vabariigis ja seda juhatab Läti kaitseväe juhataja.
Balti sõjalise komitee istungile järgneb Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine jalaväepataljon BALTBAT, ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON ja Tartus tegutsev Balti Staabikolledž BALTDEFCOL. -
Balti sõjaline komitee koguneb PärnusEesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee koguneb täna Pärnus ja arutab korralisel istungil Balti riikide sõjalist koostööd.
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkuse ja Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovsi nõupidamise üheks peateemaks on NATO kiirreageerimisjõududesse NRF 14 2010. aastal panustatava ühise jalaväepataljoni väljaõpe, varustamine ja strateegiline transport.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad arutavad Balti riikide õhuturvet ja strateegilise transpordiga seonduvaid küsimusi, Balti kaitsekolledži arengut ning saavad ühisprojekte juhtivatelt ohvitseridelt ülevaate mereväe ja õhuväe projektide olukorrast.
Balti sõjalise komitee eesistuja on sel aastal Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Balti sõjalise komitee istungile järgneb Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine jalaväepataljon BALTBAT, ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON ja Tartus tegutsev Balti Staabikolledž BALTDEFCOL. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistavad kodanikupäevaKõrgema Sõjakooli kadetid on tänase kodanikupäeva puhul kutsunud külla
ligi 150 koolinoort, et koos nende ja kaitseminister Jaak Aaviksooga arutleda kodanikuks olemise üle.
Kell 14.00 algab kaitseministri loeng "Riigikaitse on Eesti kodanike kätes", millele järgneb koolinoorte ja ministri vestlusring riigikaitse teemadel. Kõrgema Sõjakooli kadetid tutvustavad koolilastele Kõrgemat Sõjakooli, elamistingimusi, õppimisvõimalusi, kaitseväe relvastust ning KVÜÕA muuseumi.
KVÜÕA on Eesti ainus rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere Eesti Kaitsejõududele. Õppetöö KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maaväe õppesuunal kestab kolm ja õhuväe õppesuunal koostöös Lennukolledžiga 3,5 aastat. Peale mõneaastast teenistust kaitseväes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistrantuuris.
-
Logistikakeskus tutvustas soomukisisese sidesüsteemi arendusprojekti hetkeseisuTäna, 26. novembril tutvustas Kaitseväe Logistikakeskus Kaitsejõudude Peastaabi korraldatud sidealasel õppepäeval soomukisisese sidesüsteemi ROVIS INTERCOM projekti arenguid.
Kaasaegsetele nõuetele vastav uus soomukisisene sidesüsteem hakkab asendama seni soomustransportöörides PASI kasutusel olnud Soome päritolu sidesüsteeme. Näiteks ei häiri uue sidesüsteemi tööd improviseeritud lõhkeseadeldiste vastased blokeerimisseadmed, neil on heli kvaliteeti parandav automaatne müravähendaja ning sidesüsteemiga saab liituda senisest rohkem soomukisolijaid.
„Eesti maavägi ei ole enam lihtsalt jalavägi ning sellest tulenevalt on kasvanud nõuded meie sidesüsteemidele. ROVIS INTERCOM kasutuselevõtmine parandab kindlasti meie soomustatud taktikaliste üksuste juhtimist,“ ütles veebel Sven Pekkenen Kaitseväe Logistikakeskuse remondi- ja hooldusteenistusest.
Soomukisisese sidesüsteemi ROVIS INTERCOM-i projekt käivitati 2006. aastal. 2007. aastal varustati selle sidesüsteemiga kõik välisoperatsioonidel olevad soomustransportöörid PASI.
2009. aastal on plaanis paigaldada see sidesüsteem kõikidele Eesti Kaitseväe soomustransportööridele PASI.
Kaitseväe Logistikakeskus korraldab sidesüsteemide hanget ning nende soomukitele paigaldamist.
Kaitseväe Logistikakeskuse ülesandeks on osutada kaitseväele Eestis ja välisoperatsioonipiirkondades üld- ja otsetoetust kõigi logistikaliste funktsioonide osas selliselt, et oleks tagatud esmane iseseisva kaitsevõime, välisoperatsioonide toetus ja vastuvõtjariigi toetus.
ROVIS INTERCOM’iga analoogsed soomukisisesed sidesüsteemid on kasutusel ka Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia relvajõududes. -
Kaitsejõudude Peastaabi ülem: Eesti võib oma sõdurite üle uhke ollaTäna öösel võttis Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli Tallinna Lennujaamas vastu pooleaastaselt NATO operatsioonilt Afganistanis koju jõudnud jalaväekompanii Estcoy-6 ja logistiline toetuselemendi NSE-5.
"Tänan teid teie panuse eest Eesti julgeolekusse. Teie teenistus Afganistanis oli Eestile väga tähtis," ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli Tallinna Lennujaama vanas reisiterminalis üles rivistatud kõrbevormis sõduritele.
Kolonel Väli kinnitas kümnetele sõdureid vastu võtma tulnud peredele, et nende mehed ja pojad on sõdurid selle sõna kõige paremas tähenduses. "Me kõik võime olla meie Eesti sõdurite üle uhked," kinnitas Peastaabi ülem.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem andis Estcoy-6 võitlejatele üle 12 kaitseväe teenetemärki lahinguliste teenete eest. Teiste hulgas pälvis kaitseväe teenetemärgi mõõkadega Estcoy-6 ülem major Ain Tiidrus. Kuut Estcoy-6 ja NSE-5 kaitseväelast autasustati kaitseväe teenetemärgiga ja 19 operatsioonilt naasnud kaitseväelast autasustati kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga. Samuti anti viiele kaitseväelasele üle maaväe pronksrist.
Esimest korda oli Eesti vähendatud jalaväekompanii koosseisus Afganistanis 81-mm miinipilujarühm. Estcoy-6 lendas koos logistilise toetuselemendiga operatsioonipiirkonda 8. mail.
Enne tagasilendu tunnustati Camp Bastionis NATO medaliga Eesti kaitseväelaste head teenistust Afganistani Islamivabariigis. Medalid andis üle Task Force Helmand ülema asetäitja ja Lõuna Lahingugrupi ülem kolonel Martin Smith.
„Kõik mehed tegid kogu Afganistanis teenitud aja jooksul väga head tööd. Üksused olid kokku kasvanud ja nende omavaheline koostöö laabus suurepäraselt,“ ütles Camp Bastionis läbi viidud tseremoonial Estcoy-6 ülem major Ain Tiidrus.
Major Ain Tiidruse 105-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-6 ja leitnant Tanel Kapperi juhitav 17-liikmeline rahvuslik toetuselement NSE-5 teenisid Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus.
Estcoy-6 eesmärgiks oli kontrollida oma vastutusala Helmandi provintsis Now Zadi asula ümbruses ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks oli valitsusvastaste Talibani mässuliste tegevuse vastu võitlemine, patrullimine, konvoide saatmine ja julgestusoperatsioonid. Valitsusvastased Taliban mässajad üritavad kasutada Now Zadi ala peamise liikumis- ja varustusteena põhjast lõunasse Sangini ja itta Musa Qala alale.
Estcoy-6 täitis kuue kuu jooksul erineva sisuga lahinguülesandeid ning oli korduvalt lahingkontaktides valitsusvastaste mässajatega. Koos oma naabrite, USA merejalaväelastega, viidi läbi viis kompanii operatsiooni.
Nädala alguses võttis Estcoy-6 vastutusala üle major Raigo Paimla juhitav jalaväekompanii Estcoy-7. Eesti jalaväe logistilise toetuse tagamist jätkab rahvuslik toetuselement NSE-6.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. Hetkel on Eesti jaoks suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil teenistuses ligi 150 Eesti kaitseväelast: jalaväekompanii ESTCOY 7, rahvuslik toetuselement NSE 6, Kabuli lennuväljal teeniv perrooniteenindusmeeskond CST ja staabiohvitserid erinevates liitlasvägede staapides. -
Estcoy-6 jõuab tagasi kojuTäna öösel vastu pühapäeva jõuavad pooleaastaselt NATO operatsioonilt Afganistanis koju jalaväekompanii Estcoy-6 ja logistiline toetuselement NSE-5.
Tallinna lennujaama vanas hoones tervitab missioonilt saabunud kaitseväelasi Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja annab Eesti sõduritele kätte välja teenitud autasud.
Esimest korda oli Eesti vähendatud jalaväekompanii koosseisus Afganistanis 81-mm miinipilujarühm. Estcoy-6 lendas koos logistilise toetuselemendiga operatsioonipiirkonda 8. mail.
Enne tagasilendu tunnustati Camp Bastionis NATO medaliga Eesti kaitseväelaste head teenistust Afganistani Islamivabariigis. Medalid andis üle Task Force Helmand ülema asetäitja ja Lõuna Lahingugrupi ülem kolonel Martin Smith.
Major Ain Tiidruse juhitav 105-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-6 ja leitnant Tanel Kapperi juhitav 17-liikmeline rahvuslik toetuselement NSE-5 teenisid Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus.
Estcoy-6 eesmärgiks oli kontrollida oma vastutusala Helmandi provintsis Now Zadi asula ümbruses ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks oli valitsusvastaste Talibani mässuliste tegevuse vastu võitlemine, patrullimine, konvoide saatmine ja julgestusoperatsioonid. Valitsusvastased Talibani mässajad üritavad kasutada Now Zadi ala peamise liikumis- ja varustusteena põhjast lõunasse Sangini ja itta Musa Qala alale.
Estcoy-6 täitis kuue kuu jooksul erineva sisuga lahinguülesandeid ning oli korduvalt lahingkontaktides valitsusvastaste mässajatega. Koos oma naabrite, USA merejalaväelastega, viidi läbi viis kompanii operatsiooni.
Nädala alguses võttis Estcoy-6 vastutusala üle major Raigo Paimla juhitav jalaväekompanii Estcoy-7. Eesti jalaväe logistilise toetuse tagamist jätkab rahvuslik toetuselement NSE-6.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. Hetkel on Eesti jaoks suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil teenistuses ligi 150 Eesti kaitseväelast: jalaväekompanii ESTCOY 7, rahvuslik toetuselement NSE 6, Kabuli lennuväljal teeniv perrooniteenindusmeeskond CST ja staabiohvitserid erinevates liitlasvägede staapides.