Uudised
-
USA õhuväe kindral: oleme valmis jätkama Balti riikide õhuruumi turvamistTäna, 14. novembril viibis Eestis ühepäevasel visiidil Ameerika Ühendriikide õhuväe juhataja Euroopas kindral Roger A. Brady.
„Ameerika Ühendriigid on valmis jätkama Balti riikide õhuruumi turvamist. Meie järgmine rotatsioon siin on juba planeeritud,“ ütles kindral Roger A. Brady.
Kindral Brady visiidi põhieesmärgiks oli tutvumine Eesti õhuväega. Ühepäevase külastuse käigus saatis teda õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, kellega arutati kahe riigi õhuvägede koostööd. Kindral Brady külastas Lennubaasi Ämaris, kus tutvustati talle Eesti õhuväge ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskust. Samuti leidsid aset kohtumised kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.
Visiidi käigus arutleti alla ka Balti riikide õhuturbega seonduvat. Alates 30. septembrist valvavad Balti õhuruumi neli Ameerika Ühendriikide hävituslennukit F 15C Eagle ja üle saja õhuväelase. Esimest korda võttis USA Balti õhuturbe enda kanda 2005. aasta sügisel.
Kindral Roger A. Brady liitus Ameerika Ühendriikide õhuväega 1969. aastal ning võttis osa Vietnami sõjast. Samuti on ta osalenud operatsioonides Kõrbetorm ja Iraagi Vabadus. Kindral Brady on teeninud nii piloodi, instruktori kui ka erinevate tasandite üksuste ülemana. Ameerika Ühendriikide õhuväe juhatajana Euroopas teenib kindral Brady alates 2008. aasta jaanuarist. -
Kaitsejõudude Peastaabi ülem tutvus Iraagi ohvitseride koolitussüsteemi ja NATO TreeningmissioonigaKaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile Bagdadis NATO Treeningmissiooni ja Rahvusvahelise Iraagi Julgeolekujõudude Arendusstaabi ülema kindralleitnant Frank Helmickuga ning tutvus Iraagi ohvitseride koolitussüsteemiga Ar Rustamiyah sõjaväebaasis Bagdadis.
“Iraagi ohvitseride koolitamisel saab tõmmata paralleele 1990-ndate Eestiga. Ka meie pidime keskenduma algul kvantiteedile ja hiljem kvaliteedile. Iraagi armee väljaõppesüsteemil on olemas on tugev toetus NATO Treeningmissiooni näol,” ütles kolonel Väli.
Kindralleitnant Helmick kinnitas NATO Treeningmissiooni tähtsust Iraagi julgeolekujõudude professionaliseerimisel ja osalevate riikide panuse olulisust.
200-liikmelisel NATO Treeningmissioonil Iraagis teenib kolm Eesti ohvitseri - kolonel German Kesa staabiülema asetäitjana, major Janek Tammisto administratsiooni ülemana ja kaptenmajor Ingrid Mühling avalike suhete ülemana.
NATO Treeningmissioon on ainus NATO operatsioon Iraagis. Missiooni ülesandeks on iseseisva ja jätkusuutliku Iraagi armee, eelkõige sõjaliste ja siseministeeriumile alluvate õppeasutuste ning juhtimiskeskuste arendamine ja toetamine. Lisaks väljaõppele ja nõustamisele koordineerib NATO treeningmissioon Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe jaoks vajalike ressursside ja varustuse alast toetust.
Kolmepäevase visiidi jooksul külastas Kaitsejõudude Peastaabi ülem Iraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi ja kohtus liitlasvägede juhtidega. Teisipäeval osales Väli Eesti jalaväerühmaga patrulloperatsioonil Bagdadi lähistel. Kolonel Väli saabub Eestisse tagasi täna pärastlõunal.
-
Eestit külastab Ameerika Ühendriikide õhuväe juhataja EuroopasHomme, 14. novembril saabub Eestisse ühepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide õhuväe juhataja Euroopas kindral Roger A. Brady.
Kindral Brady visiidi põhieesmärgiks on tutvumine Eesti õhuväega. Ühepäevase külastuse käigus saadab teda õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. Kindral Brady külastab Lennubaasi Ämaris, kus tutvustatakse talle Eesti õhuväge ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskust. Samuti on kavas kohtumised kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.
Visiidi käigus tuleb muude teemade hulgas arutluse alla ka Balti riikide õhuturbega seonduv. Alates 30. septembrist valvavad Balti õhuruumi neli Ameerika Ühendriikide hävituslennukit F 15C Eagle ja üle saja õhuväelase. Esimest korda võttis USA Balti õhuturbe enda kanda 2005. aasta sügisel.
Kindral Roger A. Brady liitus Ameerika Ühendriikide õhuväega 1969. aastal ning võttis osa Vietnami sõjast. Samuti on ta osalenud operatsioonides Kõrbetorm ja Iraagi Vabadus. Kindral Brady on teeninud nii piloodi, instruktori kui ka erinevate tasandite üksuste ülemana. Ameerika Ühendriikide õhuväe juhatajana Euroopas teenib kindral Brady alates 2008. aasta jaanuarist. -
Lahingukoolis lõppes õppekogunemine reservohvitserideleTäna, 12. novembril, lõppes Kaitseväe Võru Lahingukoolis toimunud kümnepäevane õppekogunemine Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni reservohvitseridele.
“Selline õppus oli väga vajalik, väljaõpe kulges plaanipäraselt ja õppusele püstitatud eesmärgid said täidetud. Reservohvitseride motivatsioon oli ootuspäraselt kõrge ning koostöö nendega oli hea,“ kiitis reservohvitsere Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem major Mirko Arroküll.
Lisaks väljaõppele kohtusid reservohvitserid kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga, kes pidas neile pooleteise tunnise loengu teemal „Kaitsejõudude valmidus ja mobilisatsioon“.
Jalaväepataljoni reservohvitseride kümnepäevasel õppekogunemisel Lahingukoolis värskendati reservohvitseride teadmisi vastavalt nende ametikohtadele, harjutati allüksuste juhtimist, viidi läbi üksuse kaadrikaitseväelaste ja reservohvitseride formeerimisalane täiendõpe, lasti sisse jalaväepataljoni reservohvitseride isikkoosseisu käsitulirelvad ja külastati JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni.
Õppekogunemisel osalesid väljaõppe instruktoritena lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka Kirde Kaitseringkonna, Lääne Kaitseringkonna, JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseliidu Võrumaa Maleva instruktorid.
-
Küberkaitsekeskus sai NATO akrediteeringu ja rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuseTallinnas paiknev Kooperatiivse küberkaitse keskus sai Põhja-Atlandi nõukogu poolt NATO akrediteeringu ning keskusele omistati rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatus.
„NATO on omaks võtnud Eesti nägemuse vajadusest luua küberkaitse võimekus kõigi alliansi liikmete heaks,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Akrediteering ja staatus märgib NATO jaoks kooperatiivse küberkaitse kompetentsi ning ekspertteadmiste kasutamise võimalust.“
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul on NATO sõjalise komitee ja Põhja-Atlandi nõukogu otsuse ning tegevuse tulemusena Kooperatiivne küberkaitse keskus täies töövalmiduses. 2009. aastaks on Kooperatiivse küberkaitse keskuse tööplaanis 21 projekti.
„Eesti on näidanud, et NATO kaitsevõime suurendamisel ei mängi rolli kaitsejõudude suurus vaid võimekuste tase,“ ütles NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse esindaja kindralmajor Koenraad Gijsbergs.
Rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatus antakse vastavalt Pariisi protokolli kokkuleppele. Kooperatiivne küberkaitse keskus on esimene organisatsioon Eestis, mis omab nimetatud staatust.
Hetkel osaleb keskuse töös seitse riiki 30 inimesega. Riikidest on lisaks Eestile esindatud Saksamaa, Itaalia, Leedu, Läti, Hispaania ja Slovakkia. Selget soovi keskusega ühinemiseks on väljendanud Ameerika Ühendriigid ja Türgi. Küberkaitsekeskuse ülem on kolonelleitnant Ilmar Tamm.
Kooperatiivse küberkaitse keskuse ülesandeks on NATO küberkaitse standardite ning võimete arendamine ning ekspertnõu pakkumine küberkaitse alal. Kompetentsikeskuse eesmärgiks on uute küberkaitsemeetodite, kontseptsioonide ja tehniliste lahenduste väljatöötamine. Samuti on NATO kompetentsikeskuse funktsiooniks küberkaitsealaste analüüside koostamine, õppe- ja teavitusmaterjalide loomine ning väljaõppe korraldamine.
Kooperatiivse küberkaitse keskuse asutamise ettepaneku tegi Eesti juba 2004. aastal ning eeskätt oli selline algatus seotud Eesti seniste saavutustega IT- ja infoühiskonna arendamisel. NATO kompetentsikeskuse käivitamine võimaldab Eestil kaasata oma kogemusi ja eksperte NATO projektidesse ning tegevusse. Kõrvuti vahetult NATO vajadustele suunatud projektidega on kompetentsikeskusel võimalik arvestada ka erinevate liikmesriikide huve ja vajadusi. -
Peastaabi ülem käis Bagdadi lähistel patrullisKaitsejõudude Peastaabi ülem, kolonel Neeme Väli osales täna koos Eesti jalaväerühma Estpla-17-ga patrulloperatsioonil Bagdadist põhja pool asuva Bassami küla ümbruses.
Viietunnise patrulloperatsiooni käigus osales kolonel Väli illegaalsete relvade otsimisel, külastas Khandam al Shehan’i kooli ja Bassami eelposti, mis on Estpla-17 baaslaagriks.
„Nägin, et Eesti rühm on loonud kohalike elanikega hea kontakti, inimesed ei karda meiega suhelda, eestlasi usaldatakse,” ütles kolonel Väli. „Iraaklaste jaoks on praegu oluline, et neil aidataks panna toimima riigistruktuurid ja majandus, julgeolekuolukord Sab al Boori ümbruses on olulisel määral stabiliseerunud. Sellesse on andnud panuse kõik Eesti jalaväerühmad.”
Eile kohtus kolonel Väli USA Rahvusvahelise Bagdadi Diviisi 25. jalaväebrigaadi juhtkonnaga ning sai ülevaate olukorrast brigaadi ja Eesti jalaväerühma vastutusalal.
„Eestlased on parimad peidikute leidjad meie brigaadis,” ütles kolonel Todd B. McCaffrey, USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 25. jalaväebrigaadi ülem. ”Eesti rühm on teinud tõhusast tööd Sab al Boori ümbruse külade turvalisemaks muutmisel - elanike arv kasvab, paljud Sab al Boorist viimastel aastatel lahkunud inimesed pöörduvad siia tagasi tänu eestlaste ja teiste üksuste tublile tööle.”
Viie teenistuskuu jooksul on Estpla-17 läbi viinud üle seitsmekümne patrull- ja läbiotsimisoperatsiooni, neist ühe koos Iraagi armee ja politsei üksustega. Rühm on konfiskeerinud käsitulirelvi ja isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajalikke komponente.
Rühm tegutseb pea 100 ruutkilomeetrisel alal. Estpla-17 baaslaagriks on Taji sõjaväebaasist edelas asuv Bassami eelpost, kust rühm viib läbi enamiku operatsioonidest.
34-liikmeline kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. Estpla-17 kuulub USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 25. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Afganistanis alustas sõjaväekirurgina teenistust kaptenmajor Jaan KirssAfganistani Helmandi provintsis asuvas Camp Bastioni sõjaväehaiglas alustas Eesti kaitseväe kirurgina tööd kaptenmajor Jaan Kirss, kes vahetas sellel ametikohal välja major Tiit Mereni.
Kaptenmajor Kirss töötab Camp Bastioni laiendatud välishospidali kirurgia osakonnas, kus ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.
Kaptenmajor Kirss osaleb kliiniliste otsuste tegemisel ja operatsioonidel, opereerides ise ning assisteerides vajadusel ka kolleege.
„Camp Bastioni välishospidalis saadud kogemusi saavad Eesti arstid hiljem kasutada tsiviilkatastroofide korral ning kui tarvis, siis ka sõja korral. Samuti saan ma siin tagada viga saanud Eesti kaitseväelaste järjepideva ravi ning luua häid kontakte Birminghami ülikoolihaiglast pärit Briti militaarkirurgidega,“ ütles kaptenmajor Kirss.
Jaan Kirss lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1983. aastal ning on töötanud üldkirurgina Mustamäe haiglas, ÜRO lepingu alusel üldkirurgina Kiribati Vabariigis Vaiksel ookeanil asuvatel Gilberti saartel ning gastrokirurgina Vaasa ja Seinajoe Keskhaiglas Soomes.
Kaptenmajor Kirss lõpetas 1997. aastal Meegomäe Lahingukooli vabatahtlike reservohvitseride kursused ning on osalenud NATO reservmeditsiinohvitseride organisatsiooni CIOMR kogunemistel. Enne Afganistani missioonile tulekut läbis kaptenmajor Jaan Kirss militaarkirurgia koolitused Soomes ja Suurbritannias. Kaptenmajor Kirss on Eesti Reservohvitseride Kogu liige alates 1997. aastast.
Selle aasta veebruaris avatud uues välihospidalis tegutseb erakorralise meditsiini osakond ja kahe operatsioonisaaliga kirurgiaosakond. Hospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Hospidalis on füsioteraapia, hambaravi ja röntgeni võimalused. 30 voodikohaga välihospidali personali moodustavad sadakond meedikut.
Eesti kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 140 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb rahutus Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. Varasemalt on Helmandis haavata saanud Eesti jalaväekompaniide Estcoy kaitseväelasi ravitud enne Euroopasse saatmist samuti Camp Bastioni välihospidalis. -
Kaitseväe juhataja pidas õppekogunemisel osalevatele reservohvitseridele loenguTäna, 10. novembril, külastas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Kaitseväe Võru Lahingukoolis õppekogunemisel osalevaid Lõuna Kaitseringkonna jalaväepataljoni reservohvitsere ja pidas loengu teemal “Kaitsejõudude valmidus ja mobilisatsioon”.
„Kui meil on üksused reservis, siis on nende kohustus käia õppekogunemistel ning läbida kõik vajalikud ettevalmistusetapid ja lõpuks peab üksus ka kokku harjutama,“ ütles kaitseväe juhataja soovides reservohvitseridele edukat väljaõpet. Kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas, et kaitsejõudude tugevus peitub reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikest, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse.
Jalaväepataljoni reservohvitseride kümnepäevasel õppekogunemisel Lahingukoolis värskendatakse reservohvitseride teadmisi vastavalt nende ametikohtadele, harjutatakse allüksuste juhtimist, viiakse läbi üksuse kaadrikaitseväelaste ja reservohvitseride formeerimisalane täiendõpe ning lastakse sisse käsitulirelvad.
Õppekogunemise lõppedes peavad reservohvitserid vastama oma sõjaaja ametikoha nõuetele.
Õppekogunemisel osalevad väljaõppe instruktoritena lisaks Kaitseväe Võru Lahingukooli instruktoritele ka Kirde Kaitseringkonna, Lääne Kaitseringkonna, JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseliidu Võrumaa Maleva instruktorid.
-
Kaitsejõudude Peastaabi ülem külastab Iraaki
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli alustab täna visiiti Iraaki, mille käigus tutvub Eesti kaitseväelaste teenistusega ja kohtub liitlasvägede juhtidega.
Kolonel Väli külastab Eesti jalaväerühma Estpla-17 Taji sõjaväebaasis ning kohtub rahvusvaheliste jõudude ülema asetäitja brigaadikindral Materniga.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem külastab ka Bagdadis asuvat Iraagi Sõjaväeakadeemiat ning kohtub NATO Treeningmissiooni juhtide ja missioonil teenivate Eesti ohvitseridega.
Eestist teenib Iraagis 38 kaitseväelast: jalaväerühm Estpla-17 ja Eesti kontingendi vanem major Toomas Väli USA-juhitud koalitsiooni alluvuses ning kolm ohvitseri NATO Iraagi Treeningmissiooni koosseisus.
Estpla-17 kuulub USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 25. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Algab kaitseväe imagokampaaniaAlates tänasest algab kaitseväe imagokampaania „Elu kutse“, mille eesmärgiks on kehtestada kaitseväele jõuline ja modernne kuvand nii riigi kaitsja kui tööandjana.
Alanud imagokampaania „Elu kutse“ keskendub kaitseväelaseks olemise baasväärtuste taasteadvustamisele läbi mütoloogilise varjundiga mina-jutustuse. Kampaania loomisel on Eestis esmakordselt kasutatud mitmeid tehnilisi uuendusi ja selles osalevad valdavalt kaitseväelased.
Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Aivar Salekešini sõnul
aitab käivituv kampaania saavutada uut kvaliteeti kaitseväkke värbamisel. „Eeldame, et tänu kampaaniale suureneb nende inimeste hulk, kes tunnevad huvi kaitseväelase elukutse vastu ja kaitsevägi saab valida nende hulgast parimad.”
Kampaania tellinud Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse juhataja Lauri Kurvits ütles, et kaitseväel kui organisatsioonil on Eesti üldsuse silmis hea maine, kuid kaitseväe kui tööandja kuvand ei ole nii hea. „Algava kampaaniaga alustame protsessi, mille eesmärgiks on kaitseväe kui hea tööandja imago loomine.”
Reklaamikampaania loonud reklaamifirma Creatum loovjuht Igor Baturini sõnul püüab kampaania „Elu kutse” tähtsustada kaitseväelase üldist missiooni meie ühiskonnas ja see kampaania on vundamendi loomine järgnevate kampaaniate jaoks. „Reklaami kangelaseks on Eesti sõduri koondkuju läbi ajastute.”
Kaitseressursside ameti Värbamiskeskuse poolt tellitud ja reklaamifirma Creatum poolt teostatud kampaania koosneb erineva pikkusega telereklaamidest, mis hakkavad jooksma Eesti telekanalitel, samuti mitmetest väli-, print-, interneti ja raadioreklaamidest.
Lisaks töötatakse koostöö käigus välja ühtne kujundus kaitseväe, Värbamiskeskuse ja Kaitseressursside ameti boksidele erinevate messide jaoks, kaitseväe värbamiskuulutused ja muud värbamist toetavad vahendid ja materjalid.
Septembris sõlmis Kaitseressursside ameti värbamiskeskus lepingu riigihanke võitnud reklaamifirmaga OÜ Creatum, et kuni kolme järgneva aasta jooksul arendada kaitseväe kuvandit tööandjana. Antud kampaania on selle koostöö esimene vili, mille baasil jätkatakse tegevust järgmistel aastatel.