Uudised
-
Vahetub Eesti perrooniteenindusmeeskond AfganistanisTäna, 12. juulil asub Afganistanis Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal teenistusse Eesti perrooniteenindusmeeskond.
Kolmest allohvitserist koosnev meeskond vahetab välja Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal (KAIA e. Kabul International Airfield) alates märtsist teeninud eelmise perrooniteenindusmeeskonna CST (Cross Service Team). Kümnes perrooniteenindusmeeskond lendas Afganistani juba 2. juulil, et oma teenistusega tutvuda.
„Õhuväele on püstitatud ülesanne ette valmistada vastuvõtva maa võimekustele vastav lennuväli. Sellel lennuväljal vajame ka professionaalseid perrooniteenindusmeeskondi. Teenistus Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal annab neile võimaluse seda praktikas koos partnerriikidega harjutada,” ütles Lennubaasi staabiülem major Toomas Susi.
Kabuli rahvusvahelise lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna põhiülesanneteks on õhusõidukite parkimine, maapealse teeninduse tagamine ja lennumasinate eskortimine lennuliiklusalas. Eesti kaitseväe perrooniteenindusmeeskonna välisoperatsioonile eelneb kahenädalane koolitus Lennubaasis ning samuti kahenädalane praktika – sisseelamistreening Kabuli lennuväljal. Koolituse ajal õpitakse erinevate lennuvahendite marke, tehnilisi iseärasusi ja kutsungeid. Suurt rõhku pannakse sideprotseduuride omandamisele, ohutustehnikale, lennuvahendite juhtimise käemärkidele ja liikumisele lennuväljal.
Eesti kaitseväelased osalevad Kabuli rahvusvahelise lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna koosseisus alates 2005. aasta algusest. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus alates 2003. aastast. -
Kaitseväe juhataja külastas haavatud sõdureidKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots külastas eile Ühendkuningriigis ravil olevaid Eestis sõdureid, kes on NATO operatsioonil haavata saanud.
„Kinnitasin haavatutele, et kaitsevägi ei jäta saatuse hoolde ühtegi lahingutegevuses viga saanud kaitseväelast ja tänasin neid isiklikult ennastsalgava teenistuse eest Eesti julgeolekuhuvide tagamisel NATO vägede koosseisus,” sõnas kindralleitnant Ants Laaneots.
Kindralleitnant Laaneots selgitas sõduritele, milliseid täiendavad sotsiaalgarantiisid annavad kaitseväe teenistuse seaduse parandusettepanekud, mille on valitsus juba heaks kiitnud ja mis ootavad parlamendi otsust. Kindralleitnant Laaneots arutas paranevate sõduritega nende tulevikuplaane ja pakkus võimalusi jätkata kaitseväes.
Birminghamis Ühendkuningriigi sõjameditsiini keskuses on praegu ravil kolm NATO juhitud missioonil Afganistanis raskelt haavata saanud Eesti sõdurit.
Eesti kaitseväe juhataja külaskäigu üheks eesmärgiks oli isiklikult tutvuda Eesti kaitseväelaste raviga ja Birminghami sõjameditsiinikeskusega. Kuningliku Sõjameditsiini Keskuse ülem brigaadikindral Christopher Parker andis Eesti kaitseväe juhatajale põhjaliku ülevaate Ühendkuningriigi sõjameditsiinist, selle korraldusest, ravi ja taastusravi võimalustest.
Kaitseväe juhataja andis haavatutele ennastsalgava teenistuse eest hinnalised kingitused.
Kaitseväe juhatajat saatis Eesti kaitseväe peaarst major Indrek Parts.
Rahutus Lõuna Afganistani sõjalistes operatsioonides osalev Eesti on sõlminud Ühendkuningriigiga vastastiku mõistmise memorandumi, mille üks tehniline kokkulepe sätestab, et haavatute ravi, haavatute ja langenute transpordi tagavad Ühendkuningriigid.
Kõik haavata saanud Eesti kaitseväelased, kes on vajanud haiglaravi, on olnud pikemat või lühemat aega välismaal ravil. Lisaks Ühendkuningriigile on Eesti kaitseväelasi ravitud ka Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. -
Vahetus Üksik – sidepataljoni ülemAlates 11. juulist on Staabi ja Sideüksuste Väljaõppekeskuse Üksik - sidepataljoni ülema ametisse määratud major Veikko Kannel.
„Väljaõppekeskuse ülemana sean endale eesmärkideks läbi intensiivse ajateenistuse ja kvalifitseeritud kaadri kõrgemate staapide töö tagamise. Samuti tahan luua Sidepataljonis teenivatele kaadrikaitseväelastele ja ametnikele kvaliteetse töökeskkonna,” sõnas major Kannel.
Üksik – Sidepataljoni eelmine ülem, major Andres Hairk asub vanemstaabiohvitserina välisteenistusse NATO maavägede staapi Heidelbergis Saksamaal.
Major Veikko Kannel on kaitseväes teeninud alates 1993. aastast. Üksik – sidepataljonis alustas ta teenistust 1997. aastal rühmaülemana. Samuti on major Kannel olnud Üksik – sidepataljonis kompaniiülem, operatiivohvitser ning staabiülem ja pataljoniülema asetäitja. Enne väljaõppekeskuse ülema ametikohale asumist teenis ta Kaitsejõudude Peastaabi side- ja infosüsteemide osakonna planeerimis- ja koordineerimisjaoskonna ülemana.
Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus Üksik-sidepataljon tegeleb staabi- ja sideüksuste väljaõppega ning tagab üleriigiliselt Kaitsejõudude Peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vahelise side. -
Vahetus Balti miinitõrjeeskaadri ülemTäna, 10. juulil Miinisadamas läbi viidud tseremoonial andis Eesti mereväe ohvitser Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri Baltron juhtimine üle Leedu mereväe ohvitserile.
Baltroni juhtimise andis üle Eesti mereväe kaptenmajor Andrei Leit, kes juhtis miinitõrjeeskaadrit alates 2007. aasta juulist. Pidulikust tseremooniast võtsid osa kolme Balti riigi mereväe ülemad ja Eesti Kaitseministeeriumi kantsler.
“Olen tänulik, et mulle anti võimalus olla Baltroni komandör, mis minu arvates on üks huvitavamaid ametikohti Balti riikide merevägedes ,” ütles ametikoha üle andnud kaptenmajor Andrei Leit.
Miinitõrjeeskaadri ülemate vahetusele eelnes 9. juulil Balti riikide mereväe ülemate kohtumine, mille käigus arutleti kolme riigi vahelise mereväe alast koostööd. Baltroni koosseisu kuuluvad hetkel Läti miinijahtija LVNS Talivaldis ning Leedu miinijahtija LNS Suduvis . Eesti merevägi panustab ühisprojekti mereväe tuukri-ja toetuslaevaga EML Tasuja.
Uus Baltroni ülem kaptenleitnant Eugenijus Valikovas sündis 29. septembril 1965 Leedus.1988 aastal lõpetas mereväeakadeemia Sankt – Peterburgis. Senini teenis kaptenleitnant Eugenijus Valikovas Leedu mereväes erinevatel ametikohtadel neist viimasena mereväe väljaõppe keskuse ülemana.
1998.a loodud Balti miinitõrjeeskaadri peamiseks ülesandeks on valmistada mereväe laevade meeskondi ette osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses. Baltroni ülema ametikohta roteeritakse iga aasta tagant. -
Vahetub Balti miinitõrjeeskaadri ülemHomme, 10. juulil kell 10 Miinisadamas aset leidval tseremoonial antakse Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri Baltron juhtimine üle Leedu mereväe ohvitserile kaptenleitnant Eugenijus Valikovasele.
Baltroni juhtimise annab üle Eesti mereväe kaptenmajor Andrei Leit, kes juhtis miinitõrjeeskaadrit alates 2007. aasta juulist. Miinitõrjeeskaadri ülemate vahetusele eelnes 9. juulil Balti riikide mereväe ülemate kohtumine, mille käigus arutleti kolme riigi vahelise mereväe alast koostööd.
Kaptenmajor Leit hindas eskaadri juhtimist tulemuslikuks.
“Lisaks igapäevasele väljaõppele osales eskaader kahes Leedu vetes läbiviidud miinitõrjeoperatsioonis, mille käigus avastati ja tehti kahjutuks 15 Teisest maailmasõjast rannikuvetesse jäänud objekti, sealhulgas miine ja torpeedosid,” ütles kaptenmajor Andrei Leit.
Baltroni koosseisu kuuluvad hetkel Läti miinijahtija LVNS Talivaldis ning Leedu miinijahtija LNS Suduvis . Eesti merevägi panustab ühisprojekti mereväe tuukri-ja toetuslaevaga EML Tasuja.
Kaptenleitnant Eugenijus Valikovas sündis 29. septembril 1965 Leedus.1988 aastal lõpetas mereväeakadeemia Sankt – Peterburgis. Senini teenis kaptenmajor Eugenias Valikovas Leedu mereväes erinevatel ametikohtadel neist viimasena mereväe väljaõppe keskuse ülemana.
1998.a loodud Balti miinitõrjeeskaadri peamiseks ülesandeks on valmistada mereväe laevade meeskondi ette osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses. -
Esimene Eesti tsiviilkirurg asub tööle AfganistanisHomme, 6. juulil, suundub Afganistani esimene Eesti tsiviilkirurg, reservohvitser kapten Tiit Meren, kes asub tööle kirurgina Afganistanis Camp Bastioni sõjaväehaiglas.
Doktor Meren hakkab tegutsema sõjaväebaasi Camp Bastion laiendatud välihospidali kirurgia osakonnas. Camp Bastioni tuuakse ravile Helmandi provintsis lahingutes ja rünnakutes haavata saanud NATO sõdurid ning kohalikud elanikud.
"Briti sõjaväekirurgid ütlevad, et tõeliseks kirurgiks saab see, kes on sõjas käinud. Sõjameditsiini süsteemsus ja intensiivsus annab kvalitatiivset lisaväärtust igale kirurgile, kuna sõjas juhtub ühe päevaga sama palju kui tsiviilelus aastaga," ütles kapten Tiit Meren.
Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, töötanud aastatel 1988 - 1989 ja 1993 - 1994 Zürichi Ülikooli südamekirurgia kliinikumis Šveitsis. Aastast 1993 kuni tänaseni on kapten Meren Taastava Kirurgia Kliiniku üks rajajaid, omanikke ja põhikirurge.
Kapten Tiit Meren on lõpetanud reservohvitseride kursuse Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja olnud Eesti Reservohvitseride Kogu väliskomisjoni esimees. Lisaks on Meren olnud kaheksa aastat NATO reservohvitseride kogu Eesti meditsiiniohvitseride esindaja.
Selle aasta veebruaris avatud uues välihospidalis tegutseb erakorralise meditsiini osakond ja kahe operatsioonisaaliga kirurgiaosakond. Hospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Hospidalis on füsioteraapia, hambaravi ja röntgeni võimalused. 30 voodikohaga välihospidali personali moodustavad sadakond meedikut.
Eesti kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 140 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb rahutus Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. Varasemalt on Helmandis haavata saanud Eesti jalaväekompaniide Estcoy kaitseväelasi ravitud enne Euroopasse saatmist samuti Camp Bastioni välihospidalis. -
Eesti ohvitser pälvis kõrge NATO autasuKaitseväe vanemohvitser major Eero Kinnunen pälvis esimese eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil Afganistanis NATO eriteenete medali.
Major Kinnuneni autasustati NATO eriteenete medaliga teenistuse eest Eesti jalaväekompanii Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus käesoleva aasta esimesel poolel.
Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.
NATO eriteenete medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Kinnuneniga sai sel kevadel medali 45 NATO riikide kaitseväelast operatsioonidelt Afganistanis, Kosovos, Iraagis, Sudaanis ja Vahemerel. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.
Major Kinnunen teenib kaitseväes alates 1994. aastast. Ta on osalenud kompaniiülemana välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas, rühmaülemana Iraagis ja kompaniiülemana Afganistanis. Alates 2008. aasta juunist on major Kinnunen määratud Maaväe staabi jalaväeinspektori ametikohale.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 82-meheline jalaväekompanii Estcoy-5 teenistus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis kestis möödunud aasta detsembrist 2008. aasta maini, mil kompanii vahetas välja Estcoy-6. Helmandi provintsi peetakse üheks raskeimaks teenistuskohaks Afganistanis. -
Marshalli keskus nimetas kindralleitnant Johannes Kerdi kuu vilistlaseksSaksamaal asuv George G. Marshalli nimeline Euroopa Julgeoleku-uuringute keskus nimetas reservkindralleitnant Johannes Kerdi 2008. aasta juunis kuu vilistlaseks.
Endine kaitseväe juhataja ja praegune kaitseministri nõunik reservkindralleitnant Kert on lõpetanud kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse Marshalli keskuses 1994. aastal.
Kuu vilistlase aunimetus antakse neile keskuse lõpetanutele, kes oma edasises töös ja teenistuses on etendanud keskuse ideede edasikandmisel aktiivset rolli.
„Marshalli keskus oli suurepärane võimalus avastada enda jaoks strateegia olemus ja samas andis ka võimaluse laiema vaatenurga maailmas valitsevatele seostele,” ütles reservkindralleitnant Johannes Kert.
Kindralleitnant Kert on olnud kaitsejõudude ülesehituses tegev alates 1990. aastast. Ta on olnud Kaitseliidu ülem ja Kaitseväe juhataja. Aastatel 2002-2008 oli Kert Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. Kindralleitnant Kert läks omal soovil reservi käesoleva aasta 31. jaanuaril. Ta on mänginud juhtivat rolli Tallinnas asuva NATO Kooperatiivse Küberkaitse Keskuse rajamisel.
George C. Marshalli nimeline Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskus loodi 1993. aastal Saksamaal eesmärgiga laiendada julgeoleku- ja kaitsealast koostööd uute Kesk ja Ida Euroopa riikidesse. Marshalli Keskus on Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse (EUCOM) ühisprojekt. Keskuses tegeletakse muude teemade hulgas NATO Külma Sõja järgse rolli, NATO ja Euroopa Liidu suhete, regionaalsete konfliktide ja ka Islami- ning Läänemaailma suhete uurimisega.
Marshalli Keskus on nimetanud kindralleitnant Kerdi ka oma auvilistlaseks, samuti on tema nimi kinnitatud Ameerika Ühendriikide Armee Sõjakolledži (US Army War College) autahvlile. -
Afganistanis rünnati Eesti sõdureidTäna rünnati Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-6 jalgsipatrulli, üks Eesti sõdur sai lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.
Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna pärastlõunal Helmandi provintsis Now Zadi asulas jalgsi patrullivaid Estcoy-6 jalaväelasi. Haavatu on toimetatud sõjaväebaasi Camp Bastion meedikute hoole alla.
Estcoy-6 jätkab operatsiooni oma vastutusalas.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
105-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-6 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis maikuus. Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Estpla-17 asub teele Iraaki
Täna, 2.juulil, asub Tallinnast Iraagi poole teele kergejalaväerühm Estpla-17.
Kell 15 Tallinna lennujaamas algaval rivistusel saadab kaitseväelased teele kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Estpla-17 kolmeliikmeline eelgrupp rühmaülem leitnant Raul Kadaste juhtimisel on juba Iraagis Taji sõjaväebaasis tutvumas vastutusaladega.
34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-17 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Pea kõik rühma liikmed on varasema missioonikogemusega – rühma tuumiku moodustavad veebruaris välisoperatsioonilt Kosovost saabunud luurerühma Estrif-2 kaitseväelased. Kaks rühma liiget on varem osalenud välisoperatsioonil Iraagis Estpla-15 koosseisus.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.