Uudised
-
Miinijahtija Sakala asus teenistusse
Kindralleitnant Ants Laaneots andis täna Miinisadamas korraldatud tseremoonial mereväe uusima miinijahtija Sakala komandörile üle laeva tunnistuse, millega arvati Sakala teenistusse.
“Teie laeva nimi kannab edasi kuulsa Eesti maakonna traditsioone Lembitust Laidonerini. Teil on, mille üle uhkust tunda, kuid samas lasub teil ka kohustus olla parim mereväe alus,” ütles kindralleitnant Laaneots laeva meeskonnale.
Tseremoonial osalenud Briti suursaadik Peter Carteri sõnul on laeva teenistuse algus tunnistus kahe riigi heast kaitsealasest koostööst. “Sakala meeskond annab oma teenistusega panuse nii Eesti riigi kaitseks, kui ka kollektiivsesse julgeolekusse,” ütles suursaadik.
Tseremoonial sai laev endale ka vapi, millel on kujutatud muistse Sakala maakonna ja tänase Viljandimaa sümbolid.
Laeva esimeseks kaalukamaks ülesandeks on osalemine septembris Eesti vetes korraldataval Balti riikide ühisel mereväeõppusel Amber Sea.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev saabus Eestisse 12.aprillil. Esimene alus – Admiral Cowan – saabus Eestisse 2007.aasta juulis. Kolmas laev – Ugandi - planeeritakse Eestile üle anda 2009 aasta alguses.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Laev on 52,6 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast, sealhulgas 7 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut, läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
Uusi miinijahtijaid kasutab Eesti merevägi siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti osalevad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Miinijahtija Sakala on saanud nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.
-
Estpla-17 asus teele Iraagi pooleTäna pärastlõunal asus Tallinnast Iraagi poole teele kergejalaväerühm Estpla-17.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas rühma teele saates Eesti sõdurite kõrget mainet rahvusvahelistel operatsioonidel ja järjepidevuse olulisust. ”Iraagis, kus vastane on nähtamatu, on olulisem kui mujal omavaheline koostöö ja vastutustunne. Olge ettevaatlikud, külmaverelised ja kaaluge kõik sammud hoolikalt läbi,” ütles kindralleitnant Ants Laaneots.
USA saatkonna ajutine asjur Karen B. Decker tänas Eesti kaitseväelasi koostöö eest ja tunnustas nii kaitseväelaste kui nende perede panust. ”Tunnustan Eesti sõdurite pühendumust ja vaprust ning tänan teie pereliikmeid toetuse eest,” ütles ajutine asjur.
Estpla-17 kolmeliikmeline eelgrupp rühmaülem leitnant Raul Kadaste juhtimisel on juba Iraagis Bagdadi lähedal asuvas Taji sõjaväebaasis võtmas üle varustust ning tutvumas vastutusaladega.
Pea kõik rühma liikmed on varasema missioonikogemusega – rühma tuumiku moodustavad veebruaris välisoperatsioonilt Kosovost saabunud luurerühma Estrif-2 kaitseväelased. Kaks rühma liiget on varem osalenud välisoperatsioonil Iraagis Estpla-15 koosseisus.
34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-17 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. Estpla-17 kuulub USA 25. jalaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisu. Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Miinijahtija Sakala asub teenistusseHomme, 2. juulil kell 10.00 annab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots pidulikul tseremoonial Miinisadamas miinijahtija Sakala komandörile üle tunnistuse, millega arvatakse Sakala teenistusse.
Pidulikul tseremoonial osalevad lisaks kaitseväe juhatajale Briti suursaadik Peter Carter, mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev saabus Eestisse 12.aprillil. Esimene alus – Admiral Cowan – jõudis Eestisse 2007.aasta juulis. Kolmas laev – Ugandi - planeeritakse Eestile üle anda 2009. aasta alguses.
Sakala esimeseks kaalukamaks ülesandeks on osalemine septembris Eesti vetes korraldataval Balti riikide ühisel mereväeõppusel Amber Sea.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ning Seafox miinihävitussüsteemiga. Laev on 52,6 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast, sealhulgas 7 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut, läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
Uusi miinijahtijaid kasutab Eesti merevägi siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti osalevad miinijahtijad NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Tseremoonial saab laev endale ka Vapi, mille sümboolika on seotud muistse Sakala maakonna ja tänase Viljandimaa sümbolitega.
Mereväe laev Sakala on saanud nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.
-
Algavad kuuendad Balti SõjaväemängudTäna algavad Tallinnas VI Balti Sõjaväemängud, milles 2 päeva jooksul võistlevad eri spordialadel sõjaväelased Balti riikidest ja Poolast.
Kokku pea 200 kaitseväelast võistlevad tänasest kolmapäevani males, minijalgpallis, tänavakorvpallis, jõutõstmises, rannavõrkpallis, laskejooksmises, orienteerumises, tennises ja praktilises laskmises.
Eesti kaitseväge esindavad laskejooksus spordirühma kaitseväelased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts, reamees Eveli Saue ja Kadri Lehtla piirivalvest. Orienteerumises esindavad Eestit reamees Sander
Vaher, reamees Olle Kärner ja kaitseliitlased Annika Rihma, Kirti Rebane, Maret Vaher, Andreas Kraas ning Rain Eensaar. Rannavõrkpallis esindavad Eestit spordirühma ajateenijad reamees Andres Toobal, reamees
Martti Rosenblatt ja reamees Aivar Silm.
Kuuendad mängud avatakse täna kell 19.00 Tallinna külje all asuvas Salzburgi hotellis. Balti sõjaväemängud on traditsiooniks kujunenud sõjalis-sportlik üritus. Eelnevatel aastatel on sõjaväemängud toimunud nii Lätis, Leedus kui Eestis.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee esimehe vahetustseremoonialKaitseväe juhataja, kindralleitnant Ants Laaneots osaleb täna NATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Raymond Henault lahkumistseremoonial.
2005. aastast NATO kõrgeimal sõjaväelisel ametikohal teeninud Kanada kindral Raymond Henault annab täna NATO peakorteris ameti üle Itaalia admiralile Giampaolo Di Paolale.
Kindral Henault külastas oma ametisoleku ajal 2007. aasta juulis Eestit, mille käigus kohtus kaitseväe juhatajaga, külastas küberkaitsekeskust, Mereväebaasi ja miinijahtijat Admiral Cowan. Samuti tunnustas kindral Henault Eesti sõjalise riigikaitse lahendust, mis toetub kutseliste üksuste ja mobilisatsioonijõudude segasüsteemile
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO Sõjalise Komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis. Ülejäänud ajal esindavad kaitseväe juhatajaid Sõjalise Komitee juures alalised esindajad.
Kanada õhuväe kindral Raymond Henault alustas teenistust 1968. aastal helikopteripiloodina. Teenistuse jooksul on ta juhtinud mitmeid üksusi ja teeninud kõrgemates staapides. Aastatel 2001 kuni 2005 oli kindral Henault Kanada kaitseväe juhataja, NATO Sõjalise Komitee esimees on ta aastast 2005. Ametisse asuv admiral Di Paola teenis viimati Itaalia kaitseväe juhataja ametikohal. -
Muuseumrelvade vedu võib häirida liiklustTäna veavad kaitseväe logistikud Lennusadamast Logistikakeskuse ladudesse Soome riigi poolt Eestile kingitud muuseumrelvastust, suurema tehnika vedu võib ajutiselt häirida Tallinna liiklust.
Liiklust kõige rohkem häirida võivad veod on planeeritud teha tänase tööpäeva jooksul enne õhtust tipptundi marsruudil Lennusadam – Soo – Tööstuse – Erika – Ristiku – Kolde pst – Sõle – Tulika – Sõpruse pst – Tammsaare tee – Järvevana tee – Suur-Sõjamäe.
Vedusid julgestab sõjaväepolitsei, kes võib ajutiselt sulgeda teelõike ja ristmikke. Kaitsevägi loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Kingitud muuseumrelvadest kõige suuremad on II maailmasõja aegne Saksa ründesuurtükk StuG-III ning külma sõja aegsed Nõukogude päritolu lahingumasin BMP-1 ja iseliikuv õhutõrjekahur ZU-57.
Lisaks on kingitud relvastuse hulgas erineva kaliibriga välisuurtükid, haubitsad ning tankitõrje- ja õhutõrjesuurtükid I ja II maailmasõja ning külma sõja aegadest, samuti käsitulirelvad samadest ajastustest. Kõikidel kingitud muuseumrelvadel on sõjanduslooline side Eesti kaitsejõududega.
Kingitud muuseumrelvad saavad osaks Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Johan Laidoneri muuseumi kollektsioonist. Kuni sobilike hoiuruumide valmimiseni hoitakse kingitust Kaitseväe Logistikakeskuse ladudes.
-
Algas dokumentide vastuvõtt Kõrgemasse Sõjakooli
Tänasest kuni 6. juulini võetakse vastu dokumente Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli 12. põhikursusele ja 4.keskastmekursusele (magistriõpe) õppima asumiseks. Sel aastal on esmakordselt sisseastujatel võimalik spetsialiseeruda lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale.
Sisseastujate dokumente oodatakse 6. juulini õppeasutuse peahoone fuajees Tartus, Riia 12 kell 10 kuni 18. Elektrooniliselt saab dokumente esitada Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi (SAIS) vahendusel hiljemalt dokumentide esitamise perioodi viimasel päeval kell 12.
Sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvad 14. juulist 18. juulini.
Õppeaeg Kõrgema Sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri eriala valinute õppeaeg on kolm ja pool aastat, erialaõpe viiakse läbi koostöös Tartu Lennukolledžiga. Õppekava edukas läbimine võimaldab täita õhuväe ohvitseri ülesandeid lennundustegevust tagavas või side- ja navigatsiooni valdkonnas.
Sõjaväelise kõrghariduse II astmel ehk keskastmekursusel kestab õppetöö kaks aastat. Magistriõppe eesmärk on valmistada ette magistrikraadiga sõjaväelise juhtimise spetsialiste teenistuseks staabiohvitseri, sõjaaja pataljoniülema või nendega võrdsetel ametikohtadel. Õppekava võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus.
Sõjaväelise kõrghariduse kolmandaks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või muud vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Kõigile kadettidele tagatakse tasuta eluruum ja stipendium 7900 krooni kuus.
Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil
ja telefonilt 50 911 47 .
-
Tulevased miinituukrid harjutavad Tallinnas süvasukeldumistTäna, 25. juunil algas Miinisadamas Baltimaade tuukrikooli miinituukrikursuse raames läbiviidav kahenädalane süvasukeldumisõppus.
Tegemist on iga-aastase õppusega, mis moodustab ühe osa ligi 4 kuud kestvast miinitõrjekursusest. Õppuse eesmärgiks on harjutada sukeldumist kuni 55 meetri sügavuses vees ning praktikas kinnistada kursusel omandatud teoreetilisi teadmisi. Kuna Läti rannik ei paku süvasukeldumiseks soodsaid tingumusi, viiakse õppus läbi Eestis.
Lisaks Eestist, Leedust ja Lätist pärit miinituukrikursuse õppuritele ning tuukrikooli instruktoritele võtab õppusest osa Eesti mereväe tuukrigrupp. Õppus kestab 4. juulini pärast mida suunduvad kursuslased tagasi Lätti.
Mereväe miinituukritel on spetsiaalne madalaakustilisusega ja mittemagnetiline varustus, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on selle varustusega võimalik vee all olla kuni neli tundi. Miinituukrite peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Briti mereväelast kaitseväe eriteenete ristigaTäna andis Mereväe Staabis autasu üle Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
“Mereväekapten David Durstoni edukalt juhitud Sandown - klassi laevade üleandmise projektiga on antud oluline panus Eesti Mereväe kaasaegse miinitõrje arengusse”
ütles Mereväe ülem Igor Schvede. Samuti rõhutas mereväekapten Schvede Briti ja Eesti vahelise koostöö tähtsust.
-
42 ohvitseri lõpetas Kõrgema SõjakooliTäna lõpetasid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kümme sõjalise juhtimise magistrit ning rakendusliku kõrghariduse saanud 32 põhikursuse lõpetajat.
Sõjaväelise juhtimise magistrikraadi saanud ohvitseride seas on sel aastal esmakordselt ka cum laude lõpetaja. Leitnant Priit Pikner näitas kogu õpingute jooksul eeskujulike tulemusi ning kaitses suurepäraselt magistritöö teemal "Vaiketeadmised sõjaväelises juhtimises".
Magistrikraadi saanud ohvitserid omandasid kaheaastaste õpingute käigus pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused. Põhikursuse lõpetajad õppisid kolme aasta jooksul rühma- ja kompaniiülema oskusi.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 16. juuni käskkirjaga põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
„Hästi motiveeritud ja hästi väljaõpetatud sõdur on meie ainuke tõsiseltvõetav ressurss”, ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.
„Ohvitser on alati kuulunud ja kuulub ka praegu Eesti eliiti,” sõnas Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, rõhutades, et teistest riigitöötajatest eristab ohvitseri kõrge missioonitunne. Kindral Laaneots kinkis kõigile lõpetajatele ajaloolase Merike Jürjo raamatu „Eesti kasarmud ja staabid”.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal.
Kõigil Kõrgema Sõjakooli lõpetajatel on ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsioon, nad võivad anda riigikaitseõpetuse tunde gümnaasiumites.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel. Sellest järgmiseks ohvitseri haridusastmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Sellel aastal võetakse põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 6. juulini, põhikursusele kandideerijatel on esmakordselt võimalik spetsialiseeruda õhuväe ohvitseri erialale.