Uudised
-
Homme lõpetab sõjakooli järjekordne lend ohvitsereHomme, 20. juunil lõpetavad Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse üheksa sõjalise juhtimise magistrit ning põhikursuse lõpetavad 32 värsket ohvitseri.
Magistrikraadi saanud ohvitserid omandasid kaheaastaste õpingute käigus pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused. Põhikursuse lõpetajad õppisid kolme aasta jooksul rühma- ja kompaniiülema oskusi.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 16. juuni käskkirjaga põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
Kõigil Kõrgema Sõjakooli lõpetajatel on ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsioon, nad võivad anda riigikaitseõpetuse tunde gümnaasiumites.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel. Sellest järgmiseks ohvitseri haridusastmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Sellel aastal võetakse põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 6. juulini, põhikursusele kandideerijatel on esmakordselt võimalik spetsialiseeruda õhuväe ohvitseri erialale.
-
Lahingukoolis lõppes vanemallohvitseride baaskursusTäna, 19. juunil anti vanemallohvitseride baaskursuse pidulikul lõpurivistusel Kaitseväe Võru Lahingukoolis kätte sõjaväelise juhtimise eriala kutseõppetunnistused ja nooremveebli sõjaväelised auastmed.
„Allohvitseride korpust nimetatakse nii Eestis kui ka teistes riikides sõjaväe selgrooks, alustalaks, ühise nimetajaga edasiviivaks jõuks. Lahingukooli lõpetamine annab teile eeldused selleks saada,” ütles oma kõnes lõpetajatele Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem major Mirko Arroküll. „Ainult pidev enesetäiendamine, pühendumine ja professionaalne suhtumine teenistusse viib teid selle ühise nimetaja alla.”
Kursuse parimaks ehk priimuseks sai nooremveebel Dmitri Petrov, heade õpitulemuste eest tunnustati nooremveebel Andrus Aruotsa.
Kakskümmend kaks vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajat jätkavad oma teenistust erinevates kaitseväe üksustes.
Järjekorras 33. vanemallohvitseride baaskursus algas möödunud aasta augustis. 44 õppenädalat kestnud õpingud algasid ühiste õpingutega Kaitseväe Võru Lahingukoolis. Sellele järgnes spetsialiseerumine ning õpingud erinevates erialakoolides. Kaheksa kursuslast omandasid jalaväe, 11 logistika ja kolm pioneeri eriala.
Järgmine vanemallohvitseride baaskursus algab 4. augustil. Kursuse sisseastumiskatsetele, 29. juulil, oodatakse Eesti kodanikke, kes omavad vähemalt keskharidust, on eelnevalt lõpetanud nooremallohvitseride kursuse, ei oma kehtivat kohtulikku karistust, on hea tervisega ja vastavad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud lepingulisse tegevteenistusse võtmise tingimustele.
Sellel aastal võetakse vanemallohvitseride baaskursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu kuni 21. juulini, kandideerijatel on esmakordselt võimalik valida spetsialiseerumine õhuväe erialale.
LIsainformatsioon:
-
Kaitseväe juhataja: kaitseväge viivad edasi vanemohvitseridTäna Laidoneri muuseumis vanemohvitseride auastmete üleandmisel tähtsustas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots vanemohvitseride staatust ja kohustusi.
„Vanemohvitseri auaste on märk teie haridusest, kõrgest kvalifikatsioonist ja piisavast teenistuskogemusest,” ütles kindralleitnant Laaneots. „Oleme rahvana väikesed ja suudame oma riigi kaitseülesandeid edukalt täita vaid siis kui meie ohvitserikorpuse kvalitatiivsed näitajad on kõrged.”
Kaitseväe juhataja sõnas, et ootab vanemohvitseridelt maksimaalset töökust, loomingulisust ja väärikat eeskuju nooremohvitseridele. „Täna olete teie just need, kes peavad laduma Eesti sõjalisele võimekusele kontseptuaalse vundamendi ja töötama välja kogu vajaliku dokumentatsiooni,” ütles kindralleitnant Laaneots.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 16. juuni käskkirjaga teiste hulgas ka kaks koloneli auastet: 1. jalaväebrigaadi ülemale Artur Tiganikule ja Põhja Kaitseringkonna ülemale Albert Helmele. Vabariigi President ülendas kuus kaitseväelast kolonelleitnandiks, seitse kaptenmajoriks ja 21 majoriks.
Kaitseväe juhataja andis kätte väljateenitud kaitseväe teenetemärgid.
„Raskelt Afganistani missioonilt naasnud meestele ütlen, et täitsite oma kohust sõduritena hästi. Kõik meie liitlased hindavad Eesti sõdureid kõrgelt. Eesti julgeolekul ja teie teenistusel on otsene seos. Tänu teieosalemistele rasketes operatsioonides Afganistanis ja Iraagis, on riigi julgeolek kodus Eestis kindlamini tagatud,” kõneles kindralleitnant Laaneots. „Kasutage reaalses lahingutegevuses saadud kogemusi üksuste väljaõpetamiseks, selleks, et edaspidi oleks kaotused väiksemad.”
Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest said kätte kapten Indrek Jürgenson, nooremveebel Erkki Kalmus, seersant Risto Kruusma ja kapral Egerd Erreline. Vanemveebel Urmas Lichtfeldt sai kätte kaitseväe teenetemärgi.
Lisaks sellele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväe eriteenete ristidega kaitseväelasi, eruohvitsere, reservohvitsere, kaitseministeeriumi ametnikke ja kaitseväe toetajaid.
-
Kaitseväe Võru Lahingukoolis lõppes õppekogunemine reservrühmaülemateleTäna, 18. juunil lõppeb Kaitseväe Võru Lahingukoolis kümnepäevane õppekogunemine, mille käigus harjutasid reservrühmaülemad allüksuse planeerimisprotsessi läbiviimist.
Õppekogunemise peaeesmärk oli värskendada ajateenistuses omandatud teadmisi ning arendada reservrühmaülemate sõjalist võimekust. Kümnepäevase reservõppekogunemise käigus tuletati meelde viivitus-, kaitse-, ja rünnakukäsu koostamine ning selle andmine. Lisaks viidi läbi rivi- ja relvatunnid, laskmised automaadist AK-4 ja püstolist Heckler & Koch USP.
„Õppekogunemine oli edukas ning kõik püstitatud eesmärgid said täidetud. Reservväelased olid väga motiveeritud ning nendega oli suur rõõm ühtse eesmärgi nimel tööd teha,” kiitis reservväelasi Kaitseväe Võru Lahingukooli väljaõppejaoskonna ülem kapten Raul Vene.
Reservväelased nooremleitnant Arne Sampka ja vanemseersant Paavo Perner leidsid, et läbitud õppekogunemine oli vajalik. „See oli asjalik ja sisutihe õpe. Ajateenistuses õpitu tuli kergesti meelde. Hea on, et saime enne üksuse juhtimist teadmised üle korrata,” lisas vanemseersant Paavo Perner.
Õppusest võttis osa 18 reservväelast, kellest enamus on läbinud ajateenistuse jooksul reservrühmaülemate baaskursuse Kaitseväe Võru Lahingukoolis.
Vanemallohvitseride väljaõppe korraldamise kõrval viib Kaitseväe Võru Lahingukooli läbi ka reservohvitseride väljaõpet. Ajateenijatele mõeldud reservrühmaülemate baaskursusel koolitatakse igal aastal üle poolesaja sõjaaja rühmaülema.
Sellel aastal kutsutakse Eestis reservõppekogunemistele ligi 1800 reservväelast. Kaitseväe õppusel Kevadtorm osales 82 reservväelast, sügisel viiakse Lääne Kaitseringkonnas läbi õppekogunemine umbes 1300le reservväelasele.
-
NATO strateegiline ülemjuhataja kiitis Eesti sõjalise riigikaitse arengutTäna hommikul antud pressikonverentsil ütles NATO arendusstaabi ülem (Supreme Allied Commander Transformation) kindral James N. Mattis, et Eesti kaitsevägi on valinud õige arengusuuna.
„Suur töö on tehtud küberkaitse vallas ning mul on hea meel näha, et Eesti pingutused küberkaitse ja infotehnoloogia rindel on teed rajanud ning küberkaitse olulisust on nii maailmas kui ka NATO-s teadvustatud järjest rohkem,” sõnas kindral Mattis.
„Lisaks küberkaitsele tutvusin ka Eesti kaitseväe arenguplaanidega. Eesti valitud kaitseväe ülesehituse mudel, kus toetutakse ajateenistusele ning on kombineeritud reserv ja kutseline teenistus, on arvestades teie geograafilist ja ajaloolist eripära igati sobiv ning iga riik peab valima neile sobiva mudeli. Eesti kaitsevägi on õigel teel,” lausus kindral Mattis.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots toonitas pressikonverentsil küberkaitsekeskuse olulisust NATO koostöös ning hindas oluliseks kõikide riikide panust, kes ühinevad ja planeerivad keskusega ühinemist.
„Seitse riiki on allkirjastanud kokkuleppe, et osaletakse NATO küberkaitsekeskuse töös. Eelmisel nädalal ütles ka Rumeenia kaitseväe juhataja, et Rumeenia liitub selle keskuse tööga. Lisaks on keskuse vastu huvi ilmutanud ka Türgi. Mida rohkem riike liitub keskusega, seda suurem on ka see tulem, mida keskus saab anda,” lisas kindralleitnant Laaneots.
Täna hommikul oli Kaitsejõudude Peastaabi hoone ette kindral James H. Mattise auks üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii ja kaitseväe orkester. Ühte kahest NATO strateegilisest ülemjuhatajast tervitasid Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad.
Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Norfolkis asuv NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas. Teine strateegiline ülemjuhatus (Allied Command Operations) vastutab NATO operatsioonide eest.
14. mail kirjutasid seitsme NATO riigi (Saksamaa, Slovakkia, Hispaania Itaalia, Läti, Leedu , Eesti). kaitseväe juhatajad Brüsselis alla koostööleppe NATO küberkaitse kompetentsikeskuse loomiseks Eestisse. Eelmisel nädalal Eestit külastanud Rumeenia kaitseväejuhataja teatas, et ka Rumeenia liitub NATO küberkaitse kompetentsikeskusega.
Keskuse täies mahus tegevuse alustamine on planeeritud teise poolaastasse, kui Eestisse jõuavad enamik osalejariikide lähetatud spetsialistidest, kokku hakkab keskuses tööle umbes 30 inimest.
Keskuse infrastruktuuri ja sisseseadega seotud kulud kannab vastuvõttev riik Eesti, keskuse töötajatele maksab palka lähetajariik. Keskuse tegevuseks vajalikud vahendid tulevad ühisest eelarvest, kuhu proportsionaalselt panustavad kõik osalejariigid.
Lõpliku heakskiidu keskuse staatusele annab liikmesriikide kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee ja selle kinnitab NATO kõrgeim poliitiline juhtorgan Põhja-Atlandi Nõukogu.
-
Sõjaväelaste 15. triatloni maailmameistrivõistlustel võidutsesid sakslasedPühajärvel peetud sõjaväelaste 15. triatloni maailmameistrivõistlustel
saavutas meeste eliitklassis kolmikvõidu Saksamaa.
Tulemusega 1:49:25 saavutas esikoha sakslane Andreas Raelert, teiseks jäi võitja kaasmaalane Maik Petzold
ajaga 1:49:33 ning kolmandaks Steffen Justus ajaga 1:49:48.
"Olen oma tulemusega väga rahul", ütles meeste eliitklassi
võitja, Andreas Raelert peale edukat finišit. "Marko Albert on
väga tugev, kuid jooksuetapil olin seekord kiirem", lisas ta
eestlaste tänast parimat võistlejat tunnustades.
Ka eestlaste tänane parim võistleja, meeste eliitklassis seitsmendana
finišeerunud Marko Albert jäi oma tulemusega rahule. "Hommikul olid
küll medaliplaanid, kuid peale finišit ei jätkunud mul jõudu enam ühekski
sammuks, nii et olen rahul", sõnas ta.
Naiste eliitklassi ajaga 2:05:29 võitnud sakslanna Joelle Franzmann pidas
tänasel võistlusel raskeimaks ujumistappi.
Naiste eliitklassi teise ja kolmanda koha võitsid prantslased, teiseks jäi prantslanna Pelletier
Delphine ajaga 2:06:57 ning kolmandaks prantslanna Camille Cierpik ajaga 2:07:56
Meeste veteranide klassi (alates 40 eluaastat) parima tulemuse saavutas
soomlane Petteri Mustonen ajaga 2:04:20 ning naiste veteranide klassi
(alates 35 eluaastat) parimaks osutus Heidi Grimm Ameerika Ühendriikidest.
Parimaks meeskonnaks meeste eliitklassis osutus Saksamaa, teise koha
saavutas Prantsusmaa ning kolmanda Venemaa.
Parima tulemuse naiskondade arvestuses naiste eliitklassis saavutas
Prantsusmaa, edestades teise koha väärilist Venemaa naiskonda ning
kolmanda koha saavutanud Saksamaa naiskonda.
Võistlusel läbisi 18 riigi triatleedid olümpiadistantsi: 1,5 km ujumist +
40 km rattasõitu + 10 km jooksu. Esindatud oli Austria, Belgia, Brasiilia,
Kanada, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Valgevene, Itaalia, Läti,
Luxemburg, Holland, Hispaania, Sloveenia,Rootsi, Venemaa ja USA.
Ülemaailne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) autasustab medaliga Grand Officer
kaitseminister Jaak Aaviksood, medaliga Officer Kaitsejõudude Peastaabi
ülemat kolonel Neeme Välit, medaliga Knight võistluse organiseermiskomitee
liiget major Aavo Vesket ning organiseerijat kapten Henn Antsonit.
Võistluste kodulehekülg: http://www.mil.ee/triathlon
Võitjate pildid http://www.mil.ee
-
Kaitseväe juhataja avas Pühajärvel 15. sõjaväelaste triatloni.Täna õhtul avas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Otepääl,
Pühajärvel sõjaväelaste 15. maailmameistrivõistlused triatlonis.
"Võistlusport nõuab osalejalt absoluutselt maksimumi kriitilistel
hetkedele, neil hetkedel pannakse proovile treeningutel saavutatud tugevus
ja oskused, selles on sport ja sõjavägi sarnased," sõnas kaitseväe
juhataja, kindralleitnant Laaneots.
"On hea meel, et me kohtume sportlikul võitlusväljal, mitte
lahinguväljal," ütles kolonel John Forquer, Ülemaailmse Sõjaväespordi
Nõukogu (CISM) esindaja.
Homme hommikul kell 10 algaval võistluspäeval, kus triatleedid läbivad
olümpiadistantsi (1,5 km ujumine + 40 km rattasõit + 10 km jooks), osaleb
157 sportlast 19 riigist: Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Kanadast,
Horvaatiast, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Valgevenest,
Itaaliast, Lätist, Luxemburgist, Hollandist, Hispaaniast, Sloveeniast,
Rootsist, Venemaalt ja USA-st.
Eesti kaitseväelastest panevad end tänasel triatlonil proovile kapral
Marko Albert, kapral Ain-Alar Juhanson, reamees Priit Ailt, reamees Eero
Raudsepp, reamees Mihhail Latin, reamees Kirill Kont�egarov ja
kaitseliitlane Kairi Schmidt.
Võistlust toetavad Kaitseministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti
Kultuurkapital, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ja Otepää vald,
eraettevõtetest Pühajärve Puhkekeskus, Saku Läte, Kalev, Liviko, Hotell
Salzburg ja AS Roi.
Võistluste kodulehekülg: http://www.mil.ee/triathlon -
Otepääl algavad sõjaväelaste maailmameistrivõistlused triatlonisLaupäeval, 14. juunil kell 18 avatakse Otepääl, Pühajärvel sõjaväelaste maailmameistrivõistlused triatlonis.
15. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused korraldab Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM). Triatloni maailmameistrivõistlustel osaleb 157 sportlast 19 riigist, Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Kanadast, Horvaatiast, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Valgevenest, Itaaliast, Lätist, Luxemburgist, Hollandist, Hispaaniast, Sloveeniast, Rootsist, Venemaalt ja USA-st.
Eesti sõjaväelastest osalevad triatlonil kapral Marko Albert, kapral Ain-Alar Juhanson, reamees Priit Alt, reamees Eero Raudsepp, reamees Mihhail Latin, reamees Kirill Kontšagarov ja kaitseliitlane Kairi Schmidt.
15. juunil kell 10 algaval võistlusel läbivad triatleedid olümpiadistantsi (1,5 km ujumine + 40 km rattasõit + 10 km jooks).
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu maailmameistrivõistluste kolme paremat naiste, meeste, nais- ja meesveteranide arvestuses autasustatakse CISM-i medalitega, võistkondlikult selgitatakse parimad meeste ja naiste ning veteranide arvestused.
Triatloni MM-võistluse avab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Võistlust toetavad Kaitseministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kultuurkapital, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ja Otepää vald.
Eraettevõtetest Pühajärve Puhkekeskus, Saku Läte, Kalev, Liviko, Hotell Zalzburg ja AS Roi.
Võistluste kodulehekülg: http://www.mil.ee/triathlon
-
Mereväe ülem osaleb Suurbritannias Põhja-Euroopa riikide mereväeülemate töökohtumisel11.-12. juunil võtab Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede osa Põhja- Euroopa riikide mereväeülemate iga-aastasest töökohtumisest Londonis.
Kohtumisel arutatakse NATO riikide merevägede koostöö arengusuundi, pearõhk pööratakse NATO alalise valmiduse miinitõrjegruppide kasutamise ja nendesse panustamise küsimustele. Samuti arutatakse väljaõpet ja ühisõppuste korraldamist puudutavaid perspektiive.
„Antud hetkel on NATO alalise miinitõrje gruppi panustamine Mereväe üks tähtsamaid ülesandeid,” sõnas mereväekapten Igor Schvede
Eesti koostöö NATO miinitõrjeeskaadriga algas 2005. aastal kui Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka oli NATO miinitõrjeeskaadri lipulaev. 2006. aasta sügisel kuulus üksusesse esimese Balti riikide miinitõrjelaevana Eesti miinijahtija Sulev. Miinijahtija Admiral Cowan on planeeritud NATO miinitõrjeeskaadri koosseisu käesoleva aasta juulist.
-
USA suursaadik autasustab Iraagis teeninud eestlasi11. juunil autasustab USA suursaadik Stanley Davis Phillips Iraagis teeninud Eesti kaitseväelasi 56 teenetemärgiga.
Phillips annab teatri NO99 ruumides üle Pronkstähed ja Maaväe tunnustusmedalid eelmisel ja üle-eelmisel aastal Iraagis teeninud Eesti kaitseväelastele.
USA kõrge sõjaväelise autasu, Pronkstähe saavad Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Eduard Nikkari ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõud major Artur Lillenurm. Samuti saavad Pronkstähe Iraagis kergejalaväerühma Estpla-13 ülemana teeninud leitnant Meelis Jõemaa ning sama rühma vanemana teeninud veebel Rauno Koivistoinen.
Maaväe tunnustusmedaliga tänatakse jalaväerühmade Estpla-12, 13 ja 14 kaitseväelasi ning staabiohvitsere, kes teenisid Iraagis koos Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega.
Eesti kaitsevägi osaleb USA relvajõudude juhitud operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.