Uudised
-
Lahingukoolis algasid sisseastumiskatsedEile, 10. juunil, algasid Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursuse sisseastumiskatsed.
Lahingukoolis toimuvad tänavu sisseastumiskatsed kahel korral, 10. juunil ja 29. juulil. Esimesel vastutõtu päeval sooritas katsed edukalt 23 kaadrikaitseväelast ning üks reservväelane. Kokku osales katsetel 37 kandidaati. Esimesel korral katseid mitte läbinutel on võimalus proovida uuesti 29. juulil.
Sisseastumiskatsetel tuleb läbida lahinguvarustuses ligikaudu 5 km pikkune orienteerumisrada kontrollajaga 1 tund 20 minutit, sooritada 3 km pikkune kiirrännak ajaga alla 23 minuti ning olla edukas laskeoskustestis.
Lisaks kaadrikaitseväelastele on Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride põhikursusele võimalik kandideerida ka reservväelastel. Kursusele õppima asudes sõlmitakse nendega tegevteenistusleping ning pärast kursuse lõpetamist tagatakse neile teenistuskoht kaitsejõududes. Kursuse edukal lõpetamisel saadakse kutseõppetunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste
Järgmistele katsetele saab registreeruda kuni 21. juulini.
Täpsem informatsioon Kaitseväe Võru Lahingukooli kodulehelt: http://www.lahingukool.ee/
-
Teenistuse lõpetanud kergejalaväerühm Estpla-16 jõuab tagasi EestisseTäna pärastlõunal jõuab kuuekuuliselt välisoperatsioonilt Iraagist tagasi kergejalaväerühm Estpla-16.
ESTPLA-16 teostas Iraagis kokku 98 patrulli ja erinevat operatsiooni, millest pikemad kestsid kuni 21 tundi. 62-l korral leiti erinevaid miine-mürske, peidikuid, improviseeritud lõhkekehasid ning laskemoona, samuti tabati mitu Iraagi valitsusvastases tegevuses kahtlustatavat isikut.
34-liikmelise kergejalaväerühma Estpla-16 ülem on kapten Rainek Kuura.
Eesti jalaväerühm Estpla-16 alustas teenistust Iraagis 2007. aasta detsembris ning teenis USA 1. ratsaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisus.
-
USA suursaadik andis üle sõjaväelised autasudTäna hommikul autasustas USA suursaadik Stanley Davis Phillips Iraagis teeninud Eesti kaitseväelasi teenetemedalitega.
Phillips andis teatri NO99 ruumides üle Pronkstähed ja Maaväe tunnustusmedalid eelmisel ja üle-eelmisel aastal Iraagis teeninud Eesti kaitseväelastele. Kokku oli nimekirjas 56 medali saajat, kellest neljale anti Pronkstähed.
„On suur au and üle need autasud Eesti kaitseväelastele ja tänada neid nende teenistuse eest Iraagis,” ütles suursaadik Davis Phillips oma kõnes. „ Eesti sõdurid on Iraagis väga hinnatud ja need autasud näitavad USA väejuhtide lugupidamist nende saavutuste suhtes.”
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ütles oma sõnavõtus: ”Need sõdurid, kes on teeninud ja võidelnud Iraagis, need, kes sealt täna koju jõuavad ja need, kes sinna lähevad, kaitsevad otseselt Eesti julgeolekuhuve. Te olete need medalid välja teeninud oma raske teenistusega.”
USA kõrge sõjaväelise autasu, Pronkstähe said Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Eduard Nikkari ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõud major Artur Lillenurm. Samuti said Pronkstähe Iraagis kergejalaväerühma Estpla-13 ülemana teeninud leitnant Meelis Jõemaa ning sama rühma vanemana teeninud veebel Rauno Koivistoinen.
Maaväe tunnustusmedaliga tänati jalaväerühmade Estpla-12, 13 ja 14 kaitseväelasi ning staabiohvitsere, kes teenisid Iraagis koos Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega.
Eesti kaitsevägi osaleb USA relvajõudude juhitud operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Estpla-16 jõudis tagasi EestisseTäna, 11. juuni pärastlõunal jõudis kuuekuuliselt välisoperatsioonilt Iraagist tagasi kergejalaväerühm Estpla-16.
Tallinna lennujaamas tervitas Iraagist tagasi saabunud kaitseväelasi Maaväe staabi ülem kolonel Urmas Roosimägi, kes andis Estpla-16 liikmetele kolm kaitseväe teenetemärki lahinguliste teenete eest, seitse kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ning kolm maaväe hõberisti.
„Oluline ei ole hetkel üles lugeda arvuliselt, kui mitu operatsiooni tegite või kui mitu relva konfiskeerisite. Oluline on see, et te tegite kõike väga hästi ning olete kõik Eestis tagasi. Tänusõnad teile ning edu kõiges, mida te ette võtate”, ütles kolonel Roosimägi.
Vastuvõtutseremoonial osales ka USA suursaadik Stanley Davis Phillips, kes andis Eesti kaitseväelastele üle kolm USA Maaväe tunnustusmedalit.
Estpla-16 teostas Iraagis kokku 98 patrulli ja erinevat operatsiooni, millest pikemad kestsid kuni 21 tundi. 62-l korral leiti erinevaid miine-mürske, peidikuid, improviseeritud lõhkekehasid ning laskemoona, samuti tabati mitu Iraagi valitsusvastases tegevuses kahtlustatavat isikut.
Eesti jalaväerühm Estpla-16 alustas teenistust Iraagis 2007. aasta detsembris ning teenis USA 1. ratsaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisus.
-
Eesti sõdureid rünnati AfganistanisTäna rünnati Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-6 jalgsipatrulli, kaks Eesti sõdurit said lõhkekehade plahvatustes raskelt haavata, nende elu ei ole ohus.
Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna pärastlõunal Helmandi provintsis Now Zadi asulas jalgsi patrullivaid Estcoy-6 jalaväelasi. Haavatud on toimetatud sõjaväebaasi Camp Bastion meedikute hoole alla. Mõlemat kaitseväelast opereeriti. Nende elu ei ole ohus.
Rahuoperatsioonide Keskus on haavata saanud kaitseväelaste lähedasi juhtunust teavitanud.
Estcoy-6 jätkas operatsiooni oma vastutusalas.
Kaitsevägi ei avalda haavatute nimesid ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
105-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-6 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis maikuus. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Põhjala lahingugrupi ülem tunnustab Eesti kaitseväelasi10. juunil külastab Põhja lahingugrupi ülem brigaadikindral Karl Engelbrektsson Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis, et tunnustada lahingugrupis osalevaid Eesti kaitseväelasi.
Täna, kell 15.00 Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses toimuval tseremoonial tänatakse Eesti kaitseväelasi, kes on selle aasta algusest olnud valmisolekus Põhjala lahingugrupi koosseisu.
Eesti panustab Rootsi juhitud Põhjala lahingugruppi Kaitseliidu baasil moodustatud staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega, kokku 49 kaitseväelasega.
Eesti üksuste pooleaastane valmisolek Põhjala lahingugrupis lõpeb käesoleva aasta 30. juunil.
Põhjala lahingugruppi panustavad Rootsi, Soome, Norra, Eesti ja Iirimaa.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada eelkõige ÜRO rahutagamisoperatsiooni toetamiseks operatsiooni algfaasis või siis olukorras, kus kriisi tugevnedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.
-
Eestit külastab Rumeenia kaitseväe juhatajaTäna, 9. juunil on Eestis tutvumisvisiidil Rumeenia kaitseväe juhataja admiral Georghe Marin.
Rumeenia kaitseväe juhataja kohtub visiidi käigus kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga. Kohtumisel keskendutakse kahe riigi osalemisele NATO välisoperatsioonidel Iraagis ja Afganistanis, samuti saab Rumeenia kaitseväe juhataja ülevaate Eesti kaitseväe arengusuundadest. Admiral Marin külastab ka Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskust ning selle koosseisus tegutsevat küberkaitsekeskust. Päeva teises pooles tutvub admiral Georghe Marin Balti Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega Tartus. Visiidi lõpetab Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni külastus.
-
Rumeenia ühineb NATO küberkaitse keskusegaEestis ametlikul visiidil viibiv Rumeenia kaitseväe juhataja admiral Georghe Marin andis täna teada Rumeenia otsusest liituda NATO küberkaitsekeskusega ja saata Eestisse Rumeenia selle ala asjatundja.
„Nähtu jättis mulle sügava mulje,” ütles admiral Marin vahetult pärast küberkaitse keskuse külastamist. „Eesti on lühikese ajaga väga põhjalikult ja metoodiliselt infotehnoloogia valdkonda panustades palju saavutanud. Küberkaitse valdkond, nagu infotehnoloogia tervikuna, on moodsas maailmas ja sealhulgas ka tänapäeva lahinguväljal äärmiselt oluline.”
Admiral Marini sõnul on Rumeenial hea kasutada Eesti kogemusi, sest Eesti eeskuju e-riigina väärib tähelepanu nii NATO sees, kui ka väljaspool NATOt.
Admiral Georghe Marini auks oli täna hommikul Kaitsejõudude Peastaabi peahoone ees kaitseväeliseks tseremooniaks üles rivistatud auvahtkond ning kaitseväe orkester. Pärast tseremooniat kohtus admiral Marin Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ning sai ülevaate Eesti kaitseväe arengusuundadest.
Rumeenia kaitseväe juhataja jätkab täna visiiti Lõuna-Eestis ja külastab Tartus Balti Kaitsekolledžit ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi. Samuti tutvub admiral Marin Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoniga Võrus.
Rumeenia kaitseväe juhataja admiral Georghe Marin külastab Eestit kindralleitnant Ants Laaneotsa kutsel.
-
Kaitseväe Võru Lahingukoolis algas õppekogunemine reservrühmaülemateleTäna, 9. juunil algas Kaitseväe Võru Lahingukoolis kümnepäevane õppekogunemine, mille käigus harjutavad reservrühmaülemad allüksuse juhtimist ja planeerimisprotsessi läbiviimist.
Õppekogunemise peaeesmärk on värskendada ajateenistuses omandatud teadmisi ning arendada reservrühmaülemate sõjalist võimekust. Kümnepäevase reservõppekogunemise käigus tuletatakse meelde viivitus-, kaitse-, ja rünnakukäsu koostamine ning selle andmine. Lisaks on õppeplaanis rivi- ja relvatunnid. Õppekogunemise käigus viiakse läbi laskmised automaadist AK-4 ja püstolist Heckler & Koch USP. Samuti testitakse osalejate füüsilisi võimeid.
„Reservis olevate rühmaülemate oskuste ja teadmiste värskendamine on oluline osa reservväe koolitamisel,” sõnas Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem major Mirko Arroküll. „Lahingukoolis täna algaval õppekogunemisel testitakse ja värskendatakse reservis olevate rühmaülemate sõjalist valmisolekut täitmaks nende sõjaaja ülesandeid.”
Õppusest võtab osa 17 reservväelast, kellest enamus on läbinud ajateenistuse jooksul reservrühmaülemate baaskursuse Kaitseväe Lahingukoolis.
Lisaks vanemallohvitseride väljaõppe korraldamise kõrval viib Kaitseväe Võru Lahingukooli läbi ka reservohvitseride väljaõpet. Ajateenijatele mõeldud reservrühmaülemate baaskursusel koolitatakse igal aastal üle poolesaja sõjaaja rühmaülema.
Sellel aastal kutsutakse Eestis reservõppekogunemistele ligi 1800 reservväelast. Kaitseväe õppusel Kevadtorm osales 82 reservväelast, sügisel viiakse Lääne Kaitseringkonnas läbi õppekogunemine umbes 1300le reservväelasele.
-
Vene Föderatsiooni lennuk sisenes loata Eesti õhuruumiEile, 7. juuni õhtul sisenes Vene Föderatsiooni relvajõudude lennuk AN-72 loata Eesti õhuruumi.
Lennuplaani järgselt Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblastist väljunud ja Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti suunas lennanud AN-72 sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas eile õhtul kell 21.03 1,8 meremiili sügavuselt ja viibis Eesti õhuruumis minuti.
Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluv AN-72 lendas varem vastavalt lennuplaanile neutraalvete kohal. Lennukil oli sisse lülitatud transponder ja oli ühendus Eesti Lennuliiklusteenindusega.
Õhupiiri rikkumise Vaindloo saare juures registreeris Eesti Õhusuveräänsuskeskus Ämaris.
AN-72 on kerge taktikaline reaktiivmootoritega transpordilennuk, mis suudab kanda kuni 10 tonni lasti. AN-72 maksimaalne lennukaugus on kuni 4800 kilomeetrit, lennukiirus 10 kilomeetri kõrgusel on kuni 600 kilomeetrit tunnis. Reisijate veoks kohandatud modifikatsioonil on 68 istet reisjatele. AN-72 erinevaid modifikatsioone võidakse kasutada luure, vaatlus ja seirelendudeks, dessandi maandamiseks, vägede varustamiseks, meditsiinilendudeks, tähtsate isikute transpordiks, lennuk võib olla relvastatud pommide ja muu relvastusega.
Olenevalt lennuki modifikatsioonist koosneb AN-72 meeskond kolmest kuni viiest inimesest. NATO tähis lennukile AN-72 on Coaler ehk otsetõlkes söelaev.
Lisainfo;
http://www.aeronautics.ru/archive/vvs/an72-01.htm
http://www.theaviationzone.com/factsheets/an72.asp
http://www.cheburashka.5u.com/main.html