Uudised
-
NATO fregatid on täna huvilistele avatud
Täna, 29. märtsil on Tallinna Vanasadamas kell 10.00-12.00 ning 15.30-18.00 külastajatele avatud Hispaania ja Portugali fregatid Blas De Lezo ja Vasco Da Gama.
Sadamasse pääseb kruiisilaevade väravast. Kaasa tuleb võtta isukuttõendav dokument.
146 m pikkune eskaadri lipulaev Blas de Lezo on ehitatud 2004. aastal. Laeva meeskonda kuulub 240 mereväelast. Tegemist on ühe moodsama alusega omataoliste hulgas, laeva peamiseks ülesandeks on õhutõrje.
Portugali fregatt Vasco da Gama on 115 m pikk ning ehitatud 1989.aastal. Laeva meeskonna suurus on 180.
Fregatid kuuluvad NATO kiirreageerimisjõudude eskaadrisse (SNMG1) ja peatuvad Tallinna Vanasadamas 31. märtsini.
Tallinna külastav NATO kiirreageerimisjõudude eskaader on üks neljast NATO alalisest mereväeeskaadrist. Eskaadri ülesanneteks on vaatlus-, embargo-, pääste- ja terrorismivastased operatsioonid. -
Estcoy-5 teostas koos šotlaste soomusüksusega ühisoperatsiooniLõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-5 teostas sellel nädalal koos Suurbritannia soomusmasinate kompaniiga Now Zadi alal eduka ühisoperatsiooni.
„Ühisoperatsiooni eesmärgiks oli Talibani võitlejat tegevuse segamine ja nende tugipunktide kaardistamine,” ütles Estcoy-5 ülem major Eero Kinnunen. „Koostöö šotlaste soomusüksusega oli küll põgus kuid tõhus.”
Major Kinnuneni sõnul kasutab Taliban Now Zadi ala põhiliselt transiidiks põhjast lõunase Sangini ja itta Musa Qala alale.
Lisaks Eesti jalaväekompanii soomustransportööridele Pasi osalesid ühisoperatsioonis Suurbritannia relvajõudude soomusmasinad Mastiff ning ründe- ja vaatluslennukid.
Estcoy-5 igapäevane teenistus sisaldab patrulle Now Zadi alal ning operatsioone kompaniile antud vastutusalas.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aasta märtsist, jalaväelased alates 2006. aasta maikuust. Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis on esindatud 40 riiki. -
Scoutsrännakul osales üle 500 inimeseScoutspataljoni korraldatud võistlusel Scoutsrännak osales eile üle 500 kaitseväelase, kaitseliitlase ja tsiviilisiku nii Eestist kui välisriikidest.
Viiendat korda korraldatud võistluse võitis major Rain Jano, Lääne Kaitseringkonna pataljoniülem, kes läbis 30 kilomeetrise distantsi ajaga 3 tundi ja 12 minutit.
Pea 100 osalejat läbis distantsi alla nelja tunni 30 minuti.
“Neli tundi 30 minutit taolise pikkusega distantsi läbimiseks peaks olema iga jalaväelase jaoks saavutatav eesmärk,” ütles võistlusel teist korda osalenud major Jano. “ Sel aastal oli rada ilmastikuolude tõttu küll oluliselt raskem kui varasematel kordadel, see peegeldus ka tulemustes.”
Võistluse juhendi kohaselt peavad osalejad läbima rännaku marsruudi kandes 15 kg raskust kohustuslikku varustust. Kaitseväelastel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased rännaku läbima vormis.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Rännak on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale ning viiakse läbi Pakri poolsaarel.
-
Tallinna külastavad Hispaania ja Portugali fregatidHomme, 27. märtsi hommikul saabuvad Tallinna Hispaania ja Portugali sõjalaevad Blas de Lezo ja Vasco da Gama.
Laevad kuuluvad NATO kiirreageerimisjõudude eskaadrisse (SNMG1) ja veedavad Tallinnas oma sadamafaasi peatudes Tallinna Vanasadamas 31. märtsini.
Hispaania fregatt Blas de Lezo on eskaadri lipulaev. 146 m pikkune alus on ehitatud 2004. aastal. Laeva meeskonda kuulub 240 mereväelast. Tegemist on ühe moodsama alusega omataoliste hulgas, laeva peamiseks ülesandeks on õhutõrje. Lipulaev on ka eskaadri ülema kontradmiral Juan Rodriguez´i ja üksuse staabi teenistuskohaks.
Portugali fregatt Vasco da Gama on 115 m pikk ning ehitatud 1989.aastal. Laeva meeskonna suurus on 180.
Mõlemad fregatid on relvastatud võitluseks all- ja pealveelaevadega, samuti on laevadel õhutõrjesüsteemid. Hispaania fregatt on varustatud helikopteriga Seahawk, Portugali aluse relvastusse kuulub kaks Super Lynx helikopterit.
Tallinna külastav NATO kiirreageerimisjõudude eskaader on üks neljast NATO alalisest mereväeeskaadrist. Eskaadri ülesanneteks on vaatlus-, embargo-, pääste- ja terrorismivastased operatsioonid. Samuti tegelevad laevad eskortimisega. Eskaadri rahuaja põhitegevus on seotud väljaõppega ning osalemisega erinevatel ühisõppustel.
Lisaks Tallinna külastavatele alustele kuuluvad samasse eskaadrisse Saksamaa ja USA fregatid Rheinland-Pfalz ja Nicholas, mis külastavad samal ajavahemikul Klaipedat.
Enne Eestisse saabumist külastas eskaader Amsterdami, Baltiiski, Göteborgi, Bergeni, Kieli ja Kopenhaagenit.
NATO laevadega on võimalik kõigil huvilistel tutvuda laupäeval 29. märtsil kell 10.00 - 12.00 ja 15.30-18.00 Tallinna Vanasadama 16 – 17 kaidel. Laevu külastada soovijatel tuleb kaasa võtta isikuttõendav dokument! -
Scoutspataljoni kolonnid liiguvad Sirgalast PaldiskisseTäna, 25. märtsil kell 16.00 hakkavad Sirgalast Ida – Virumaalt Paldiski poole liikuma Scoutspataljoni õppusel BAM-4 osalenud sõidukite kolonnid.
Esimesed sõidukid lahkusid õppuse alalt täna hommikul.
Liikluse vähemaks takistamiseks liiguvad kolonnid kuni 10-sõidukilistes gruppides. Kaasliiklejatel palutakse mõistvat suhtumist. Sõjaväemasinate ja soomukite kolonnid liiguvad marsruudil Sirgala - Narva maantee - Tallinna ringtee – Paldiski maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
Õppus BAM-4 oli kevadel Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus.
Õppuse käigus treeniti jalaväekompanii Estcoy-6, tagalatoetuselemendi, lahingpioneeride ja miinipildujarühma koostööd, harjutati taktikalist tegevust ning rahutagamisoperatsioonidele omaseid ülesandeid reaalsele operatsioonile võimalikult sarnase stsenaariumi järgi.
Osalejad viisid läbi ka laskeharjutusi. Õppusest võttis osa 265 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
-
Kaitseväelased kaardistavad ebaseaduslikke prügiladustuskohtiTäna ja ülehomme kaardistavad pea kolmsada kaitseväelast prügikoristusaktsiooni Teeme Ära 2008 raames loodusesse maha jäetud prügi.
Ettevõtmisest võtab osa 190 ajateenijat Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist ja ligi 80 kaitseväelast Tapa Väljaõppekeskusest.
Kuperjanovlased kaardistavad prügi täna kuues Võrumaa vallas. Samades valdades käivad Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni sõdurid ka väljaõppel.
„Peame loodusega hästi läbi saama ja seda hoidma,” põhjendas aktsioonist osavõttu Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni teabeohvitser staabiveebel Margus Isotamm.
Laupäeval toimub ebaseaduslike prügihunnikute kaardistamine Järva- ja Jõgevamaal. Kaitseväest osalevad laupäevasel üritusel Tapa Väljaõppekeskuse ajateenijad ja kaadrikaitseväelased. Iga meeskonna kaardistada on üks vald.
„Ettevõtmine on seotud ka luureõppega ja sideõppega, sest maastikul tuleb leida objekte ja nende asukoht edastada,” ütles Tapa Väljaõppekeskuse staabiülem major Martin Herem.
Kaitseväelased kaardistavad prügi kahe-kolmeliikmelistes meeskondades. Meeskonnad on varustatud kaartide ja GPS seadmetega.
Tapa Väljaõppekeskusel on Ida-Viru Looduskaitsekeskusega kokkulepe, et keskusele antakse ka edaspidi väljaõppe käigus avastatud ebaseaduslikest prügilatest ja muudest loodust reostavatest leidudest.
26. märtsil osalevad kaitseväelased ja Tagalapataljoni tehnika Ülgase prügimäe likvideerimisel Harjumaal. -
Kaitseväe Orkester tähistab 15. aastapäevaTäna, 20. märtsil tähistab Estonia kontserdisaalis 15. aastapäeva Kaitseväe Orkester.
Kell seitse õhtul algaval sünnipäevakontserdil esinevad koos orkestriga Nele-Liis Vaiksoo, Kaire Vilgats, Väino Puura ja Tõnu Kilgas. Samuti astub solistina üles orkestris aega teeniv reamees Kristjan Kasearu.
Kontserdi kavas on George Gershwini “Rhapsody in Blue”, Sir Malcolm Arnoldi “Ülisuur avamäng kolmele tolmuimejale, põrandapoonijale, neljale vintpüssile ja kontsertorkestrile” ning Johan de Meij sümfoonia “Sõrmuste isand.” Lisaks esitab orkester stseene erinevatest muusikalidest.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast.
Kaitseväe Orkester loodi 1. veebruaril 1993. aastal. Esimest koolitust jagasid eksperdid Rootsi ja Soome sõjaväeorkestritest. Soome Kaitsevägi kinkis orkestrile üle neljakümne muusikainstrumendi.
Viieteistkümne aasta jooksul on orkester koostöös Sõjaväemuusika Sõprade Seltsiga välja andnud 11 helikandjat, muu hulgas 1996. aastal koostöös Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega “Anna mul suud härra seersant”, tseremoniaalmuusika kogumiku “Eestimaa mu isamaa" ja Urmas Sisaski kaitseväe tellimusel loodud oratooriumi “Pro Patria”.
Orkestri esinemiste arv küünib aastas 200-ni. Esinetud on ka rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides.
Orkestri peadirigent ja ja ülem on major Peeter Saan, tseremooniadirigent on major Indrek Toompere. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. -
ESTPLA-16 saabub Iraagist puhkuseleTäna õhtupoolikul saabub Iraagist kümnepäevasele puhkusele Eesti jalaväerühm ESTPLA-16.
Detsembris teenistust alustanud ESTPLA-16 ülesandeks on elanikkonna julgeoleku tagamine Bagdadi lähedal asuvas Sab al Bori linnas ja selle lähedastes külades.
Kahe ja poole teenistuskuu jooksul on Eesti jalaväerühm avastanud 30 suuremat ja väiksemat relvapeidikut ning konfiskeerinud suures koguses relvi ja laskemoona. Samuti on Eesti kaitseväelased konfiskeerinud üheksa isevalmistatud lõhkekeha ja hulgaliselt lõhkekehade valmistamiseks vajalikku materjali.
“ESTPLA-16 vastutusalal ning Iraagis tervikuna on endiselt üheks suuremaks ohuks isevalmistatud lõhkekehad, igasugune leitud ja konfiskeeritud moon ja lõhkeaine vähendab rünnakute ohtu,” ütles ESTPLA-16 ülem kapten Rainek Kuura.
Möödunud nädalal külastas Eesti jalaväerühma Iraagis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kelle sõnul hindavad liitlasjõudude erinevate tasemete ülemad Eesti jalaväerühma väljaõpet ja oskusi kõrgelt, samuti on USA üksused üle võtnud Eesti rühma taktikaid ja protseduure.
34-liikmeline Eesti jalaväerühm Estpla-16 on moodustatud valdavalt Kuperjanovi pataljonist reservi läinud sõduritest. Rühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Estpla-16 teenib USA 1. ratsaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisus. Eesti osaleb Operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003 aastast. -
Rakvere linn tunnustas Isadepäeva korraldajaid Aasta Tegija tiitligaRakvere linnapea Andres Jaadla tunnustas kaitseväge Kõikide Laste Isadepäeva korraldamise eest Aasta Tegija 2007 tiitliga. Auhinna said möödunud nädalal kätte kaitseväe poolsed isadepäeva korraldajad leitnant Viljar Kurg ja veebel Antti Saarma.
Kõikide Laste Isadepäev korraldati Rakveres möödunud aasta novembris. Ürituse eesmärgiks on pereväärtuste ja isarolli väärtustamine.
Perepeo raames oli isadel ja lastel võimalik osa võtta mitmetest temaatilistest võistlustest ja tutvuda erinevat jõustruktuuridega ning kaitseväes kasutuses oleva tehnikaga .Võistelda sai erinevatel aladel ning osalenute vahel loositi välja erinevaid auhindu. Lisaks auhindadele said lapsed ürituse korraldajatelt hulgaliselt erinevaid meeneid ja maiustusi.
Ürituse teiseks eesmärgiks oli pakkuda lastekodulastele isiklikku kontakti jõustruktuurides töötavate inimestega, eeskuju ja emotsionaalset lähedust.
Koostöös Piirivalve, Politsei, Siseministeeriumi, Kaitseliiduga ja Reservohvitseride Koguga korraldati mullu Rakveres toimunud heategevusliku üritus “Kõikide laste isadepäev” juba kuuendat korda. Isadepäeva korraldamine sai alguse 2002. aastal ning on kujunenud järjest suuremat populaarsust võitvaks traditsiooniliseks heategevuslikuks ürituseks.
Esimest korda korraldati perepidu Tallinnas, Eesti Näituste Paviljonis, kus osales ligi 7000 inimest. Iga aastaga on külastajate arv kasvanud ning 2006.aastal Saku Suurhallis toimunud üritusest võttis osa juba ligi 20 000 inimest.
-
Ajateenijad teevad sõdurieksameidAlates algava nädala algusest kuni 26. märtsini viiakse erinevates Eesti kaitseväe väljaõppekeskustes läbi sõdurieksameid, mille eduka sooritamisega lõpetavad jaanuaris ajateenistust alustanud ajateenijad sõduri baaskursuse.
Kokku üle kolmesaja õppursõduri teadmisi ja oskusi kontrollitakse nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus lahingrajal, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine, miinide paigaldamine. Lisaks lahingraja läbimisele kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väljaõppekeskustes 20 kuni 50 km.
Raske sõdurieksami nädala ja kogu baaskursuse lõpetavad pidulikud vandeandmise tseremooniad ning külastuspäevad, kuhu on oodatud kõigi ajateenijate pereliikmed.
Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus kümne nädala jooksul antakse värskele kaitseväelasele üksikvõitlejale vajalikud teadmised ja oskused. Baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.