Uudised
-
Sirgalas algab Scoutspataljoni õppusHomsest kuni 25. märtsini viib Scoutspataljon Ida – Virumaal Sirgala karjääris läbi harjutuse BAM-4.
Õppus BAM-4 on kevadel Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus.
Õppuse käigus treenitakse jalaväekompanii Estcoy-6, tagalatoetuselemendi ja lahingpioneeride koostööd, harjutatakse taktikalist tegevust ning sooritatakse laskeharjutusi. Lisaks harjutatakse rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist.
Harjutusel järgitakse rangelt keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid.
Scoutspataljon palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning soovitab 17. kuni 25. märtsini Sirgala karjääri mõjuva põhjuseta mitte minna. Samuti palutakse elanikelt mõistvat suhtumist sõjaväemasinatest ja soomukitest kolonnide liikumisel esmaspäeval marsruudil Paldiski - Tallinna ringtee - Narva maantee - Sirgala.
Kolonnid hakkavad Paldiskist liikuma kell 10.30. Tagasi Paldiskisse sõidetakse sama marsruuti pidi 25. märtsil.
-
Eesti kaitseväelane sai Afganistanis haavataTäna sai Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-5 operatsiooni käigus lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata Eesti kaitseväelane. Sõduri elu ei ole ohus.
Haavata saanud kaitseväelane viidi helikopteriga Camp Bastioni meedikute hoole alla. Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
Rahuoperatsioonide Keskus on haavata saanud kaitseväelase lähedasi juhtunust teavitanud.
Estcoy-5 jätkab operatsiooni Now Zadi asula ümbruses.
82-meheline jalaväekompanii Estcoy-5 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis detsembris ning lõpetab mais. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Ameeriklased võtavad üle Eesti jalaväerühma taktikalisi lahendusiKaitseväe juhataja Ants Laaneots kohtus eile rahvusvaheliste jõudude juhatajaga Iraagis kindral David Petraeusega ja rahvusvahelise korpuse ülema kindralleitnant Lloyd Austiniga ning sai avameelse ja otsekohese ülevaate julgeolekuolukorrast Iraagis.
“Kindral Petraeus ja kindralleitnant Austin olid avameelsed ja otsekohesed kui tutvustasid operatiivolukorda ja plaane tulevikuks,” lausus kindralleitnant Ants Laaneots. “Mõlemad kindralid olid väga hästi informeeritud Eesti rühma operatsioonidest.”
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul hindavad liitlasjõudude erinevate tasemete ülemad Eesti jalaväerühma väljaõpet ja oskusi kõrgelt. USA üksused on õppinud Eesti rühmalt ja üle võtnud meie taktikaid ja protseduure.
Julgeolekuolukord Iraagis on kindralleitnant Laaneotsa sõnul oluliselt paranenud. Vägivalla tase on langenud 70%. Liitlasväed on Iraagi valitsuse haldusesse üle andnud üheksa provintsi 12-st. USA kavatseb sel aastal oma väekontingenti Iraagis vähendada.
Kindralleitnant Laaneots vaatas üle Eesti jalaväerühma vastutusala ning kontrollis rühma tegevust motoriseeritud ning jalgsipatrullis Sab al Bori lähedastes külades.
Kaitseväe juhataja jõuab koju täna õhtul.
Estpla-16 teenib Iraagis USA 1. ratsaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisus. 34-liikmeline Eesti kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Rühm tegutseb Iraagis Bagdadi lähedases Sab al Bori linnas ja seda ümbritsevates külades. Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Kaitseväe juhataja osales Iraagis Eesti rühma operatsioonilKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots külastas eile Iraagis Eesti jalavaerühma Estpla-16 ning osales motoriseeritud ja jalgsipatrullis rühma vastutusalal Sab Al Bori lähedastes külades.
“Rühm tegutses maastikul professionaalselt ja külmavereliselt,” lausus kindralleitnant Ants Laaneots. “Kuperjanovlased on missioonil kolme kuuga silmaga nähtavalt arenenud, nad on ammutanud enesekindlust ja kogemusi, mida on võimalik saada ainult reaalsetel operatsioonidel. Peamiselt reservväelasteks treenitud mehed on tänaseks arenenud elukutselisteks sõduriteks, kes ei jää millegi poolest alla meie liitlaste sõduritele.’”
Eile õhtul kohtus kindralleitnant Ants Laaneots NATO treeningmissiooni Iraagis juhtidega ja sai ülevaate Iraagi armee hetkeseisust.
Kaitseväe juhataja kohtub Rahvusvaheliste Jõudude Iraagis ülema kindral David Petreausega, Rahvusvahelise Korpuse Iraagis ülema kindralleitnant Lloyd Austiniga ja külastab NATO treeningmissiooni Iraagis.
Estpla-16 teenib Iraagis alates eelmise aasta detsembrist. Rühm on moodustatud valdavalt Kuperjanovi pataljonist reservi läinud sõduritest, Eesti osaleb Operatsioonil Iraagi Vabadus alates juunist 2003. -
Kaitseväe juhataja alustas visiiti Iraaki
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots alustas täna visiiti Iraaki, mille käigus tutvub Eesti jalaväerühma Estpla-16 teenistusega ning kohtub liitlasvägede juhtidega Iraagis.
„Ettekanded meie jalaväerühma operatsioonidest kõnelevad, et Eesti sõdurid on edukad. Estpla-16 on valitsusvastastelt konfiskeerinud arvestatava koguse relvi ja lõhkeainet. Iga mässulistelt konfiskeeritud relv või isevalmistatud lõhkeseade säästab inimelusid ning vähendab võimalusi rünnata Iraagi valitsusvägesid ja liitlasvägede sõdureid Iraagis,” lausus kindralleitnant Ants Laaneots. „Pean äärmiselt oluliseks isiklikult regulaarselt kõik Eesti üksuste välisoperatsioonide piirkonnad üle vaadata.”
Kaitseväe juhataja kohtub rahvusvaheliste jõudude Iraagis ülema kindral David Petraeusega, rahvusvahelise korpuse ülema kindralleitnant Lloyd Austiniga ja külastab NATO treeningmissiooni Iraagis.
Eesti jalaväerühm Estpla-16 teenib USA 1. ratsaväediviisi pataljoni 2-14 koosseisus. 34-liikmeline kergejalaveärühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Rühm tegutseb Iraagis Bagdadi lähedases Sab al Bori linnas ja seda ümbritsevates külades.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Reservohvitseride kursusel osalenud andsid kaitseväelase tõotuseEile andsid Kaitseväe Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursusel osalejad Eesti kaitseväelase tõotuse. Tõotuse andmine on tähiseks pärast kursuse esimese mooduli läbimist.
Esimese mooduli jooksul läbisid kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeväljaõppe, meditsiiniõppe ja sideõppe. Samuti tutvustati kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust ja viidi läbi tiirulaskmised. Pärast kolmepäevast välilaagrit Nursipalu harjutusväljakul, sooritasid kõik 28 kursuslast positiivsele tulemusele sõdurieksami.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad tal täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal rühmaülema ülesandeid. Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel.
Vabatahtlike reservohvitseride kursus viiakse läbi aasta jooksul nelja moodulina. Järgmine moodul korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukoolis 26. maist kuni 6. juunini.
Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal. -
Eestit külastab Läti kaitseväe peastaabi ülemTäna, 7. märtsil külastab Eestit Läti kaitseväe peastaabi ülem kolonel Andis Dilans.
Eile õhtul Eestisse saabunud kolonel Dilans kohtub täna Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Neeme Väliga. Peastaapide ülemad arutavad välisoperatsioonidega seonduvaid küsimusi ning hangetealase koostöö võimalusi.
Kolonel Dilans on olnud pikaajaliselt seotud Balti pataljoni projekti ja Balti Kaitsekolledžiga ning on teeninud muu hulgas Tartus Balti kaitsekolledži kõrgemate ohvitseride kursuse ülemana.
Kolonel Neeme Väli külastas Läti Kaitsejõudude Peastaapi möödunud aasta detsembris.
Läti Peastaabi ülem lahkub Eestist täna pärastlõunal.
-
Kaitseväe juhataja õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisiKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi homse naistepäeva puhul.
“Töö või teenistus kaitseväes nõuavad teilt tihti enam pühendumist ja energiat kui paljud ametid tsiviilmaailmas. Siiras tänu omakasupüüdmatu ja kohusetundliku töö eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel. Soovin teile jätkuvat jõudu ja visadust nii töiste kui ka koduste ülesannetega võrdselt hästi toime tulekuks,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma pöördumises.
Kaitseväes on kokku 1165 naist, kellest 394 teenib kaadrikaitseväelastena, moodustades üle 14 protsendi kaadrikaitseväelaste koguarvust. Kõrgeimas auastmes naiskaitseväelane on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.
Kokku teenib kaitseväes 82 naissoost ohvitseri, 256 allohvitseri ja 56 naissoost kaadrisõdurit. Välisoperatsioonidel osaleb praegu kokku 9 naist, neist neli Kosovos, kolm Afganistanis, üks Bosnia – Hertsegoviinas ja üks Iraagis.
Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 771 naist.
-
Eesti ja Läti peastaapide ülemad arutasid ühisprojekteKaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus täna Tallinnas Läti kaitseväe peastaabi ülema kolonel Andis Dilansiga.
Kolonel Dilans sai ülevaate Eestis käimas olevast kaitseväe järgneva kümne aasta tegevuse planeerimisest, rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate üksuste väljaõppest ja varustusest ning olulisematest hangetest.
Peastaapide ülemad arutasid Eesti ja Läti kaitsevägede ühe olulisima ühisprojekti NATO Kiirreageerimisjõududesse 2010. aastal ühise pataljoniga panustamisega seonduvaid küsimusi. “Ühise pataljoni näol luuakse reaalne sõjaline võime, mis edu korral loob tugeva baasi edasistele Balti maavägede ühisprojektidele,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli.
Kohtumisel käsitleti ka võimalike ühishangete teemat. Läti ja Eesti kaitsevägedes on paralleelselt läbi viidud miinijahtijate hange – Eesti hankis Sandown – klassi miinijahtijad Suurbritanniast, Läti Hollandist. Mõlemas riigis on läbi viidud õhutõrjehange.
Eesti ja Läti peastaapide ülemate kohtumise eesmärgiks oli ette valmistada Balti riikide kaitseväe juhatajate ja peastaabi ülemate kohtumised käesoleva aasta aprillis. -
Õhuväe ülem osales Soome-Eesti-Vene õhuvägede ekspertkohtumiselKolme riigi õhuvägede esindajate kohtumine oli jätkuks möödunud aasta novembris Soomes korraldatud nõupidamisele, kus kolm riiki esmakordselt arutasid õhuruumi rikkumistega seonduvaid küsimusi.
Kohtumisel osalenud eksperdid leidsid, et õhuruumi rikkumiste vältimise eelduseks on rahvusvaheliste lennundusreeglite täpne järgimine, mis tagab piisava lennuohutuse tiheda lennuliiklusega Soome lahe kohal.
Kohtumisel lepiti kokku, et Soome lahe õhuruumis lendavad sõjalennukid varustatakse täppisnavigatsiooniseadmetega, kasutatakse standardset lennundusfraseoloogiat, luuakse kahepoolne side juhtimiskeskuse ja lennuki vahel ning parandatakse lennuplaanide vahetamist.
Järgmine kokkusaamine toimub vastavalt vajadusele.