Uudised

Kursuse eesmärk on anda allohvitseridele ettevalmistus teenimiseks NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide staapides ja välisesindustes. Nimetatud kursus on viimane omataoline Accession Integration Programme'i raames korraldatav kursus Eestis. Antud programm lõppeb sellel aastal ja oli mõeldud kolme Balti riigi ja Slovakkia integreerumiseks NATOsse ja sai alguse pärast nende riikide alliansiga liitumist.

„Aasta lõpuks on Eesti allohvitserid täielikult NATOsse integreerunud ja võrdväärseks partneriks alliansi vanadest liikmetest kolleegidele,” ütles Brunssumis NATO staabis teeniv vanemveebel Peeter Einbaum.

Ühtekokku osaleb selle nädala lõpuni toimuval ja inglise keeles läbi viidaval kursusel 29 kaitseväelast. Hetkel teenib rahvusvahelistes staapides ja Eesti Vabariigi sõjalistes esindustes 21 allohvitseri.

Möödunud nädalal oma kümnepäevase puhkuse lõpetanud Eesti jalaväekompanii Estcoy-5 jätkab Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis ülesannete täitmist.

Täna patrullimist alustanud kompanii ülem major Eero Kinnuneni sõnul on üksuse ülesandeks Now Zadi asula ja selle ümbruse julgeoleku kindlustamine ning Talibani tegevuse tõkestamine.

„Puhkus ja ilus ilm on tõstnud kahtlemata meeste moraali, mida hindan kõrgeks ja kõik on valmis täitma neile pandud ülesandeid,” ütles major Eero Kinnunen.

Jalaväekompanii tegevust Now Zadi piirkonnas toetavad logistikaelemendi NSE-4 kaitseväelased.

Eesti jalaväekompanii tegutseb Helmandi provintsis Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus.

Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aasta märtsist, jalaväelased alates 2006. aasta maikuust. Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis on esindatud 40 riiki.

Eile, 28. veebruaril andsid õppusele sõitvad Üksik – sidepataljoni kaitseväelased Tallinnas Laagna teel autõnnetuses kannatanule esmaabi ja aitasid reguleerida liiklust õnnetuskohal.

Üksik – sidepataljoni 24 ajateenijat ja üks kaadrikaitseväelane sõitsid väliõppusele, kui nende ees liikuv sõiduk rammis Laagna teel silla tugiposti ning paiskus tagasi sõidutee keskele. Üksuse instruktor vanemveebel Siim Tambaum peatas koheselt kaitseväelaste kolonni ning asus abistama avarii teinud sõiduki juhti.

Ajateenijad avasid õnnetusse sattunud auto kinni kiilunud uksed ja aitasid juhil autost väljuda. Sõdurid andsid juhile esmaabi, samal ajal reguleerisid kolm ajateenijat õnnetuspaigal liiklust kuni politsei ja kiirabi saabumiseni.

“Suutsime reageerida kiiresti ja pead kaotamata. Kaitseväes omandatu aitas sõduritel kriitilises olukorras adekvaatselt toimida. Kõik tegutsesid nii nagu sellises situatsioonis peab,” ütles vanemveebel Tambaum.

Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus Üksik-sidepataljon tegeleb staabi- ja sideüksuste väljaõppega ning tagab üleriigiliselt Kaitsejõudude Peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vahelise side.

Eile, 27. veebruaril leidis Üksik-vahipataljoni sõjaväepolitsei kompanii ajateenija väliharjutuse käigus Männikul suure koguse narkootikume.

Üksik-vahipataljoni sõjaväepolitsei kompanii neljas rühm õppis ja harjutas Männiku harjutusväljal kolonnide julgestamist, mille käigus pidid sõdurid jagude kaupa läbi viima patrulle.

Vastavalt harjutuse stsenaariumile võtsid sõdurid järjekordse takistuseni jõudes ümber patrullautode ringkaitse. Üks ajateenija tundis enda all pehmemat pinnast ning kaevas seda pealt ära. Pehme pinnasekihi alt tuli välja plastikust anum, millest leiti ligikaudu 6 kg taimset puru ning 1,3 kg tablette. Tõenäoliselt on tegu narkootilise ainega.

„Mehed saavad nüüd aru, mida tähendab teenida sõjaväepolitseis,” ütles sõjaväepolitsei rühmaülem nooremleitnant Mirko Volmer. „Õppeolukord muutus äkitselt reaalseks ja sõduritel on nüüd ka suurem motivatsioon taas maastikule minna.”

Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon koolitab põhiliselt jalaväeüksusi, aga ka side-, staabikaitse- ja sõjaväepolitsei üksusi. Vahipataljonis teenivad kaitseväeväelased täidavad ka riiklikke tseremoniaalülesandeid.

Narkokahtlusega ainete leiuga seoses on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb suures koguses narkootilise aine käitlemist. Kriminaalmenetlust juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur

Iraagis Bagdadi lähedal asuvas Camp Taji sõjaväebaasis teenivad koalitsioonisõdurid nautisid Eesti Vabariigi 90. aastapäeval Eesti rockgrupi The Sun kontserti.

Eesti bändi oli kuulama kogunenud tuhatkond sõdurit. Kontsert kestis kokku pea poolteist tundi ning bänd esitas mitu lisalugu.

„Tundus, et sõduritele meie mängitav rockmuusika sobib,“ ütles ansambli solist Tanel Padar „kontserdi eel küsiti pidevalt, millist muusikastiili mängime ja rockmuusikast kuuldes hakkasid silmad särama küll“.

The Sun´i publiku seas olid lisaks Ameerika Ühendriikide
sõjaväelastele ka Eesti jalaväerühma Estpla-16 kaitseväelased.

„Eesti rockbändi konstert vabariigi aastapäeval oli suurepärane kingitus, meile on oluline tunda Eesti riigi toetust. Eesti poisid rokkisid kontseril esireas, ka neist, kes varem rockmuusikast lugu ei pidanud, said nüüd The Suni fännid,“ ütles Estpla-16 ülem kapten Rainek Kuura.

Ansambel kinkis Eesti ja USA kaitseväelastele spetsiaalselt selle kontserdi jaoks valmistatud inglise keelse muusikaga plaadi „Hero“.

The Sun esines lisaks Camp Tajile ka Bagdadis asuvas Camp Victory sõjaväebaasis ja Kuveidis.

Rahvusvahelistel operatsioonidel teenivatele kaitseväelastele on varem esinenud Ines Bosnias ning Meie Mees ja Blacky Kosovos. Möödunud aasta novembris andis Iraagis kontserdi Vanilla Ninja.

Pühapäeval,24. veebruaril tähistasid Afganistani Islamivabariigis teenivad
Eesti jalaväekompanii ESTCOY-5 ja logistikaelemendi NSE-4 kaitseväelased Eesti Vabariigi 90. aastapäeva piduliku rivistusega kevadiselt soojas ja päikeselises Camp Bastionis.

"Eesti Vabariigi 90. aastapäev on pidupäev, kuid mitte kõik ei sammu
suurel tähtpäeval Pärnus paraadvormides. Välisoperatsioonidel
Afganistanis, Iraagis ja Kosovos on Eesti sõdurid, kes reaalselt kaitsevad
Eesti rahva iseolemist ja kindlustavad meie riigi julgeolekut liitlastega
koos võideldes," ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Raul Tõnnov
kaitseväe juhataja tervitust Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks ette
lugedes.

Kolonelleitnant Tõnnov edastas ESTCOY-5 võitlejatele ka Helmandi
väekoondise ülema brigaadikindral Andrew Mackay õnnitlused Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul ning tänud hea teenistuse eest.

ESTCOY-5 ülem major Eero Kinnunen ja kolonelleitnant Tõnnov andsid kümnele
kaitseväelasele üle uued auastmetunnused.

ESTCOY-5 ja NSE-4 kaitseväelased alustasid oma teenistust Afganistani
Islamivabariigis 2007.a novembrikuus. Jalaväekompanii ESTCOY-5 osaleb
operatsioonidel Helmandi provintsis Now Zad'i piirkonnas.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahvusvahelise
julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani Islamivabariigi
ülesehitusel 2003. aastast. Praegu teenib Afganistanis 120 Eesti
kaitseväelast.

Kolmapäeval, 27. veebruaril teeb Eesti kohal Avatud Taeva Lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.

Vaatluslend sooritatakse täna Tallinna lennuväljale jõudva rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Venemaal Eesti lennukontrollijate juuresolekul. Eesti saab filmist koopia.

Lennuki meeskonnas on koos vaatlejatega 21 isikut. Vaatluslennu ajal on lennuki pardal Eesti lennukontrollijad, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.

Vene Föderatsioon sooritas Eesti õhuruumis vaatluslennud ka 2005, 2006. ja 2007. aastal. 2007. aasta augustis sooritasid Eesti ohvitserid koos soomlastega vaatluslennu Venemaa Föderatsiooni õhuruumis.

Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.

Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.

Täna, 23. veebruari kella kolme paiku hakkavad Pärnust väeosade poole liikuma kaitseväe paraadil osalenud sõidukite kolonnid.

Suurtükiväegrupi ja Õhutõrjedivisjoni kolonnid liiguvad marsruudil Pärnu-Sänna-Mäo-Tapa.

Scoutspataljoni soomukite kolonn liigub marsruudil Pärnu-Keila Paldiski –Keila.

Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kolonn alustab sõidab marsruudil Pärnu – Karksi-Nuia- Tõrva- Sõmerpalu-Võru.

Viru pataljoni kolonn liigub marsruudil Pärnu-Türi – Tapa – Rakvere – Jõhvi.

Kolonnid liiguvad maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodavad liiklejate mõistvale suhtumisele.

Paraadil osalenud jalaväeüksused sõidavad tagasi väeosadesse tellitud bussidega, mis kolonnis ei sõida.

Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kaitsejõudude paraad korraldati Pärnus täna 23.veebruaril kell 12.00.

Tänavune kaitseväe paraad oli seni korraldatuist suurim. Paraadil osales 1081 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning 47 ühikut lahingutehnikat, paraadi kohalt tegid ülelennu Õhuväe helikopterid Robinson ja NATO hävitajad F-16. Huvilistel oli võimalik tutvuda mereväe laevaga Admiral Pitka.

Paraadil osalesid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Kuperjanovi pataljoni, Lääne Kaitseringkonna, Mereväe, Piirivalveameti ning Kaitseliidu Pärnu ja Lääne maleva üksused, kaitseväe ja piirivalve orkestrid.

Scoutspataljoni jalaväekompanii osales paraadil 13 PASI-soomukil, samuti osales Suurtükiväegrupi kuuest haubitsast koosnev 155-mm haubitsate patarei, Õhutõrjedivisjoni 23-mm õhutõrjekahurite patarei, Kuperjanovi pataljoni 81-mm miinipildujate patarei ja Kaitseliidu 120-mm miinipildujate patarei. Viru pataljonist osales tankitõrjekompanii 2 tanktõrjesüsteemiga Mapats ja 4 tankitõrjesüsteemiga Milan.

Täna Pärnu keskväljakul kell 12 algavat paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Paraadi vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere. Paraadi rivistaja on Maaväe staabi ülem kolonel Indrek Sirel.

Tänavune kaitseväe paraad on seni korraldatuist suurim. Kaitseväe juhataja eesmärk on näidata Eesti riigi juubeliaastal rahvale kaitseväge patareide ja kompaniide kaupa, mitte üksikud relvasüsteeme nagu varasematel aastatel.

Esmakordselt marsivad väeliikide üksuste ees väeliikide ülemad.

Paraadil osalevad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Kuperjanovi pataljoni, Lääne Kaitseringkonna, Mereväe, Piirivalveameti ning Kaitseliidu Pärnu ja Lääne maleva üksused, kaitseväe ja piirivalve orkestrid.

Scoutspataljoni jalaväekompanii osaleb paraadil 13 PASI-soomukil, samuti osaleb Suurtükiväegrupi kuuest haubitsast koosnev 155-mm haubitsate patarei, Õhutõrjedivisjoni 23-mm õhutõrjekahurite patarei, Kuperjanovi pataljoni 81-mm miinipildujate patarei ja Kaitseliidu 120-mm miinipildujate patarei. Viru pataljonist osaleb tankitõrjekompanii 2 tanktõrjesüsteemiga Mapats ja 4 tankitõrjesüsteemiga Milan.

Kokku osaleb paraadil 1081 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning 47 ühikut lahingutehnikat.

Pärast paraadi on Pikale tänavale huvilistele vaatamiseks ja katsumiseks välja pandud paraadil osalenud lahingutehnika. Kolm tundi pärast paraadi lõppu kella 16.00-ni on külastajatele avatud Mereväe laev Admiral Pitka vana silla kai ääres.

Paraadil osalevad üksused saabusid Pärnusse eile, 22. veebruaril.

Paraadi ajal on Pärnus liikluseks suletud Vana sild, Akadeemia tänav, Lõuna tänav, Kuninga tänav, Vanapargi tänav, Lai tänav kuni ristumiseni Akadeemia tänavaga.

Iseseisva Eesti riigi loomine 90 aastat tagasi ei olnud lihtne. Omariiklusesse ja selle eest võitlemisse suhtus rahvas esialgu äraootavalt. Kuid need mehed, kes alustasid iseseisvusmanifesti väljakuulutamise järel võitlust Eesti iseolemise nimel olid kindlad, et Eesti riik on võimalik nüüd ja kohe, mitte aga kunagi ükskord, ebamäärases tulevikus. Meie riik ei olekski saanud teoks, kui Eestis poleks olnud julgeid ja tegusaid poliitikuid, kultuuritegelasi, ärimehi, ohvitsere, kes olid valmis selle eest võitlema. Enesekindluse ja võitlustahte tekitamine rahvas võttis aega. Sõjaväe esimene mobilisatsioon kukkus läbi ning Vabadussõja algul, kui vastasel õnnestus okupeerida suurem osa Eestist, oli rindelt põgenemine tavaline asi. Aastavahetusel 1919 koosnesid eestlaste sõjalised jõud rindel vaid 4800 püssimehest 147 kuulipilduja ja 21 suurtükiga. Sel sõja raskemal silmapilgul pöördus ülemjuhataja Johan Laidoner rahva poole erilise üleskutsega vabatahtlike kaitsepataljonide moodustamiseks: "Iga mees, kellel kallis on vabadus ja demokraatlik riigikord, rahva hea käekäik ning maa parem tulevik, peab sõjariistad kätte võtma, et võimaldada vaenlase väljatõrjumist Eesti piiridest." Ülemjuhataja sõnu võeti kuulda. Ja mis oli tähtis, eriti haritlaste ja noorte - üliõpilaste ja koolipoiste poolt. Just nende massiline tulek rindele tegi võimalikuks pöörde sõja käigus.

Rahvusliku eliidi eeskuju relvastatud võitluses murdis ka rahva seas valitsenud kahtlused oma võimetes. Vabadussõda muutus tõeliselt rahva sõjaks ning eestlased, aga ka siinsed sakslased ja venelased kasvasid selle võitluse käigus vaimult tugevaks. Selle lõpus oli Eesti sõjaväes ligi 84 000 hästi relvastatud, kõrge motivatsiooni ja lahingukogemustega ohvitseri ja sõdurit, kes olid tundnud võidu maitset. Sisejulgeolekut riigi territooriumil tagas 125 300 kaitseliitlast. Sellist sõjalist võimsust pole eestlastel kunagi varem ega ka hiljem olnud. Rahvavägi purustas nii Punaarmee kui ka Saksa Landeswehri. Olen uhke, et ka minu pere kahe liikme sõjamehetee Vabadussõtta algas siin Pärnus formeeritud üksustes, onu Aleksandril 6. polgus ja onu Elmaril 9. polgu ridades.

Meie vaimueliit on palju vaielnud 1939. aasta otsuste ja sellele järgnenud 1940. aasta nõukogude okupatsiooni üle. Kas oli tarvis vastu hakata, või oli õigem alistuda ja lasta end saatusega leppinud lambakarjana tapamajja ajada nagu see tegelikult ka juhtus? Ehk otsesõnu: kas neutraalsusele kui võluvitsale lootmine ja seejärel hääletu alistumine olid õigustatud? Eesti kaotas Teises maailmasõjas langenute, pagulaste ja küüditatutena enam kui 180 000 inimest, ehk ligi viiendiku oma rahvast. Praktiliselt keegi ei langenud Eesti sõjaväe lippude all, vaid enamasti võõrväe mundris või repressioonide tulemusena, sest riiklikult organiseeritud vastupanu polnud. Rahvas oli valmis võitlema ja ka võitles, aga see toimus stiihiliselt. Minu isa ja tema vend Juhan vabastasid koos teiste metsavendadega 1941. aasta 3. juulil siinsamas Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme linna punastest ning purustasid hiljem Pärnumaa Suvesõja kuulsas Liivamäe lahingus hävituspataljonlaste kolonni.

Nüüd aga küsigem, kas oma iseseisvuse eest viis aastat mehiselt võidelnud ja iseseisvuse säilitanud 3,7 miljonilise Soome rahva kaotused olid suuremad kui vastupanuta käed üles tõstnud Eestil? Soomlased kaotasid Talve-, Jätku- ja Lapisõjas langenute ja haavatutena kokku 293 000 sõjameest ja 2000 tsiviilisikut, mis moodustas ligi 8 protsenti elanikkonnast. Jah, need olid väga rasked kaotused. Kuid täna on Soome 5,3 miljoni elanikuga, arenenud, enesekindel, maailmas autoriteetne ja tunnustatud, kõrge elatustasemega ja tugeva kaitsekorraldusega riik, kellele me vaatame alt üles. Ja Soome on jätkuvalt demokraatlik maa, Eesti aga uuesti demokraatlik riik. Siit võime aru saada demokraatia tähendusest ja hädavajalikkusest keerulistel aegadel. Demokraatia puudumine, nagu me 1939. ja 1940. aasta alistumisest nägime, võib muutuda riigi huku üheks ämmaemandaks.

Eestil õnnestus 1991. aastal oma riiklik iseseisvus veretult taastada. Võib-olla on see ohvriteta võit teinud meid oma julgeoleku tagamise osas hooletuks, isegi üleolevaks. Kipume võtma omariiklust liiga kergekäeliselt, loomulikuna ja tagatuna. Kuid vabadus on tegelikult habras aare, mida tuleb jõuliselt ja järjekindlalt kaitsta, sest tung tegutseda põhimõttel, "Kel jõud, sel õigus" ei ole maailmast kuhugi kadunud. Rahvusvaheline julgeolekuolukord on pidevas muutumises ja õnnetuseks mitte paremuse suunas. Mõned selle kaasaegsed arengujooned sunnivad muret tundma. Suurriikide juhid kasutavad avalikes esinemistes taas üha sagedamini väljendit “külm sõda”. See on ohu märk.

Rahvuslik ohuhinnang sõltub suuresti riigi geopoliitilisest asukohast, ümbritsevast julgeolekukeskkonnast. Siin ei ole võimalik panna võrdlusmärki näiteks Eesti ja Belgia või Eesti ja Taani vahele. Oleme koos oma saatusekaaslaste Läti ja Leeduga piiririik nii NATO-le kui ka Euroopa Liidule. Piiririigiks olemine ei tähenda kõrgendatud vastutust mitte ainult enese kaitsevõime osas, vaid ka vastutust ja lisakaitsevõime loomise vajalikkust meie NATO ja Euroopa Liidu liitlaste huvides. Eestil on täna olemas vahendid, millega end kaitsta. Eesti kuulub maailma kõige võimsamasse rahvusvahelisse kaitseorganisatsiooni NATO-sse ja oma sõjalist võimekust kiirelt arendavasse Euroopa Liitu. Meil on olemas liitlased, kes on valmis vajadusel meile appi tulema. Kuid me ei saa nende suhtes käituda rehepappidena, juhindudes põhimõtetest "meie ja NATO", pugeda ahju taha uskudes, et NATO tuleb ja teeb meie eest riigikaitses kõik ära. Me ise olemegi see NATO. Iga allianssi liikme isiklikust kaitsevõimest ja valmidusest panustada ühisjõududesse sõltub kogu organisatsiooni suutlikkus ning tema liikmete tahe üksteist aidata. Tajusime seda eriti hästi mullu aprillimäsu päevil. See on põhjus, miks meie kaitseväelased teenivad NATO peakorterites Brüsselis, Monsis, Norfolgis ja Brunssumis ning meie üksused Afganistanis, Iraagis, Kosovos. Eesti sõjamehed on hinnatud ja lugupeetud meie liitlaste poolt.

Soome-ugrilased on ajalooliselt alati olnud head sõjamehed. Korralikult välja õpetatud Eesti sõdur võib olla maailma parimate sõjameeste seas. Meie sõdurid suudavad sõjatandril hakkama saada keeruliste ja vastutusrikaste lahinguülesannetega. Iseasi on, kui hästi või halvasti on nad olnud välja õpetatud ja organiseeritud. Meie edu riigikaitses on eelkõige tugevas kaitsetahtes ja kaitseväe kvaliteedis. Peame olema targemad ja oskuslikumad, kui on meie vastane, kes on kindlasti meist suurem ja tugevam. Eesti sõdurid ja ohvitserid peavad õppima eeskujulikult sõdima ja juhtima sõjategevust, olgu siis see kodumaa kaitseks siin või teenimiseks koos liitlastega välismaal.

Ühiskond on veel lähiminevikus seostanud kaitsetahte ja riigikaitsega valdavalt sõjalise jõu arendamist. Täna räägib NATO ja Euroopa Liit üha kõvemal häälel julgeoleku laiast mõistest, nn laiamõõtmelisest lähenemisest riigikaitsele, kuna see laieneb üle sõjaliste tegurite, hõlmates ka tsiviilühiskonda ja selle kriise ning nõndanimetatud halli tsooni - klassikalise sõja ja rahu vahele jäävaid assümmeetrilisi ohte. Ka meie peame Eesti kaitsejõud üles ehitama nii, et nad oleksid ühiskonnale ja riigile kasulikud mitte ainult sõja, vaid ka rahu ja kriisi ajal. Väike elanikkond ja piiratud ressursid ei võimalda Eestil hoida piisava suuruse ja võimekusega kutselist sõjaväge.

Riigikaitses peab osalema kogu rahvas, sest väike missiooniarmee ei suuda tagada ei usutavat heidutust ega kaitset ega ka aidata meie inimesi erinevates mittesõjalistes kriisides ja hädaolukordades. Eesti kaitsevägi on sõjavägi reservis. Selle võimekuse alalhoid nõuab meeskonna, ehk reservväelaste korrapärast osalemist õppekogunemistel. Seepärast pöördun kõigi praeguste ja tulevaste reservväelaste poole üleskutsega. Oleme korrastamas kaitsejõudude mobilisatsiooni ja juhtimissüsteeme. Juba lähitulevikus hakkame teid senisest oluliselt rohkem kutsuma õppekogunemistele.

Vastake kutsetele ja osalege õppustel, et saaksite koos kaadrikaitseväelastega tuletada meelde need teadmised ja praktilised oskused, mis riigikaitseks vajalikud on. Tahan pöörduda ka pärnakate poole. Kaitsevägi ei lähe Pärnust ära. Pärnul on reservi värskendamisel mängida tähtis roll. Siin formeeritud Vabadussõja 6. ja 9. polkude lahinguliste traditsioonide kandja Lääne kaitseringkonna peaülesandeks jääb reservüksuste õppekogunemiste korraldamine ja reservi värskendustreeningud.

President Lennart Meri, autasustades 1998. aastal Soome Talve- ja Jätkusõja üht kangelast, legendaarset kindrali Adolf Erik Ehrnroothi, ütles järgmised sõnad: "Iseseisvus on väärtus, mis püsib senikaua kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta. Ainus kilp, mis suudab säilitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka sõdasid ära hoida, on rahva tahe vajaduse korral oma sõltumatust kaitsta"

Erinevate avaliku arvamuse küsitluste järgi on Eesti rahva kaitsetahe kõrge. Möödunud sügisese Eurobaromeetri uuringu järgi on kaitsevägi 79%-se toetusega kõige usaldusväärsem Eesti riigi institutsioon. Üle 70% küsitletutest on viimastel aastatel toetanud praeguse riigikaitsesüsteemi, mis sisaldab nii ajateenistuse kui ka elukutseliselist väekomponenti, koos- arendamist. Eesti elanikest 76% peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist agressorile igal juhul.

Meil on see kilp, millest president Meri kõneles, olemas. Seda näitas ilmekalt ka rahva massiline osavõtt avaliku korra ja kodurahu taastamisel aprillimäsu ajal. Siin Pärnus tuli näiteks kohale kolm korda rohkem vabatahtlikke, kui oodati. Just aprillisündmuste päevil saime kõvasti kindlust juurde Eesti rahva tahtes oma riiki kaitsta.

Noored, kes homme kaitseväeteenistusse astuvad, on sündinud vabas Eestis. Uus põlvkond mõtleb ja tunnetab oma riiki juba teist moodi. Lõviosa neist kodanikest, kes täna vabariigi sõduritena siin, Pärnu Keskväljakul, rivis seisavad, ei mäleta nõukogude korda, nad on kasvanud ja oma hariduse saanud vaba Eesti koolides. Nende hoiakuid ja väärtusi on kujundanud meie riik, mis on NATO ja Euroopa Liidu liige.

Usun, et tänased koolipoisid ja -tüdrukud on sama aatelised nagu olid need noored, kes läksid vabatahtlikena klasside ja sõpruskondade kaupa in corpore Vabadussõtta, kes julgesid võidelda II maailmasõja ajal ja pärast seda Eesti metsades rahva iseolemise eest, hoolimata siis juba lootusetuseks kujunenud olukorrast.

Peame mõtlema ja tundma nii, et Eesti riik on igavene. Vastasel korral ei ole omariiklusel mõtet. Need mehed ja naised, kes Vabadussõjas osalesid, või need, kes hiljem okupatsiooni ajal metsavendadeks läksid või nüüd Eesti eest maailma kriisikolletesse lähevad, ei leppinud ega lepi vähemaga. Nad tahavad, et nende pojad ja tütred, meie rahvas, tähistaks ka Eesti Vabariigi 100. juubelit ja 200. juubelit.

Elagu Eesti Vabariik!