Uudised
-
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon saab uue ülemaAlates tänasest juhib kaitseväe juhataja otsusel jalaväe väljaõppekeskust Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon major Toomas Möls.
“Oma tegevuses intensiivselt väljaõppealasid kasutava väljaõppekeskuse ülemana on minu huviks tagada keskkonnakaitse,” ütles major Toomas Möls. “Samuti pean tähtsaks korraliku väljaõppe andmise jätkamist ning ohutusreeglite järgimist.”
Kell 11.30 algaval rivistusel annab pataljoni senine ülem major Eero Rebo väljaõppekeskuse juhtimise major Mölsile üle.
Major Möls on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ning täiendanud end Balti Kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel. Ta on läbinud 1991-1992 ajateenistuse Eesti piirivalves ning teeninud Piirivalvekoolis rühmaülemana, õpetajana ning õppejaoskonna ohvitserina. Samuti on ta teeninud 1997-2000 Piirivalveameti piiriosakonnas. 2000. aastal osales Toomas Möls OSCE missioonil Gruusias.
2001-2006 teenis Möls Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppejõuna ning planeerimise eest vastutava ohvitserina. Aastatel 2006-2007 teenis ta staabiohvitserina NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude peakorteris Afganistanis. Enne väljaõppekeskuse ülema ametikohale määramist täitis Toomas Möls Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabiülema kohuseid.
Seni Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni juhtinud major Eero Rebo jätkab teenistust Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnas.
Jalaväe väljaõppekeskus Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon tegeleb jalaväe-, miinipilduja- ja luureüksuste väljaõpetamisega. Pataljon loodi 23. detsembril 1918. -
Vanilla Ninja esines Iraagis tuhandetele koalitsioonisõduriteleMitmed tuhanded Iraagis Camp Taji sõjaväebaasis teenivad sõdurid nautisid eile hilisõhtul Eesti popgrupi Vanilla Ninja esinemist.
Bagdadi lähistel asuvas baasis esines bänd rohkem kui tunni, esitades 15 lugu ja ka ühe lisaloo. Vanilla Ninja publiku seas olid lisaks Ameerika Ühendriikide sõjaväelastele ka Eesti jalaväerühma Estpla-15 kaitseväelased.
Estpla-15 ülem leitnant Kaido Kivistik ütles pärast kontserti, et ninjatüdrukute kontsert oli parim asi, mis rühma teenistuse ajal Tajis on juhtunud. “See kontsert aitas meie mõtted eemale viia igapäevasest raskest teenistusest ja meid ümbritsevatest ohtudest,” ütles leitnant Kivistik. “Sõduritele on väga oluline tunda Eesti riigi toetust kodust kaugel teenides.”
Vanilla Ninja liikmed kinkisid igale Estpla-15 kaitseväelasele ka bändi CD-plaadi “Love Is War”.
Rahvusvahelistel operatsioonidel teenivate kaitseväelaste juures on enne Vanilla Ninjat käinud Ines Bosnias ning Meie Mees ja Blacky Kosovos.
-
Kaitseväe juhataja: NATO prioriteet on Afganistani ülesehitamine13.-15. novembril Brüsselis NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste komiteede istungitel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul peab NATO oluliseks Afganistani ülesehitamist.
“NATO juhtkond konstateeris, et Afganistan on jätkuvalt alliansile prioriteet ning edu pandiks on Afganistani tsiviilstruktuuride ülesehitamine,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. “Tsiviilstruktuuride ülesehituse kõrval jätkatakse ka Afganistani armee ja politsei arendamist.”
NATO Sõjalise Komitee istungil arutati rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF mehitamist ning tegevuskava. Lisaks käsitleti istungil ka olukorda Kosovos, kus NATO jõud jätkavad julgeoleku tagamist lähenevate valmiste ajal.
NATO Sõjaline Komitee valis komitee uueks esimeheks Itaalia kaitseväe juhataja admiral Giampaolo Di Paola.
Euroopa Liidu Sõjalise Komitee istungil andis Rootsi kaitseväe juhataja märku, et Soome, Rootsi, Norra, Eestis ja Iirimaa kaitseväelastest koosnev Põhjala Lahingugrupp on edukalt läbinud ettevalmistuse ning on valmis operatsioonideks.
NATO ja Euroopa Liidu sõjalistesse komiteedesse kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhtajad. Komiteed on nende organisatsioonide kõrgeimad sõjalised juhtorganid. -
Reservohvitserid annetasid Tapa VÕKile lipuTäna keskpäeval peetud pidulikul tseremoonial annetas Eesti Reservohvitseride Kogu Tapa Väljaõppekeskusele väeosa lipu.
Reservohvitseride Kogu poolt andis kogu esimees leitnant Vello Väinsalu väeosa lipu üle kaitseminister Jaak Aaviksoole, kes andis lipu üle Tapa VÕKi ülem kolonel Urmas Roosimägile.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tal hea meel, et Eestil on vabatahtlikkusel põhinev reservohvitseride kogu, mis tegeleb riigikaitseliste küsimustega kuni selleni, et kannab hoolt kaitseväeliste sümbolite eest.
“Lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapal on Eesti kaitseväe struktuurides kesksel kohal mitte ainule oma keskse asukoha poolest, vaid ka ülesannete poolest – silmapaistev on olnud Tapal väljaõppe saanud kaitseväelaste osalemine rahvusvahelistel missioonidel,” ütles Aaviksoo. “Täna Eesti Reservohvitseride Kogu poolt annetatud lipp läheb seega kindlatesse kätesse.“
Tapa Väljaõppekeskuse lipu kangas on sinist värvi. Lipu keskel on kujutatud väljaõppekeskuse teenetemärki ja embleemi. Lipu kavandas heraldik Priit. R. Herodes.
Lipuannetamise rivistusel osalesid Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi ja sideallohvitseride kursuse ajateenijad ning väljaõppekeskuse staap.
Lahingtoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus (VÕK) loodi 1. jaanuaril 2004. aastal kui kaitseväe seni eraldiseisvad struktuuriüksused Suurtükiväegrupp, Pioneeripataljon, Õhutõrjedivisjon ja Kaitseväe Keskpolügoon liideti kokku üheks väljaõppekeskuseks. Tapa VÕK on kaitseväe moodsaimaid väljaõppekeskusi, mis koolitab igal aastal rohkem kui tuhandet ajateenijat teenimaks erinevates maaväe relvaliikides, samuti valmistab ette üksusi välisoperatsioonide jaoks. -
Kaitsevägi tähistab 89. aastapäevaKaitsevägi tähistab sel ja järgmisel nädalal mitmete üritustega kaitseväe ning kaitseväe erinevate allüksuste asutamise 89. aastapäeva.
Homme, 16. novembril tähistatakse kaitseväe aastapäeva ühendstaabi piduliku rivistusega Kaitsejõudude Peastaabi hoones ees.
Merevägi tähistab oma 89. aastapäeva kolmapäeval, 21. novembril rivistusega Mereväebaasis.
Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus Üksik-sidepataljon tähistab oma 89. aastapäeva 21. novembril noorsõdurite truudusetõotuse andmise ning väeosa lahtiste uste päevaga.
Eesti Kaitseväe Orkester annab kaitseväe aastapäeva raames 18. ja 19. novembril Tartus ja Tallinnas tasuta kontserdid. 18. novembril esinetakse “Promenaadi kontserdiga” Tartus Vanemuise kontserdimajas ning 19. novembril sama kavaga Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
“Kontserdil mängime kolmekümnendatel aastatel sõjaväeorkestri repertuaaris olnud menulugusid,” ütles Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigent major Peeter Saan.
Samas antakse 19. novembril Estonia kontserdisaalis Sõjaväemuusika Sõprade Seltsi poolt ühele orkestrandile sõjaväemuusika stipendium.
Teisipäeva, 20. novembri õhtul annab Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman Mustpeade majas korraldatava kaitseväe aastapäeva vastuvõtu raames kaitseväelastele kätte konkursside “Aasta ohvitser” ja “Aasta allohvitser” preemiad.
Merevägi ja Üksik-sidepataljon loodi 21. novembril 1918. Samal kuupäeval loodi ka jalaväe väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon.
16. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi, samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele. -
Reservohvitserid annetavad Tapa VÕKile lipu
Homme keskpäeval annetab Eesti Reservohvitseride Kogu pidulikul tseremoonial Tapa Väljaõppekeskusele väeosa lipu.
Pidulikust tseremooniast võtavad osa kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Rivistusel osalevad Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi ja sideallohvitseride kursuse ajateenijad ning väljaõppekeskuse staap.
Reservohvitseride Kogu poolt annab väeosa lipu üle kogu esimees leitnant Vello Väinsalu.
Lahingtoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus (VÕK) loodi 1. jaanuaril 2004. aastal kui kaitseväe seni eraldiseisvad struktuuriüksused Suurtükiväegrupp, Pioneeripataljon, Õhutõrjedivisjon ja Kaitseväe Keskpolügoon liideti kokku üheks väljaõppekeskuseks. Tapa VÕK on kaitseväe moodsaimaid väljaõppekeskusi, mis koolitab igal aastal rohkem kui tuhandet ajateenijat teenimaks erinevates maaväe relvaliikides, samuti valmistab ette üksusi välisoperatsioonide jaoks.
-
Kaitseväe juhataja osaleb sõjaliste komiteede istungitelKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 13.-15. novembrini NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste komiteede istungitel Brüsselis.
NATO Sõjalise Komitee kohtumistel keskendutakse alliansi juhitavatele operatsioonidele Afganistanis ning Kosovos. Samuti on kõne all NATO kiirreageerimisjõudude arengusuunad. Seoses Kanada kindral Raymond Henaulti ametiaja täitumisega valitakse istungil ka uus NATO Sõjalise Komitee esimees.
15. novembril koguneval Euroopa Liidu Sõjalise Komitee istungi teemadeks on Euroopa Liidu operatsioonid ning võimekused, sealhulgas lahingugruppide ettevalmistus ja valmisolek.
NATO ja Euroopa Liidu sõjalistesse komiteedesse kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhtajad. Komiteed on nende organisatsioonide kõrgeimad sõjalised juhtorganid. -
Kaitseminister tutvus loodava NATO küberkaitse kompetentsikeskuse arengugaReedel, 9. novembril Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskust külastanud kaitseminister Jaak Aaviksoo hindab Eestisse loodavat NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskust tõhusaks panuseks alliansi.
“Eesti on ette valmistanud koostöölepped, millest üks allkirjastatakse riikide vahel, kes on avaldanud soovi osaleda NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuses ning teine NATO kui organisatsiooni ning kompetentsikeskuses osalevate riikide vahel,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. “Järgmise aasta jaanuaris toimub koostöölepete teksti lõplik arutelu kõigi osalevate riikide vahel.”
Kaitseministri sõnul on käesolevaks hetkeks avaldanud soovi osaleda Eestisse loodava NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse töös Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Bulgaaria, Leedu ja Poola.
Pärast koostöölepingute sõlmimist hakkavad praeguses Eesti küberkaitsekeskuses teenima ka teiste NATO riikide kaitseväelased ja eksperdid. Kompetentsikeskuse eesmärgiks on uute küberkaitsemeetodite, kontseptsioonide ja tehniliste lahenduste väljatöötamine. Samuti on NATO kompetentsikeskuse funktsiooniks küberkaitsealaste analüüside koostamine, õppe- ja teavitusmaterjalide loomine ning väljaõppe korraldamine.
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja tutvusid reedel ka Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskuse Üksik-sidepataljoniga. Väljaõppekeskuse ülem major Andres Hairk andis kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ülevaate väeosa ülesannetest, varustusest ning infrastruktuurist.
Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus Üksik-sidepataljon tegeleb staabi- ja sideüksuste väljaõppega ning tagab üleriigiliselt Kaitsejõudude Peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vahelise side.
Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus (SIVAK) on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksus, mis planeerib ja viib ellu kaitseotstarbelisi side-, infotehnoloogia ja infooperatsioonide arendusprojekte ning korraldab erialast koolitust kaitseväes.
SIVAKi koosseisu kuulub küberkaitsekeskus, mille baasil arendatakse välja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus. Eestisse rajatav kompetentsikeskus on NATO transformatsiooniprogrammi raames loodav rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada NATO ja liikmesriikide küberkaitse-alast koostööd ning töötada välja põhimõtted ja meetodid küberkaitse teostamiseks.
Oma võimekuse tõhustamiseks on NATO otsustanud kaasata liikmesriike oma erinevate kompetentside ja suutlikkuse arendamisse, arvestades riikide eelnevaid kogemusi ja koostöösoove.
NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse asutamise ettepaneku tegi Eesti juba 2004. aastal ning eeskätt on selline algatus seotud Eesti seniste saavutustega IT- ja infoühiskonna arendamisel. NATO kompetentsikeskuse käivitamine võimaldab Eestil kaasata oma kogemusi ja eksperte NATO projektidesse ning tegevusse.
Kõrvuti vahetult NATO vajadustele suunatud projektidega on kompetentsikeskusel võimalik arvestada ka erinevate liikmesriikide huve ja vajadusi. Seega on keskuse juurde koondatav kompetents väärtuslik ka Eestit aprillis-mais tabanud sündmuste sarnaste juhtumite ennetamiseks ja tõrjumiseks. -
Kaitseväelased esinesid edukalt Eesti meistrivõistlustel kulturismisKapten Gerbel Mikk ja veebel Imre Vähi saavutasid 9. novembril Tallinnas toimunud Eesti 2007. aasta kulturismi meistrivõistlustel kõrgeid kohti.
Kaitsejõudude peastaabis vanemstaabiohvitserina teeniv Gerbel Mikk tuli naiste arvestuses kulturismi Eesti meistriks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes teeniv veebel Imre vähi tuli Eesti meistriks klassikalises kulturismis kuni 180 cm pikkuste meeste arvestuses ja saavutas absoluutkategoorias Ott Kiivikase järel teise koha.
„Kulturismis võistlemine oli mul esmakordne kogemus ja võistlus ei olnud kerge. Arengumaad on veel küllaga, kuid nüüd on vähemalt ettekujutus olemas kuidas peab ja tuleb poseerida ning mida hinnatakse,” ütles kapten Mikk.
-
Jõustruktuurid korraldavad kõigi laste isadepäevaIsadepäeval, 11. novembril korraldavad Eesti jõustruktuurid Rakvere spordihallis tasuta heategevusliku perepeo „Kõikide laste isadepäev”, mille eesmärgiks on pereväärtuste ja isarolli väärtustamine.
„Soovime pakkuda kõigile peredele, kes ei pea paljuks sõita Rakverre, võimalust veeta üks huvitav ja meeldejääv päev. Isadepäev on päev, mil peetaks meeles isasid, korraldajatena soovime kõigile näidata ja meelde tuletada, millist rasket ja tänuväärset tööd teevad isad, kes on pühendanud end kodumaa teenimisele,” sõnas ürituse peakorraldaja, nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist.
Pidu Rakvere spordihallis kestab 11.00 kuni 18.00. Isadel ja lastel on koos võimalik osa võtta mitmetest temaatilistest võistlustest. Võistelda saab erinevatel aladel, takistusrea läbimisest ristsõnade lahendamiseni. Võistlustel osalenute vahel loositakse välja erinevaid auhindu.
Korraldajad võimaldavad Lääne – Virumaa lastekodulastele tasuta transpordi perepäevale ja tagasi ning pakuvad neile sõdurilõunat. Lisaks juhendavad Kõrgema Sõjakooli kadetid lastekodulapsi võistlusaladel. Iga lastekodulaps saab päeva lõpetuseks kaasa ka kingipaki.
Külastajatele tutvustatakse kaitseväe, piirivalve, päästeameti ja politsei tegevust ning varustust. Lisaks saab näha Tartu Budoklubi enesekaitse demonstratsioonesinemist.
Perepeol esinevad: Tanel Padar & The Sun, Mari – Leen, Piirivalve big band koos Eve Pärnsaluga, Eesti Kaitseväe Orkester, Politseiorkester, Eesti Kaitseväe Segakoor koos solisti Mikk Dedega. Veel saab vaadata idamaiseid tantse Nabatooriumi esitluses ning showtantsu Esteetika- ja tantsukooli esitluses.
Päeva juhib näitleja ja raadiomees Margus Lepa.
Üritust korraldavad Eesti kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit ja Eesti Reservohvitseride Kogu, Tartu Budoklubi ja Põhja – Eesti verekeskus.
Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Coca – Cola, If Eesti Kindlustus ja Balbiino.
Esimest korda korraldati perepidu Tallinnas Eesti Näituste C- ja D-hallides 10. novembril 2002. Osales 6000-7000 inimest, võistlustel ligi 2000. 2003. aastal toimus isadepäev Tartu Ülikooli Spordihallis, kus osalejaid oli hinnanguliselt 15 000. Tegemist oli Lõuna-Eesti külma hooaja suurima rahvaüritusega. 2004. ja 2005. aastal oli isadepäev taas Tallinnas Saku Suurhallis. Traditsiooniks kujunenud pereüritust külastas 2005. aastal kogu päeva jooksul hinnanguliselt ligi 20 000 inimest Eelmisel aastal külastas Tartu Näituste paviljonis toimunud pereüritust ligikaudu 10 000 inimest.
Perepeo kodulehekülg on