Uudised
-
Kanada kindral patrullis koos Eesti jalaväerühmaga IraagisIraagi Rahvusvahelise Korpuse ülema asetäitja Kanada kindralmajor Peter Devlin osales Eesti jalaväerühma ESTPLA-15 patrullis Sab Al Bori linnakeses Bagdadi lähedal.
Kindralmajor Devlin tegi kaasa motoriseeritud ja jalgsi patrulli, et isiklikult veenduda Eesti allüksuse oskuses ja võimekuses ning patrulli käigus Eesti jalaväerühma kaitse all vestelda Sab Al Boris elavate araablastega. Kindralmajor Devlinit huvitas Sab Al Bori elanike turvalisus ja käekäik üldisemalt.
„Ma tänan teid vapra ja ennastsalgava teenistuse eest,“ ütles kindralmajor Peter Devlin pärast patrulli ESTPLA-15 sõduritele. „Te olete teinud Sab Al Bori turvalisemaks ja pälvinud siinsete elanike lugupidamise, kuna suhtute kõigisse võrdselt. Teie kodumaa Eesti võib olla uhke selliste esmaklassiliste sõdurite üle nagu teie olete.“
Kindralmajor Devlini sõnul on iga panus julgeoleku parandamisesse oluline ja Eesti suguse väikeriigi panustamises hindavad liitlased eriti kõrgelt üksuse ja üksikvõitlejate kõrget kvaliteeti, mitte väikest hulka.
Kindralmajor Devlin andis ESTPLA-15 ülemale leitnant Kaido Kivistikule ja rühmavanem vanemveebel Ivo Pentjärvele hea teenistuse eest tunnustusmündid.
Eesti rühma üks vastutusaladest Sab Al Bori linnake Taji lähedal on ehitatud Iraagi-Iraani sõja veteranide jaoks ning seal elasid enne usuvägivalla puhkemist nii sunniidid ja siidid, umbes 40 000-60 000 inimest. Usuvägivald sundis enamiku linnakese elanikest oma kodust põgenema, Sab Al Bori jäi alles mõni tuhat elanikku. Tänaseks on tänu paranenud julgeolekuolukorrale Sab Al Bori tagasi pöördunud umbes 15-20 protsenti elanikest.
ESTPLA-15 kuulub USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse (B/1-7 CAV) koosseisu. Eesti kergejalaväerühm korraldab operatsioone koostöös USA ja Iraagi üksustega. ESTPLA-15 viib tavaliselt läbi jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii päeval kui öösel. Samuti teostab rühm läbiotsimisi.
USA 1.ratsaväediviis on üks Iraagi Rahvusvahelise Korpuse diviisidest.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates juunist 2003. -
Afganistanis haavata saanud kaitseväelane saab raviEile päeval Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväemiini plahvatuses haavata saanud jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelase seisund on pärast operatsiooni stabiilne ning tema elu ei ole ohus.
Haavatud kaitseväelane on sõjaväebaasis Camp Bastion meedikute hoole all ning ta toimetatakse lähiajal edasiseks raviks Euroopasse.
80-meheline jalaväekompanii Estcoy-4 alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais ning lõpetab novembris.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Afganistani suunduv jalaväekompanii läbib kontrollõppuse21.-27. oktoobrini korraldab Scoutspataljon Lätis Adaži polügoonil taktikalise õppuse Teraskilp 2007 valmistamaks välioperatsiooniks Lõuna-Afganistanis ette motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy-5.
Õppuse käigus harjutatakse novembris operatsioonile suunduva kompanii taktikalist tegevust pataljoni raamistikus asümmeetrilise sõjapidamise tingimustes. Kompanii harjutab kaitse- ja rünnakutegevust ning rahuoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist. Lisaks treenitakse koostööd koosseisuliste ja juurdeantud toetusjõudude ning -vahenditega.
Samuti sooritatakse õppuse käigus lahinglaskmised, mille käigus tulistatakse nii seisvaid kui ka tõusvaid sihtmärke automaatidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ning jalaväe soomustransportööride Pasi pardakuulipildujatest.
Õppuse jooksul hinnatakse Estcoy-5 väljaõppe taset ning selgitatakse teiste Scoutspataljoni allüksuste täiendavaid väljaõppevajadusi.
Lisaks Scoutspataljonile osalevad õppusel kaitseväelased kolmeteistkümnest väljaõppekeskusest, asutusest, staabist ja Kaitseliidust. Kokku võtab õppusest osa ligikaudu 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
Taktikalise õppuse Teraskilp 2007 üldjuhiks on Scoutspataljoni ülem major Aivar Kokka.
Sõjaväemasinatest ja soomukitest koosnev kolonn hakkab Paldiskist liikuma pühapäeval, 21. oktoobri hommikul marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu - Ikla. Kolonnis on 50 masinat ning seda julgestavad siniste vilkuritega sõjaväepolitsei ekipaažid. Scoutspataljon palub kõigilt liiklejatelt mõistvat suhtumist. -
Lätis kogunes Balti Sõjaline KomiteeLätis eile ja täna kogunenud Balti riikide kaitseväe juhatajad arutasid väljaõppeküsimusi ning ühisprojektide arengut.
Kohtumisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on Balti Kaitsekolledžis plaanis korraldada tulevikus ühendoperatsioonide planeerimisalane täiendõppekursus, samuti arendada edasi Lätis korraldatavaid mereväe nooremstaabiohvitseride kursuseid.
Eest, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad teevad Balti riikide kaitseministritele ettepaneku nimetada ametisse NATO kiirreageerimisjõududega NRF (NATO Response Force) seonduvalt Balti pataljoni juhtkond. Plaanide kohaselt oleks pataljoni ülemaks Leedu ohvitser ning tema asetäitjateks Eesti ja Läti kaitseväelased. Balti pataljon hakkab kuuluma 2010. aastal valmiduse saavutava NRF-14 koosseisu.
Lisaks olid kohtumisel arutluse all miinitõrjeeskaadri Baltron ja õhuseiresüsteemi Baltnet arenguplaanid ning õhuturbe teostamise tulevik ja võimalikud ühishanked.
Eesti andis kohtumisel ülevaate kogemustest NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti Sõjaline Komitee koguneb kaks korda aastas. -
Eesti kaitseväelane sai Afganistanis haavataTäna päeval sai Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis operatsiooni käigus jalaväemiini plahvatuses haavata Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane.
Haavata saanud kaitseväelane viidi helikopteriga sõjaväebaasi Camp Bastion meedikute hoole alla.
Rahuoperatsioonide Keskus on haavata saanud kaitseväelase lähedasi juhtunust teavitanud.
Estcoy-4 jätkab operatsiooni.
80-meheline jalaväekompanii Estcoy-4 alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais ning lõpetab novembris.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Kaitsevägi ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus allkirjastavad kaitseväelaste tunnustamise kokkuleppeTäna, 17. oktoobril allkirjastavad kaitseväe juhataja Ants Laaneots ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman kokkuleppe konkursside „Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“ ühiseks korraldamiseks.
Kaitsejõudude Peastaabis kell 15 allkirja saava kokkuleppe eesmärgiks on tugevdada Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu ning ühiskonna sidusust, kaasata laiemat avalikkust riigikaitse edendamisse ning soov avalikult tunnustada kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitsere ja allohvitsere nende silmapaistva panuse eest riigikaitsesse
Igal aastal tõstetakse konkursil esile viis ohvitseri ning allohvitseri. Nende seast valitakse üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” tiitli koos sellega kaasneva rahalise ergutusega. “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” preemia suurus on kummalgi 50 tuhat krooni ning ergutuspreemiad konkursil tunnustatud ohvitseridele ja allohvitseridele igaühele 10000 krooni.
Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks. Preemiad antakse pidulikult kätte kaitseväe aastapäeval 16. novembril.
“Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” preemiat finantseerib ettevõtja Toomas Luman.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Senise tegevuse käigus on rajatud seitse arvutiõppe klassi kaitseväe väljaõppekeskustes. -
Kaitsevägi ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus premeerivad ohvitsere ja allohvitsereTäna allkirjastasid kindralmajor Ants Laaneots ja Toomas Luman Kaitsejõudude Peastaabis kokkuleppe konkursi „Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“ ühiseks korraldamiseks, mille kohaselt antakse kaitseväe aastapäeval 16. novembril ühele ohvitserile ja ühele allohvitserile üle 50000 kroonine preemia.
„Meie tänase kokkuleppe eesmärgiks on luua lisaks riiklikule ja kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel kehtestatud ergutusmeetmetele tunnustussüsteem, millega oleks võimalik tänu avaldada kaitseväelastele, kes on oma tööga silma paistnud kui algatusvõimelised, usaldusväärsed ja aktiivsed kaitseväelased, kelle tegevus nii tööl kui ka väljaspool tööaega tekitab ühtekuuluvust ja kannab edasi kaitseväe põhiväärtusi,” sõnas Toomas Luman. „Tegu on pikaajalise, kümne aasta pikkuse lepinguga ning kokku antakse preemiatena välja üle 2 miljoni krooni,” lisas Toomas Luman
Kaitseväe ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse vahelise leppe suuremaks eesmärgiks on tugevdada Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu ning ühiskonna sidusust. Kaasata laiemat avalikkust riigikaitse edendamisse ning soov avalikult tunnustada kaitseväe ja kaitseliidu ohvitsere ja allohvitsere nende silmapaistva panuse eest riigikaitsesse
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots sõnas, et selline leping on väga suur asi kogu kaitseväe jaoks. „Nii kaastöötajate tunnustus kui ka materiaalne stiimul on need, mis peaksid ärgitama kõiki veelgi enam pühenduma oma tööle ja tugevdama meie ohvitserida ja allohvitseride motivatsiooni teha oma igapäevast tööd innuga,” ütles kindralmajor Laaneots
Igal aastal tõstetakse konkursil esile 5 ohvitseri ning allohvitseri. Nende seast valitakse üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” tiitli koos sellega kaasneva rahalise ergutusega. “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” preemia suurus on à 50000.- krooni ning ergutuspreemiad konkursil tunnustatud ohvitseridele ja allohvitseridele à 10000.- krooni.
Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks. Preemia kätte andmine toimub pidulikult kaitseväe aastapäeval 16. novembril.
„Aasta ohvitseri” ja „Aasta allohvitseri” preemiat finantseerib ettevõtja Toomas Luman.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Senise tegevuse käigus on rajatud 7 arvutiõppe klassi kaitseväe väljaõppekeskustes.
-
Kaitseväe audit vastab standarditele
Vastavalt KPMG Baltics AS poolt läbi viidud välishindamisele vastab kaitseväe siseaudit rahvusvahelistele standarditele.
Hindamise tulemusel leidis KPMG, et kaitseväe siseaudit vastab üldiselt rahvusvahelistele siseauditi standarditele. Hinnangu skaalaks on mittevastavus, osaline vastavus ning üldine vastavus, seega sai kaitseväe siseaudit võimalikest parima hinnangu.
Selline siseauditi kvaliteet annab kaitseväe juhatajale kindlustunde, et siseauditi poolt läbi viidavad auditid ning antavad soovitused on kvaliteetsed ning siseauditi funktsiooni kasutegur ning panus organisatsiooni arendamisse on märkimisväärne ja oluline.
Siseauditi osakond allub otse kaitseväe juhatajale, siseauditi ülesandeks on analüüsida riske, mis võivad ohustada kaitseväele ja Kaitseliidule seatud eesmärkide saavutamist ning hinnata kaitseväe ja Kaitseliidu sisekontrollisüsteeme, finantstegevust, ressursside kasutamise seaduslikkust ja sihipärasust, tegevuse tulemuslikkust ning vastavust seadustele ja muudele õigusaktidele.
Vastavalt rahvusvahelistele siseauditi standarditele tuleb siseauditi funktsiooni välishindamine läbi viia vähemalt kord viie aasta jooksul. Lisaks kaitseväele on praegu Eestis kolm avaliku sektori asutuse siseaudit välishindamise läbinud: justiitsministeerium, rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet.
-
Lahingugrupi ülem tutvustas Põhjala Lahingugrupi tegevusi
Täna tutvustasid Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi ülem Rootsi kindralmajor Bengt Andersson ja tema asetäitja Soome brigaadikindral Jukka Haaksiala lahingugrupi tegevusi ning plaane.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja teised ohvitserid said ülevaate Põhjala Lahingugrupi ülesehitusest, võimekustest ja planeeritud tegevustest. Eesti kaitseväelased omaltpoolt tutvustasid Eesti kaitseväe panust lahingugruppi.
Põhjala lahingugruppi panustavad lisaks Eestile Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaa. Eesti panustab Põhjala lahingugruppi Kaitseliidu baasil formeeritud staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ning staabiohvitseride, staabiallohvitseri ja ametnikuga.
Põhjala Lahingugrupi staap ja allüksused tegutsevad praegu esialgse tegevuse planeerimise ja koostöö harjutamisega. Novembris harjutab Põhjala Lahingugrupp Rootsis paari nädala jooksul operatsioonialale jõudmist ja tegutsemist seal, lahinguvõimekuse saavutab lahingugrupp 1. jaanuaril 2008.
Põhjala Lahingugrupile ei ole määratud konkreetset tegutsemispiirkonda, kuid lahingugrupi juhtkonna sõnul valmistutakse lähetuseks kõige keerulisemasse võimalikku piirkonda, et olla valmis kõige keerulisemateks olukordadeks
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud.
-
NATO kindral kiitis Eesti tegevust välismissioonidelEestit külastanud NATO kõrgeim operatsioone juhtiv sõjaväelane kindral John Craddock andis Eesti osalemisele NATO operatsioonidel kõrge hinnangu ning avaldas tänu Eesti panuse eest Afganistanis, Kosovos ja NATO treeningmissioonil Iraagis.
NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kindral John Craddock kohtus täna kaitseväe juhataja, peaministri, kaitseministri ja riigikogu riigikaitse komisjoniga. Kindral sai ülevaate Eesti riigikaitse arengust, Eesti panusest välisoperatsioonidel ning Eesti küberkaitse hetkeseisust ja plaanidest.
Kindral Craddock rõhutas, et Eesti elanikud võivad Eesti kaitseväe üle uhked olla, sest Eesti üksused Afganistanis on ennast näidanud parimast küljest. Lisaks toonitas kindral Craddock, et Eesti üksuste suureks plussiks on rahvuslike piirangute puudumine.
Kindral Craddockile pakkus huvi ka Eesti kogemus küberkaitse korraldamisel. Selles vallas on NATO huvi Eesti tegevuse vastu suur, et arendada välja NATO ühine küberkaitsekeskus.
Kindral John Craddock lahkus Eestist täna pärastlõunal.