Uudised
-
Eesti kaitseväelased võistlevad Indias sõjaväelaste maailmamängudelTäna sõidab Indiasse neljandatele sõjaväelaste maailmamängudele Eesti kaitseväe 23-liikmeline sõjaväesportlaste delegatsioon.
Eesti kaitseväelased hakkavad võistlema sõjalises viievõistluses, judos, triatlonis, laskmises, maadluses ja kergejõustikus. Teiste hulgas lähevad Eestit esindama laskja Inna Rose, maadleja Heiki Nabi ja judoka Martin Padar.
Eesti delegatsiooni esindaja, Kaitsejõudude Peastaabi spordigrupi ülem kapten Heino Märks on optimistlik ja loodab võistlustelt häid tulemusi: “Meil on suurepärased võistlejad, kes on näidanud häid tulemusi, loodame, et meie sportlased suudavad ennast teostada suurimal militaarvõistlusel ja saavutada auhinnalisi kohti.”
14. kuni 21. oktoobrini Indias, Hyderabadis läbiviidavad neljandad sõjaväelase maailmamängud (4th CISM Military World Games) on suurim sõjaväelaste spordivõistlus, mida korraldatakse sarnaselt olümpiamängudele iga nelja aasta tagant Sel aastal võtab mängudest osa ligi 6000 sõjaväelast 103 riigi relvajõududest. ning jagatakse välja üle tuhande medalikomplekti.
-
Kaitsevägi mälestab kauaaegset tervishoiuvalitsuse ülematTäna panid kaitseväe meedikud kaitseväe kalmistul pärja 17 aastat Sõjaväe Tervishoiu Valitsust juhtinud kindralmajor-meedik Arthur-Aleksander Lossmanni hauale.
5. oktoobril täitus aastatel 1919-1936 Eesti kõrgeima sõjaväemeedikuna teeninud kindralmajor Lossmanni sünnist 130 aastat.
“Kindral Lossmanni panus Eesti meditsiini arengusse väärib meie sügavat austust ning mälestust,” sõnas kapten Karin Sarapuu Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistusest kaitseväe kalmistul korraldatud mälestustseremoonial. Kapten Sarapuu sõnul väärib Lossmann mäletamist mitte ainult hinnatud sõjameditsiinispetsialistina, vaid ka eestikeelse meditsiinilise teaduskirjanduse propageerijana.
Tseremoonial teenis kaplan kapten Raivo Nikiforov.
5. oktoobril 1877 Vana-Vändra vallas sündinud kindralmajor Lossmann õppis St. Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias ning võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. Teenete eest Vabadussõjas anti talle I klassi 2. liigi Vabadusrist. Samuti on ta Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavaler.
Aastatel 1940-41 end varjanud Lossmann lahkus 1944. a Eestist Saksamaale. Kindralmajor-meedik Lossmann suri Londonis 1972. aastal. Tema põrm maeti ümber kaitseväe kalmistule 1998. a.
-
Briti sõjaväemeedikud tutvusid Eesti kaitseväe- ja tsiviil-meditsiinisüsteemigaSel nädalal Eesti kaitseväega tutvumas käinud neljaliikmelisele Suurbritannia sõjaväemeedikute meeskonnale jättis Eesti meditsiinisüsteem ja kaitseväe ning tsiviilmeditsiini koostöö hea mulje.
“Teie meditsiinipersonali ning infrastruktuuri tase on muljetavaldav,” ütles kolonelleitnant Steven Jeffery Briti Kuninglikust Sõjaväe Meditsiinikeskusest (Royal Centre for Defence Medicine).
Lisaks kaitseväe meditsiiniteenistusele külastati ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Haapsalu Neurorehabilitatsiooni Keskust ning Taastava Kirurgia Kliinikut.
Birminghami tsiviilhaigla juures asuv Kuninglik Sõjaväe Meditsiinikeskus ravib operatsioonipiirkondades haavata saanud ning sealt edasi toimetatud sõdureid. Samuti raviti Birminghamis kaht sel suvel Afganistanis haavata saanud Eesti kaitseväelast.
Kolonelleitnant Jeffery sõnul on haavata saanud sõduritele parem, kui nende ravi viiakse läbi koos teiste haavatud kaitseväelastega. “Nad saavad üksteist toetada ja rääkida oma läbielamistest,” ütles kolonelleitnant Jeffery.
Briti meedikud kohtusid ka Birminghami haiglast Eestisse ravi jätkamisele saadetud Eesti kaitseväelastega. “Meil oli hea meel näha nende paranemist,” sõnas kolonelleitnant Jeffery.
Kuna sõjaväekirurgina teeniv kolonelleitnant Jeffery otsustab Birminghami haiglas ravitavate patsientide edasisaatmise kodumaale, on tal enda sõnul nüüd ülevaade sellest, millised võimalused on Eestis haavatud sõdurite ravi jätkamiseks ja taastusraviks.
“Soovime jätkata koostööd Eesti kaitseväe meedikutega ning kutsuda neid osa võtma välihospidali õppustest Suurbritannias,” sõnas kaptenleitnant Peter Culwick. Tulevikus on võimalik, et Eesti kaitseväe meedikud saavad teenida Suurbritannia välihospidali koosseisus operatsioonipiirkondades.
“Arvestades kaitseväe kontingendi suurust Afganistanis ei ole meil võimalust ega vajadust välihospidali lähetamiseks,” sõnas kapten Karin Sarapuu Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistusest. “Seega oleks meil koostöös brittidega hea võimalus oma erialaspetsialistidest reservarstidele kogemusi anda.”
Praegu osaleb välisoperatsioonil Afganistanis 3-liikmeline meditsiinigrupp jalaväekompanii ESTCOY-4 koosseisus.
2001. aastal avatud Kuninglikus Sõjaväe Meditsiinikeskuses teenib 600 arsti, õde ning tugiüksuste töötajat. -
Mereväe ajateenijad osalevad enesepääste kontrollharjutuselMereväebaasi ajateenijad osalevad 3. ja 4. oktoobril Tallinna lahel läbiviidaval enesepääste kontrollharjutusel.
Harjutuse eesmärgiks on treenida õppurite oskusi laeva mahajätmise korral ja päästeparves ellu jäämisel. Harjutusest võtab osa 37 ajateenijast madruse baaskursuse õppurit, kelle tegevust jälgivad instruktorid.
Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka pardal viiakse õppurid Naissaare lähistel asuvale harjutusalale, kus seejärel antakse häire ning laeva meeskond alustab tegevust vastavalt rolliplaanile.
Harjutuse lõpufaasis saabub alale Piirivalve Lennusalga päästekopter koos päästemeeskonnaga. Õppurid vintsitakse kopterile ja viiakse Naissaarele ning seejärel Miinisadamasse.
Kõik mereväe ajateenijad läbivad madruse baaskursuse Mereväebaasi Mereväe väljaõppe- ja arenduskeskuses. Kursuse raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Kursuse üldsõjaline moodul kestab 10 nädalat ja sisaldab sõdurile vajalikke põhiteadmisi nagu määrustike- ja riviõpet, relvade tundmist jm.
Moodul lõpeb omandatud oskuste kontrolliga - sõdurieksamiga. Järgnev mereväemoodul kestab 4 nädalat. Selle eesmärgiks on anda ajateenijatele esmased merelised ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. Madruse baaskursus lõpeb madruseeksamiga.
Pärast madruse baaskursust jätkub mereväe ajateenija väljaõpe juba erinevates allüksustes ja konkreetsel erialal.
Vaata lisaks:
-
Vene lennuk teeb Eesti kohal vaatluslennuKolmapäeval, 3. oktoobril teeb Eesti kohal Avatud Taeva Lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.
Vaatluslend sooritatakse esmaspäeval Tallinna lennuväljale jõudva rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Venemaal Eesti lennukontrollijate juuresolekul. Eesti saab filmist koopia.
Lennuki meeskonnas on koos vaatlejatega 21 isikut. Koos Venemaa vaatlejatega kuulub vaatlusmeeskonda ka kaks Ukraina külalisvaatlejat. Vaatluslennu ajal on lennuki pardal Eesti lennukontrollijad, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.
Vene Föderatsioon sooritas Eesti õhuruumis vaatluslennud ka 2005. ja 2006. aastal. Eesti ohvitserid sooritasid koos soomlastega selle aasta augustis vaatluslennu Venemaa Föderatsiooni õhuruumis.
Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.
-
Eesti-Soome ohvitseride laskevõistluse võitis Eesti võistkondEsmaspäevast tänaseni Männiku lasketiirus läbiviidud Eesti – Soome ohvitseride 10. maavõistluse laskmises võitis Soome ohvitser ja Eesti võistkond.
Võistluse võitis individuaalarvestuses Soome vanemleitnant Torsti Annala 1017 punktiga, teiseks tuli nooremleitnant Andres Ojalt 1014 ja kolmandaks kapten Lembit Mitt 1010 punktiga.
Meeskondlikus arvestuses võitis Eesti 4958 punktiga, Soome kogus 4886 punkti.
Laskjad võistlesid kolmel alal: 30 lasku lamades 300 meetri peale sõjapüssist, 10+10 lasku 150 meetri peale automaadist Galil ja 30+30 lasku 25 meetri peale täiskaliiberpüstolist laskmises.
Soome võistlejad olid pärit kaitsejõududest ning Eesti võistlejad kaitseväest, Kaitseliidust ja piirivalvest.
“Soome ohvitserid on tuntud oma hea laskeoskuse poolest, ent sel aastal esinesid Eesti ohvitserid väga edukalt, võites esmakordselt meeskondlikus arvestuses kõik kolm ala,” sõnas võistluse peakohtunik kapten Matti Kanep.
-
Kaitseväe juhataja arutas maavanematega Kaitseliidu rolli maakondadesKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots arutas tänasel kohtumisel Võru- ja Valga maavanemaga Kaitseliidu rolli maakondades.
“Kaitseliidu rolli riigikaitsetahte tõstmisel ja hoidmisel maakondades ei tohi alahinnata,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. “Andsin maavanematele ülevaate Kaitseliidu reorganiseerimise vajadusest ning organisatsiooni eesmärkidest.”
Kindralmajor Laaneots tutvustas Võru maavanem Ülo Tulikule ja Valga maavanem Georg Trašanovile Kaitseliidu riigikaitselisi ülesandeid rahu- ja kriisiolukorras. Samuti oli arutusel kohalike omavalitsuste abi Kaitseliidu varustuse, transpordi ja tehnika ladustamisel ning hoidmisel.
Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku taastada maavanemate roll Kaitseliidu malevate juhtkonnas, mille järgi maavanem oleks ühtlasi ka kohaliku maleva ülema asetäitja ja seeläbi muutuks tõhusamaks Kaitseliidu kasutamine.
Samuti oli kõne all kaitsetahte tõstmine maakondades, kaitsejõudude väljaõppetingimused ja julgeoleku olukord Läänemere regioonis.
Kindralmajor Laaneots tutvus täna ka Kaitseliidu Valgamaa malevaga, kus maleva ülem kapten Rein Luhaväli andis ülevaate maleva väljaõppetingimustest ning infrastruktuurist. -
Sirgalas algab Scoutspataljoni õppus
Tänasest kuni 2. oktoobrini viib Scoutspataljon koos Tapa Väljaõppekeskuse ja Kaitseväe Logistikakeskuse allüksustega Ida-Virumaal Sirgala karjääris läbi harjutuse BAM-3.
Harjutus BAM-3 on hilissügisel Afganistani suunduva Eesti kontingenti väljaõppeharjutus, mille käigus treenitakse jalaväekompanii Estcoy-5, tagalatoetuselemendi ja lahingpioneeride koostööd.
Õppuse käigus harjutatakse taktikalist tegevust, sooritatakse laskeharjutusi ning treenitakse rühmade ja juurdeantud üksuste kokkuharjutamist ründetegevuses kompanii raamistikus. Lisaks harjutatakse rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist.
Harjutusel järgitakse rangelt keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid.
Scoutspataljon palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning soovitab tänasest kuni 2. oktoobrini Sirgala karjääri ilma mõjuva põhjuseta mitte minna. Samuti palutakse elanikelt mõistvat suhtumist sõjaväemasinatest ja soomukitest kolonnide liikumisel täna Tallinna ringteel ja Narva maanteel marsruudil Paldiski-Sirgala ja 2. oktoobril marsruudil Sirgala-Paldiski.
-
Kaitsevägi korraldab sõjaväepsühholoogia konverentsi
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute keskus korraldab 24.-26. septembrini Tartus rahvusvahelise sõjaväelaste vaimse tervise konverentsi. Kümnendat korda läbi viidav konverents on Eesti jaoks esimene rakendusteaduslik militaarpsühholoogia alane ettevõtmine.
Konverentsil osaleb üle 60 militaarpsühholoogi, -psühhiaatri ja teiste sõjaväelaste vaimse tervisega kokku puutuva spetsialisti kokku 16 riigist. Konverentsi põhiteemaks on meditsiiniliselt põhjendamatud ehk võimaliku psüühilise algupäraga füsioloogilised sümptomid sõjalistes konfliktides osalenud sõduritel, nende tekkepõhjused ja võimalik ravi.
Kolme päeva jooksul kuulevad osalejad oma ala spetsialistide ettekandeid eri riikide kogemusest rahvusvahelistes konfliktides osalevate sõjaväelaste vaimse tervisega seotud probleemide kohta.
„Eesti sõjaväepsühholoogidel ja selle valdkonnaga seotud spetsialistidel võimaldab taoline konverents jagada kogemusi oma ala tunnustatuimate spetsialistidega kogu maailmast ning panustada tõhusamalt rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate sõjaväelaste vaimse tervise profülaktikasse. Meie eesmärgiks on aidata hoida sõjaväe peamist ressurssi- inimressurssi - töökorras,“ ütles kaitseväe psühholoog nooremleitnant Merle Tihaste.
Eesti kaitseväes on rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate sõdurite psühholoogilise ettevalmistuse ja rehabilitatsiooniga tegeletud alates 2004. aastast. Välja on töötatud kaitseväelaste psühholoogilise teenindamise kontseptsioon. Kaitseväes töötavad psühholoogid tegelevad eelkõige sõdurite psühholoogia alase koolitamise, nõustamise ja rehabilitatsiooniga, millesse vajadusel kaasatakse ka tsiviilspetsialiste. Tartus korraldatav konverents on esimene samm militaarpsühholoogia alases tegevuses Eesti teadusmaastikul.
Eesti osaleb akiivselt välisoperatsioonidel alates 1995. aastast. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud hinnanguliselt üle 1000 kaitseväelase.
-
Itaalia kaitseväe juhataja huvitus Eesti riigikaitse arengust20.-21. septembril Eestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibinud Itaalia kaitseväe juhataja admiral Giampaolo di Paola huvitus Eesti riigikaitse arengusuundadest ja panustamisest operatsioonidel.
Itaalia kaitseväe juhataja kohtus neljapäeval kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis sai admiral Giampaolo di Paola ülevaate kaitsejõudude hetkeseisust ja arenguplaanidest. Admiral Paola tundis huvi Kaitseliidu ülesehituse ja ülesannete vastu, samuti reservväelaste väljaõppe korraldamise kohta. Admiral Paola tõstis esile kahe riigi panust alliansi operatsioonides Afganistanis ja Balkanil. Admiral Giampaolo tutvus neljapäeval ka küberkaitsekeskusega .
Reedel külastas Itaalia kaitseväe juahataja Tapa Väljaõppekeskust, kus talle tutvustati väljaõppekeskuse arengusuundi, relvastust ja relvasimulaatoreid.
Admiral Giampaolo di Paola astus mereväeakadeemiasse 1963. aastal. 1968-1981 teenis ta erinevatel ametikohtadel neljal allveelaeval, sealhulgas oli kahe allveelaeva komandör. Samuti on ta teeninud fregati ja lennukikandja komandörina. Itaalia kaitseväe juhataja ametikohale määrati ta 2004. aasta 10. märtsil.