Uudised
-
Afganistanis teenistuse lõpetanud üksused jõudsid EestisseTäna hommikul jõudsid Eestisse tagasi pool aastat Afganistanis NATO juhitud operatsioonil osalenud kaitseväe jalaväekompanii Estcoy-4, rahvuslik toetuselement NSE-3 ja demineerimismeeskond EODT-11.
Rivistusel Tallinna lennujaamas tunnustas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots operatsioonilt naasnud kaitseväelasi teenetemärkidega. 44 kaitseväelast autasustati kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe teenetemärgi ning kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga.
Üksused alustasid oma teenistust Afganistanis selle aasta mais, major Andrus Merilo juhitav jalaväekompanii Estcoy-4 osales kokku viiel operatsioonil ning kahel jätkuoperatsioonil. Eestlased pälvisid korduvalt tunnustust liitlaste poolt.
Uued üksused suundusid Afganistani eile õhtul. 82-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-5 ja 18-liikmeline rahvuslik toetuselement NSE-4 hakkavad teenima Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus. -
Vahetuvad Eesti operatsiooniüksused AfganistanisTäna õhtul sõidab Afganistani pooleaastasele välisoperatsioonile uus jalaväekompanii Estcoy-5 ja rahvuslik toetuselement NSE-4.
Kapten Eero Kinnuneni juhitav 82-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-5 ja leitnant Urmas Reisi juhitav 18-liikmeline rahvuslik toetuselement NSE-4 hakkavad teenima Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Suurbritannia juhitava lahingugrupi koosseisus.
“Viimased õppused andsid kompaniile kindlustunde,” ütles jalaväekompanii Estcoy-5 ülem kapten Eero Kinnunen. “Kohapeal on veel aega kompanii kokkuharjutamiseks, seda võimaldavad esimesed paar nädalat, mis on mõeldud kohanemiseks ja väljaõppe jätkamiseks.”
“Meie meeskond on operatsiooniks valmis, sain sellele kinnitust viimaselt õppuselt Lätis,” ütles rahvusliku toetuselemendi NSE-4 ülem leitnant Urmas Reis.
Jalaväekompanii ülesandeks on patrullimine, konvoide saatmine ja julgestusoperatsioonid. Võrreldes varasemate operatsiooniüksustega on sellel korral kompanii koosseisus ka kaks lahingpioneeri. Rahvusliku toetuselemendi ülesandeks on Eesti kontingendi logistiline toetamine.
Mai kuus teenistust alustanud jalaväekompanii Estcoy-4, rahvuslik toetuselement NSE-3 ja demineerimismeeskond EODT-11 saabuvad Eestisse tagasi reedel, 9. novembri varahommikul.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Rootsis kontrollitakse Põhjala lahingugrupi valmisolekut7.-11. novembrini osalevad Eesti kaitseväelased Põhja-Rootsis Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi kontrollõppusel.
Kontrollõppuse Nordic Resolution 2007 eesmärgiks on harjutada lahingugrupi tegevust kriisireguleerimisoperatsioonil nõrga infrastruktuuriga keskkonnas.
Eesti panustab Põhjala lahingugruppi Kaitseliidu baasil formeeritud staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ning staabiohvitseride, staabiallohvitseri ja ametnikuga.
“Eesti üksuste ülesandeks on staabikaitse ning sõjaväepolitsei lähikaitse meeskond kaitseb lahingugrupi juhtkonda,” ütles Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitser kapten Andres Rekker.
Ligi kolme tuhande osalejaga õppuse stsenaariumi kohaselt on harjutuse piirkonnas puudu toidust ja meditsiiniabist, samuti on erinevad rahvusgrupid sattunud rünnakute alla. Olukorra stabiliseerimiseks on kohapeale saadetud ÜRO üksused koos Põhjala lahingugrupiga.
Rootsi juhitavale lahingugrupile on Nordic Resolution esimeseks õppuseks, mille raames kõik üksused tegutsevad koos.
Suurima Eesti üksuse, kapten Venno Slugeni juhitava kaitseliitlastest komplekteeritud staabikaitserühma väljaõpe algas Paldiskis mai alguses ja lõppes septembri esimesel nädalal. Alates septembrist osales staabikaitserühm väljaõppel Rootsis, kus harjutati tegevust kompanii koosseisus.
Põhjala lahingugruppi panustavad Rootsi, Soome, Norra, Eesti ja Iirimaa. Põhjala lahingugrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel järgmise aasta algusest kuni 30. juunini.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. -
Afganistanis teenistust lõpetavaid kaitseväelasi tunnustati NATO medaligaReedel tunnustati Lõuna-Afganistanis pooleaastast teenistust lõpetavaid Eesti kaitseväelasi NATO medaliga.
„Tunnustan teid mehise teenistuse eest väga rasketes oludes, mis teeb au igale kaitseväelasele,“ ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Raul Tõnnov sõjaväebaasis Camp Bastion korraldatud rivistusel sõduritele medaleid rinda kinnitades.
NATO poolt antud medal tunnustab jalaväekompanii Estcoy-4, logistilise toetuselemendi NSE-3 ja demineerimismeeskonna EODT-11 head teenistust NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani Islamivabariigis.
Üksused alustasid oma teenistust Afganistanis selle aasta mais, jalaväekompanii Estcoy-4 osales kokku viiel operatsioonil ning kahel jätkuoperatsioonil. Eestlased pälvisid korduvalt tunnustust liitlaste poolt.
Üksused jõuavad Eestisse tagasi järgmisel nädalal.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani ülesehitusel 2003. aastast. -
Norra kaitseväe juhataja huvitus Eesti kogemusest välisoperatsioonidel31. oktoobril Eestis tutvumisvisiidil viibinud Norra kaitseväe juhataja kindral Sverre Diesen huvitus Eesti kogemusest välisoperatsioonidel.
“Eesti kaitseväe kogemus välisoperatsioonidel, Iraagis ja Afganistanis on märkimisväärne ning see annab võimaluse mitmekülgseks koostööks nii varustuse, koolituse kui ka kaitseväe üldise arendamise vallas,” ütles kindral Diesen. “Eesti kaitsevägi on teinud lühikese ajaga tohutu arenguhüppe ning te olete võimeline pakkuma meile väärtuslikku kogemust välisoperatsioonidelt,” lisas Norra kaitseväe juhataja.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis sai kindral Diesen ülevaate kaitsejõudude hetkeseisust ja arenguplaanidest. Kindral Diesen tundis huvi operatsiooniüksuste värbamise, väljaõppe ning samuti reservväelaste kaasamise kohta.
Norra kaitseväe juhataja külastas ka Tapa Väljaõppekeskust, kus talle tutvustati väljaõppekeskuse arengusuundi, relvastust ja relvasimulaatoreid.
Kindral Sverre Diesen asus Norra kaitsejõududes teenistusse 1970. aastal, ta on teeninud erinevatel ametikohtadel maaväes. Muuhulgas juhtinud erineva taseme tankitõrje-, luure- ja jalaväeüksuseid ning teeninud instruktorina jalaväekoolis. Samuti on ta olnud Norra maaväe ülem. Norra kaitseväe juhatajaks määrati kindral Diesen 2005. aastal. -
Eestit külastab Norra kaitseväe juhatajaKolmapäeval, 31. oktoobril on Eestis tutvumisvisiidil Norra kaitseväe juhataja kindral Sverre Diesen.
Kindral Diesen kohtub visiidil kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga. Kohtumisel keskendutakse kahe riigi osalusele NATO operatsioonides Afganistanis, Iraagis ja Kosovos. Samuti saab kindral Diesen ülevaate Eesti kaitsejõudude arengusuundadest.
Norra kaitseväe juhataja külastab visiidi käigus Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskust (SIVAK) ja selle koosseisus tegutsevat küberkaitsekeskust ning Tapa Väljaõppekeskust.
Norra on aktiivselt toetanud Eesti õhuväe arengut. 2004. aastal võttis Eesti Norra abiga kasutusele lühimaaradari, aastatel 2004 ja 2005 tagasid Norra lennukid NATO õhuturbemissiooni raames Balti riikide õhuruumi puutumatust. Samuti on Eesti õhuvägi Norra abiga alustanud sihitajate koolitust. Lisaks on Norra toetanud Balti Kaitsekolledži tööd. Eesti ja Norra panustavad koos Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi.
Kindral Sverre Diesen asus Norra kaitsejõududes teenistusse 1970. aastal, ta on teeninud erinevatel ametikohtadel maaväes. Muuhulgas juhtinud erineva taseme tankitõrje-, luure- ja jalaväeüksuseid ning teeninud instruktorina jalaväekoolis. Samuti on ta olnud Norra maaväe ülem. Norra kaitseväe juhatajaks määrati kindral Diesen 2005. aastal. -
Kaitseväe juhataja autasustas Briti suursaadikutKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots autasustas täna ametist lahkuvat Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi suursaadikut Eestis Nigel Haywoodi kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja autasustas suursaadikut panuse eest Eesti kaitseväe arengusse.
Eesti kaitsevägi teeb koostööd Suurbritanniaga juba 1994. aastast, mil kirjutati alla valitsustevahelisele vastastikuse mõistmise memorandumile kaitsealases koostöös. Eesti hangib mereväe tarbeks Ühendkuningriigilt kolm Sandown-klassi miinijahtijat, millest esimene on juba teenistuses. Eesti jalaväekompanii teenib Briti kontingendi koosseisus Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest. -
Kaitseminister: Tallinna väeosade kolimine tuleb otsustada lähiajal
Täna Tallinna garnisoni väeosade jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-Vahipataljon ning Lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskusega tutvunud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on mõlema külastatud väljaõppekeskuse infrastruktuur täies ulatuses amortiseerunud.
Koos kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga väeosade väljaõppeprotsessi ja infrastruktuuriga tutvunud Aaviksoo sõnul ei saa selline olukord, kus olme- ja väljaõppetingimused jäävad miinimumnormatiividele kõvasti alla, jätkuda. "Samas tuleb öelda, et nende kesiste võimaluste piires läbiviidav tegevus jättis mulle väga hea mulje,” ütles kaitseminister.
“Juba lähiajal tuleb langetada täna Tallinnas paiknevate väeosade ümberpaigutamise osas põhimõtteline otsus,” rõhutas kaitseminister. ”See otsus peab saama realiseeritud meie planeerimistsükli ühildamisel NATO planeerimistsükliga, see tähendab kaitseplaneerimisprotsessi korrastamise käigus ettevalmistatavas Sõjalise riigikaitse arenguplaanis 2009-2018," ütles Aaviksoo.
Mõlemad külastatud väljaõppekeskused asuvad Tallinna linna sees 90ndate alguses lahkuvalt Nõukogude relvajõududelt ülevõetud territooriumitel.
Üksik-vahipataljon on jalaväe väljaõppekeskus, mis lisaks erinevate allüksuste väljaõpetamisele esindab kaitseväge riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel. Lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskusega on kaitseväe logistikakeskuse allüksus, mis tegeleb kaitseväelaste logistilise väljaõppega, välisoperatsioonide toetusmeeskondade ettevalmistamisega ja kaitseväe tsentraalsete transpordivedude läbiviimisega.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO partnerite konverentsil Norras
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb täna Norras, Tromsøs strateegilise partnerluse konverentsil, kus arutatakse NATO ja partnerriikide laiemat koostööd väljaõppe ja välisoperatsioonide alal.
Konverentsi eesmärgiks on pakkuda NATO ja partnerriikide kaitsevägede juhatajatele võimalust arutleda strateegiliste küsimuste üle. Peamisteks teemadeks konverentsil on liitlasvägede üksuste ettevalmistamise tõhusamaks muutmine, väljaõppe ja haridusküsimuste määratlemine kui koostöövõimekuse põhialus ning strateegilise infrastruktuuri küsimuste identifitseerimine seoses energiajulgeolekuga.
Konverentsil osalevad lisaks NATO riikide kaitseväe juhatajatele ka NATO partnerriikide kaitsevägede juhatajad. Konverentsi korraldajaks on NATO ümberkujundus ja arendusjuhatus (Allied Command Transformation, ACT)
-
Eesti sõdurid tabasid Iraagis valitsusvastase tegelase ja leidsid relviEesti kergejalaväerühm ESTPLA-15 leidis eilse operatsiooni käigus suure relvapeidiku ja pidasid kinni valitsusvastase tegelase.
Jalaväerühma ESTPLA-15 sõdurid avastasid kombineeritud patrulli ja hoonete läbiotsimise käigus oma uuel vastutusalal Sab Al Bor linnast läänes suure koguse improviseeritud lõhkelaengute (IED) valmistamiseks kasutatavat materjali, viis automaati AK-47, kuus täpsuspüssi SKS, viis poltlukuga vintpüssi ja käsigranaate F-1. Rühm pidas kinni ühe IED valmistamises ning liitlasvägede vastaste rünnakute korraldamises kahtlustatava isiku. Iraagi valitsusvastane kinnipeetu on üle antud vanglasse.
ESTPLA-15 ülem leitnant Kaido Kivistiku sõnul on edukas operatsioon tunnistuseks Eesti sõdurite heas väljaõppest ja loominguliselt rakendatud kogemustest.
Eesti jalaväerühmale on operatsioonidekas allutatud USA miinipildujajagu, mis tegutseb tavaliselt jalaväelastena.
ESTPLA-15 kuulub USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse (B/1-7 CAV) koosseisu. Eesti kergejalaväerühm korraldab operatsioone koostöös USA ja Iraagi üksustega. ESTPLA-15 viib tavaliselt läbi jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii päeval kui öösel ning läbiotsimisi ja varitsusi. USA 1.Ratsaväediviis on üks Iraagi Rahvusvahelise Korpuse seitsmest diviisist.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates juunist 2003.