Uudised
-
Kaitseväe meedikud ja reservväelastest spetsialistid õpivad nädala jooksul välihospidalis tegutsemistAlates selle nädala algusest on Pikvas kaitseväe tegevteenistuses olevad meedikud ja reservväelased õppinud välihospidali kirurgiamooduli kasutamist.
“Sellel õppusel tutvuvad arstid, kes on ka tsiviilerialalt kirurgid välihaigla kirurgiamooduliga. Tutvutakse olemasoleva tehnikaga, varustusega ning uuritakse välihospidalis olemasolevaid võimalusi. Samal ajal on ka kaitseväele äärmiselt olulised erialaspetsialistide nõuanded varustuse ja erialase töökorralduse kohta, ” selgitas kaitseväe peaarst major Indrek Parts.
Major Partsi sõnul ootavad NATO ja Euroopa Liit üha enam meditsiinilist panustamist kriisipiirkondadesse ning sõjalistesse operatsioonidesse.
Eesti üheks ülesandeks NATOs on olla valmis 2010 aastaks saatma vajadusel sõjalise operatsiooni piirkonda kirurgiline meeskond.
“Vähemalt üks kord aastas toimub õppus kaitseväe meedikutele, kus õpitakse välihaiglas tegutsemist. Sellel aastal on keskne kirurgiamoodul ning kaasatud on seetõttu reservis olevad vabatahtlikud kirurgid, anestesioloogid ja teised spetsialistid,” selgitas major Parts
Eesti kaitsevägi sai välihospidali varustuse annetusena Rootsilt. Välihospidal on iseseisev kaitseväe meditsiiniüksus, mis võimaldab osutada teise taseme arstiabi. Välihospidalil on autonoomne vee- ja elektrivarustus ning küttesüsteem.
Välihospidali komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, vee puhastus- ja soojendusseadmed, lisaks meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus.
-
Eestit külastab Itaalia kaitseväe juhatajaNeljapäeval, 20. septembril saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile Itaalia kaitseväe juhataja admiral Giampaolo di Paola.
Admiral Giampaolo di Paola kohtub neljapäeval kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa ja kaitseminister Jaak Aaviksooga. Samal päeval tutvub Itaalia kaitseväe juhataja ka küberkaitsekeskusega.
Reedel külastab Itaalia kaitseväe juhataja Tapa Väljaõppekeskust.
Admiral Giampaolo di Paola astus mereväeakadeemiasse 1963. aastal. 1968-1981 teenis ta erinevatel ametikohtadel neljal allveelaeval, sealhulgas oli kahe allveelaeva komandör. Samuti on ta teeninud fregati ja lennukikandja komandörina. Itaalia kaitseväe juhataja ametikohale määrati ta 2004. aasta 10. märtsil. -
Brigaadiülem tänas Afganistanis teenivat ESTCOY-4Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii ESTCOY - 4 pälvis operatsiooni eduka läbiviimise eest tunnustuse nii Helmandi brigaadi ülemalt kui ISAF Lõuna regionaalse väejuhatuse staabist.
Brigaadikindral John Lorimer tänas Eesti sõdureid hea teenistuse ja ülesande eduka täitmise eest viimasel operatsioonil.
Möödunud nädalavahetusel jõudis kompanii pärast nelja nädalat tagasi Camp Bastionisse. Kompanii ülesanne oli hoida oma vastutusala puhtana.
Kompanii tegutses Sangini orus nii eraldi kui ka koos erinevate koalitsioonijõudude üksustega. Esimesed kolm nädalat möödusid rahulikumalt, kuid viimasel nädalal oli kontakte vastasega iga päev.
“Eriti väärib märkimist ESTCOY 4 kõrge moraal, mis on vastu pidanud nii kaotustele, kui ka pikaajalisele ja kurnavale operatsioonilviibimisele. Kompanii juhtimine on olnud laitmatu, personal on väsimusele vaatamata heas meeleolus”, ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Paul Vaha.
Kolonelleitnant Vaha sõnul on Eesti kontingendi Camp Bastionis asuvatel üksustel koostöö hea ning ei ole probleeme ülesannete täitmisega. Rahvuslik toetuselement teeb kõik endast oleneva tehnika ja relvastuse korrashoiuks ja väliüksuste varustamiseks.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus alates 2003. aasta märtsist.
-
Saksamaa avaldas valmisolekut osaleda Eestisse loodava NATO kompetentsikeskuse tegevusesTäna töövisiidi raames Tartut külastanud Saksa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhan avaldas Saksamaa valmisolekut osaleda Eestisse loodava NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse tegevuses.
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots andis kohtumisel kindral Schneiderhanile ülevaate Eesti riigikaitse hetkeseisust ja arengusuundadest. Kindral Schneiderhan avaldas toetust Eesti plaanidele arendada rahvuslikust küberkaitsekeskusest NATO kompetentsikeskus. Samuti avaldas kindral Schneiderhan Saksamaa valmisolekut panustada Eestisse loodava NATO kompetentsikeskuse tegevusse.
Osapooled kinnitasid konstruktiivse koostöö jätkumist, seda nii ohvitseride väljaõppe kui ka varustuse osas. Saksamaa jätkab ka tulevikus õppejõude lähetamist Balti Kaitsekolledžisse ning toetab Eestit õhuväe sihitajate väljaõppel.
Kindral Schneiderhan esines täna ennelõunal ettekandega kaitseministeeriumi korraldataval rahvusvahelisel Balti kaitseküsimuste konverentsil, keskendudes NATO poliitilistele ja strateegilistele eesmärkidele Afganistanis. -
NATO asepeasekretär kohtus kaitseväe juhatajaga ja külastas küberkaitsekeskustKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots tutvustas täna kohtumisel NATO asepeasekretärile kaitseinvesteeringute alal Peter C. W. Floryle kaitseväe arengusuundi, sealhulgas puudutati kohtumisel NATO kompetentsikeskuse väljaarendamist.
“NATO asepeasekretär toetas Eesti plaane arendada rahvuslikust küberkaitsekeskusest NATO kompetentsikeskus,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
NATO asepeasekretär Peter C. W. Flory tunnustas Eesti kiiret ja adekvaatset reageerimist aprillirünnakute ajal ja rõhutas teema olulisust ning lubas teha endast oleneva, et võimalikult paljud riigid NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse projektiga ühineksid.
Kindralmajor Laaneots andis esmakordselt Eestit külastanud NATO asepeasekretärile ülevaate kaitsejõudude hetkeolukorrast ja arengusuundadest. Peter C. W. Flory sai ka ülevaate kaitseväe kasutuses olevatest ressurssidest ja operatsioonidel kasutatavast varustusest. Samuti oli kohtumisel kõne all julgeolekuolukord Euroopas ning NATO otsustusmehhanism.
Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus (SIVAK) on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksus, mis planeerib ja viib ellu kaitseotstarbelisi side-, infotehnoloogia ja infooperatsioonide arendusprojekte ning korraldab erialast koolitust kaitseväes.
SIVAKi koosseisu kuulub küberkaitsekeskus, mille baasil arendatakse välja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus. Eestisse rajatav kompetentsikeskus on NATO transformatsiooniprogrammi raames loodav rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada NATO ja liikmesriikide küberkaitse-alast koostööd ning töötada välja põhimõtted ja meetodid küberkaitse teostamiseks. Samuti on NATO kompetentsikeskuse funktsiooniks küberkaitsealaste analüüside koostamine, õppe- ja teavitusmaterjalide loomine ning väljaõppe korraldamine. -
Major Murulaid viib Iraagi kogemused sõjakooliIraagis brigaadi staabis teenistuse lõpetanud major Vahur Murulaid kavatseb operatsioonil saadud kogemused anda edasi Kõrgema Sõjakooli kadettidele ja kuulajatele.
“Loen Kõrgemas Sõjakoolis põhikursuse kadettidele ja ohvitseridele, kes on keskastme kursuse kuulajad, sõjaväliseid operatsioone. Iraagis on alates 2005. aastast käimas klassikalisele definitsioonile vastav põhiseadusliku valitsuse vastaste mässuliste vastane operatsioon,” selgitas major Vahur Murulaid. “Põhiseaduslikku valitsust kukutada üritavate mässuliste vastane sõjaline tegevus ei ole klassikaline sõda, aga ei ole ka rahuvalveoperatsioon, see jääb nende kahe valdkonna vahele. Selles valdkonnas ei ole Eestis väga palju teadmisi ja kogemusi.”
Major Murulaiu teenistuskohustuseks oli hinnata liitlasvägede jõudude, ehk siis konkreetselt USA 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi jõudude ja kindlustuste julgeolekut ning vajadusel teha ettepanekuid brigaadi juhtkonnale julgeoleku parandamiseks. “Selleks pidin ma analüüsima Iraagi valitsusvastaste mässuliste rünnakute taktikat ja püüda mõelda nagu mässulised,” ütles major Murulaid Bagdadi lennuväljal. “Sain hea kogemuse ja ülevaate praegu Iraagis toimuvast.”
Osalemise eest lahingukontaktides andis 1. brigaadi lahingugrupi ülem major Murulaiule Ameerika Ühendriikide maaväe lahingumärgi.
Major Vahur Murulaiu vahetas välja major Märt Plakk Eesti 1. Jalaväebrigaadi staabist. Major Murulaid jätkab teenistust Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis.
USA 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi koosseisus teenib ka Eesti kergejalaväerühm Estpla-15. -
Eestit külastab Saksa kaitseväe juhatajaTeisipäeval, 18. septembril tuleb Eestisse ühepäevasele töövisiidile Saksa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhan.
Kindral Schneiderhan kohtub Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga ja esineb ettekandega NATO poliitilistest ja strateegilistest eesmärkidest Afganistanis kaitseministeeriumi korraldataval rahvusvahelisel Balti kaitsekonverentsil.
Pärastlõunal tutvub Saksa kaitseväe juhataja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega. -
Põhjala lahingugrupi Eesti staabikaitserühm sõidab väljaõppele RootsiReedel, 14. septembril sõidab Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisu kuuluv staabikaitserühm Paldiskist edasisele väljaõppele Rootsi Enköpingisse.
Kapten Venno Slugeni juhitava 36-liikmelise kaitseliitlastest komplekteeritud staabikaitserühma väljaõpe algas Paldiskis mai alguses ja lõppes septembri esimesel nädalal.
“Üldjoontes võib rühma ettevalmistusega rahule jääda, vajame veel aega kokkuharjutamiseks” ütles staabikaitserühma ülem kapten Venno Slugen. “Üldlihvi saab rühm Rootsis, kus harjutatakse erinevaid situatsioone.”
Rootsis jätkuva väljaõppe jooksul harjutatakse tegevust kompanii koosseisus, ühtlustatakse juhtimisprotseduure ja sooritatakse lahinglaskmisi. Treeningtsükkel Rootsis päädib novembri lõpus Põhjala lahingugrupi lõpuharjutusega Nordic Resolve, kus hinnatakse terve mitmetuhande mehelise lahingugrupi võimekust. Peale lõpuharjutust saabub Eesti rühm kodumaale puhkusele.
Väljaõppel Eestis õpiti inglise keelt, treeniti üksikvõitleja oskusi, harjutati koostööd jao ja rühma koosseisus ning saadi missiooniväljaõpe. Lisaks tavapärasele treeningprotsessile Pakri poolsaarel harjutati linnalahingut endise Nõukogude armee raketibaasi territooriumil Piirsalus ja osaleti lahinglaskelaagris Sirgala karjääris. Väljaõpe Eestis lõppes lõpuharjutusega Klooga sõjaväelinnaku territooriumil.
Jaanuari alguse esimestel päevadel alustab Eesti üksus teenistust Rootsis, et vajadusel olla valmis suunduma operatsioonile Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusele.
Põhjala lahingugrupi Eesti rühm on komplekteeritud Kaitseliidu baasil. Rühma ülem kapten Venno Slugen teenis varem Kaitseliidu Pärnumaa maleva instruktorina. Varem on Kaitseliidu baasil komplekteeritud üksused teeninud Bosnia-Hertsegoviinas (baasikaitserühm ESTGUARD) ja praegu Kosovos (luurerühm ESTRIF). -
Scoutspataljoni külastas Suurbritannia 40. komandorügemendi ülemKolmapäeval, 12. septembril külastas Maaväe ülema kolonelleitnant Indrek Sireli kutsel Scoutspataljoni Suurbritannia 40. komandorügemendi ülem kolonelleitnant Stuart Birell.
Paldiski garnisonis kohtus kolonelleitnant Stuart Birell Scoutspataljoni ülema major Aivar Kokka, Rahuoperatsioonide Keskuse ülema kohusetäitja major Hando Tõevere ja Estcoy-5 ülema kapten Eero Kinnuneniga.
Kolonelleitnant Stuart Birell tutvus novembris Afganistanis 40. komandorügemendi koosseisus teenistust jätkava Estcoy-5 treeningprogrammi ja väljaõppega. Sealjuures rõhutas ta, et kavatseb käsitleda Eesti kompaniid võrdväärselt oma põhikoosseisuliste üksustega.
Tutvumisvisiidi käigus kohtus kolonelleitnant Birell ka Scoutspataljoni juures tegutseva Briti treeningrühmaga.
Kapten Eero Kinnuneni juhitav Estcoy-5 jätkab novembris teenistust Afganistanis, vahetades välja major Andrus Meriloo juhitava Estcoy-4.
-
Sõjakooli meeskond võitis Valga maleva korraldatud sõjalis-sportliku võistluse
8. septembril Valgamaal toimunud Lõuna-Eesti jõustruktuuride jõukatsumisel “Koloneli laskmine 2007” saavutas esikoha Kõrgema Sõjakooli võistkond.
Tänavu 10. aastat Kaitseliidu Valga maleva korraldataval sõjalis-sportlikul võistlusel “Koloneli laskmine 2007” kuulusid esikolmikusse sõjakooli järel Kaitseliidu Valga malev ja Lõuna politseiprefektuuri Valga piirkond.
Leitnant Rene Lepik, võitjaks tulnud meeskonna kapten lausus, et võit ei tulnud kergelt, sest konkurendid olid tugevad. “Lõpuks võitis väljaõpe ikkagi õnne,” kiitis ta sõjakooli keskastmekursuse kuulajate ja erialakursuse kadeti head ettevalmistust.
Võistlust korraldav Kaitseliidu Valga maleva instruktor Kalvi Kaart leidis, et sõjakooli tänavuse edu tagas ühtlaselt hea tase kõigil võistlusaladel.
Võistlejail tuli läbida erinevaid võistlusalasid õhupallide laskmisest granaadiheiteni.