Uudised
-
Kaitsevägi mälestas Kurkses hukkunuidTäna keskpäeval mälestati Kurkse sadamas 1997. aastal hukkunud Balti pataljoni luurerühma kaitseväelasi.
Väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskuse kaplan pidas mälestustseremoonial palvuse.
Mälestustseremoonial sõna võtnud Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili ütles, et luurerühma kaitseväelased püüdlesid täiuslikkuse poole, kuid jäid loodusele alla. „Nad jäävad igavesti nooreks ning alatiseks meiega,“ ütles kolonelleitnant Kiili.
Kaitsejõudude Peastaabi, Rahuoperatsioonide Keskuse, Scoutspataljoni ja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni esindajad asetasid mälestuskivile pärjad.
Auvahtkond tulistas hukkunute mälestuseks kolm kogupauku.
11. septembril 1997. aastal asusid 22 Balti pataljoni luurerühma kaitseväelast õppuse viimase osana jalgsi ületama Kurkse väina, sügiseses meres uppus 14 luurerühma liiget. -
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee väljasõiduistungilKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 6.-10. septembrini NATO Sõjalise Komitee väljasõiduistungil Kanadas.
Istungi põhiteemadeks on alliansi juhitud operatsioonid ning NATO kiirreageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) edasiarendamine ja tulevik.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil korraldatakse kolm korda aastas, neist kahel korral koguneb komitee NATO peakorteris Brüsselis.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. -
Kapral Indrek Tobreluts sai laskejooksmises hõbemedaliKaitseväe spordirühma kuuluv kapral Indrek Tobreluts saavutas eile Otepääl asetleidvatel suvebiathloni maailmameistrivõistlustel laskejooksmises teise koha.
12. suvise biathloni maailmameistrivõistluste raames toimunud meeste 6 km laskejooksus saavutas kapral Indrek Tobreluts teise koha maailmameistriks tulnud Vene esindaja Alexey Katrenko järel.
Pronksmedali võitis samuti Venemaa koondise liige Ivan Bogdanov.
Kokku startis 28 võistlejat, nende hulgas kolm eestlast, kelle seas ka nooremseersant Kauri Kõiv, kes samuti kuulub kaitseväe spordirühma ja saavutas 21. koha. -
Kõrgem Sõjakool alustas õppeaastat piduliku jalutuskäigugaTäna hommikul marssisid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kuulajad ja kolme põhikursuse kadetid läbi Tartu tähistamaks uue õppeaasta algust Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Pidulikku jalutuskäiku juhtis major Jaanus Ainsalu, kes täidab Kõrgema Sõjakooli ülema ülesandeid. Jalutuskäigu rivistuses osales lisaks sõjakoolis õppijatele ka Kaitseväe Orkester.
Jalutuskäik lõppes rivistusega, mille võttis vastu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, kes tervitas rivistunuid ning soovis neile visadust õpingutes.
Tartu linnavalitsuse nimel sõna võtnud abilinnapea Jüri Sasi rõhutas kogu rahva kaitseväe ja seda juhtivate Eesti ohvitseride erilist rolli ühiskonnas. „Õppimine on see, mis teist vormib ohvitserid, kes saavad Eesti üle olla uhked, seda kaitsta ja tagada riigi jätkusuutlikkuse,” ütles Sasi.
Jüri Sasi rääkis rivistusel osalenutele Tartu kui Eesti akadeemilise pealinna erilisusest ning kutsus kadette ja õppureid vabal ajal osa saama Tartu rikkalikust kultuuri- ja spordielust.
Kõrgem Sõjakool on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluv Eesti ainus sõjaline kõrgkool. Põhikursuse lõpetavad kadetid omandavad kolme aastaga sõjalise kõrghariduse ning rühmaülema kvalifikatsiooni. Kaheaastasel keskastmekursusel omandavad õppurid kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseride oskused ning saavad vastava magistrikraadi.
-
Kaitseväe juhataja rääkis ohvitserikutsest tänapäevases ühiskonnasTäna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppeaasta avaaktusel peetud loengus selgitas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots sõjalistele juhtidele võrreldes tavakodanikega esitatavate kõrgemate nõuete olulisust.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Laaneots pidas Tartus Kõrgema Sõjakooli kadettidele ja õppuritele ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõududele ja isikkoosseisule loengu Eesti julgeolekukeskkonnast, sõjalise riigikaitse arengust ja väljakutsetest ning rõhutas ohvitseride erilist rolli riigi ja riigikaitse arengus.
Kaitseväe juhataja kinnitas, et ohvitser peab olema juht, mitte pelk administraator, sest sõjalise juhi töö kvaliteedist sõltuvad kriisi- ja sõjaajal inimelud. Kaitseväe juhataja avaldas veendumust, et tänasest sõjakoolist sirguvad juhid on võimelised juhtima ja oskavad olla eeskujuks alluvatele.
“Ühiskonna ootustes ohvitserile on midagi sellist, mis on jääv. Ja ehk ongi selles muutuvas maailmas välistest reeglitest olulisemad need sisemised väärtused, mis ohvitseril peavad olema. Väärtused, mis tulevad esile just kriitilistes olukordades ning millest tuntakse ära tõelised juhid ja liidrid - need, kes rasketel hetkedel mobiliseerivad enda ümber mehed, võib-olla ka naised, et koos anda oma ülim panus – elu, kui selleks vajadus on. Kaitseväel on põhiväärtused. Neid on kokku kümme: Õppimine, Distsipliin, Ausus, Inimväärikus, Kaalutletus, Õiglus, Vastutus ja Ustavus, Otsustavus ja Visadus.”
Kaitseväe juhataja kinnitas, et tänavune aasta on riigile meelde tuletanud, et me ei ela päikesepaistelises maailmas, kus ohud puuduvad. Kindralmajor Laaneots ütles, et kaitseliitlaste ja abipolitseinike tegevus tänavuste aprillisündmuste ajal on näidanud rahva kõrget kaitsetahet ja tõest usku, et Eestit on võimalik vajadusel kaitsta.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus pani Kõrgema Sõjakooli kadettidele ja õppuritele südamele, et nad kasutaks iga vaba hetke vaimseks ja füüsiliseks enesetäienduseks.
„Olulised ei ole mitte ainult teie sõjamehetarkused, aga te peate olema ka võimelised erinevatest maailmaasjadest aru saama. Seetõttu tahan, et te ei arendaks ainult sõjameheoskusi, vaid uuriksite maailma laiemalt,” rääkis Ermus.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppeaasta avaaktus lõppes Kaitseväe Orkestri kontserdiga, mis tipnes ühe Eesti vanima sõjaväemarsiga „Sõjakooli marss”.
Kõrgem Sõjakool on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluv Eesti ainus sõjaline kõrgkool. Põhikursuse lõpetavad kadetid omandavad kolme aastaga sõjalise kõrghariduse ning rühmaülema kvalifikatsiooni. Kaheaastasel keskastmekursusel omandavad õppurid kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseride oskused ning saavad vastava magistrikraadi.
-
NATO miinilaevade lõppsaagiks kujunes 31 miiniNATO miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) laevad leidsid täna lõppenud miinitõrjeoperatsiooni käigus Eesti vetest 31 miini.
10. augustil alanud operatsioonil leidsid NATO laevad ja Eesti mereväe miinituukrid kokku 21 Teise maailmasõja-aegset saksa päritolu kontaktmiini, 8 saksa põhjamiini ja 2 vene päritolu põhjamiini. Kõik 31 miini on nüüdseks ka kahjutuks tehtud. Enamus miine leiti Sõrve sääre Irbeni väina poolses osas paiknenud operatsioonialast.
Eesti mereväe miinituukrid tegid operatsiooni ajal koostööd Belgia mehitamata autonoomseid allveeroboteid (AUV – Autonomous Underwater Vehicle) kasutava üksusega. Mehitamata allveeroboteid kasutatakse merepõhjast andmete kogumiseks. Pärast andmete töötlemist saab miinituukreid rakendada leitud objektide tuvastamiseks ja lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.
NATO miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad hetkel Belgia staabi- ja varustuslaev „Godetia“, mis on ühtlasi üksuse lipulaev ning miinilaevad „Primula“ Belgiast, „Middleton“ Suurbritanniast, „Datteln“ Saksamaalt, „Maassluis“ Hollandist ning „Czajka“ Poolast. Üksuse ülem on Belgia kaptenmajor Serge Ots. -
NATO sõjalaevad on leidnud 27 miiniNATO miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) laevad on miinitõrjeoperatsiooni käigus leidnud 27 miini. Enamus neist Sõrve sääre Irbeni väina poolsest osast. Homme naasevad operatsioonil osalevad laevad Miinisadamasse, kus toimub operatsiooni kokkuvõtete tegemine.
Lisaks NATO alustele osaleb operatsioonil Belgia laeval Godetia paiknev Eesti mereväe miinituukrite ning Belgia mehitamata autonoomseid allveeroboteid kasutav ühisüksus.
NATO miintõrjeeskaadrisse kuuluvad hetkel üksuse Belgia staabi- ja varustuslaev ja miinilaevad Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast ja Belgiast.
Kuni 25. augustini kestval miinitõrjeoperatsioonil tehakse kahjutuks Esimest ja Teisest maailmasõjast pärit miine. Üksuse lipulaev on Belgia staabi- ja toetusalus Godetia ning eskaadri ülem kaptenmajor Serge Ots.
-
Peastaabi ülem kohtus Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastegaTäna Afganistanis teenivate Eesti üksustega kohtunud Kaitsejõudude Peastaabi ülem tunnustas kaitseväelaste panust operatsioonide läbiviimisel.
Kolonel Neeme Väli sõnul tulevad Eesti sõdurid neile püstitatud ülesannetega hästi toime. Samuti märkis kolonel Väli, et Eesti osaluse efektiivsus NATO juhitud operatsioonil Lõuna-Afganistanis peab lähiajal veelgi tõusma.
Kolmapäeval, vahetult enne Afganistani suundumist, arutas kolonel Väli Northwoodis Suurbritannia relvajõudude operatiivjuhtimise eest vastutavate ohvitseridega kahe riigi edasist koostööd.
Peastaabi ülema sõnul oli kõne all Eesti üksuste tegevuse veelgi efektiivsemaks muutmine, osalus operatsioonides ning väljaõpe ja varustus.
Kolonel Väli saadab kaitseminister Jaak Aaviksood visiidil Afganistanis.
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis tegutseb Suurbritannia lahingugrupp, mille koosseisu kuuluvad Taani ja Eesti kaitseväe üksused.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonis Afganistanis alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligi 130 Eesti kaitseväelast, kõige suuremaks üksuseks on jalaväekompanii Estcoy-4. -
USA autasustas vapraid Eesti sõdureid teenistuse eest IraagisUSA autasustas nelja Eesti kaitseväelast Pronkstähega (Bronze Star Medal) ja 41 kaitseväelast maaväe tunnustusmedaliga (Army Commendation Medal) vapra ning ennastsalgava teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.
Pronkstäht on määratud major Artur Lillenurmele, leitnant Meelis Jõemaale, veebel Rauno Koivistoinenile ja veebel Jaan Soosalule.
Major Lillenurm teenis Iraagis 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi staabiohvitserina, leitnant Jõemaa oli kergejalaväerühma ESTPLA-13 ülem, veebel Koivistonen rühmavanem ja veebel Soosalu rühmatehnik.
Praegu on Viru-üksikjalaväepataljoni vanemallohvitser veebel Jaan Soosalu taas Iraagis ja teenib järjekordse kergejalaväerühma ESTPLA-15 tehnikuna.
Praegu Iraagis teeniva kergejalaväerühma ESTPLA-15 ülem leitnant Kaido Kivistiku sõnul jäi veebel Soosalu talle juba Eestis silma, kui hea allohvitser ning seetõttu tekkis tal enesestmõistetav soov saada veebel Soosalu oma rühma tugevduseks keeruliseks ja raskeks missiooniks Iraagis. Veebel Soosalu täidab eeskujulikult erinevaid ülesandeid, ta on võimeline juhtima masinate gruppi, kui üksus on jalastanud, aga ka jagu või poolrühma, lausus leitnant Kaido Kivistik.
„Veebel Soosalu on teotahteline, algatusvõimeline ja heas mõttes uudishimulik,” sõnas leitnant Kaido Kivistik. „Suuresti tänu oma loomupärasele vaistule ja teenistuskogemustele meie rühma vastutusalal Sab Al Boris on just tema leidnud või olnud osaline nii paljude isevalmistatud lõhkekehade ja laskemoonapeidikute leidmises. Iga lõhkekeha või laskemoonapeidiku leidmine ja kahjutukstegemine päästab nii iraaklaste kui ka liitlasvägede sõdurite elusid.”
Maaväe tunnustusmedali (Army Commendation Medal) pälvisid teiste hulgas kolm ESTPLA-15 allohvitseri: seersant Kristjan Kaevu, seersant Kalev Maarand ja seersant Janar Päll.
ESTPLA-15 kuulub USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse (B/1-7 CAV) koosseisu. Eesti kergejalaväerühm korraldab operatsioone koostöös USA ja Iraagi üksustega. ESTPLA-15 viib tavaliselt läbi jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii päeval kui öösel ja läbiotsimisi.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates juunist 2003. -
NATO sõjalaevad on leidnud 14 miiniNATO miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) laevad on käimasoleva miinitõrjeoperatsiooni käigus Eesti vetest leidnud 14 miini.
Reede õhtuks oli enim miine leidnud Saksa miinijahtija Datteln ja Belgia laeval Godetia paiknev Eesti mereväe miinituukrite ning Belgia mehitamata autonoomseid allveeroboteid (AUV – Autonomous Underwater Vehicle) kasutav ühisüksus.
Sakslased on leidnud 7 ankrumiini ja eestlaste ning belglaste ühisüksus neli põhjamiini. Briti miinijahtija Middleton on leidnud kaks ja Hollandi miinilaev Maassluis ühe miini. Leitud miinide näol on tegemist Teise maailmasõja-aegsete lõhkekehadega.
Operatsiooni Eesti-poolse koordinaatori vanemleitnant Ivo Värki sõnul võiks esile tuua Belgia ja Eesti üksuste sujuvat koostööd, mis on andnud loodetud tulemusi. Belglaste mehitamata allveeroboteid kasutatakse merepõhjast andmete kogumiseks. Pärast andmete töötlemist saab Eesti miinituukreid rakendada leitud objektide tuvastamiseks ja lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.
„Mõneti on miinide otsimist seganud ilmastikutingimused. Tugev tuul ning kõrge laine sunnivad operatsiooni nädalavahetusel jätkama ilmselt Abruka ümbruses,“ lisas vanemleitnant Värk.
NATO miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad hetkel üksuse staabi- ja varustuslaev BNS Godetia (Belgia) ja miinilaevad BNS Primula (Belgia), HMS Middleton (Suurbritannia), FGS Datteln (Saksamaa), HNLMS Maassluis (Holland) ja ORP Czajka (Poola). Lisaks NATO laevadele osalevad operatsioonil Eesti mereväe miinituukrid.
Üksuse lipulaev on Belgia staabi- ja toetusalus BNS Godetia ning eskaadri ülem Belgia kaptenmajor Serge Ots.
Kuni 25. augustini kestval miinitõrjeoperatsioonil otsitakse miine peamiselt Sõrve sääre Irbeni väina poolses osas.