Uudised
-
Õhuväe õppereaktiivlennuk osales Suurte Sõjamasinate MuusikalEile õhtul tegi Eesti õhuväe renditud õppereaktiivlennuk L-39 kolm ülelendu Leigo järvedest, osaledes nii Leigo Järvemuusika festivali raames Suurte Sõjamasinate Muusikal.
Ülelennud said võimalikuks, kuna reede õhtul viidi õhuväe sihitajate väljaõppeks läbi treeninglend Kesk-Eesti kohal, mille käigus harjutati tundmatu sihtmärgi püüdmist. Kuna lennuk oli Leigole lähedal ja ajakava sobis, sai õhuvägi vastu tulla MTÜ Leigo Kontserdid palvele osaleda efektiderohkel show’l.
Õhuvägi rendib juba teist aastat õppereaktiivlennukeid L-39, mis on mõeldud sihitusohvitseride ja -allohvitseride väljaõppeks ja millel lennates saavad kogemusi ka õhuväe piloodid. Lisaks Eesti sihitajatele ja pilootidele koolitatakse Eestis välja ka Läti sihitajaid ja piloote.
Õhuväe relvasüsteemide juhi ehk sihitaja ülesandeks rahuajal on õhuturvet teostavate hävituslennukite sihtmärgile juhtimine, mis on paljuski võrreldav lennujuhi tööga. Sihitaja on NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi käsuliinis vahelüliks piloodi ja ülejäänud struktuuri vahel, näiteks vahendab sihitaja korraldusi hävituslennukite pilootidele reageerimaks õhupiiri rikkunud võõrriigi lennuki suhtes.
Sõjaajal tagavad sihitajad pilootide võimalikult täpse situatsiooniteadlikkusse õhulahingus ning juhivad taktikaliselt hävituslennukeid, kuna piloodil endal on piiratud võime näha laiemat pilti õhuruumist enda ümber.
Esimest aastat viib õhuvägi sihitajate väljaõpet läbi ilma välisabita. Sel aastal on sihitaja baaskursuse läbinud kolm ohvitseri ja üks allohvitser. Sihitajate väljaõpe jätkub ka järgmistel aastatel ning juba on alustatud ka rahvusvahelise riigihankega reaktiivlennukite rentimiseks järgnevaks kaheks aastaks.
Praegu valvavad Eesti õhuruumi Leedus paiknevad Rumeenia õhujõudude hävitajad, mida juhitakse Kaunases asuvast juhtimiskeskusest, kus teenivad ka Eesti sihitajad.
Eesti õhuväes teenib ligi 300 inimest, otseselt lendamisega tegeleb neist vaid väike osa. Suurema osa õhuväelaste ülesannetest on seotud õhuseire teostamise ja riigi õhuruumi suveräänsuse tagamisest kuni lennuvahendite hooldamise ja lennuvälja käitamiseni. -
Luurerühm ESTRIF-1 saabub tagasi Eestisse
Täna hilisõhtul saabub kodumaale tagasi kuus kuud Kosovos NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni koosseisus teeninud luurerühm ESTRIF-1.
Alates veebruarist Kosovos teeninud 26-liikmeline ESTRIF-1 viis oma vastutusalal läbi patrulle, teostas läbiotsimisi ja vaatlusi ning tagas erinevate objektide julgeolekut.
ESTRIF-1 teenis NATO juhitaval rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR, Kosovo Forces) Taani pataljoni koosseisus Põhja-Kosovos Mitrovica piirkonnas. ESTRIF-1 ülemaks on nooremleitnant Lauri Kriisa.
Enne rahutagamismissioonile minekut läbis peamiselt jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni baasil komplekteeritud luurerühm ESTRIF-1 viiekuulise väljaõppetsükli Paldiskis asuvas Rahuoperatsioonide Keskuses ja Taanis.
Kosovos, Taani pataljoni koosseisus, jätkab teenistust 14. augustil sinna suundunud Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm ESTRIF-2.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
-
Peastaabi ülem: reservväe koolitamine on oluline osa kaitseväe arengustTäna, 14. augustil külastas Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli Võrus luurekompanii reservõppust ning hindas alanud õppekogunemise esimesi päevi kõrgelt.
„Pühapäeval alanud reservõppekogunemine on kogu Eesti kaitseväele olulise tähtsusega. Seda esiteks reservväelastele konkreetses allüksuses, kes tuletavad meelde üksikvõitleja, jao ja rühma tasandi oskusi, lisaks saavad selle õppusega kogemuse Kaitseliidu Võru maleva formeerimismeeskonnad ning 1. Jalaväebrigaadi juhtkond luurekompanii juhtimise ja tagamise osas. Sellel aastal saadav kogemus on vajalik kogu kaitseväele, et järgmisel aastal viia läbi suuremaid reservkogunemisi,” sõnas kolonel Väli.
„Rääkides täna reservväelastega oli meeldiv võimalus avaldada kiitust noortele meestele ning kuulda positiivset tagasisidet õppuse esimestest päevadest meestelt, kes reservväelastena on tulnud tsiviilelust kaheks nädalaks teenistusse, et trotsida suvepalavust ja värskendada oma teadmisi. Sellised õppused, reservväe koolitamine ja teadmiste uuendamine on oluline osa kaitseväe arengust,” lisas kolonel Neeme Väli.
12. augustil algas õppekogunemine kompanii formeerimisega, mille viis läbi Kaitseliidu Võru maleva formeerimismeeskond. Kuni 22. augustini kestab lahinglaager, mille jooksul värskendatakse teadmisi üksikvõitleja, jao, rühma ja kompanii tasandil. Reservväelaste õppepäevad lahinglaagris sisaldavad relva ja tehnikaõpet ning taktikaharjutusi. 23. ja 24 augustil toimub lõpuharjutus, mille käigus hinnatakse luurekompanii lahingvõimekust. Reservõppus lõpeb 25. augustil.
Õppusel osalevast 80 reservväelasest on enamus läbinud ajateenistuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis aastatel 2002-2007.
1. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri põhiline manööverüksus, mille allüksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservüksuste baasil.
-
Kosovos asub teenistusse luurerühm ESTRIF-2
Täna õhtul lendab Kosovosse Kaitseliidu baasil moodustatud 26-liikmeline luurerühm ESTRIF-2, et vahetada välja seal teenistust lõpetav ESTRIF-1.
Põhja-Kosovos Mitrovicas asuva Taani pataljoni koosseisus teenistust jätkava ESTRIF-2 ülesandeks on luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm viiekuulise väljaõppetsükli Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses, lisaks harjutati kolm nädalat Taanis sealsete instruktorite käe all.
Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega, treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal, õpiti tundma taanlaste relvastust, side- ja transpordivahendeid.
ESTRIF-2 ülemaks on leitnant Marek Susi.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.
-
Võrus harjutab reservõppekogunemisel brigaadi luurekompaniiPühapäeval algas Võrus kahenädalane reservõppekogunemine 1. jalaväebrigaadi luurekompaniile. Õppuse käigus harjutatakse luurekompanii allüksuste tööd ning luurekompanii juhtimise protseduure ja lahingutoetuse planeerimist ja läbiviimist.
Pühapäeval, 12. augustil algas Võrus täiendõppus 1. jalaväebrigaadi luurekompaniile. Õppus algas üksuse formeerimisega, mille viis läbi Kaitseliidu Võru formeerimisgrupp ning tänasest algab üheksa päevane lahinglaager, mille käigus endised ajateenijad tuletavad meelde üksikmehe oskused, samuti jao ja rühma tasandi tegevused. Lahinglaager lõpeb kahepäevase hindamisõppusega 23. ja 24 augustil. Õppuse raskuspunktiks hinnatakse luurekompanii sõjalist võimekust brigaadi kooseisus.
„Tegu on olulise õppusega 1. Jalaväebrigaadi väljaõppes. Varem on tehtud reservõppekogunemisi luurerühmadele, see on esimene kord kus reservõppekogunemine on luurekompanii tasemel,” sõnas Maaväe Staabi operatiivosakonna ülem major Jaak Mee.
Õppusest võtab osa 80 reservväelast kellest enamus on läbinud ajateenistuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis aastatel 2002-2007. Õppus lõpeb 25. augustil.
1. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri põhiline manööverüksus, mille allüksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservüksuste baasil.
-
Eesti jalaväelased tabasid Iraagis kaks tagaotsitavat
Nädalavahetusel arreteerisid operatsioonil Iraagi Vabadus osaleva Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-15 kaitseväelased tavalisest ulatuslikuma operatsiooni käigus Iraagi valitsusvastases tegevuses kahtlustava ammu taga otsitud mehe ning võtsid ära arvestatavas koguses lõhkeainet, lõhkeseadmete osi ja tulirelvi.
„Rühm saab oma ülesannetega hästi hakkama,” ütles rühmaülem leitnant Kaido Kivistik. „Meeskond on korralikult kokku harjutanud ja tunneb hästi vastusuala, mehed on motiveeritud ning teavad mida ja kuidas teha. Rühm on puhkuse auga välja teeninud.”
Nädala sees tabas ESTPLA-15 veel ühe tagaotsitava, keda kahtlustatakse samuti Iraagi valitsusvastases tegevuses.
ESTPLA-15 kuulub USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse (B/1-7 CAV) koosseisu. Eesti kergejalaväerühm viib läbi operatsioone koostöös USA ja Iraagi üksustega. ESTPLA-15 viib tavaliselt läbi jalgsi- ja motoriseeritud patrulle ja läbiotsimisi nii päeval kui öösel.
-
Eesti ja Soome viivad Venemaa õhuruumis läbi ühise vaatluslennu13.-17. augustini korraldab Eesti ja Soome Avatud Taeva lepingu (ATL) alusel ühise vaatluslennu Vene Föderatsiooni.
“Käesolev vaatluslend on Eesti jaoks esimene sellelaadne aktiivne missioon,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul. “Tähelepanuväärselt heal tasemel on olnud Eesti relvastuskontrolli ja õhuväe koostöö Soome kolleegidega ühise vaatluslennu ettevalmistamisel.”
Vaatluslennu juhtriigiks on Eesti, meeskonda kuulub viis Eesti ja viis Soome kaitseväelast ning ametnikku. Missiooni juhib Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul, tema asetäitjaks ja ühtlasi Soome vaatlejategrupi ülemaks on kolonel Arto Kupiainen.
ATL vaatluslend viiakse läbi Rootsilt koos meeskonnaga renditava ja vaatluslendudeks rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga Saab 340B (OS-100). Kahemootoriline propellerlennuk on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga.
Täpne lennumarsruut otsustatakse kohapeal. Missioonil pildistatavad filmid ilmutatakse Soomes.
Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.
Vene Föderatsioon sooritas Eesti õhuruumis vaatluslennud 2005. ja 2006. aastal. -
Kolonel Terras seisis Iraagis silmitsi tõsiste raskustegaKolonel Riho Terras andis Iraagis üle NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikoha ning asus koduteele, olles pälvinud kohusetundliku ja loomingulise teenistusega NATO kindralite ning kolleegide lugupidamise.
„Kolonel Terras seisis silmitsi tõsiste raskustega treeningmissiooni elutegevuse tagamisel, aga tegi oma tööd erakordse professionaalsuse ja pühendumusega," ütles NATO treeningmissiooni Iraagis ülema asetäitja kindralmajor Alessandro Pompegiani. „Kolonel Terras oli väärtuslik jõud meie rahvusvahelisse meeskonda, mille koosseisus teenivad erinevatest rahvustest ja riikidest inimesed näevad vaeva ühise eesmärgi saavutamise nimel. ”
Kolonel Riho Terrase sõnul on NATO treeningmissiooni peaeesmärgiks Iraagi julgeolekujõudude juhtimissüsteemi, sealhulgas staabiprotseduuride, arendamine tasemele, mis võimaldab Iraagil endal planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone kõigil tasemetel. „Iraagi kõrgem sõjaline juhtkond hindab NATO treeningmissiooni nõustamist ja pakutavat oskusteavet väga ning seetõttu soovivad nad tõsiselt, et NATO missioon Iraagis jätkaks,” sõnas kolonel Terras Bagdadi lennuväljal. „Iraaklastel on tänu NATO riikide osalusele võimalik võrrelda erinevad väljaõppe korraldusi, kaitsevägede ülesehitust ja mõista, kuidas rahvusvahelises keskkonnas juhtimine tõhusalt toimib. Praegu on NATO treeningmissiooni pearõhk mitte niivõrd õpetamisel, vaid nõustamisel.”
Eesti ohvitserid täitsid NATO treeningmissioonil Iraagis kahte ametikohta: staabiülema asetäitja (DCOS Support) ja administratsiooni ülem (Director of Staff). Treeningmissiooni administratsiooni ülema ametikohal jätkab teenistust kapten Meelis Vilippus. Staabiülema asetäitjale allus kogu treeningmissiooni tegevust toetav osa – eelkõige kõik personali, logistika ja rahandusega seonduv. Selle ameti võttis kolonel Terraselt üle Rumeenia ohvitser. Siiamaani oli see kõige kõrgem ametikoht, kus Eesti ohvitser välismissioonil on teeninud. Eesti kavatseb NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikoha taas täita jaanuarist 2008.
NATO on Iraagis esindatud 160-liikmelise treeningmissiooniga. Otseselt või kaudselt panustavad Iraagi ohvitseride koolitusse kõik liikmesriigid, oma sõjaväelased on Iraaki NATO treeningmissiooni käsutusse andnud 17 riiki.
NATO on Iraagis treeninud ja õpetanud üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku, väljaspool Iraaki üle 1000 iraaklase. NATO treeningmissiooni ülesandeks on iseseisva ja jätkusuutliku Iraagi armee arendamine ja toetamine, Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe ja varustusvajaduste koordineerimine, Iraagi sõjaväe arendamine tasemele, kus on olemas toimivad juhtimisstruktuurid ning mis suudab iseseisvalt välja õpetada oma ohvitsere ning allohvitsere.
NATO treeningmissioon arendab Iraagi ohvitsere, staape ja juhtimisprotsesse. Eesmärgiks on aidata iraaklasi ise korraldada oma julgeolekujõudude väljaõpet ja ressursse ning olla iseseisvalt suuteline tagama oma maa elanike julgeolekut. Praegu on käimas üleminek treeningult ja väljaõppelt nõustamisele eesmärgiga suunata ning anda rohkem võimalusi taasloodud Iraagi armee ohvitseridele. NATO toetatav Iraagi Sõjaväe Akadeemia Ar Rustamiyahas ja ühendstaabi kolledž on saavutanud kavandatud võimekuse.
NATO liikmesriigid on kinkinud Iraagile üle 100 miljoni euro väärtuses relvastust ja varustust.
-
NATO sõjalaevad alustavad Eesti vetes miinide otsimistReedel, 10. augustil alustavad NATO miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) laevad ja Eesti mereväe laev Tasuja miinide otsimist Eesti vetes.
Kuni 25. augustini kestval miinitõrjeharjutusel tehakse kahjutuks Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärit miine. Miine otsitakse peamiselt Sõrve sääre Irbeni väina poolses osas.
Operatsiooni Eesti-poolse koordinaatori vanemleitnant Ivo Värki sõnul on tegu aladega, kus ajaloolistel andmetel peaksid asuma maailmasõdade aegsed miiniväljad. „Lisaks Sõrve säärele asub üks operatsiooniala Hiiumaa lääneranniku ääres, kuid sinna jõudmine sõltub sellest kui edukaks kujuneb esimese operatsiooniala miinidest puhastamine,” lisas vanemleitnant Värk.
NATO miintõrjeeskaadrisse kuuluvad hetkel üksuse staabi- ja varustuslaev BNS Godetia (Belgia) ja miinilaevad BNS Primula (Belgia), HMS Middleton (Suurbritannia), FGS Datteln (Saksamaa), HNLMS Maassluis (Holland) ja ORP Czajka (Poola).
Lisaks NATO laevadele osaleb operatsioonil Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja, mille pardal asub operatsiooni ajal Eesti miinituukrite ja Belgia mehitamata autonoomsete allveerobotitega (AUV – Autonomous Underwater Vehicle) tegelev üksus. Mehitamata allveeroboteid kasutatakse merepõhjast andmete kogumiseks. Pärast hilisemat andmete töötlemist saab miinituukreid rakendada leitud objektide tuvastamiseks ja lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.
Eelmisel nädala viibis NATO miinitõrjeeskaader visiidil Tallinnas. Selle nädala alguses külastati Peterburi. Miinitõrjeeskaadri laevad lahkuvad Eestist 26. augustil.
Üksuse lipulaev on Belgia staabi- ja toetusalus BNS Godetia ning eskaadri ülem Belgia kaptenmajor Serge Ots. -
Vahetub mereväe ülema ktTäna asub mereväe staabiülema, mereväe ülema kohusetäitja ametikohale kaptenleitnant Igor Schvede, senine staabiülem kaptenmajor Ahti Piirimägi siirdub välisteenistusse.
Kaptenleitnant Schvede on teeninud Eesti kaitseväes alates 1993. aastast. Muuhulgas on ta olnud EML Ahti komandöri kohusetäitja ja EML Sulev komandör, Miinilaevade Divisjoni ülem, Balti ühise miinitõrjeeskaadri BALTRONi staabiülem ja ülem. Enne asumist mereväe staabiülema ametikohale oli kaptenleitnant Schvede alates 2003. aastast välisteenistuses NATO staabis Northwoodis, Suurbritannias. Välisteenistuse jooksul 2006. aastal osales ta NATO operatsioonil ISAF Afganistanis, olles ISAFi peakorteri sideohvitser Afganistani Kaitseministeeriumis.
Igor Schvede on lõpetanud Nahhimovi meresõjakooli, Peterburi Frunze-nimelise kõrgema meresõjakooli, USA Mereväe Staabikooli ja Balti Kaitsekolledži kolonelide kursuse.
Ametist lahkuv mereväe staabi ülem kaptenmajor Piirimägi asub kolmeks aastaks teenima NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse (ACT, Allied Command Transformation) kaitseplaneerimise meeskonna vanemstaabiohvitserina Belgias Monsis. Tema ülesandeks saab kaitseplaneerimise põhimõtete ja doktriinide väljatöötamine.
President Toomas Hendrik Ilves andis teenistuse ajaks välisriigis kaptenmajor Ahti Piirimäele 10. augustist kaptenleitnandi ajutise sõjaväelise auastme.