Uudised
-
Suurtükiväegrupp ja Pioneeripataljon said uued ülemadAlates kolmapäevast, 8. augustist juhivad Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegruppi ja Pioneeripataljoni uued ülemad.
Kaitseväe juhataja määras oma käskkirjaga Suurtükiväegrupi uueks ülemaks seni Suurtükiväegrupi staabiülemana teeninud kapten Vahur Küti ja Pioneeripataljoni uueks ülemaks Pioneeripataljoni senise staabiülema kapten Antti Viljaste.
Kapten Kütt on lõpetanud Soome Vabariigi Riigikaitsekõrgkooli ja teeninud erinevatel ametikohtadel Suurtükiväegrupis. Kapten Viljaste on lõpetanud Soome Vabariigi Maakaitsekõrgkooli ja Balti Kaitsekolledži ning teeninud Piirivalveametis, Maaväe Staabis ning õppejõuna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Ta on osalenud NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistanis.
Seni Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegruppi juhtinud kapten Viktor Kalnitski ja Pioneeripataljoni juhtinud kapten Margus Neudorf jätkavad teenistust Maaväe Staabis relvaliikide vanemstaabiohvitseridena. -
Lahingukoolis algas uus õppeaastaTäna alustas Kaitseväe Võru Lahingukool uue õppeaastaga, järjekorras 33. sõjaväelise juhtimise eriala vanemallohvitseride baaskursusel hakkas haridust omandama 24 kursuslast.
Õpingud kestavad kokku 44 õppenädalat, neist 20 on ühised õpingud, 13 spetsialiseerumine jalaväe-, side-, õhutõrje, pioneeri-, suurtükiväe- või logistika suunal ning 11 õppenädalat on praktika erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes.
Sõjaväelise juhtimise eriala õppekava läbimine on teenistuse aluskursus vanemallohvitseridele, kursusel omandavad nad rühma jaoinstruktori ettevalmistuse teenistuseks kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidu malevates.
Kursuse edukal lõpetamisel juunis 2008. aastal saadakse kutseõppetunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste.
Sisseastumiskatsetel tuli kandidaatidel edukalt läbida orienteerumisrada, sooritada 3,2 kilomeetrine kiirrännak kerges lahinguvarustuses ning laskeoskustest teenistusrelvaga.
-
Peastaabi ülem avas Erna RetkeTallinnas Jüriöö pargis sõjalis-sportliku võistluse Erna Retk 2007 avanud Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja üleannetes tunnustas võistlejate ja korraldajate pühendumist.
“Selliste võistluste populaarsus näitab nii meie reserv- kui tegevväelaste tugevust, sportlikku vormi ja tahet arendada oma sõjameheoskusi, kui ka isamaalisust,” ütles kaitseväe juhataja kohuseid täitev Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli.
Kolonel Väli sõnul on neljateist aasta jooksul Erna omandanud märgilise tähenduse ühendades nii võistlejaid kui korraldajaid, reserv-, eru- ja tegevväelasi Eestist ja naaberriikidest.
Samas avaldas kolonel Väli heameelt, et esmakordselt osalevad võistlusel Tšehhi ja Portugali võistkonnad.
Omasuguste seas maailma pikimate ja raskeimate hulka kuuluv patrullvõistlus Erna Retk viiakse sellel aastal läbi 6.-11. augustini. Selle aasta võistlusel osaleb 28 võistkonda Eestist, Norrast, Taanist, Tšehhist, Saksamaalt, Rootsist, Portugalist, Soomest ja Ameerika Ühendriikidest.
Vaata ka: -
Miinijahtija Sulev osaleb Kuressaare merepäevadelMereväe miinijahtija Sulev osaleb sel nädalavahetusel Kuressaare merepäevadel. Huvilistel on võimalik laevaga tutvuda Roomassaare sadamas laupäeval ja pühapäeval kella 12-st kuni 17-ni.
Lisaks jagatakse kohapeal infot mereväeteenistuse kohta ning tutvustatakse mereväe tuukrivarustust.
Reedel, 3. augusti õhtul osaleb laeva meeskond merepäevade avamistseremoonial. „Samuti püüame maksimaalselt osa võtta ka merepäevade teistest üritustest,” ütles laeva komandöri kohusetäitja leitnant Janek Naur.
Miinijahtija Sulev on ehitatud Saksamaal. Laev on 47,1 meetrit pikk ja 8,3 meetrit lai. Laeva süvis on 3,7 meetrit ning veeväljasurve 495 tonni. Sulevi varustusse kuulub 40 mm automaatkahur BOFORS, kaks 12,7mm Browning raskekuulipildujat, sonar ja kaks vajadusel lõhkelaengut kandvat allveerobotit PAP – 104.
2006. aasta sügisel kuulus miinijahtija Sulev esimese Balti riikide miinitõrjelaevana NATO miinitõrjeeskaadrisse. -
Kirdekorpuses teenivad Eesti kaitseväelased lõpetavad rotatsiooni KabulisKirdekorpuses teenivad Eesti kaitseväelased lõpetavad rotatsiooni Kabulis
Täna, 3. augustil lahkuvad teenistusest Kabulis viis Kirdekorpuse (Multinational Corps North East) koosseisus teenivat Eesti kaitseväelast.
Kirdekorpuse Eesti kaitseväelased on teeninud rahvusvahelise väekontingendi (ISAF) Peakorteris käesoleva aasta 25. jaanuarist. Eesti ohvitseride ja allohvitseride ülesannete hulka ISAFi peakorteris kuulusid väljaõppeküsimused, eriüksuste tegevuse, illegaalsete relvaformeeringute desarmeerimise, regioonide ja eriüksuste õhutoetuse koordineerimsiga seonduv.
Operatsioonipiirkonnast lahkumise eel autasustati kõiki viit Kirdekorpuse Eesti kaitseväelast ISAF mälestusmedaliga. Kokku teenis ISAF Peakorteris ligi 150 Kirdekorpuse teenistujat.
Poolas, Szczecinis asuva Kirdekorpuse operatsioonieelne ettevalmistus algas 2006. aastal rea ühisõppustega. Neist olulisimad olid Norras 2006.aastal korraldatud Fat Eagle ja samal aastal USAs korraldatud Unified Endeavour. Lisaks ühisõppustele läbisid Kirdekorpuse teenistujad ka individuaalseid rahvusvahelisi ja rahvuslikke täiendkoolitusi. Kirdekorpuse juhtkonna hinnangul anti nende ohvitseridele ja allohvitseridele enne operatsioonipiirkonda saatmist parim võimalik ettevalmistus.
Kirdekorpuse Eesti kontingendi vanem kolonelleitnant Boris Püssa: “Kirdekorpuse Eesti kontingendi tegutsemine operatsioonil oli edukas – kontingent tuli operatsioonipiirkonda täies koosseisus, eestlased täitsid olulisi ametikohti ning tegid seda hästi. See on ka Kirdekorpuse juhtkonna arvamus ning selle kinnituseks on vahetute ülemate poolt ISAF Peakorteris eestlastele vormistatud positiivsed atestatsioonid,” ütles Kirdekorpuse Eesti kontingendi vanem kolonelleitnant Boris Püssa.
Kirdekorpuse teenistujate ametikohad võtsid sel nädalal üle Saksamaal, Heidelbergis asuva Ühendatud Maaväe Komponendi Peakorteri (Allied Land Component Command) teenistujad, kelle hulgas on ka kaks Eesti ohvitseri.
Afganistani pealinna Kabuli jääb teenima 10 Eesti kaitseväelast, neist 7 rahvusvahelise väekontingendi peakorteris ja kolm lennuvälja lennuteenindusmeeskonnas. Kabuli Eesti kontingendi vanemaks on kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.
Kirdekorpuse kodulehekülg:
http://www.mncne.pl/
Ühendatud Maaväe Komponendi Peakorteri kodulehekülg:
http://www.nato.int/lahd/
-
Eestit külastab NATO miinitõrjeeskaaderTäna, 2. augustil saabuvad Eestisse NATO miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) laevad. Eskaader peatub Miinisadamas, 10.-25. augustini osalevad üksuse alused ning Eesti mereväe laev Tasuja miinitõrjeõppusel Saaremaa lähistel. Samaaegselt külastab Eestit NATO ühendvägede mereväekomponendi Northwoodi staabi ülem kontradmiral Hubert Hass.
Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi sõnul annab NATO laevade visiit ja sellele järgnev miinitõrjeõppus võimaluse testida mereväe ning Miinisadama võimekust vastu võtta NATO liikmesriikide sõjalaevu ja osutada neile vajalikku toetust. „Seni on välisriikide sõjalaevade visiitide jaoks kasutatud tsiviilsadamaid, mis aga tihedat laevaliiklust arvestades on komplitseeritud,” lisas kaptenmajor Piirimägi.
Kaptenmajor Piirimägi ütles, et miinitõrjeõppuste ja –operatsioonide korraldamisel arvestab NATO ka liikmesriikide endi panust vastavatesse miinitõrjeüksustesse. „See, et algav miinitõrjeõppus leiab aset Eesti vetes on omamoodi tunnustus meie tööle,” lisas ta.
2005.a maist kuni 2006.a märtsini oli Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka NATO miinitõrjeeskaadri lipulaev. 2006. aasta sügisel kuulus üksusesse esimese Balti riikide miinitõrjelaevana Eesti miinijahtija Sulev.
Kontradmiral Hass ja NATO miinitõrjeeskaadri laevad viibivad Eestis kuni 5. augustini, kui üksus suundub visiidile Peterburi. Laevad naasevad 10. augustil, et Eesti vetes läbi viia miinitõrjeõppus, kus tehakse kahjutuks ka leitud lõhkekehad, mis on pärit viimastest maailmasõdadest. Miinitõrjeõppus kestab 25. augustini.
Hetkel viiest laevast koosneva üksuse lipulaev on Belgia staabi- ja toetusalus BNS Godetia, mille pardal on üksuse ülem kaptenmajor Serge Ots ja üksuse staap, lisaks kuuluvad eskaadrisse miinilaevad Suurbritanniast, Saksamaalt, Belgiast ja Poolast. -
Jätkub vastuvõtt Kõrgemasse SõjakooliKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool võtab dokumente vastu veel ühe nädala jooksul.
Dokumente võetakse vastu kuni 3. augustini 2007 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 11. põhikursusele (bakalaureuseõpe) õppima asumiseks.
Sisseastujate dokumente oodatakse kuni 3. augustini õppeasutuste peahoone fuajees Tartus Riia 12 esmaspäevast reedeni kell 9.00 kuni 16.00.
Sisseastumiskatsed toimuvad 6. augustist 9. augustini.
Kõrgem Sõjakool on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad kolmeaastase põhikursuse läbimise järel sõjaväelise juhtimise kõrghariduse ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita kaitseväes rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Lõpetanutel on võimalik pärast mõneaastast edukat teenistust kaitsejõududes jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, kus omandatakse pataljoni ja brigaadi nooremstaabiohvitseri oskused.
Kõigile kadettidele tagatakse tasuta eluruum ja stipendium 7500 krooni kuus.
Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil www.ksk.edu.ee või õppeosakonna telefonidelt 717 6131. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks saab kolonel Aarne Ermus
Alates 1. augustist asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema ametikohale kolonel Aarne Ermus.
Kolonel Ermus alustas teenistust kaitseväes 1991. aastal. Aastatel 1994 - 1996 oli ta Kuperjanovi Üksik - Jalaväepataljoni ülem, aastatel 2000-2002 Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja 2002 - 2003 Kaitsejõudude Peastaabi operatiivülem.
Märtsis 2003 sai kolonel Ermusest Eesti alaline sõjaline esindaja NATO Euroopa
liitlasvägede kõrgeimas Peakorteris (Supreme Headquarters Allied Powers Europe).
2005. aastal oli kolonel Ermus 5-kuulisel missioonil Iraagis, kus teenis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikohal.
Kolonel Ermus on lõpetanud Omski Kõrgema Juhtivkoosseisu Sõjakooli ja täiendanud end Ameerika Ühendriikide Armee Juhtimis- ja Staabikolledžis ning Soome Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel. Sel aastal lõpetas kolonel Ermus Ameerika Ühendriikides kõrgemate staabiohvitseride kursuse. Teda on autasustatud Kotkaristi ordeni 4. klassiga.
-
Maaväe staabiülem külastab AfganistaniMaaväe staabiülem kolonelleitnant Indrek Sirel külastab sel nädalal Afganistanis teenivaid Eesti kaitseväelasi ning kohtub Afganistanis rahvusvahelise väekontingendi (ISAF) ja Afganistani armee juhtidega.
Esmaspäeval, 23. juulil külastas kolonelleitnant Sirel Lõuna Piirkondliku Väejuhatust (Regional Command South, RC-S), mille alluvuses teenivad ka Eesti üksused ning sai ülevaate käimasolevatest operatsioonidest. Täna kohtus kolonelleitnant Sirel Afganistani kaitseväe juhataja asetäitja kindralleitnant Esaq M. Nooriga ning külastas Afganistani armee Kabuli väljaõppekeskust.
Eile külastas maaväe staabiülem Afganistani ISAFi peakorteris teenivaid Eesti ohvitsere ja allohvitsere. Kolonelleitnant Sirel rõhutas rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide juhtimisest saadava kogemuse olulisust Eesti kaitseväelastele: “Reaalset staabitöö kogemust, mida Eesti ohvitserid ja allohvitserid ISAF peakorteris omandavad, on väga raske asendada õppuste ja imitatsioonidega.”
Maaväe staabiülema Afganistani visiidi eesmärgiks on kohtuda kõigi operatsioonipiirkonnas teenivate Eesti kaitseväelastega, et kasutada Lõuna –Afganistanist saadud kogemusi järgmiste üksuste väljaõppes.
Kolonelleitnant Sirelit saadavad tema visiidil Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Urmas Nigul ja Scoutspataljoni ülem major Aivar Kokka.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib NATO moodustatud rahvusvahelise väekontingendi ISAF (International Security Assistance Force) jõude Lõuna Piirkondlik Väejuhatus (Regional Command South, RC-S). Selle alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad ka Taani ja Eesti kaitseväe üksused.
Afganistani lõunaprovintsis Helmandis teenivad NATO rahvusvahelise väekontingendi koosseisus Eesti üksustest kapten Andrus Merilo juhitav 80-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-4, kapten Sven Pooli juhitav 15-liikmeline logistiline toetuselement NSE-3 ja kapten Harri Terase juhitav 10-liikmeline demineerimismeeskond EODT-11. Lisaks neile teenib praegu Afganistani pealinnas Kabulis 14 Eesti kaitseväelast, neist 11 rahvusvahelise väekontingendi peakorteris ja kolm lennuvälja lennuteenindusmeeskonnas.
2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
-
Eestisse saabus visiidile NATO kõrgeim sõjaväelaneTäna hommikul alustas Eestis ametlikku visiiti NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault.
Visiit algas hommikul piduliku tseremooniaga Kaitsejõudude Peastaabi ees, millele järgnevad töökohtumised. NATO Sõjalise Komitee esimees kohtub kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga ning arutab koos kaitseväe ohvitseridega Eesti riigikaitse olukorra ja arengute üle.
Muuhulgas arutavad ohvitserid julgeolekuolukorda ja selle võimalikke arenguid Läänemere piirkonnas, Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi ning NATO sõjaliste operatsioonidega ning NATO kiirreageerimisjõududega seotud küsimusi.
Kindral Henault tutvub ka kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskusega, mille baasil rajatakse Eestisse NATO küberkaitse oivakeskust. Samuti tutvub NATO sõjalise komitee esimees Mereväebaasiga ning külastab Eesti uusimat sõjalaeva, äsja Suurbritanniast saabunud miinijahtijat Admiral Cowan.
Kindral Henault peab töise lõunasöögi peaminister Andrus Ansipiga ning kohtub kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga.
NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault lahkub Eestist teisipäeva pärastlõunal.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO Sõjalise Komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis. Ülejäänud ajal esindavad kaitseväe juhatajaid Sõjalise Komitee juures alalised esindajad.
Kanada õhuväe kindral Raymond Henault alustas teenistust 1968. aastal helikopteripiloodina. Teenistuse jooksul on ta juhtinud mitmeid üksusi ja teeninud kõrgemates staapides. Aastatel 2001 kuni 2005 oli kindral Henault Kanada kaitseväe juhataja, NATO Sõjalise Komitee esimees on ta aastast 2005.